Tere hommikust. Meeldivat uut nädalat Teile kõigile. Tahaksin alanud nädalal rääkida Jeesuse kõige sõnakamast südikamast jõngrist Siimon Peetruse eest. Luuka evangeeliumi viiendas peatükis jutustatakse, kuidas nad esimest korda kohtusid. Jeesus oli oma populaarsuse tipul. Teda tuldi kuulama kaugemalt ja lähemalt. Ning nagu ikka rahvamass trügib kõik tahavad olla võimalikult kõneleja ligidal. Sel korral oli Jeesus geneetsareti järve ääres ja kuidas ilmas, kaht paati kalda serval astus ta neist ühte palus kalur Siimon AT rannast veidi eemale sõuda ning õpetas Kokkutulnuid paadist. Seal sai ta rahus istuda ja vaikne veepind toimis. Võimendajana sõnu oli paremini kuulda kui rahvahulga keskel. Kalurid puhastasid oma võrke sinna kogunenud risust ja kui Jeesus oli lõpetanud oma kõne rahvahulgale, ütles ta Siimadele sõua sügavale kohale ja lase võrgud vette loomuse katseks. No see ei olnud küll üks soovitus. Ees oli ametilt ehitusmees ega võinud tunda kalade kombeid. Kutseline kalur teadis, et sel kellaajal on püük mõtet. Ja nii ütlebki Siimon Jeesusele. Rabi Me oleme terve öö vaeva näinud. Ega ole midagi saanud. Aga impulsiivne, nagu ta on, on ta valmis ennast rahva ees rumalaks tegema ning viskabki võrgud vette. Ja oh imet, kalu on nii palju, õed võrgud kipuvad rebenema. Nad peavad appi kutsuma ka teise kaluripaadi. Mõlemalt paadid saavad pilgeni kalu täis, nii et on vajumas. Kui Siimon seda näeb, langeb ta maha, eestlased anub. Mine minu juurest ära ei saanud. Sest ma olen patune mees. Ega Siimon oli kuulnud, Jeesus rahvale, rääkis aga see libises temast mööda, sest tema oli õnnetu tühja läinud öö pärast ja mõlgutas omi mõtteid. Nüüd, kus kalasaak oli enneolematult vägev, lähevad ta silmad lahti. Ta taipab, et on oma paati võtnud kellelegi, kes on nii püha, et tema ei kõlba enam sellise lähedusse. Teda täidab hirm ja ta tahaks gaasi, turvalisse ja tavalisse. Aga Jeesus ütleb, ära karda, nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi. Ja nii see läks. Siimon ja ta vend Andreas ning nende kaaslased Sebedeus, pojad Johannes ja Jaakobus vedasid paadid kaldale, jätsid kõik maha ja läksid Jeesusega kaasa. Mis juhtus kõrvalt vaadates on lugu triviaalne, lihtsalt ootamatult suur saak. Seepeale võinuks oodata, et Siimann teeb Jeesusele ettepaneku. Õpetaja, jää meie juurde ja hakka, mille kapteniks sina tead kust. Ja kuna kalu püüda siis me ei pea enam tühjade kätega tagasi tulema. See olnuks mõistlik kava. Aga tema tavaline töömees tunneb selle asemel oma patust. Ja veel nii tugevasti, et tahaks, et ta rahule jäetaks. Kohtumine Jeesusega muutis ta elu kardinaalselt. Uus elu viis teda kodukülast ja tuttavast tööst kaugele eemale. See, keda ta oli kohanud, oli niivõrd erakordne. Et ta ei saanud jätta kutset kuulamata. Kui kellelegi silmad on kord avanenud ja näevad koiduvalguses kaugele satub ta teise maailma. Palvetagem issand Jeesus Kristus, sina oled kõigil aegadel astunud mõne inimese ellu ning tõstnud ta põrmust ülesse. Sina võid pöörata patuse ja teha ta oma valitud tööriistaks. Anna armu, et need, keda sa kutsud, ei tõrguks, vaid julgeksid minna sinu järel. Ja käia sinu valguses. Aamen.