Vaimulikud koole ja 80 aastat tagasi hakkas ülemaailmne majanduskriis Eesti vabariigis ikka raskemalt tunda andma. Tõsi, me jäime mõne võrrea maha Ameerika Ühendriikides, Lääne-Euroopas Soivamast. Aga see ajaline lihe tuli Eestile ainult kasuks. Kuna meie tööstus müüs oma toodangut peamiselt siis torol, siis ilmnesid kriisile omased raskused. Alles 31. aastal oli vähenenud eelkõige puidu- ja tekstiilitööstuse eksport, mis tõi kaasa töökohtade kaotamise ning palkade kärpimise metallitööstus või siis veel Pennal. Tänu ulatuslikele rei tellimustele. Uute raudteede ehitamiseks oli vaja vedureid ja vaguneid. Kitsale raudteele valmistas vedureid Eesti oma ettevõtte Franz Krulli tehas Tallinnas. Aga veel oli vaja teeröövleid ja kivi, porrustajaid. Vähenes aga nõudmine põllud masinatele. Ja seda kahel põhjusel. Talunikel ei olnud raha ja millegipärast meie valitsuse kehtestanud kaitsetolle põllud masinate sisseveole, mida välisfirmad loidjoughi märkasid. Nad kasutavat. Endisel tasemel püsis aga põlevkivi kaevandamine. Ja siia tungis asjast huvitatud väliskapital, põlevkiviõli toot. Mine kreisiperioodil koguni suurenes. 29. aastal oli valmistatud Eestis 10800 tonni põlevkiviõli 33. aastal 37600 nii et tõus kolm ja pool korda. Enamuse põlevkiviõli juurdekasvust andis Saksa ja Rootsi kapitaliga ehitatud aktsiaselts Eesti põlevkivi. Uus vabrik. See firma oli Eesti Kiviõli. 31. aastal saavutas oma täisvõimsusega Kohtla-Järve õlivabariik ja kolmandaks oli tootjaks Eestis oli Brenti firma kold Fels. Pealegi õlist sai teha too mais benseeni ja see võimaldas pidurdada bensiinihindade tõstmist siis torul. Välisfirmad Poolt. Nõudmine puidu- ja paberi järele maailmas kahanes, Nad langesid järsult. Puidutööliste arv vähenes kriisiaastatel 38 protsenti, toodangu rahaline väärtus müümisel poole võrra. 50 protsenti. Paberitoodangust oli enne kriisi läinud ekspordiks 80 protsenti. Nüüd olnud, kelle, kellele ja kuhu müüa ning törey Paberivabrik pani koguni juuksed kinni. Tekstiilitööstust, eelkõige Kreenholmi manufaktuuri püüdis valitsus päästa kõrged sisseveotollide kehtestamisega. 31. aasta lõpul kuulutati mitme reede sardis sissevedu koguni riigi monopoliks ja kohe tõusid siis too rool, kodumaise reede hinnad. Aga loodetud tekstiilitööliste palka ei tõstetud hoopiski kärbete tegemist oli naistega Kreenholmis ja need olid niigi ühed kõige madalamad Eestis. Millegipärast jäeti väliskapitalile avatuks jalatsitööstus ja tšehhide suurfirma paatia avas 31. aasta märtsis Tallinnas oma jalatsikaup pluse mis tõmbas ostjaskond väga odavad tomping endale, ega kui 28. aastal oli Eestisse toodud siis ainult 7000 paari jalatseid siis 31. aastal 86000 paari. Ja seda vaatamata tõsta totallidele. Eesti oma jalatsitööstuse ja kingseppade toode, lang. Aga ka töötajate arv selles harus kahanes ligi poole võrra. SD entsüklopeedia, tolleaegne 32. aasta väljaanne märgib, et aktsiakapid talidest kuulus välismaalastele Eestis vähemalt 50 protsenti. Ja nende võimutsemine kohale koldorol halvendas essees, et väiketootjate võimalusi pankraateid sagenesid. Sissetuleku kaotas ikka enamik kohalikke töölisi. Mõne aja eest oli meil juttu 27. 28. aasta rahareformist Eestis kui mar kadelt vendi üle kroonidele. CVT läbi barreitis spetsialistide suunamisel. Jäinglise pankadelt laenati 1,35 miljonit naelsterlingit. See oli krooni kattevara. Krooni hinnati tol ajal kulla alusel, riie kroonis paberraha eest või siis panga saada ühe grammi kolde. Aga nüüd toimusid mitmed üllatavad muudatused. Nimelt 20. septembril 31. aastal devalveeris Inglise valitsus naelsterlingi ja viis selle kollaaluselt härra. 20. novembril kehtestas Eesti pank kontrolli valuutaliikumisele Eestis välisraha ostu-müügi ainuõigus jäi ainult Eesti pangale. See viis Riigikogus väga ägedatele vaidlustele, kas säilitada krooni kurss või devalveerida see kolmandiku võrra. See oleks muutnud meie kaubad välisturgudel hoopis konkurentsivõimelisemaks. Aga samal ajal eesli kapitalistide võlad välispankadele oleks kasvanud kolmandiku võrra ja kas siis veokaupade hind oleks samas ulatuses tõusmas. Kõik see mõjutas Eesti ja teiste väikeriikide finants poliitikat ning pangandust. Riigieelarve tasakaalus hoidmiseks hakati 31. aastal tegema plaane, kuidas Kärt peida riigiametnike palk. Ja 32. aastal keelati abielupaaridel, kes üheaegselt olid Reigi teenistuses. Töötamine. Üks nendest pidi oma ametikohast loobuma. Selge see. Et no Rein suurenes Põllumäe. Tänases väljendus kreis loomakasvatussaaduste hindade järsust languses kogu maailmas olid meie peamised väljaveokaubad olnud peekon ja või p on inglaste hommikul lauale ja, või sakslaste Pother aparaatide peale. Nüüd aga tekkis olukord, kus nende saaduste tootmine ja eksport mahult küll suurenesid aga Vastusaadav valuuta kogus vähenes, hinnad olid sedavõrd madalaks. Pealegi piiras Saksamaa 32. laas rei kõlikult sisseveetava või kogust ja Inglismaa tõstis järsult tolle, et anda eelis Domenioonides loodavale toidukaubale. Võrreldes 28. aastaga sai 33. aastal Eesti vabariigi põllumajandus tunduvalt ehk 65 protsenti vähem sissetulekud Empordist aga samal ajal siis v odavate tööstuskaupade hind oli langenud 30 protsenti. Põllumajanduslikke masinaid ja väetisi kunstväetisi ossa kriisiaastatel kuus korda vähem. Kui enne kriisi näiteks spordielus hoida kehtestas, sai või, ja peekoni väljaveole ka munadele, eks spordipreemiad see tähendab talunikele maksti juurde. Et ots otsaga kokku tuleksid. Kõigepealt tulid ekspordipreemiad peeghanile, siis ka või-le, lõpuks Monadele. Talurahval ei jätkunud sularaha. Aga seda oli vaja pankadele, et tasuda ostu ja rendi võlgu. See omakorda viis lausa tuhandeid talumajapidamisi oksjonihaamri all. Küllaltki madala hinna eest müüdi aasta-aastalt ikka enam Salundeid. Valitsus arutas kujunenud olukorda ja leidis et edaspidi tuleb siis veeta vaid massikaup nagu suhkrut, soola, petrooli, benseeni ja muud osta Reinold nendelt riikidelt, kes omakorda ostavad Eesti põllumajandusse, vajadusi. Kui Inglismaale oli varem enne kreisi läinud igal nädalal keskmiselt 8000 tonni võid siis nüüd läks 4000. Inglise naelsterlingi kursi langus tõi siis tuleb valuuta veelgi suurema vähemuse. Ja Eestil ladudes seisis enam kui 10000 tonni võid. Oodati Torguda avanemist. Peamine ekspordimaa oli meile ja Suurbritannia siis Saksamaa ja kummalisel kombel Belgia vemp Vardes oli esikohal Saksamaa. Siis Poola tänu vabalinnale tants. Keele, mille kaudu tulevad kaubad, loeti Poola kaupadeks ja Ameerika ühendriigid seejuures Ameerika Ühendriikide ei ostnud midagi Eestist. Eksport sinna puudus. Sisseveokaupade hinnad on püsinud samal tasemel, välja saame aga hoopis vähem, kurtis ajaleht Postimees. 31. aastal. Veel peljati. Suvel tuleb ikaldus. Juulikuu 31 oli tavaliselt hoopis soojem ja põuasem. Kuu lõpp olnud olnud tugevad vihmad pääs, sest siiski samas rahus seda just Lõuna-Eestis, kus kohati oli sooja olnud kuni 30 kraadini. Tugevad äikesevihmad ja rahehood aga kahjustasid ka põlde. Emajõe vesi olnud kaladele liiga soe, mistõttu kalad seisid paigal jahedama veega odavamates kohtades, kus kaluritel oli neid raske leida ja kätte saada, saada. Niimoodi Eesti põllumajandus nagu tööstuski kannatas tugevalt. Kriisi mõjutuste all. Aga läheme nüüd natuke rõõmsamad temaatika juurde. 31. aastal lõpul avati Eestis kaks uut raudteeliini. Tartu Petseri laiarööpmeline ja Virtsiooni, Rapla Virtsu kitsarööpmeline raudtee. 1929. aasta alguses avati pidulikult Tartu Petseri raudtee ehitustööd ja ajakirjandus rõhutas. Sellel raudteel tuleb väita kolm peamist ülesannet. Avada intensiivsele majanduse laule. Ikka varrikamaks jõukamaks saav Kagu-Eesti teine võimaldada soodsat transiitkaupade vedu Eesti sadamate kaudu Pihkvasse ja omakorda Nõukogude Venemaalt tulevate kaupade vedu mõttes, et välismaale või. Ja kolmandaks, Eesti riigikaitse korral tamisel saab nüüd Kagu-Eestisse hoopis kiiremini massilise märts vaata sõjalisi veoseid. Esimene siis Tartu Petseri raudtee tarvis oli paika pandud juba 1920. aastal. Aga siis jäi see asi taha ja neile. Ja 25. mail 28. aastal võttis riigikogu vastu Eesti raudteevõrgu arendamise seaduse. Ja nüüd aeti uus hoopis väiksemaid mullatöid nõude raudteetrass mis pidas ka silmas kokkuhoidu sildade ehitamisel. Samuti võeti trassi rajamisel arvesse kohaliku elanikkonna soove ja tarvitusi. Tartu Petseriliini üldpikkus pidi olema 87 kilomeetreid ja 650 meetrit sinna peale. Kaugemas plaanis ette Tartust Pärnusse viiv laiarööpmeline liin. Petseri raudteepidi läbi laskma, ööb päevas 21 paari range. Selleks tuli ehitada jaamades vajalikud kõrvalteed. Kaks kandja, üks paari, mitte normaalolukorras, vaid kriitilisel. Siis, kui sõda hakkas ähvardama. Märgid, tuus, raudtee seal, oh ei pruugi veel anda majanduslikku kasu. Aga vaadakem ette pikemas perspektiivis, sest raudtee äärde jäävad maade ja metsade väärtus ja hind tõuseb tunduvalt. Ja nüüd jõuti nii kaugele, et laupäeval, 31. oktoobril 1931. aastal avati ametlikult ja pidulikult 86 kilomeetri pikkune uus raudteevalitsuse esindaja ja tuli täis kiirrongiga Tallinnast. Ja erri Rang Petseri suunas, väljus Tartu jaamast kell kaheksa hommikul. Tallinnast oli Kahale, said nad välisminister Jaan Tõnisson Tartu ideoloogiline liider, kes ei saanud loomulikult sellisest üritusest puududa. Tema oli valitsuse esindaja ka saalivad, no ta veel mitu menis vehkleja kõrgemat ametikandjat. Tartu vaksalis mängis Ratsarügemendi orkester ja rebastele oli ehitatud au kraav, mis oli kaunistatud kuuseoks iha rahvusvärvides linkidega. Seal pidas kõne Jaan Tõnisson, kes märkis, et meil Anseni umbes 1000 kilomeetrit raudteed ja nüüd lisandub veel umbes 90. Tõnisson andis ülevaate, kuidas raudtee ehitamise idee riigikogus oli läbinud kõik raskused. 29. aastal kärutas riigivanem August Rei pidulikult esimees kärutäie mulda trassi ehitustöödele. 31. aastal lõi riigivanem Konstantin päts kulg naelaga Kook Ko viimased liipreid. Kui seni nimetati Petserimaad Eesti Reiks siis nüüd on see kant Tartu ja ka Tallinna sadamaga hästi vaatanud. Tartu linna vanemal õige ettepanekul hüüti Jaan Tõnissoni kõne peale kolm korda suure vaimustusega hurra. Kell üks täis 30 jõudis vee toorest salongi Vägoonist. Need olid siis au küll rahalistele ja veel kolmest tavalisest reisivagunist koosnev rong Petserisse. Seal vaadati kaitseväe renoveeritud kasarmuid. Teel Petseris peeti kinni mõnes suuremas jaamas ja uudistati uusi jaamahooneid ning trassil olevaid kõrgemaid sil. Ajakirjandus vaidles, kas nüüd raudtee ilmumine suru poissi leeni? Gaasiplaanile. Rapla raudtee lääne S T ja selle tagamaks jäävad Muhu ja Saaremaa vajasid kindlamat ühendus ülejäänud Eestiga ja see otsustati luua ees kitsa raudtee ja veel. Virtsu Rapla raudteepikkus oli 90 kalm, kerameetret ehitati aastatel 1928 kuni 31 ja tööl oli kuni 500 töötajat, lisaks tellimused 10-le kitsarööpmelise vedur Reile, aktsiaselts Trans Krollile Tallinnas ja umbes 300-le mitut liiki vagunile mis tehti raudteede peatehases Tallinnas, aga ka Valgas ja Mõisaküla raudteetehastes. Liinil. Nähtud 11 jaama koos jaamahoonete, abirajatiste ja raudteelaste elumajadega on nii, et mõneks ajaks tööd ja sissetulekut-Läänemaal vale jätkas. Uut raudtee oli hakatud ehitama korraga mõlemas otsas Raplast ja virtsust. Veerud sovjetimehhanismid ja materjal meritsi. Verd laes ehitati läbi 500 meetri pikkune Kivitammile tuginev raudtee ainulaadne Eestis. Teele tuli rajada 49 silda ja Sillakest viis Row või ja 150 ülesõidukohta. Tee lai kood ühendajaid D 23. septembril ja liikluseks avati raudtee esimesel detsembril 1931. aastal. Tolleaegne analüüs. Ajakirjandus väitis. Uus Tartu, Petseri raudtee toob setomaa pea Lenna Tallinnale hoopis lähemale, nüüd saab viie tonniga see vähema ära sõidetud. Mõelge, mida tähendab Toristledele eelkõige välismaalastele, kellele Petseri klooster ja vene piir on selline eksootika, tahetakse tingimata oma silmaga näha, käega katsuda. Ja ajakirjanik esitab oma visiooni. Tallinna sadama reidil seisab kaks kalm päeva välismaalt olnud valge suur reisilaev. Toris teed vaatavad Tallinna vanalinn. Ekspress rangi said avad Pets aresse ja Eesti-Vene piirile. Seeni piirdusid risti ainult Aleksander Nevski katedraal saaliga Toompeal. See oli neile eksootika. Eesti sisemaa neid ei huvita. Nüüd aga kujuneb uueks tõmbemagnetiks Petseri klooster. Koos oma ortodoksi liturgia jättega. 31. aasta majanduskreis eel olid ka omad poliitilised järelmid ja neis kõige silmatorkavam Vabadussõjalased astusid poliitilisel areenil. Nimelt pärast vabadussõja lõppemist oli rajatud demobiliseeritud sõdurite liit. 26. aastal muudeti see Tallinna Eesti Vabadussõjalaste liiduks. Peagi tekkisid osakonnad teistes Eesti linnades. 59. aastal loodi juba Eesti vabadussõjalaste keskliit. 20. aastate. Need organisatsioonid tegelesid peamiselt endistele sõjameestele töö ja teenistuse hankimisega lubatud maa saamisega majanduslike küsimustega. Aga 31. aasta märtsis peetud vabadussõjalaste teisel kongressil tuldi välja juba puhtpoliitiliste nõudmistega. Eesti vabariigi põhiseadus on aegunud ja vajab muutmist. Riigikogu poole väiksemaks. Liikmed tuleb valida isikuvalimiste põhimõttel, mitte erakondlik kolm põhimõttel nagu seeni Eesti riigi peale anda hoopis rohkem võimu. Tervendada Eesti majandust kokkuhoiu põhimõtetest lähtudes. Kasutada osaliselt plaanimajandust. Vaidlused põhiseaduse muutmiseks, Harr kõnesid Riigikogus kus taheti tulevase presidendi volitusi hoida riigikogu parlamendi kontrolli all mitte anda presidendile absoluutse vetoõigust, vaid edasilükkava sõspensiivse vetoõigusriigieelarve peab jääma riigikogu otsustada president märg kasutagu seda oma huvides. Räige kogu liikmeid 80, selline oli vanade parteide arvamus. 31. aasta mais hakati välja andma esialgu ebaregulaarselt üks kord kuus vabadussõjalaste ajalehte mis kandis nimetust võitlus teraaž 5000 eksemplari. See vastus siis vägagi rendav. Pidevalt paljastati parteide nõndanimetatud lehmakauplemist loom peale. Mida aeg edasi, seda enam vabadussõjalaste liikmeskond suurenes. 31. aastal oli Tallinn siis juba 2000 liiget. Kui 32. aasta märtsis toimus vapside kolmas kongress, oli seal, tahad juba 51 kohaliku organisatsiooni 209 täis 10 saadikuga. Seni oli vabadussõjalaste Leetu vastu võetud ainult endisi sõdureid vabadussõjast osavõtjaid, nüüd hakati toetajaliikmeteks võtma kõiki mõttega kaaslasi. See tähendas ka noori, kes Palnud oma aastate tõttu sõjas käinud. Sellega muutus vabadussõjalaste liikumine tegelikult poliitiliseks parteiks. Toetajaliikmed vastuvõtmisega ei olnud nõus admiral Johan Pitka kes koos mõne oma mõttekaaslasega lahkus demonstratiivselt liidust, kus ta seni olnud keskjuhatuse liige. Nüüd tõsteti etteotsa küllaltki kehva tervisega kindral Andres Larka. Kusjuures tegelik juht oli aktiivne advokaat, silma paistva kõnemehe võimetega Artur Sirk. Ainult et vabadussõjast slalida tulnud nooremleitnandi au paadis ei sobinud ja nooremleitnandi panna käila Coloks. Seal pidi oleme ikka keegi kindralitest juhtivat osa. Vabadussõjalaste liikumises hakkasid lendama Need RO ohvitserid kes leidsid, et nende teeneid pole Eesti vabariik narrikalt hinnanud. Seda just ametikohtade ja teenistusse määramise osas. Vapside populaarsust lisas valitsuse üha süvend ennem kokkuhoiupoliitika. Postimees 13. detsembril 31. aastal, teatab valitsust Talle ja alandab riigiteenijate palkasid. See on vajalik eelarve tasakaalus hoidmiseks. Väiksepalgalised, kes saavad kuni 90 krooni koos nende palgal Nad jäävad endisteks. Täistel Aga kärbitakse, tubagaxeysi tõstetakse 33 protsenti. Kas kaubad lisaks kivi, see siia heeringad, heeringaid loeti eesti soolaräime kõrval ka luksuskaubaks, näevad hoopis kõrgemad tolli all. Välismaa benseeni aktsiisi tõsteti liitri kohta viis senti, eesli benseeni kaks senti, alandatakse 5830 rei Heame nelko ja 4800 õpetaja palku pääsevad palkade alandamisest 1600 riigi ei tee, nii et selline korraldus kärpimine hakkab maksma 32. aasta esimesest jaanuarist. Pale siis imeks panna, et rahulolematud liitusid vabadussõjalaste liikumisega, kelle hümni oli teatavasti Eestimaa. Su mehemeel pole mitte surnud. Majandusmajanduseks poliitika poliitikaks aga ESFi kultuur elas nendest mõned tee sõltumatult oma elu. Esimesel juunil 1931. aastal lõpp päss Tallinnas Harju mäele kavandatava vabadussõja monumendi arhitektuurivõistluse tähtaeg. Ainsa au henna saavad arhitektide Elmar lahk ja Edgar Kuusik. Paraku jääb nende planeeritud monument püstitamata. Küll avatakse Estonia teatrihoone taga asuval õuel torol 1905. aasta 29. oktoobri Verede ohvrite mälestussammas. See on sõõrikujuline graniidist mälestusmärk skulptor ja Hanno raudse papa mehitlejalk. Nõukogude võim laseb selle hiljem ümber paigutada. 94 tapeti süütu inimese matusekohale Rahumäe kalmistul. Ja Estonia taha pannakse praeguseni seal seisev ilmselt ka atraktiivsem lähis käte üles sirutava naisega. 23. juunil sureb Californias vanema generatsiooni eesti kirjanikke Andres Saal. 19. sajandi lõpul oli ta üks loetavamaid eesti kirjanikke oma jutustust veega, muistsest vabadusvõitlusest romantiseeriv ÄRA SEE rõiv laad, Aita leili ja Vambola. Hiljem õppis ta Saksamaal fotograafiat ja tšenkograafiat. Elas 22 aastat Indoneesias Jaava saarel. Ja siis pensionäriga siirdus klimaatiliselt väga vastu võetavasse Californiasse. Tema põrm tuhastatakse, tuuakse Tartusse ja paigutataks Maarja kirikus. Eesti raamatule mitte kirjandusele, vaid raamatul oli 31. aasta vägagi märkimisväärne. Ja seda tänu kirjastus looduse aktiivsusele. Loodus tegi algust hiljem vägagi menukaks kujunenud noorsooraamatute sarja looduse kuldraamat avaldamisega ja 39. aasta lõpuni ilmus selles sarjas 91 teost nende hulgas Mark Twaini Huckleberry finni seiklused. Bush GW kapteni keeta, Karl May Winnetou lood, Sven Henniini säiklused Tiibetis aga ka Tartu Autari Iierry pari jae. Pais, mis on kirjutatud Karlova mõisas Bay lennud raskesti kasvatatavate koolipoiste ratta tüüpide alusel. Parijõgi oli samas kohas oleva Tartu neljanda algkooli direktor ja ajalooõpetaja. Raskete poistekooli juhatas Valentin Marvet. Tema hea kolleeg ja sõber, kes andis pari jõele informatsiooni oma poiste kohta ja kellel oli suurepärane oskus rakendada poiste energiat. Spordi- ja muusika. Lisan klambrites mandoliiniorkestris esinemise näol. Ning 31. aasta oktoobris nägi taraikima osta Eesti entsüklopeedia esimese köite esimene vihik. Säits vee koondati ühtede kaante vahele 32. aasta suveks. Ja see väljaanne pühendati Tartu ülikooli 300. aasta päevale. Richard Kleis peatoimetaja. Eesti Entsüklopeedia kaheksa köidet viidi lõpule viie ja poole aastaga ja 40. aasta algupoolel jõuti Elmatada, veel täiendas. Käid neli vihikut. Tänu riigi toetusele jõudis Eeesse entsüklopeedia kõikidesse koolidesse. Täis tunnustas looduse juht, kannale algatas selle mõtte kirjastuse esimees Hans Männik. Taimetlase juhtkonna liikmed olid Paul Kogerman, Johannes Voldemar Veski. Eesti entsüklopeediale oli kokku 417 autoreid, kes panid Kerry ja 75754 artiklit ja pidasid redaktsioonitoimkonna näol 625 koosolekut, kulutades sellele umbes 2500 töötundi. Postimees märgib, oktoobri alguses algasid Tartu ülikooli 300. juubeli konkreetsed eeltööd. Arutatakse mälestusmedalilöömist juba 27. aasta vanadel oli moodustatud komisjon. Aga ei, seal kose viivitas. Praegune raske majanduslik olukord sunnib kaaluma, milliseid üritusi kavadesse Ta milliseid mitte. Siiski otsustati mälestusüritused Taima 30. juunil järgmistel päevadel. Välismaa akadeemilistes ringkondades valitsevat elav huvi Tartu Ülikooli juubeli vast velje õpilassöökla oli muutunud tänu oma väga odavamatele hindadele erakordselt populaarseks. 800 külastajat päevas oli tavaline, nii et hakati otsima ruume harus klaste rajamiseks. Madalad hinnad, leib, seened, pea toorsalat laual olid oma käega võtta. Nii et kui tellisid viiesendilise pool piimasuppi manna või reisisupi sees või sinna juurde süüa sinepiga üle tõmmatud leiba, niipalju kui soovisid. Ettekandja kuupalk oli 18 krooni. Lisaks prii toit ülejäänud roogadest ja kutsuti abiks ka naisüliõpilasi ilma palgata. Aga selles tööle tulles töölt lahkudes võisid kõhu täis ei. Nii alise üliõpilasüheteistkümnendal ümbril tähistati Tartus Vanemuise uue teatrimaja 20 viiendat juubelit. Publiku ette tuuakse kultuurilooline näidend, laulu isa ja kirjaneitsi lauluisa Kreutzwald ja tema kirjaneitsi koidule. Kellale hea, et tol ajal olnud telefoni kõnelemata mobiiltelefoniühenduses, nad olid sunnitud kirjutama ja kirjad ana alles. Teatrikriitikud nurisevad. Üleme härra, palju näidatakse rahvale operrey. Aga mõlema muusikateatri Vanemuise staania juhida õigustavad 100 tõsised keed ei too publikut teatrisse ega raha kassasse. Pealegi, inimesed tahavad raske majanduskriisi aastal midagi rõõmsamat kergemat oper renti taolist näha ja kuulda. Ja seda nad ka sai, nii Tallinnas kui Tartus kuulmis.