Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 15 25.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul on Eesti peamisteks probleemideks laenude kasv ja tööjõu väljavool. Eesti põlevkivi uus juht on Lembit Kaljuvee lähiaastatel oluliseks tootmise moderniseerimise jätkamist ja palgaküsimuse lahendamist. Tartus avati kaitseväe ühendatud õppeasutuste uus hoonetekompleks. Eesti kontserdi uus hooaeg toob juba tuntud festivalid, aga mitu uut kontserdisarja üks märksõnu on. Peterburi Jaani kirik. Nukuteatris on esietendus, lavale jõuab siikspiri näidendi ainetel valminud muusikal Roomeo ja Juulia. Euroopa Liidu välisministrid arutavad rahujõudude saatmist Liibanoni ilmselt kavandatavat viitteist tuhandet meest kokku. Kuigi üha rohkem Euroopa riike on valmis osalema. Prantsusmaa president Jacques Chirac peab kavandatavaid rahuüksusi liiga suureks. Ilmateade lubab mitmel pool hoovihma ja äikest. Sooja on öösel üheksa kuni 16, päeval 18 kuni 23 kraadi. Rahvusvahelise valuutafondi delegatsioon esitles täna Eesti kohta koostatud raportit. Ülevaate teeb Vallo kelmsaar. Eesti liberaalsed majandusinstitutsioonid ja makromajanduslik stabiilsus on soodustanud erakordselt kiiret majanduskasvu. Siiski panevad Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime proovile kitsenevad makromajanduslikud tingimused, mille muudavad veelgi pingelisemaks kiire laenukasv ning välismaal töötamise võimaluste avardamine. Sellises olukorras on vaja otsustavat poliitilist sekkumist. Tarvis on kitsendavat eelarve poliitikat ning jätkuvat järelevalvet laenuotsuste üle. Need poliitilised mitmed peaksid toetama ka euro kasutuselevõtu, märkis rahvusvahelise valuutafondi delegatsioon oma missiooni lõppavalduses. Valuutafondi esindaja olete hinnangul peaks Eesti ametivõimud tänavu vähemalt kulutusi ohjes hoidma. Igal aastal tuleks aga eelarve poliitikat kitsendada. Võimalike meetmetena on mainitud kulutuste kärpimist näiteks tööjõu sisseveotingimuste, võimalik, et ajutise leevendamise teel. Lisaks soovitatakse mõelda tulumaksu alandamisega, edasilükkamise ja eluasemeinvesteeringutega seotud maksusoodustuste vähendamisele. Eesti Panga president Andres Lipstok kinnitas oma üksmeelt valuutafondi esindajatega. Ma arvan, et see sõnum, mis läbi emissiooni lõppraportit, jõuab IMFi suurte otsustajate lauale sügisel on hirmus oluline meie järgmiste sammude planeerimisel. Kui me suudame hoida sedasama arve, poliitikat, eelarve tasakaalu, ülejääki ülegi kasvamine ja, ja jääkide kasutamine reservide kaudu, siis see on, on see tee, mis peaks rahuldama meie suurte eesmärkide täitmisel nii Eesti riiki kui ka meid vaatavad ja kontrolli, vaid struktuur. Ja hea meel on tõdeda, et ja meie euroväljavaated nii komisjoni raportist tulenevalt kui ka see, mida me oleme varasemalt teile pretendeerinud, on suht-koht ühesugused. Teoreetiliselt võiks Eestil avaneda võimalus eurotsooniga ühinemiseks 2008. aastal, kas ka tegelikult IMF-i delegatsiooni juht Francis sekrasvadovski? Väga raske öelda, tõdes valuutafondi esindaja ning loetles mõjutegureid, nafta hind, suure siseturu nõudlus ja nii edasi. Eurotsooniga liitumise kuupäev ise polegi tema sõnul väga oluline. Oluline on hoopis see, et jätkata kindlat poliitikat, võtmaks euro kasutusele nii pea kui võimalik. Rahandusminister Aivar Sõerd kinnitas, et ministeerium analüüsib valuutafondi soovitusi kuid näiteks tubaka ja kütuseaktsiisi osas tuleb jälgida naaberriikides, sealhulgas Lätis ja Venemaal toimuvat. Kõik meetmeid, mida me rakendame inflatsioonikriteeriumi täitmiseks eelkõige eelarvepoliitika, maksupoliitilised meetmed, mis iganes neid tuleb rakendada terviklikkus kompleksis, et üks eraldi seisev meede üksinda ei pruugi anda soovitud tulemust. Eesti põlevkivi uus juhatuse esimees on Lembit Kaljuvee. Temaga tegi intervjuu Vallo Kelmsaar. Kõige olulisem on see, et me peaksime asetama selle stabiilse rütmi, mis me oleme viimaste aastatega saavutanud, aga teiseks on meil kaks suurt projekti käsil, üks on nagu lõppu ja siis on allmaa kaevanduste moderniseerimine. See tähendab Estonias me juurutame uut tehnikat, uut tehnoloogiat ja praktiliselt sellega me tahame siin tuleva kahe aastaga hakkama saada. Pean ma, kaevanduste osas on meil praegu kavas minna ülekombaini tehnoloogiale ja need on niuksed, suured tõsised projektid, mis aitavad jõukulu kokku hoida. Ja muidugi täna terav probleem, palkade küsimus, üldse tööjõu küsimus, nii et see jääb juhatuse igapäevateemaks kindlasti. Tulevikus te näete ikkagi, et töötajaid on ettevõttes vähem kui praegu. Mitte just eriti, aga siiski väike vähenemine veel toimub. Selliseid suuri koondamisi on nii nagu me tegime siin seitse aastat tagasi kuhugi tagasi jälle sellised ei ole, aga see on loomulik, inimesed, tuleb pensioniiga kätte ja tuleb nagu aeglasemalt peale. Meil on teatud põlvkondade vahetus ka juhtkonna osas ette näha, mitte üksi kontserni juhtkonna osas, aga ka meie tütarettevõtete juhtkondade osas noortejuhtide ettevalmistamine, see on niisugune teema, millega me iga päev tegeleme ja mis peab saama nüüd selle kahe aasta jooksul ära tehtud. Kust need noored juhid tulevad, kas neid tuleb ka Eestist või tulevad nad väljastpoolt? Tulevad Eestist ja suurel määral tulevad nad meie endi ettevõttest. Eesti põlevkivikoolides on saanud Eestis. Koolitust hinnatud ja mäespetsialistid tulevad ka Eestis, Eestis on olemas, Tallinna tehnikumi juures on olemas näiteid. Vahepeal oli ta küll niukses väga keerulises seisus, aga ta kosub ja ja meil on juba doktor tööl ja meie noored juhid õpivad ka mäeinstituudis doktorantuuris. Nii et õpetame inimesi. Välisminister Urmas Paet osales Balti ja Põhjamaade välisministrite kohtumisel Norras. Lisaks Lähis-Ida-le, Liibanonile ja Iraanile oli kõne all ka naabruspoliitika. Välisminister Paet rõhutas oma Ukraina, Moldova ja Gruusia teemalises sõnavõtus, et Balti ja Põhjamaade jõupingutused tuleb ühendada, et juhtida Euroopa Liidu tähelepanu nendele riikidele. Ta lisas, et Euroopa naabruspoliitika sihtriikidele tuleb läheneda diferentseeritult. Hoolimata riikide kohati sarnastest probleemidest ning ühistest tuleviku eesmärkidest ei tohi siiski unustada iga riigi individuaalseid omadusi mõrasid ja neist tingitud erinevusi, ütles Paet. Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamine kuulub Eesti välispoliitiliste prioriteetide hulka. Välisminister tegi ettepaneku ühineda ühendada Balti ja Põhjamaade diplomaatiliste esinduste jõud Gruusias ja Moldovas, et saavutada tõhusamat tulemust. Samas teatas Paet, et Eesti on äsja määranud Gruusiasse oma ametlikku asjuri ning loodetavasti avab seal peatselt saatkonna Moldova välisministeeriumis on asub tööle Eesti diplomaatiat, jagada oma kolleegidele kogemusi oluliste välispoliitiliste eesmärkide saavutamise vallas, lisas välisminister. Praegu on Euroopa Liidu välisministrid koos Brüsselis, kus kõne all Liibanoni rahumissioon jätkab Reene Leas. Euroopa Liidu välisministrid kogunevad täna Brüsselisse erakorralistele kõnelustele Liibanoni rahujõudude teemadel. Kõnelustel osaleb ka ÜRO peasekretär Kofi Annan. Kohtumise eel on on korduvalt rõhutanud, et on kindel 15000 mehe suuruse väekontingendi kokkusaamises. Kas see juhtub juba pärast tänaseid kohtumisi, on öelda ei söandanud. Nii annan kui ka Euroopa Liidu eesistujamaa Soome välisminister Erkki Tuomioja on rõhutanud seda, et just Euroopa Liidu liikmesriikidelt oodatakse olulist panust. Tuomioja sõnul peab tänane kohtumine näitama, kas Euroopa Liit on tõsiseltvõetav või mitte. Lisaks Itaaliale, kes teatas 2000 kuni 3000 sõduri osalemisest rahutagamismissioonil, lubas ka Prantsusmaa liibanoni saadetavate sõdurit arvu tõsta. Kokku on Prantsusmaa lubanud piirkonda lähetada 2000 inimest. Belgia on lubanud saata piirkonda esmalt pisut üle 300 mehe, seejärel aga veel umbes 100 rahuvalvajat. Ka Hispaania on teatanud oma osalemisest. Prantsusmaa otsustas eraldada lisavägesid pärast seda, kui ÜRO andis kinnituse, et prantsuse sõdurid võivad end nende vastu suunatud rünnaku korral igati kaitsta ja tohivad kasutada jõudu tsiviilisikute kaitseks. Prantsusmaa on nõus vajaduse korral asuma rahvusvaheliste jõudude etteotsa. Sama nõusoleku on andnud Itaalia. Prantsusmaa president Jacques Chirac ütles täna koos Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga peetud pressikonverentsil, et tema arvates on 15000 inimest relvajõududesse liiga palju, mis oleks õige arv sirakat täpsustanud. Merkel rõhutas vajadust kaasata kriisi lahendamisega süüria, ehkki tõdes, et seni pole Süüria poolt tulevad signaalid just konstruktiivsed. Iisrael, kes viis oma väed Liibanoni, Hizbollah aga tekkinud konflikti käigus on lubanud väed tagasi tõmmata siis kui piirkond on ÜRO rahuvalvajate kontrolli all. Eesti edukaim naisjuht on hankel makroFlexi tegevdirektor Sirje ajaleht Äripäev koostab naisjuhtidega firmade edetabelit juba viiendat aastat ja tänavu osales rekordiliselt 118 ettevõtet. Heinkel makroFlexi tegevdirektor Sirje ajal peab oma edukuse põhjuseks süsteemsus ja järjepidevust, väga head suhtlemisoskust ja töötajatest hoolimist. Teise koha saavutas keelejuht Mari Rahumägi ja kolmanda Baltmani juht Maire Milder. Eesti läänerannikul avastati uued sinivetika levikualad. Keskkonnakaitseinspektorid leidsid rannikumerekontrollil Vormsi saare ida rannikul ligi kilomeetri pikkusel lõigul sinivetikaid vetikatega saastunud ka rukkirahu ja Sõmeri laiu idakülg. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhataja Tõnis Ulmi arvates on ka seekord tegemist mürgise sinivetikaga, mis avastati augustikuu alguses päevadel. Topulahesemis püsib seal siiani. Augusti algusest tänaseni ei ole Väinameres olnud olulist veetõusu, mis peseks rannad sinivetikatest puhtaks. Veetõus saabub ilmselt esimeste tugevamatele. Pane tuultega. Seni tasub inimestel vetikate levikualal vette minekuga ettevaatlik olla, sest tervisekaitseinspektsiooni hinnangul võib sinivetikas tekitada suplejatele vaevusi. Teleavati Tartus Riia mäel kaitseväe ühendatud õppeasutuste uus hoonekompleks Vambola Paavo annab teada Õppeasutuse juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa kinnitusel oli idee enne tänast päeva nende kadettide õppe ja olmetingimused Eesti kõrgkoolidest ühed parimad. Täna avatud hoonekompleks ei teeni mitte ainult kaitseväe õppeasutuste huve. Pinda hakatakse jagama koos balti kaitse Kolledžiga. Laienevad oluliselt nii balti kaitsekolledži kuulajata kui meie kuulajate kadettide majutamis võimalused ja sellega paraneb olukord, kui ka Me saame juurde ühe spordisaali, mis on küll mitte väga suur, mõeldud eelkõige siis rakendusspordialadele nagu maadlus, judo, poks, kickpoksi ning me saame juurde laskesimulaatori oluliselt vähendada kulutusi laskeväljaõppele ja võimaldab seda teha kohapeal. Siin tuleb ka juurde selline objekt nagu kuuskadettide, kasiino. See ei ole kuidagi seotud mitte mängudega, see on kadettide klubi sisuliselt siis Kadettidele kadetikogu vaba aja ja koosolekute ürituste läbiviimise koht, kus saab vaadata televiisorit, kuulata muusikat, võib-olla diskussioon ja kõike muud läbi viia, juua kohvi, sealhulgas. Kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul on lähiajal oodata veel staabisimulaatori valmimist ning tundmatuseni uueneb õppeasutuse ees asuv väljak, kus omal ajal asus Lenini kuju kolmandal septembril hakkavate õppeasutuse ees tööle pilkupüüdvad purskkaevud. Küsisin Ants Laaneotsalt, kui populaarne on noorte seas huvi kaitseväelase elukutse vastu, arvestades kaasaegseid õppe- ja sporditingimusi. Aastast 2004 on see populaarsus oluliselt langenud, põhjustena ma näen, viimaste aastate majanduskasv on olnud suur, mis muidugi oluliselt tõstnud ka selles valdkonnas töötavate inimeste palka, et riigikaitsesse respon nüüd tekkinud vahe ühe ja teise sfääri töötajate sissetulekutes võib olla huvi tähendanud. Selline tendents oli iseloomulik üldiselt riigikaitsevaldkonnal, võtke politsei või päästeamet bla, meie riigiisad nagu vahepeal unustasid ära, et seal peaks ka tähelepanelikult jälgima sissetulekute tase ligi töötajale nendes valdkondades oleksid konkurentsivõimelised, ütleme eelkõige tsiviilsektoriga. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Täna tutvustas Eesti Kontsert oma uut hooaega. Selle üks märksõnu on Peterburi Jaani kirik, aga hooaeg toob ligi 400 kontserti nii Tallinnas, Vanemuises, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajas. Uus hooaeg algab ka rammilia Hortus muusikusel. Riina Eentalu. Eesti kontserdihooaja esitlus haavas Lepo Sumera klaveripalaga meie tipp-pianist Kalle Randalu. Hooaja rahvusvahelise pianistide festivali üks tähti, kes sel sügisel tähistab oma viiekümnendat sünnipäeva festivali klaver 2006 musitseeritakse esimest korda ka huvi uuel Estonia klaveril, mille kõla Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe peab paremaks isegi kui Steinway oma. On selge hooaja loodetud festivalid, con, prio Reindaiudžas ja barokkmuusika festival. Tulemas on paar uut kontserdisarja nagu vokalistima, mis toob publiku ette Eesti noored vokalistid, kontsert jäts, mille raames saab kuulda. Eesti nimekaid džässmuusikuid ja külalisi välismaalt. Selle hooaja üks märksõnu on Peterburi Jaani kirik. Viiendal septembril selgub Jaani kiriku ehitaja Aivar Mäe. Ja kui kõik hästi läheb, siis 2007. ehk järgmise aasta novembris on meil võimalik kuulata juba Peterburis eesti interpreet. Saal on 500 kohaline, varustatud ööbimisvõimalustega ja tegemist on ikkagi kultuuriaknaga. Sest me ei räägi ainult kontsertidest, me räägime teatritest, kunstinäitustest. Me räägime kultuurikeskusest. Hooaega raamivad suured kontserdid. Alustab Pokumi sümfooniaorkester, saksa orkester, väga hea orkester kõigis meie majades ja, ja lõpetame kindlasti muusikaajaloo ühegi kantsema. Teose Mahleri kaheksanda sümfoonia vahele mahub ääretult põnevaid asju. Siin selja taga on rida plakateid, neid peaks siin olema kokku 386 erinevat kontserti. Vokaalmuusika on muidugi eesti muusikahuvilisele võib-olla kõige lähedasem. Sel aastal on sääraseid muusikalisi vokaalüksusi ääretult palju erinevas saalis kindlasti Entact vana tuntud king Swingers, kes käib meil üle kolme aasta. Uues koosseisus kindral Swingers tuleb ka, oleme võib-olla tundmatud kvarteti klassikalisest žanrist nii lüüra kui Clark. Uue hooaja piletid on esmaspäevast, 28.-st augustist müügil ja kuni hooaja alguseni 25 protsenti soodsamalt. Mida kuulama minna, selle leiate uue hooaja kataloogist, mis ka ilmunud on. Nuku- ja noorsooteatris on täna esietendus, lavale jõuab muusikal Romeo ja Julia. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Elmar Liitmaa kirjutatud siis, kui maailm magab veel hele Kõre ja Kristjan Kasearu esituses on jõudnud kuulatavuse edetabelitesse, enne kui muusikalise lavale pääseb William Shakespeare'i näidendi ainetel valminud muusikali liberatistiks ja lavastajaks Andres Dvinjaninov ning muusika ja sõnad on siis kirjutanud Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, Teriminaatorist. Elmar Liit. Muusikali eeskujuga lõkkest ei anda, et ütleme, kui me hakkasime eelmistudki riski kirjutama sisse sama lugu, et, et ega me ei teadnud põhimõtteliselt tollal ei teadnud, mis asi see muusikal õieti on, et kirjutasin lihtsalt nii nagu välja tuli, tundus, et rattad on ka see ainuke lahendus. Aga aga mida ma üritasin teha, panna ennast proovile võimalikult laias ampluaas, muusikaliselt Henryt, siin lähevad hippopist kuni vikerviisideni väljaütlemise estraadi, nii et selles mõttes on küll jah, et ma püüdsin hästi laialt nagu võtta ja tunnustada kõik reeglid teha lihtsalt nii, nagu endale tundusid kõige paremad. Iga karakterit iseloomustab sealjuures ka oma muusikaline teema Jaagup Kreem. Ma mängin siis Rooma parimat sõpra märki meile anda tegelikult talle märkuutseja, eks ole, ja kuna me olime Elmariga väga selle tüki kirjutamise juures ka, kui kuid Win kirjutas, siis niinov kirjutas, võtad siis me rääkisime oma mõtteid väga palju, et, et milline üks või teine karakter võiks olla ja ma rääkisin talle, kes, kes minu meelest on see märk, et ta on niisugune niisugune nagu ma nüüd olen, lihtsalt et see kukkus 100 protsenti nagu minu jaoks välja ja see töötab. Nukuteatri direktor Meelis Pai kinnitusel on roomi aia juuli ja eelkõige noortelavastus. Oma austajate ringkonnad on tekkinud ka muusikali peaosalistele. Jah, ta on noortelavastus, selle usalduse, mille me võitsime siis selle riskiga, et see oli esimene, hästi raske oli, teda tuua polnud harjunud tulemas ja noored ja väga palju lapsi oli vaatamas, kuna tegu oli ikkagi nukuteatri lavastusega, siis ütleme, need lapsed on nüüd saanud tunduvalt vanemaks saanud nooreks ja nad saavad oma teatrisse tagasi tulla. Meelis Pai kinnitusel tuleb Romeot ja Juliat vaatama tulla vaid nukuteatri siseõuele. Lavastust ringreisile viia pole teatril plaanis. Armastus kaunis viirastus. Kõik temast räägivad, kui vähesed ta silmi Ja Päevakaja lõpetuseks veel ilmast. Öösel on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja on udu. Puhub põhjatuul üks kuni kuus meetrit sekundis, sooja on üheksa kuni 16 kraadi. Hommegi on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.