Tere taas täna tutvume mehega, kes kuulub ühte Eesti tuntuim asse suguvõsasse. Kutsetöös on ta olnud seotud edukate ettevõtetega ning tegutseb täna Läti ühe suurima toiduainetööstuse firma kommertsdirektorina. Varem on ta töötanud ka vastutavatel ametikohtadel Coca-Cola rahvusvahelistes struktuurides. Oma töö ja puhkusereisid on viinud teda kõigisse maailma kaartesse. Igalt poolt on ta kaasa toonud paigale iseloomulikke seinataldrikuid millest tänaseks kujunenud soliidne kollektsioon. Järgnevalt tutvume selle meie tänase kogujaga tema kodus ning meenutame ühtlasi nende taldrikute-ga seotud mälestusi ja elamusi. Järjekordne koguja tegu, saade tõi meid kesklinnast välja ühte kenasse elamusse siin Pirita serval Kloostrimetsas ja siin majas seisab nüüd minu eestlasele majaperemees, mees, kelle perekonnanimi ütleb kindlasti eestlastele hästi palju Sappoosnil aga mitte Oleeg, vaid Vladimir Sapposhini, nii et vanaisa nimekaim. Täpselt nii, eks see nimi sealt pärit ongi. Ainult et isegi kutsuda ennast poobaks Ei kutsu, et kas lapsepõlvesõbrad kutsuvad siis Voovaks, mis on siis lühend venekeelsest Vladimir teist või siis eesti sõbrad, ütlevad siis volli. Nii et siis olete suure suguvõsa järglane ja hilja aegugi. Eesti televisioonis näidati filmi teie vanaisast ja tema vanematest. Aga nüüd te elate küll siin, Tallinnas, aga töötate hoopis Riias. Noh, meil on niimoodi läinud erinevaid pöördeid, teinud, et praegu ma olen viimased poolteist aastat töötanud olen töötanud ka Soomes, Leedus, Venemaal, nii et mitmetes kohtades on saanud nagu oma teadmisi rakendada. Aga erialal, siis, kuidas nüüd öelda seda, te olete diplomaatide kooliski käinud? Ja ma olen diplomaatide koolis käinud enne seda ma olen saanud insenerihariduse veel tolleaegsest Leningradist, tänapäevasest, Sankt Peterburgist, raadioinseneriala, aga vabadusetuultes tekkisid siin igasugused rahvusvahelised firmad ja ärid ja siis sai mindud nagu kommertspoole peale ja need viimased ligi 20 aastat olen olnud nagu turunduse ja kommertspoole peal tegev. Ja siis Lätis ühe suurima ettevõtte kommertsjuht. Momendil küll saan siis Emmdeeeffuuts grupp mis ütle rahvale midagi, kuid võib öelda, et MDF Rootsi kuuluvad näiteks sellised tuntud kaubamärgid nagu laima Kuta Staburaalse. Mida peaks kristlased teadma? Jah, kõik, mis on ka Eesti tarbijale hästi tuttavad aga me ei tulnud rääkima siin ei laimast ega ka mitte Kuta mahladest, vaid me tulime rääkima teie voli Sapporsnil suurest harrastusest, aga noh, see harrastus ei ole ainult kogumina, vaid selle taga on ka midagi muud, eks siis postiga neid asju endale koju. Ei teil. Ei no võib ikka öelda, et seesama arvestus, ehk siis seinataldrikute kogumine on põhimõtteliselt ikkagi nendest kohtadest, kus siis on ise käidud. Mõned on kingituseks saanud, mõned üksikud on ostetud kuskilt antikvariaadist, kuna nad on olnud nii huvitavad. Ikkagi 90 pluss protsent on ise nendes kohtades viibitud, nii et seal on väga-väga-väga palju mälestusi. Kui nüüd vaadata seda seina või neid seinu siin teie majas, siis jääb küll mulje, et neid taldrikuid on, noh, ma ei tea, mitusada. Täpset arvu ma ei oska öelda, sest iga kord, kui ma pean neid lugeda, mul läheb natuke sassi, kuna nad ei ole mingit ridades või sümmeetriliselt täiesti noh, viimane kord ma sain natuke üle 200 kolmekümneid. Kokku, ja kõik nad on ikkagi hangitud sealt kus te olete ise käinud. No nagu ma ütlesin jah, et 90-st protsendist vähemalt või isegi rohkem, et mõni paarkümmend on kas kingitused või siis on mõned unikaalsed, mis ma olen niimoodi kuskil antikvariaadis silma jäänud, et täitsa huvi pärast olen neid ostnud. No missugune oli esimene võib-olla millest see kogumiskirg sai alguse? Tegelikult on see, kuidas siis öelda, see haigus on nagu perest, et mul, isal, ma arvan, on veel rohkem neid, kuna tal oli juba võimalik ka nõukogude ajal seoses sporditegevusega käia piiri taga, siis ta neid tõi ja nendest kingiti ka osadel spordiüritustel ja nii, et sealt sealt ma olen nagu harjunud, et see on ja vaatasin, et väga toredad mälestused ja kui kunagi endal tekkisid esimesed võimalused siin 80. lõpus kuskil Soomes või Rootsis käia, siis ma arvan, et mingi esimene ongi kas mingi Stockholm või Helsingi või midagi sellist täpselt. Nojah, teie isa, meenutagem ka on ju olnud rahvusvahelise kategooria jalgrattakohtunik ja peale selle me mäletame, et oli üks Tallinna olümpiaregati juhtivaid jõude. Nii et see on nagu parandatud, et see keel tuli teile, taldrikute keel. Võib-olla jah, et isalt on nagu see geen, et paljud on küsinud, miks ma muusik ei ole nagu vanaisa oli, aga ma mäletan lapsepõlvest loomulikult muusika tegemise vastu oli huvi, aga vanaisa ütles, et ärak, muusikuks on sunnitöö. Niikaua kui sa tahad esineda, nii, pead sa iga päev harjutama kaks-kolm tundi, ükspuha, mis pilliv, oled sa lauljani, et oli mul siis insener ja tema ütles, et tema ei taha olla, kes muusikat parem olla, keskpärane insener. Ja ma läksin siis ka vanaisa nõuande peale, vähemalt mitte muusikuks. Läbi insenerihariduse, jõudsin siis kommertsmaailma. Nojah, aga isal, see huvi muusika vastu väljendus selles, et ta oli ju vahepeal siin ühe kontserdiasutuse juht. Noh, eks see oli siis vist juhtimisoskused ja kogemused ja, ja võib-olla ka armastus muusika vastu ja ma arvan, et võib-olla oligi aeg selline, et need töökohad natukese mingil määral kuskilt suunati. Nii ta oli ja igal juhul tegemist on ühe eesti tuntuma ja hinnatuma suguvõsaga. Jätkata seda liini, aga läheme suguvõsa jutu juurest ikkagi selle kogumisharrastuse juurde, te ütlesite, et üks esimesi oli ilmselt kuskilt siin välisreisidelt lähimaades, aga kui nüüd küsida, missugune neist noh, võib-olla kõige kaugemalt pärineb. Noh, kui kilometraažilt mõõta, ma arvan, et kas siis on Austraalia ja siis on Mosambiiki ja Lõuna-Aafrika vabariik võib-olla nüüd, ja Tšiili. Kui me vaatame, kus Austraalia nüüd siin on, leiate üles, leian küll. See on see siin aborigeeni käsitöö, see polegi nagu selline mingi masstootmine, et see on siis nagu unikaalne seal kuskil tänava servast mingi aborigeenikest kunagi ostetud. Siin on jah peale mingi selline väga müstiline ornamentika, ma vaatan natuke lähemalt, on nagu mingid sisaliku moodi ja maod ja ja et see on tõenäoliselt väikene niisuguse maagilise tähendusega ka, ma arvan kindlasti sellel on mingid omad sümbolid, joonud jumalad. Aga siis edasi, kui meil oli jutuks veel Tšiili näiteks ja nagu ma ütlesin ei leia hüdroloog Jaapanis väga kaugele ja see on väga, väga kena sellises jaapani stiilis stiilis jah, seal taga Vutsi Jaama mägi on ka näha peal kullast serv. Ma ei ole küll taldrikud ja ainuke asi, mis selle moodi meenutas Mosambiiki turule, oligi selline punutud korv, aga seal on vähemalt siin pealkirjas, et sammas on viik ja on selline Aafrika motiiv, et ma arvan, et ei peagi kindlasti taldrik olema, et mul on mõned üksikud, on ka sellised, võib-olla külmkapi magneti moodi asjad, kus ei ole õnnestunud päris taldrikut hankida. Ja aga kujult on nad ikka sellised taldrikutaolised. Ja noh, Austraaliat ma näen seal üleval veel olnuks känguru kaja Austraalia lipuga, et vaat ja nüüd siin on, seal on siis Siim Tšiili see on nüüd täiesti nagu metall-metalljah, see on nagu, nagu antiikajal tehti selliseid, selliseid nagu graveeritud. See on ikka, ma arvan, siis väga klassikaline ladinaameerika motiiv, kitarr, songreero, kas mingeid valjased, mis hobuse omad ja vein ja viinamarjad, et noh, see väga ladinaameerika. Nojah, aga ikkagi, põhimass on euro. No ikka ikka, sest Euroopas on tehtud, kui ma hästi mäletan, vist neli auto sellist reisi kahe-kolmenädalast ja ega igast külast polegi ostetud seda taldrikut, kui te näete, vaatate, siis on, osadel on päris väiksed, tillukesed õieti siin. Et noh, olen ikkagi püüdnud osta, kui on siuksed, toredamad kohad, aga noh, lihtsalt ka pind, pind eemaldatud, lõikas ta suured, siis kuskile panna. Seinsav otsa. Mulle hakkas kohe silma seal üleval lae ääres Odessa sellepärast et meil oli hiljaaegu Olev Remsu ka saates rääkimas oma reisidest ja siis tema oli just tulnud parajasti Odessast, nii et te olete ka seal ära käinud. Odessas on saadud käidud ja tõesti on väga huvitav linn Odessa kõrval, ma arvan isegi võib-olla nunnikaalsem seal ei ole väga tekst, ei ole seal Altai mägede vahelt ostetud mingist külast. See on Altai stuudial, jah, ma olen nii hästi, ei näinud, mulle tundus nagu oleks mingi norra. Et näed, on sellised lumised, võib ka olla Sveits, aga sa nüüd Altaist, jah, ise ma olen seal olnud, et ma töötasin üks aasta Novosibirskis. Ja siis seisis sealkandis natukene ringi ja. Kogunisti tegelikult noh, kui me hakkame sind järjest vaatama, no siin on kõik Prantsusmaa. Siin on taani siin on noh, mida ma ära tunnen, Salzburg, Madriid ja nii edasi ja nii edasi, aga siin vahel ma näen ka George'i ja nii, et olete ka siis käinud. Jah, ma olen, see on siis George Ameerikas, mitte Georges shows. Atlantas mul õnnestus Coca-Cola töötamise ajal kuu aega õppida kursustele Coca-Cola peaaegu teatavasti Atlantas. Sealt ma sõitsin ka üks nädalavahetus Neuer liini, mis siis on siin väga, võib öelda džässipealinn ja kus on nagu 24, seitse toimub midagi ja see on tõeliselt fantastiline linn, et kui kellelgi on muusikahuvi ja, või pluusi ja eriti džässi, et siis ma arvan, et see on tippkoht, kuhu minna, seda kuulama. Siin on kiri peal ettegi uut Times Row. Seal oli 24 tundi järjest toimubki seesama protsess. New Orleansi ahtist nüüd on taas nagu elule ärkamas pärast suurt looduskatastroofi. Nii, aga vaatame nüüd siit edasi, siin noh, on osa selliseid, mida ma küll ära ei tunne seal lae servas, mis need on, seonuds? Surilang ahaa. See on Sydney olümpiamängud. Ma käisin küll ausalt öeldes 99. aastal, aga juba 2000 aasta sunniidid olid müügil. Siin on paar huvitavat taldrikut, siis on minu, minu abikaasa ja meie poja sünniaastatega ja need on nüüd vanemate poolt kingitud, need on kuskilt Skandinaaviast vanakraami turult leitud. Jah, aga need on just need sinised koobalti värvis taldrikud, küsime Mosto sellesse mõttesse. Just meie sünnivastutada vanad taldrikud. Nii mul paistab, et te olete ka Prantsusmaal käinud. Jalgpalli MM-il. EMil oli. See oli MM ja oli täitsa huvitav, ma käisin finaalmängul Pariisis, kus kohtus 98 ja 98, kus kohtusid Prantsusmaa ja Brasiilia ja Prantsusmaa võitis. Te ei kujuta ette, mis toimus siis Pariisis? Kullad võitsid seal kaks päevase linn, midagi muud ei teinud, pidutses. Nojah, kahju, et Eesti ei võitnud, aga seal all on essa vist teie perekonnaga seotud ehitis. Jah, see on siis VW passaaž, mis mu isa Singos tuttavate investoritega ehitas siin 90.-te teises pooles ja see on ehitatud siis kinnistule, mis kunagi kuulus minu vana-vana-vanaisale. Nii et ikkagi läheb ikka mitu-mitu põlve tagasi. Ja siis edasi. Meil on siin tõesti veel igasuguseid huvitavaid tuulikute, Lasside ja muudega, seal on Allamist, see on nüüd Prantsusmaalt. Kloostrisaareke siis juba Atlandi ookeanis, põhimõtteliselt, mis tõusude ajal on maast eraldatud, tänapäeval sinna muidugi tee vahele tehtud. Ja seal nüüd hakkab silmaga maoriik ja sa oled nii kaugel ära käinud, jah, sai ükskord seal puhkusereisil käidud, et täitsa huvitav koht selline eraldatud India ookeanis ja seal peal on totod ühed linnud, mida tänapäeval enam ei ole, et igatahes jutt on see, et nad seal kunagi elasid, nad söödi kõik ära. Vaata siis. Üks huvitav taldrik, võib-olla ma ei pannud tähele nagu viltuse, mul üks sõber, kes Kuubas ja ma palusin, et ta tooksid, mul ei olnud plaani nagu sinna minna. Noh, see näitab midagi nihukest, sotsialistliku asjaajamist, et isegi suveniiri on see naela kohta nagu poolviltu pandud, et sa ei saa taldrikud otse panna, et isegi see on nagu pool praak, aga muidu on tore asi. Ja seal on nagu mingi tuletorn peal paistab olevat ja nii läheme nüüd veel edasi Barbadosel, eks siin, Kariibi merel. Aga samal ajal kõrval on hoopis San Sebastian, eks ju, mis on siis Hispaaniat, Siena, siis pisikene seal, nüüd. Tai son tai, jah, see on Šveits, on üks suusakuurort, Vermeer. Võib-olla siin on veel üks huvitav taldrik selle, ma nüüd ise ostsin kuskil kahe tuhandete alguses Londonist antikvariaadist mis on pühendatud Ameerika Ühendriikide 200.-le aastapäevale, mis oli tegelikult 1976 seal George Washington, George Washingtoni pilt peal ja mul ta nägi. Mul tekkis kohe emotsioon, et ma seda tahaks, kuigi see hind oli päris krõbe. Aga ma mäletan seda Ameerika 200-st aastapäeval isegi olles koolipoisina, et seal mingi suursündmus, et isegi Nõukogude liidus sellest natukene Erki te räägite ja Ameerika tundus kuidagi Disulia ja kihvt asi midagi teistmoodi ja nii et mul oli see meeles, et nagu seal nagu lapsepõlve mälestus nüüd täiskasvanuna leitud kuskilt antikvariaadist. Taldrik võin kinnitada, on tõesti hästi uhke sellise helesinise servaga ja kullaga kirjatud. Nii, ja siin on siis Berliin, eks siin on Veneetsia, mulle tundub Veneetsia, Rooma. Kiiev Tšiili veel üks taldrik, Island väga huvitav koht. Soovitan kõigil minna täiesti teine maailm, et selline tunne, et oled mingi ufo filmi sattunud ja need on need Lonnida, kuidas nunnid jah, need on seal mingil hooajal ja ja näiteks kõik rannad on Islandil on musta värvi laava liiv, mis meie jaoks on täiesti uskumatu. Niisiis mulle hakkasin all silmas häälika Ghost Town ja mingi see on Californias üks mahajäetud kaevanduslinn, aga seda hoitakse nagu fännide poolt. Ma arvan, et ta on täpselt nii, nagu ta kuskil seal 1800 lõpp 1900 oli hiilge, seal oli paar 1000 inimest, elas seal ja viimane elanik lahkus kuskil seitsmekümnendatel aastal, eelmisel sajandil. Aga ta nagu püütud säilitada ja väga huvitav, isegi töötav mingi kaevandusrong sõidab seal ringi, millega tulistamised makseturistid. Ühtede jaoks kindlasti hästi põnev koht, aga siin on isegi vist Riia, ma näen seal või on seal? Ja see on sõprade poolt mulle vot see on nüüd üks vähestest ka, mis seal antikvariaadist leitud, et ma ei tea tema ajalugu täpselt, aga noh, arvata võib, et on mingi kuuekümnendatel Sain jah, aga see on ka ilmselt koobalt värvidega tehtud ja kullaga kirjatud. Väga-väga uhke. Ja noh, siin on veel Argentiina, siin on siin on jälle vist Venemaal. Ja see on väga huvitav, see on tehtu kase tahule kus siin joonistatud siledama osaleja mingi selline korpas, osa lihtsalt jäetud nagu mingi muld või maa. Tõeline kunst, käsitöö ja seal on siis üks väikene küla kirik peal. Nii ja naa edasi tulevad araabia kirjatsin. See on nüüd Pakistanist ostetud, see oli küll vahemaandumine, sõitsime vist taisse ja Karachis ja noh, muidugi praegu sinna nagu ei tahaks kuidagi sõita ja see pidi olema siis tekst koraanist, aga seda lugeda ei oska, need on niisugused teistsugused tähed. Ja see on ka selline Vaskne, aga ta on ilmselt siiski keraamiline taldrik seal möllamas, aa, see on siis ikkagi vaskplekisugusesse väga uhke ja nii, ja siis on jälle siin mägesid. ÜldGretrosomoni. See on Frankfurt, Iirimaaoode Rootsis ja Cordoba Hispaanias, Egiptus. Siis katarride lossid, see on väga huvitav, see on siis Loode-Prantsusmaal vastava Hispaania Pürenee, see oli selline üks usulahk oli, mille siis siis Edela-Prantsusmaa edela jah, vabandust jah, Edela-Prantsusmaale jah, Salvast Hispaania nurka ja need olid lossid, mis seal kuskil 1000 100200 pidasid vastu siis nii-öelda ristisõdijate ristiusku, aga nad olid nagu mingit teistmoodi, selle kohta on huvitavad raamatud, et ma kahjuks ei ole ajaloolane, täpsemalt sellest rääkida ja seal on klassid on veel säilinud osaliselt. Nii ma näen seal jälle külas sooda, siin oli paar vaadas, kas torte seas kruiisil, käin seal saarestikus. Ja mina ei ole, et ma olen mõne saare peal käinud ja siis mul on kingitud mõned taldrikud sealt nende saate pealt. Nii et ikkagi ka mingil määral sõbrad aitavad seda kollektsiooni laiali. Ja see jah, nagu ma ütlesin, ei valda, sest see on huvitav, et see on nüüd Trinidad ja Tobagost, kus ma käisin selle aasta talvel ja see siis peaks seda stiil trummi ehk siis seda plekktrummi meenutamas, seda naftatünnides nad seal vanasti tegid ja mängivad, et see stiil, trummid ongi Tobagalt Trinidadist ja Tobagost pärit. Jah, ma tükk aega mõtlesin, et mida see tähendab, et kas see on nagu mingi mäng? Trummipulgad, ja siis on mingid lohud, mis siis erinevaid helisid tekitavad. Ja siin on veel ajamit, numbordürgid, pudru, Jimi, kus Ameerika sillani Ungarit ma näen siin Ungari ägeran siin ja ja siis on veel seal Paraguay, kas see on nüüd ka enda käidud või see ei ole, see on isa poolt mullegi muutuda. See on igale poole ei ole veel jõudnud, hästi haruldane koht selles mõttes, et sinna nagu eestlase eriti ära ei eksi, veel su nahast muidu seal nahast jälle nüüd tehakse ka erinevatest ja seal üleval on siis egiptuse klassika Sassike ja nagu öeldud, eks ju, neid on üle 200. Et mida te ise nagu kõige rohkem hindate, missugune on see nii-öelda kollektsiooni pärl. Pärlit ei oskagi nagu välja tuua, aga just võib-olla need, mis ma siin mõned näitasime, mõned need antikvariaadi omad, mõned, mis on väga huvitavat käsitööd, just, et Venemaa ja Ukraina omad, mis on tõesti käsimaaling. Sest kahjuks tihtipeale on nende taldrikute ka nii, et sa ostad kuskilt Ladina-Ameerikast või, või Euroopast mingi taldriku ja mõtled, et see on nagu kohalik töö, aga siis on väike klõps, Medinud Chaina on taga, et kõik tuleb sealt ka suveniirid, seal masstootmine paneb tehased, huugavad, taldrikud, lendavad. Kas on tulnud ka selliseid ebameeldivaid üllatusi, et võtate selle taldriku ära pärast tundub, et ei kõlbagi. Eks see on niimoodi, et, et kui on valikuvõimalusi, siis nüüd tänapäeval võiks olla proovinud otsida ka midagi uut ja unikaalsemat, et alguses sai võetud võib-olla need kõige tavalisemad niuksed, kuulsad linna, vaatad, et noh, nagu Eiffeli torn või Berliinis, Brandenburgi värav, aga nüüd ma-ist võib-olla katsume leida just et mis ei ole nii tüüpiline nii-öelda turistilõksu, mingi sümbol. Nojah, on nii, nagu me kuulsime, et need ei ole lihtsalt mingid taldrikud, mis on ära ostetud, sai igaühega, nendega on seotud mingisugused mälestused, mingid elamused. No see on üks väga oma põlve mälestus mul su Moskva ja noh, ma arvan, et see taldrik, väike taldrik, run viie või 60.-test, aga see on mu vanaema käest pärit ja ma mäletan, kui ma olin poisike, siis kui vanaema puhastas kilu, siis alati puhastatud kilud pandi selle taldrikuga laua peale. Jah, see on küll huvitav, mäletas seinal Est punast väljakut kujutatud, tõenäoliselt jah, ja, ja sellistes punastes toonides, et see on just see põnemis, teeb sellise kogumise huvitavaks, et tegelikult sa vaatad ilusat taldrikut. Aga kui seda juttu sealjuures ei ole, siis ei ole pooltki seda elamust, nii et tegelikult noh, nii nagu me oleme ka oma saates tahtnud alati rõhutada, et ega siis küsimus ei ole millegi asja kogumises, vaid ikkagi muljete ja elamuste kogumises. Noh, eks see nii olete ikkagi seal perekonnas nagu sees on, et ega võib-olla võõral inimesel vaatavad, et lihtsalt üks imelik asi, et kraam palju keraamikat ja mõned nahk ja puutükid seina peale pandud, et siin on ikka täiesti see personaalne, väga. Te ütlesite, et ei saa, ka on kogunud neid taldrikut, tõdevery tuttavaid, kes samasuguse harrastusega oleks kui ma ei eksi, siis kadunud Toomas Uba kogus taldrikuid rohkem ma ei ole kuulnud. Aga noh, kindlasti kuna neid toodetakse, lid saab igalt poolt osta, siis järelikult nad kuskile peavad minema, muidu neid ei tehtaks. Kindlasti on ta selles mõttes ka üsna mõistlik kogumisobjekt, et ta ei ole kuigi suur, seda saab kaasa võtta reisilt ja ja ilmselt ka noh, hind ei ole väga hirmus ei ole tõesti, ütleks, et need on ka ikka seinast seina tänapäeval ja missugune kõige kallim on umbes, mis hinnaga, see võib olla mitut dollarit. Ma arvan, et seesama, see Ameerika 200 aastat, mis ma sealt Londoni antikvariaadist ostsin, et noh see võis olla kuskil vanas Eesti rahas umbes 700 800 krooni, aga teised jäävad ikka niimoodi viis dollarit, 10 dollarit, sellisesse hinnavahemikku. Aga ühtegi Eesti taldrikutel ei ole või on? Maa oli kuskil. Siinkohal Saaremaa tuulikud, Angla, tuulikud ja mis peaks olema? Siin oli mingi mulgumaiust lõhele Viitna kõrts konkreetne koht, isegi et mõned on nii, et ikkagi ei ole Tallinna oma ei olegi, pole kinkimisel imelik kosta, mida siin elada. Kogu ja tegukogujad ei kuulegi. Kui nüüd. Ta ta ikkagi veel selle kogumise algust, et kas see tuli nüüd isa poolt või kust tuli selline esimene impulss, et mul on olemas juba ja ma hakkan nüüd neid koguma või soovitas keegi sõber või, või abikaasa? Kui ma praegu mõtlen, siis ikka see vist tuli endal, et isal oli hästi vahva, tundus see asi ja et mõtlesin, et hakkan tegema ja maailm on ju nii suur aeg oli selline nagu piirid hakkasid juba lahti minema, et kui tema oli hästi palju käinud, ütleme, idabloki maades ja mingil määral ka Läänes tol ajal veel, siis siis oligi, et mõte, et äkki elus jõuab ise kuskile teise maailmapunkti ja saab nagu vahel vahepeal vahetatud, omavahel vaadatud. Nojah, võib-olla kui see algas, ega siis polnud lootustki nii paljudes kohtades ära käia, nii et ikkagi see on siis paarikümne aasta jooksul kogunenud. Nojah, ma ütlen, et need esimesed vussi siis 80.-te aastate lõpus, et veel oli nõuka aega ka juba viisaga sai Soome sõita või Rootsi, et sealt see hakkas. No te olete kogunud neid nii tööreisidelt kui ka puhkusereisidelt, et nii umbes suurusjärgus kui palju ühte, kui palju teist? No ma arvan, et puhkus on vist ikkagi domineerivamad, mingi moment oli isegi tööreisija päris palju, ma töötasin pikka aega, töötasin Coca-Cola kompaniis mitmetes riikides ja siis sellega sai lennatud ja reisitud ja käidud õppimas ka mitmetes riikides. Aga noh, ma arvan, et nüüd on ikkagi reiside pealt toodud hulk on suurem. Nii et võiks öelda, et olete täiesti rahvusvaheline mees. Noh, Eesti mõistes ikka mingil määral küll Nojah, kui vaadata ka teie kodulehekülge Facebookis, siis hakkab silma, et tegelete lisaks ka üsna agaralt fotograafiaga. Jah, see fotographonegi selline hobi, mis nagu lainetena käinud kunagi tekkisid materiaalsed võimalused osta nagu esimene korralik peegelkaamera, kui ma ei eksi, siis oli Amsterdamis, ma isegi ostsin endale ja siis sai hakatud tegema siukseid loodusfotosid ja, ja reisimise pealt pilte. Siis mingi moment jälle vaatasid, sobi läks nii kalliks, kuna näiteks filmid tuli ilmutada, pilte tuli teha ja ikkagi mingi kahenädalase reisi pealt sa tegid kaheksa 10 filmi, siis oligi tuntav materiaalne väljaminek ja siis nagu natukese vahepeal vajus. Ja noh, nüüd digitehnikaga on seda natuke jälle nagu värskendatud. Ja võib-olla huvitav fakt on see veel, et photography sõnaga Nikoni mehed ja anger. Nonii, mehed mulle millegipärast esimene fotoaparaat, see, mis mu Amsterdamist ostsime, sattus hoopis Minolta, mis on suhteliselt vähe levinud. Ja siis aastatega mul sellel Minolta-le on ka paras ports objektiiv erinevaid ostetud, aga jällegi teada, et need ei sobi teistele kaameratele ja Minolta digikaamerat ei ole nagu siiamaani välja tulnud, aga Sony ostis Minolta photo poole ära ja siis mõned aastad tagasi tuli Sonyl välja Missis Minolta objektiivid sobivad ja siis nii et ma sattusin sellesse digimaailma küllaltki hilja, võrreldes selle digibuumiga, mis hakkas juba siin ikka üle viie aasta tagasi. No kui vaadata taldrikute järgi, siis kultuurimälestised linna vaated ja selline on põhiline, et kas pildistamisel on ka see objekt või midagi muud. No pildistamisel on ikkagi jah, ka vaata, arhitektuur, kohalikud inimesed, mitte ise, et sellist jaapani turistipilti mul on ikka väga vähe, et kas ise pildi peale nagu jooksjad ja palud kellelgi pilti teha. Ja nende jaapani turistide kohta öeldakse veel seda, et kõik on näinud, kuidas nad pildistavad miljoneid pilte, aga keegi pole ühtegi pilti kunagi näinud. Et kas nad tegelikult teevad seda, ei tea. Võib-olla nad ei näitad teistele inimestele. Me oleme rääkinud nendes saadetes just sellest, et need inimesed, kellel on niigi pingeline töö ja ma arvan, et teil on ka väga pingeline, kui te peate Tallinna ja Riia vahet sõitma, et huvitaval kombel just nendel inimestel on ka kõige rohkem harrastasid ja millest see tuleb? Noh, eks sa vist mõtledki oma vaba ajaga, et kuna seda vähem, et sa mõtled midagi, mida, mida sa tahad nagu teha ja noh, on inimesed, kellel on nagu väga palju harrastus ja on teised, kes nad nagu väga süviti, et mõni inimene maandunud golfimängija võib andunud jahimees, et tema nagu muid huvisid ei ole, aga ma arvan, et maailmas on nii palju huvitavaid asju, et ma tegelen nagu muude asjadega, et et ma olen fanaatiline, ma ei, internetis ei otsi mingi taldriku kogu aeg, näiteks kui võtta seda näidet ja vaadata, et ei tea, äkki kuskil midagi on edki, midagi ette jäävad, siis, siis võib-olla näpp läheb taha, et teha nii palju erinevaid huvitavaid asju. Jah, just seda ma tahtsingi küsida. Teie harrastus ei ole nüüd läinud seda teed, et hakkaksite tõesti käima mööda kohalikke antiiki kauplusi või internetioksjonitelt hankida lihtsalt juurde, et te olete ikka sidunud oma konkreetse kohalolekuga. Ma arvan, et see ei ole tõesti selline, et sa lihtsalt kogud kogumise pärast, et seal peaks olema nagu mingid emotsioonid, et kui sa mingit asja koguda üks sõber, mul näiteks kogub teelusikaid, mis ongi siis ka mingite koha sümbolitega, tihti pealsel lusika tagaosal on siis mingi linna väike pilt või tekst ja tal on need ikka noh, mitmeid kümneid. Aga ta pole siiamaani suutnud välja mõelda, kuidas need eksponeerida, vaid võiks sahtlis karpides, eks ole, kat mingi kord viies aastas me võtame nüüd välja, vaatame neid, aga noh seina peale paned. No teil on nüüd see eelis, et kui külalised tulevad, siis saate kohe näidata. Jah, mul ei ole vaja kuskil Marie albumeid tolmukihi alt välja kaevata tõesti, et nende taldrikute ja tolmuga muidugi ära üks seosetega neid puhastada. Taha ja ei viitsi ja nad lähevad ka katki või väga ägedalt puhastada. Aga samal ajal tõmbavad kästi tolmu ligi. Ikka kord aastas tuleb üle käia. Aga ikka on nii, et kui mõni inimene külla tuleb taas, siis vaatab, imestab. Noh, eks nii on, aga jah, eks see suhtlusringkond on ikka aastatega välja kujunenud, et väga selliseid uusi tuttavaid ei teki niimoodi äkitselt aga ikka vaatavad ja küsivad, mis seal uut on, natukese Nadujasse vastu. Sõjaharrastus on teil nüüd juba kinnistunud. Kas te olete mõelnud ka mingi muu harrastuse peale golfist oli juttu, et seda teie harrastamist. Hästi kergelt, et seal on võib-olla tekkinud siin viimase mingi viie aasta jooksul, aga see on tõesti niimoodi, et noh, väljakul saab käidud mingi neli, viis korda aastas, et täpselt, et nagu ma ütlesin, et ei ole sellist fanatismist, minu, pean turniiridel käima ja kedagi võitma, et see on lihtsalt see, et kui on ilus ilm ja, ja võib-olla mõne sõbra või pojaga käime mängimas Nojah, kohe küsingi, et kas pojal ka samasugune harrastas, kas sellega parandasid teda? No taldrikuga, mis teil ei ole, kuna ta veel tudeng elab meiega koos, siis, siis ta võib lugeda siin. Ma arvan, et üks kolmandik nendest allikatest on tema taldrikut, kus ta meiega kaasas käinud. Aga tema on nüüd jätkamas ka suguvõsa või dünastia traditsioon, et on ka muusik või. Ei ole, momendil lõpeb küll hotellimajandust, mis on siis täiesti teisest ooperist, aga noh, samal ajal saab majandus, mis on osa alist, milles ka mina olen tänapäeval tegelemine. Nii ma tahaksingi lõpeta selle jutu ajamas ikkagi selle dünastia mõttega, et kas te tunnetate, et olete ühe eesti tuntuma dünastia esindaja. Noh, eks seda on ette tulnud ja ütleme aastaid tagasi võib-olla rohkemat kui siis isa ja vanaisa oli teil aktiivsed, et neid nagu vähem, aga väga meeldiv on nagu, kui sind tuntakse või küsitakse, et kas see ja see on näiteks sinu seal sugulane või kõige naljakam, kui küsitaks, kas te olete selle kuulsa Sapposhini sugulane, siis ma küsin, millise, noh, et äkki ma ise olen ka kuulus, kuigi ei arva niimoodi. Jajaa lähen jälle, see on tekitanud teatud selliseid ütleme, kontroll reegleid iseenda üle, et kui sul ikkagi nagu nimi on tuntud, et siis sa isane kõigist lollusi teha. Kui sa oled, olen või jüri kuskilt külalt vahelt ja tuleb teise küll, aga sind ei teata. Hiljaaegu oli ETV-s taas uus film teie vanaisast. Kas sattusite vaatama? Kahjuks ei ole seda näinud, et ei ole praegu sattunud, tahan ikkagi seda näha ja ise olen olnud kahes filmis, mis vanast tehti, üks oli, kus ma olin täitsa mingi esimese teise klassi poiss ja teine oli siis selline keskkooli ajal 10 aastase vahega. Ja need on eesti arhiivis kuskil olemas ka. Noh, jääb siis soovida, et dünastia ikka jätkub ja need harrastused, mis teil on, on ka sellised, mida te kindlasti harrastajate niikaua kuni reisite kas on teada ka, missugune on järgmine koht, kost, taldrikut lähete tooma? No järgmine sõit on plaanis mai lõpus üks nädal Lõuna-Inglismaal teha üks tiir. Sealt saab kindlasti väga uhkeid taldrikud, võib arvata. No ma loodan, et inglased on selliste nipsasjakest peale meistrid Aitäh Animal Zapaasnen oli, et tutvustasid meile oma kollektsiooni. Ma loodan, et kui meie kuulajad nüüd kuulsid seda ja võib-olla annavad ka teile siis häid vihjeid mõne huvitava taldriku võtate vastu, kui kingitakse. No miks mitte kingitud hobuse suhu ei vaadanud? Kena aitäh teile ja kena päeva jätku. Tänase saate tõid teieni režissöör Vivika Ludvig ja saate autor Mart Ummelas. Kohtume jälle järgmisel pühapäeval, kui kogumisobjektiks on hoopis midagi muud kuulmiseni.