Tere, pühapäeva hommikust. Oleme sellel nädalal jälginud Peetruse elukäiku Jeesuse järelkäijana. See lõppes haledalt pettumise ja salgamise ja pagemisega. Jeesus oli löödud risti kahe tee röövli vahele, kes tõenäoliselt olid relvastatud vabadusvõitlejad. Jah, mõned väitsid, et nad on näinud teda üles tõusnud na. Aga nii või teisiti, senine põnev periood elus oli otsas nii Peetrusel kui ka teistel kõige lähedasematele õpilastele. Mõne aja redutasid nad riivis uste taga Jeruusalemmas. Aga kaua sa ikka vaenulikus linnas varju suudad jääda. Johannese evangeeliumi 20 esimeses peatükis räägitakse, kuidas seitse Jeesuse jüngrit. Siimon, Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse kaksikuks. Ta nael, kes oli kalliliaganast ja Sebedeus pojad ja veel kaks tema jüngritest olid koos, kui Siimon. Peetrus ütleb. Mina lähen kalale. Nad ütlevad talle. Me tuleme sinuga kaasa. Nad läksid, ent sellele õele püüdnud nad midagi. Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal, ent jüngrid ei teadnud, et see on tema. Jeesus hüüab neile. Lapsed, ega teil ei ole midagi leiva kõrvaseks? Nad vastasid, ei ole. Temaga, ütles neile, heitke noot paremale poole paati, siis te leiate. Nad Heidsidki ei jaksanud enam tõmmata seda kalade hulga tõttu. Nüüd ütleb jünger, keda Jeesus armastas Peetrusele. See on issanda Siimon Peetrus, kuulnud, et seal issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, hüppas järve. Teised jüngrid tulid venega. Nad ei olnud kaldast kaugemal kui umbes 200 küünart. Ja lohistasid muuta kaladega. Ja nutta ei kärisenud katki, kuigi kalu oli palju. 153. Me näeme, ühised kaunid mälestused ei lasknud mehi lahti. Ja taas on Peetrus see, kes teeb otsuse. Mina lähen kalale. See on amet, mida ma oskan, oli mis oli. Aga nüüd on see möödas. Unelm on otsas, aga elu peab minema edasi. Sel ööl ei lähe noote, ühtki kala. Ega see midagi enneolematut olnud, nii oli varemgi juhtunud. Kalapüük on õnneasi. Aga kui üks tundmatu käsib heita nooda paremale poole paati ning kalu on võrgus rohkem, kui välja tõmmata jõuab taipab üks meestest, et see on Jeesus. Ja Siimonale tuleb meelde nende esimene kohtumine. Ja samasugune pöörane kalasaak, mis käristas võrgud katki. Kui nad on üheskoos hommikust söönud, küsib Jeesus Peetrusele, Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need Peetrus vastab, jah, issand, sina tead, et sa oled mulle armas. Jeesus ütleb talle olema tallekeste karjane ja küsib veel teist korda, Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind? Jah, issand, sina tead, et sa oled mulle armas. Jeesus ütleb talle, hoia mu lambaid kui karjane. Ja küsib kolmat korda. Siimon Joona poeg, kas ma olen sulle armas? Petrus sai kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolm korda, kas ma olen sulle armas ja ta ütles talle. Issand, sina tead, kõik sina tead, et sa oled mulle armas. Jeesus ütleb talle olemu, lammaste karjane. Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor vöötasitsenud ise ja kõndisid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa raugaks jääd, sirutad sa oma käed välja ja keegi teine töötab sind ning viib, kuhu sa ei taha. Kui Jeesus seda oli öelnud, ütleb ta Peetrusele. Järgne mulle. Võiksime öelda nii. Seni ei olnud Siimon Joona poeg järgnenud Jeesusele vaid pigem oma unistustele ja lootustele. Ta oli käinud austatud ja armastatud õpetajaga kaasas aga nüüd kutsutakse teda uuesti. Ta peab oma käed välja sirutama ja issand ise tähendab tema ning viib ta, kuhu tema tahab. Ülesanne hoida Jeesuse omi, kui karjane on lõpmata raskem. Aga kui Siimon Peetrus s on armastus Jeesuse vastu ning ta usaldab end jumala kätte siis ta suudab olla tallekeste karjane lõpuni. Jeesus oli öelnud, mina olen hea karjane, hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline, aga kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole. Kui ta näeb hunti tulemas. Jätab maha lambad ja põgeneb ja hunt kisub neid ja puistab laiali. Ta on ju palgaline ega hooli lammastest. Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind. Annan oma elu lammaste eest. Selline on Jeesus, kes kutsus Siimon enda järel käima oma lambaid hoidma. Kerge see ei olnud. Vana pärimus räägib, et kui Roomas algas keiser Nero kristlaste tagakiusamine, püüdis Rooma esimene piiskop Peetrus vaikselt põgeneda. Teel tuli talle vastu Jeesus kandes risti, kui Peetrus küsis, temalt voo vaadis toomine. Kuhu sa lähed, issanda vastas Jeesus. Lähen rooma, et lasta end sinu eest teist korda risti lüüa. Peetrus pöördus ise tagasi ning suri märtrina. Ei ole kerge käia Kristuse jälgedes. Peetruse tuleb endal kannatusi kogeda ja siis kinnitada jüngrite hingi julgustades neid jääma usu sisse ja seletades, et meil paratamatult on palju viletsusi jumala riiki minemisel. Jeesus oli öelnud, minge sisse kitsast tänavast, sest lai on värav. Ja avar on tee, mis viib hukatusse. Ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse. Kui kitsas on värav ja ahtake tee, mis viib ellu. Ja kui pisut on neid, kes selle leiavad. Aastaid hiljem kirjutas Apostel Peetrus oma kogudustele. Kiidetud olgu jumal meie issand Jeesus, Kristuse isa kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavasse lootusesse Jeesus Kristuse ülestõusmise läbi surnuist kadumatu ja saastumatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile keda usu kaudu jumala väes hoitakse pääsemiseks? Seepärast hõiskab, tehti praegu, kui läheb vaja pisut kurvastate mitmesugustes kiusatustes. Et teie usk läbi katsutuna leitaks hulga hinnalisem kuluvast kullast, mida tulega katsutakse. Ja oleks teile kiituseks kirg kuseks jauks Kristuse Jeesuse ilmumisel, keda te armastate, kuigi ta ei ole teda näinud. Kellesse te praegu teda nägemata ometi uskudes õiskate kord kirjeldamatu ja kirgastatud rõõmuga. Kui te võtate vastu usu eesmärgi oma hingede pääsemise. Palvetagem. Igavene jumal, me täname sind, et sa oled kutsunud saama osa oma riigist ja jäädavast rõõmust. Kanna julgust ja jaksu käia Jeesuse jälgedes, kelle nimel me palume? Meie isa, kes sa oled taevas? Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au. Nüüd ikka ja igavesti. Aamen.