Siis, kui koja ei töötanud, lonkis ta lossis parkides ringi seisis ja ma Jeufr SKT-s ning mütoloogiliste kujudega purskkaevude ees. Ta nägi vett tõusmas langemas ja mänglemas ja läbi ning ülepurskkaevude nägi ta hiigelsuurt helkivat valget paleed, Hispaania versaid lõpmata suuremas laevaga nii kõrgele üles ehitatud lossi otsekui õhus, hõljumas. Paremini kui teised, suutis tema tunnetada seda tahtlikult loodud vastuolu ehituse ja aedade, prantsuspärase peenutsemise ning Hispaania metsikule looduse vahel. Ja paremini kui keegi teine mõistis teema viiendad Philipi, kes oli ehitanud selle palee ääretu aja raha ja vaevakuluga ning oma tujust tüdinud lausunud siis, kui v imede esmakordselt mänglema olid hakanud. Maksnud olen ma nende purskkaevude eest viis miljonit. Meelt, lahutasid nad mul viis minutit. Nii kirjutab Lion Feuchtwanger raamatus Coya. Royali tol ajal parasjagu San yldefonzo lossis kuningas Carlos, neljanda perekonnaportreed maalimas on teada, et Madriidi kuningapalee ehitamise ajal plaaniti sinnagi sama uhkeid aedu ja vägevaid purskkaeve rajada jätkab praegu Madriidis seisva ala seriaali eeskujuks olnud versai palee. Losside lood pole kunagi lihtsad ja Madridi kuninglik palee ei ole siin erand. Ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaid ja alanud on. Madriidi ajatelg on nii sündmustega valitsevate dünastiate poolest ülikeeruline. Maurid tungisid Ibeeria poolsaarele kaheksanda sajandi alguses. Ajasid aastal 852 kastiiliasse asula, millele anti nimeks eks Mayerit. Emiir Mohammed esimene laskis siia ehitada kindluse alkasari, et kaitsta rajal hoopis suuremat asulat. Toleedot, rekongista, kristlaste võitlus, mauride sissetungijate ka alanud enam-vähem kohe ja kõige ägedamalt just kastiilias. Mairit seisis parasjagu Kastiilia vägede teel ning aastal 1085 olid olid sunnitud selle paiga maha jätma. Mairitist väheks ajaks Magerit ja siis juba aastal 1202 Madriid. Kui rahutud ajad möödas, olid elanud linnake vaikselt omaette edasi. Paljud varasemad elanikud olnud siin mungad, mistõttu paikkonda ehitatud hulganisti kloostreid ja kirikuid viimaseid kerkinud lühikese ajaga tervelt 13, tunduvalt rohkem kui väikesi linnarahval neid vaja oleks läinud. Madridi kaunis ümbrus meelitas kohale Kastiilia kuninglikke jahiseltskondi. Eriti meeldis siin Henryk neljandale, kes äärmiselt ebameeldiva jaamoraalse kuningana ajalukku on jäänud. Ja 1474. aastal suri, asus troonile tema õde Kastiilia Isabella, kes oli abiellunud Aragoni Andoga ja ajalooline tõde on, et just need katoliiklikud manarhid tõrjusid Maurid välja. Nende viimasest kantsist granadas Al hambrast Isabella ja Fernando tütar Huana Lalloka. Hullumeelne, nagu teda rahva seas kutsutud kuninga troonile ei sobinud. Kuid Huana oli abiellunud Austria erts hertsogiga. 1507. aastal asus troonile sellelt paari poeg Carlos esimene, kes oli ka esimene Habsburgide soost Hispaania kuningas. Habsburgide ajastut 16. ja seitsmeteistkümnes sajand peetakse Hispaania suuruse ja õitsengu ajaks. Just siis valitses Hispaania tervet impeeriumi päratuid territooriume Ameerikas ja Aasias. Madalmaid osa Itaaliast ja Portugali Euroopas ning mitmeid paiku isegi Põhja-Aafrikas. Ka hispaania kultuuri jaoks oli hoidnud kuldne ajastu. See oli veel askese El Greco servantese. Kastiilia kuningriigi algusaegadest peale, kes olid selle valitsejad koos terve õhkkonnaga lakkamatult ühest paigast teise rännanud sellisest pidevast ringi rändamisest ilmselt tüdinud Carlose esimese järglane Felipe teine määrest, 1561. aastal riigipealinnaks Madriidi ikka veel Habsburgide soost kuningad Felipe, kolmas ja neljas laisk linna uhkeid balleesid ehitada ja kauneid väljakuid rajada. Kaugelt uue maailma asumaadest voolas Maale piisavalt varandust, et sõdasid pidada, pealinna kaunistada ning kunsti ja kultuuri edendada. Tavaliselt lõputult ei kesta. Aastal 1700 suri kuningas Carlos, teine ilma troonipärijata. Euroopa kuningakojad pakkusid üksteise võidu siis Hispaania troonile. Oma kandidaate. Prantsusmaa soosis anšov Philipi Louis Neljateistkümnenda pojapoega, kuid niimoodi tekkivat Prantsusmaa ja Hispaania liitu kartvad Inglismaa, Austria ja Holland toetasid Austria ertshertsogit. Carli vastuolud olid nii tõsised, et tekitasid 14 aastat kestnud Hispaania trooni. Sõja lõpuks krooniti kuningaks ikkagi Hansu Filipp. Temast sai Felipe viies esimene kroonide soost kuningas, Hispaanias siiani kestva hormoonide dünastia rajaja, kes valitses kokku 45 aastat. Felipe viies, kes püüdis nii Madriidi kui oma õukonna võimalikult prantsuspäraseks muuta. Hispaania jäi ometi hispaaniaks. Tänase Madriidi kuningapalee eelkäijaks oli mauride rajatud võimaski kindlus, kuninglik Al kasar 14. sajandi lõpul ja 15. alguses valitsenud Enn riike. Tolliente Eldoliente peaks tähendama kannataja või ebakindel kuid n riike olnud oma hüüdnimega hoolimata tubli kuningas, kelle juhtimisel Kastiilia laevastik mitmeid olulisi lahinguid võitnud ja Al Kasari kindluse muutnud just tema mania kõige uhkemaks kuninglikuks residentsiks, mida juba lossiks võiks kutsuda. Habsburgide ajastul võttis 1516. aastal troonile astunud Carlos viies ette selle keskaegse kindluslossi renessansi stiilis ümber ehitada näituse. Et sellest ikka kuninglikule õhkkonnale väärikas paik saaks. Seda tööd jätkas Felipe, teine, kes palkas lossi kaunistama meistreid Itaaliast, Prantsusmaalt ja Madalmaadest. Tema ajal lisati lossile kuldne torn ja kuninglik relvakamber. Versai hiilgusega harjunud Porfoonide jaoks oli Madriidi ikka seal liiga range, lihtne ja vaene. Seda tuli kaunistada, täiendada siseruumide võimalikult prantsuspäraseks kujundamist juhtinud kuninganna Maria Louisa ise. Vanaste alkasarist on jutustamas näiteks meelius Fer meieni joonis aastast 1534. On nelinurkne keskaegse kindluse välimusega ehitis, mida ilustavad kuninglik kabel ja suured siseõued paatiadel rei ja paatiadele Reina siis kuninga ja kuninganna siseõu mis mõnikord ka linnarahva laada platsideks muutunud. Kuna loss võis ka oma pildigalerii üle uhke olla. Siin Leedust intor eto veerand meese Ribeeerra, Boschi, Wanda äiki, Ellgreeco, Leonardo da Vinci, Rafaeli ja korrecza teoseid. 1734. aasta jõulude ajal kutsusid kõigi Madriidi kirikute kellad rahvast jõulumissale ja sellesse kella helinasse uppus tulekahjuhäirekellade hääl. Põles linna uhkeim ehitis kuningaloss ja tuli alguse saanud prantsuse kunstniku žanranki ruumidest. Rüüstamis hirmus hoiti lossi uksed suletuna, mis muidugi päästetöid tublisti takistas ja nii jäid mitmed hinnalised kunstiteosed tulle. Osa suudeti siiski akendest välja heita. Õnneks oli kuningas pisut aega enne tulekahjut suure osa oma kunstikollektsioonist teise lossi lasknud toimetada. Kuid tulekahju hävitas peaaegu täielikult vana Al Caesari, mille viimased püsti jäänud Ingrid 1738. aastal maatasa tehti. Madriidi uue kuningalossiprojektid tegi Itaalia arhitekt Filippo Juvarra. Ta kujundas monumentaalseid tohutu suure hoone, mille ehitamist enne huvarra ootamatut surma alustada. Tutki varra õpilane Huanbautistes aketi kutsuti oma õpetajatööd jätkama. Hiigelväljakule tõusis tohutu nelinurkne hoone, mis ümbritses suurt korrapärast nelinurkset siseõue. 1760. aastal kutsus Carlos kolmas kohale Sitsiiliast pärit oma klassikalise maitse poolest tuntud arhitekti Fresh kassabatiini lossihoonet veelgi suurendada. See oli raamistada lossi sissekäigu ees laiuv, korrapäraselt nelinurkne ja ilmatu suur väljak. Plaza telearme Riia galeriide ja sammastikega rajada mõlemale poole vägevad tiibhooned. Sellest Auahnest plaanist viidi täide vaid osa ja lossist põhja poole kavandatud suurt lossiga samas stiilis hoonet ei jõutud õieti alustadagi. Juba 20. sajandil rajati sellesse paika sepatiini aiad. Esimene põrboonide soost Hispaania kuningas Felipe viies oli sündinud versais. Pärast suurt 1734. aastal toimunud tulekahju alustas just teema palee ehitamist Madriidi. Eeskujuks pidi olema teadagi armas, kodune ja tohutu versai. Kuninga soovidega tuli arhitekt Hanbav teistes aketil iseenesestmõistetavalt arvestada. 1738. aastal alustatud loss ehitati paekivist ja graniidist, et tuli seda enam iial ei hävitaks. 26 aastat ja kolm kuningat hiljem oli hiigelpalee valmis. 1764. aastal kolis kuningas Carlos kolmas oma uude Madriidi lossi. Madriidi kuningapalee fassaadi ehib lõputu sõna- tunduv rida suurides Ghanas hambaid. Itaalia meister Saketiga tunnistas fassaadiga kivi vaasidega ja liigendaskatuste ääristava paluks traadi pühakute ja kuningate raidkujudega. Siin leidub iidseid kuningaid ka teist poolt ookeani katuse nurkades seisid asteekide tasuma ja inkade-ata Valpa Toskaana sammaste lähedal aga Rooma valitsejad, Honaarius, geodosius, Ader, Jaanus ja tra Jaanus. Oma koha leidsid siin kuulsad Hispaania kuningad ja kuningannad, samuti ka sümboolsed sodiaagimärgid. Lossi lõunafassaadi ees laiub peaaegu lossi jänesesuurune ajalooline hiigelväljak, selle nelinurkse platsi lugu algab juba aastast 1553. Praegu kutsutakse seda plaasedel arme Riia või plaasade armas. Kahelt poolt piiravad väljakut, hiljem tatud tiibehitised, esiküljelt aga kõrge, uhke ja väärika väravaga sepisrauast. Varbaed. Lossi embritsevadki väljakud ja aiad kaares nelinurkne plaasia teoriente, mis ulatub uus klassikalises stiilis kuningliku teatrini teatrafre all. Väljakul seisab Felipe neljanda ratsamonument. Lillevälju piiravad madalad hekid, kübressid, jugapuud ja magnooliate ning kahel pool väljakut seisavad kõrgetel postamentidel pikkades ridades nooti kuningateks kutsutud raidkujud, nende seas ka varasemad kristlikud Hispaania kuningad ja kuningannad. Kuningalossist põhja pool laiuvad siis varem juba mainitud sabatiini aiad. Siin on suur tiik, purskkaevud, madalad ornamentidega pügatud hekid ja kõrged sammasteks pügatud, küpressid juba 20. sajandil loodud klassikaline prantsuse aed. Ajaloo pulbitsevateskeeristes püüdis iga Hispaania monarh oma kuningalossile enesest ikaga välja jätta. Ferdinand VII, kes pidi pikki aastaid prantsuse lossis Shad tööde vales sees vangis olema, alustas kuningapalees 19. sajandil suuri ümberehitustöid. Nende eesmärk oli muuta vanamoodne itaalia stiilis ehitusmoodsaks prantsuse paleeks. Tähendab pojapoeg Alfonso XII eelistas hoopis Victoria stiilis residentsi. Nii et mitmetes lossiruumides asendati marmorpõrandad parketiga ja sisustati uue mööbliga. Väikesed stiilimuutused siin ja seal ei muuda fakti, et Madridis kõrguva Hispaania kuningalossi näol on tegemist klassikalise kuningliku paleega ning vägevaima ehitusega. Madriidis on väidetud, et isegi suurima kuningalossiga Lääne Euroopas, kus ühe allika järgi on 2000 ruumi teine ütleb neid olevat lausa 2800 800 saali või tuba siia või sinna. Seda polegi nagu mõtet mainida. Samas on väidetud, et kõik 2000 või siis 2800 ruumi on sisustatud erinevas stiilis mida on küll raske uskuda. Vahest puudutab see viitkümmet ruumi, mis lossi külastajatele avatud on ja küllap pühendab neid kõiki ikka üks klassikaline kuninglik stiil. Arvud on kõnekad nagu alati. Madridi kuningapalees on 870 akent, 240 Mänd rõdu, 44 trepikomplekti ja 110 USD. Nii et teeni rahval ja koristajatelsiiniga vihaka. Mõned saalid olevat sama suured kui tenniseväljak. Seinu ehivad vanade ja kuulsate meistrite kobe läänid ja võrratud freeskod. On seinu, mida katab hõbedaga ääristatud punane saamet. Rokokoostiilis Bronxcul tuurid, hiina portselan, võrratu erinevate ajastute mööbel, kuninglik stiil. Ja ajatud klassikalist kuninglikust esindavad helid, mis eriti troonisaaliga harmoneeruma peaksid madridi kuningalossi rokokolaadis. Troonisaalis on tänaseni kuningas Carlos kolmandaaegne sisustus siis 18. sajandi teisest poolest. Saali seinu katab üleni punane, pane see amet. Sama toon valitseb ka kaunite ornamentidega põrandavaipadest ikka punane ja kuld. Kaks pidulikku trooni tooli pjedes, Realil baldahhini all. Nendeni viib neli madalat, punases ametiga kaetud ja kullaga ääristatud astet. Pronkslõvid valvamas kahel pool trooni pjedestaali ning trooni kohal punases ametiga kaetud seinal punane kuldne. Hispaania kuningakoja avab salondel kroona suured kuldraamides. Seinapeeglid on valmistatud laagranya kuninglikus klaasivabrikus. Seinte ääres seisab uhkete kuldsete küünlajalgadega 18. sajandi stiilis laudu. Laest ripub alla määratu suur sädelev kroonlühter ja vägevate kuldsete ornamentidega ning skulptuuride. Ka piiratud lage ehib meister dj Apollo fresko kus on näha nii Olümpose jumalaid, Hispaania kuningaid kui ka maid, mida Hispaania koloniaalimpeerium kunagi valitses. Niisiis peaks troonisaalis olema kõik, mida eks väärikas kuningas vajab. Lossi põhikorrusele on kuninglik raamatukogu, kuhu on kogutud Hispaania kuningakoja sajandit panuseid, trükiseid ja käsikirju, lisaks ka vägev kuninglik medalite kollektsioon. Siin on eriti väärtuslikke ajaloolisi esemeid alates kas või Kastiilia Isabella tundide raamat. Just nii kutsutud keskajal tavaliselt ladinakeelseid religioosseid, rikkalikult kaunistatud käsikirjalise palveraamatuid. Äärmiselt unikaalsed, sest igast tundide raamatust on olemas vaid üksainus eksemplar. Sisult olnud nad enam-vähem sarnased sobivate ilustustega religioossed tekstid, palved ja psalmid. Mõnede raamatud olnud üpris lihtsad, kaunistatud olid vaid tekstide algustähed, kuid rikastele aadlikele kuulunud tundide raamatutes leidunud ka eriti uhkeid värvides ja kullaga ehitud lehekülje suurusi miniatuurne. Lisaks Kastiilia Isabella tundide raamatule leidub kuningalossi raamatukogus teisigi kuninglikke haruldusi. Kasvõi Kastiilia kuninga Alfonso 11. ajakoodeks. Jäädoonia marjade Molina piibel. Väga huvitavad on kindlasti vanad maakaardid Hispaania impeeriumi aegadest. Köitedki on põnevad, jutustavad jälle kord oma ajast. Rokokooaegsed köited on kuldsed ja pitsilised. Uus klassikaaegsed, väga värvilised ja romantika ajastust pajatavad koodi renessanssmotiividega raamatuköited. Hispaania kuningalossis juhib vägev toleeda marmorist peatrepp põhikorruselt üles 72 astet. Diabola fresko kaunistab vahtkonnaruumi, mille kõrval on salondes Colomnas Sis sammassaal. 19. sajandini kuni suure ülipiduliku söögisaali kasutusele võtmiseni korraldati siin bankett, et hiljem vastu võtta ja pidulikke riigitoiminguid. Siin seisab 16. sajandi pronksskulptuure ja rooma imperaatorite püste seintel Rafaeli jooniste järgi valmistatud viiskop lääni apostlite tegudest. Sambaid leidub siin muidugi ka. Sammashallist ja drooniruumist edasi astavale külastajale avanevad kuningas Carlos kolmanda eraruumid. Nende originaalse sisustajaga spariini nime. Oma üksildasi eineid nautis Carlos kolmas Pariini saalis kuningannal olnud nimelt oma söögisaal Kaspariini nimelises maalitud laega eesruumis. Antekamara lega spariini võib nautida nelja Coya maalikuningas Carlos, neljandast ja kuninganna Maria Luisast. Järgneb ka maradega spariini kuningarõivastusruum. See oli tseremoonia Haanja, millel viibisid tavaliselt ka õugandlased. See on ainus ruum, kus on praeguseni alles rokokoostiilis originaalkujundus, Gibsgrahvist, kaunistused laes ja tikitud siidiga kaetud seinad. Päris võrratu tundub olevat lossi portselanituba, mille seinad ja lagi kaeti Carlos kolmanda käsul siiani Vuenretiira töökojas valmistatud kuningliku portselaniga valget portselanist keerupidi ämm maskid, rohelisest portselanist, vanikute lehtede ja viinamarjakobaratega keskel moodustavad nii seintel kui laes armsaid põimunud kujundeid mis hiigelpeeglites muinasjutuliselt mitmekordistuma. Ilmatu suur kuninglik söögi ja banketisaal kujundati 1879. See on eriti rikkalikult sisustatud ruum, kus kulda pole kokku hoitud. Ornamentidega kaunistatud kuldplaadid ehivad lagesid ning raamivad maale fresko Sid ja Hollandi kabe lääne laest ripub alla sädelevaid kroonlühtrid. Kõikjal on kalleid, vaase ja tikitud eesriideid. Ühest ruumi otsast teise ulatab ilmatu pikk laud, mille taha mahub pidulike õhtusöökide ajal 160 külalist. Lauda katab lumivalge lina, millele ilmub banketi õhtudel kogu kuninglik toredus, lauahõbe, portselan ja kristall. Te igas Euroopa kuningalossis pole kuningliku apteeki. Madriidi lossis on selle asutas Felipe teine juba 1594. aastal. Apteegis on mitu väikest ruumi seina riiulites kaunistatud siltidega varustatud looduslike ravimite laekad ning spetsiaalselt kuningliku apteegi jaoks valmistatud keraamilised rohupurgid ja pudelikesed kulda. Nende ruumide ilustamiseks jätkunud ja siinses farmaatsia Muuseumis on alles sajandite jooksul Hispaania kuningliku perekonna liikmetele välja kirjutatud ravimite retseptid. Keevahhaaveeemmi. Hispaania kuningakoja relvade ja raudrüüd ja kollektsiooni loetakse maailma väärikaimate hulka. Siin leidub väljapanekuid ka juba 15.-st sajandist igasuguseid ajal taolisi relvi ja kuninglike raudadega töösid näiteks Carlos esimese Felipe teise ja Carlos viieni raudrüüd osa raudriides kuningaid istub teraud rüüdjaga kaetud hobuste seljas ja on päris uskumatu, et hobune sellise koletu rauakoorma all kokku ei langenud. Üks ka kunstiloolises mõttes kõige väärtuslikumaid ajaloolisi esemeid on Carlos viiendat täisrelvis raudrüüd, mida monarh kandis müülbergi lahingus. Tegemist oli järjekordse ususõjaga aastal 1548 ning Hispaania sõjavägi, mida juhtisid kuningas Carlos, viies ja Alba hertsog tegid Elbe jõe ääres peetud lahingusse Aqsa protestantide väed pihuks ja põrmuks. Vahetult pärast Kärlas viienda võitu maalis stiitsejan kuninga kuulsa ratsaportree Carlos viies müülbergi lahingus mis on välja pandud siinsamas Madriidis Prado hiigelmuuseumis. Carlos, viies istub Tiitseni maalil oma tulise musta ratsu seljas pääspik oda ju siis selleks, et lahingus oma vaenlase läbi torgata. Suur võit Nürnbergi lahingus saavutatud varahommikusel ajal, kui vaenlased rünnakut oodata ei osanud ja tundub, et just seda hetke on ka maalil kujutatud. Päeva valgus alles hakkab tumeda öötaeva üle valitsema. Taustal on rahulik maastik ja Elbe jõe sina kas lint? Kaunis must hobune on kaetud maheda roos punase kattega, mida ilustavad lainelised servad ja tupsud hobuse peadjaga. Kuninga raudkiivrit ehivad suured ja uhked roos, punased suletutid, väärikas habemik kuningas istub oma säravas ornamentidega kaunistatud raudrüüs sirgelt paremas käes pikk oda, vasak hoiabratsmeid üle raud turvises kuningliku rinna on seotud Lairos punane linn. Tiitsejani punane. Oli tavaks öelda kunstitundjad, on selles Carlos, viienda ratsaportrees, Rooma imperaatorite, eriti Marcus Aurelius ega mõndagi ühist leidnud muudki sümboolset. Kas või viiteid renessansiaja Kristuse sõduritele ja uuele kristlikule Hercule sele, kes võidab kõik oma vaenlased. Carlos viienda Ratase portree kuulub kuulsa iidseni kuulsamate teoste hulka. Ja kuninga ajalooline raudrüü on siis Hispaania kuningapalee, relvade ja raud rüüde kollektsioonis vaatamiseks väljas. Hiigelsuures Hispaania kuningapalees Madriidis on palju maailmakuulsat kunsti Velaskes ehte ballokas, Pariinika äravatšenko, jah, ja paljude teiste maale kauneid ja vanuga Lääne portselanimööblit. Nii et paleed on muude ülistusnimede seas ka üheks Euroopa tähtsaimaks muuseumiks kutsutud. Kuid kuni aastani 1931 elasid selles nii-öelda muuseumis Hispaania kuningad, viimasena Alfonso, 13. kes tuli ilmale pärast oma isa Alfonso Kaheteistkümnenda surma ning kuulutati lausa sünnihetkel kuningaks. Valitsemisaeg oli 1886 kuni 1941 ja kuni tere kuninga 16. eluaastani valitses Regendina tema ema, kuninganna Maria-Kristiina, Alfonso 13. elus oli mõndagi tähelepanu. Väärset prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutas 1901. aastal, et noor Hispaania kuningas on kõige õnnelikum ja kõige armastatum valitseja maailmas. Esimese maailmasõja ajal Hispaania neutraalseks riigiks. Ah keeruliste poliitiliste afääride käigus aastal 1931 teine Hispaania vabariik välja kuulutati, sõitis Alfonso 13. Rooma, kuid oma riigi troonist ta ei loobunud. Algas Hispaania kodusõda ja on teada, et septembris 1936 teatas kindral Franco Alfonso 13.-le, et Hispaania natsionalistid teda kuningana ei tunnusta. Jaanuaris 1941 hobus Alfonso Kolmeteistkümnes Hispaania troonist oma poja Huani kasuks kes oli Hispaania praeguse kuninga Juan Carlose esimene seisa. Alfonso Kolmeteistkümnes suri samal aastal. Poolteist kuud hiljem ja Roomas kõrvaldati Hispaania monarhi le uhked matused. Vahest võiks veel lisada, et Alfonso 13. kaasa oli briti impeeriumi kuninganna Victoria lapselaps printsess Victoria Ženja. Paaril oli seitse järeltulijat. Niisugune oli siis viimase Hispaania kuningapalees elanud monarhi lugu. Praegune kuningas Juan Carlos. Esimene elab oma peret konnaga hoopis tagasihoidlikumas säärsuele palees, mis asub Madridist väljaspool. Hispaania kuninglik palee Palazzo Real Madridis avab oma uksed pidulikeks riigi bankettideks ja väliskülalistele korraldatud vastuvõttudeks. Selline on siis ajalooline loss keset tänapäevast Madriidi majesteetlik ja kuninglik, kus Haabsburgide pärand on ühinenud Burboonide hiilguse ning maailmakuulsa Hispaania rüütlite uhkusega. Pärmi.