Reformatsioon, mida muutis ühiskonnas, kuidas 16. sajandi alguses arenesid kaubandus- ja rahanduskuidas, muutis Martin Lutter usku kirikuelust muidugi rääkinud, mida tähendas trükikunsti leiutamine, kuidas muutus eesti keel? Sellest kõigest oleme sellel hooajal rääkinud isegi ilmast, 16. sajandil oleme rääkinud. Aga rääkinud ei ole veel sellest, kuidas muutis reformatsioon inimese argipäeva ja inna Põldsam Jürjo, Tallinna Ülikooli vanemteadur, räägib sellest. Minu nimi on. Täna räägime siis sellest, kuidas reformatsioon muutis inimeste igapäevaelu. Ajaloodoktor Inna Põldsam Jürjo 16. sajandi alguses. Mida üldse tähendas usk usuküsimused inimesele tavalisele inimesele kui palju teadvustati endale, kui palju sellele mõeldi, kui palju räägiti usust? Keskaega võib pidada usu või religiooniajastuks kuivõrd kirik reglementeerib inimese tööd, inimese puhkust, kogu inimese elu, et see religioon nii-öelda tungis inimesega kõige argisematesse toimingutesse. Et kui näiteks sooviti sõlmida lepinguid, siis kutsuti tunnistajaks pühakuid või võigub püha kolmainsust. Isegi kokaraamatutes oli kirjas, et näiteks keeta niikaua, kui jõutakse, ära lugeda kolm Ave Mariat või midagi niisugust. Et selles mõttes religioon oli väga tähtis, see puudutas, puudutas kõiki inimesi. Et selles mõttes usuküsimused olid muidugi väga olulised ja nendest räägiti ka igapäevaselt, et see oli mõistetav. Nii linna- kui ka maaelanike seas eesti talupoeg ka rääkis. Loomulikult linnas oli kiriku mõju tunduvalt tugevam kui maal juba tänu sellele, et seal oli pühakodasid, oli palju rohkem, seal liikus vaimulikke palju rohkem. Aga ei saaks öelda, talupojal ei olnud nüüd usu usuküsimused olulised, sellepärast et usk oli see või religioon, ütleme niimoodi oli, oli see mis aitas tal oma igapäevaelus nii-öelda toime tulla, selles mõttes, et religioon, kus siis nii-öelda võimalust, kuidas, kuidas tagada endale head elu või, või edukust. Et talupoeg kasutas kõiki neid kiriku pakutud võimalusi, kuidas tagada endale oma karjale. Edu, õnne. Et selles mõttes need, need olid kõik olulised, et pühakute austamine, reliikviad, austamine, indulgentsi ostmine, et see oli kõik kõik üks vahend, kuidas elus hästi toime saada. Pigem tegeleti niisuguste konkreetsete igapäevaste toimingutega ja igapäevaste asjadega, mitte filosofeeritud, nii palju. Jah, võib, võib, võib ka nii öelda jahend filosofeerimiseksas seda ei jah, et see onupoja puhul see suhtumine on loomulikult väga pragmaatiline, et selge see, et, et usust võeti just see, see aspekt, mis aitas, aitas tal nii-öelda igapäevaselt toime saada, et mingisugused see patu mõiste või, või, või muud muud. Sellised religioossed, teoloogilised teemad loomulikult need, need jäid nagu kaugeks, see selge. Kas reformatsiooni tuuled tõid ka mingit muudatust sellesse olukorda, kas hakati veel rohkem rääkima või hakati teistmoodi rääkima religioonist võib arvata. Ta alguses kindlasti, kuna ta oli selline uus uus nagu sündmus või, või informatsioon, mis, mis jõudis, jõudis Liivimaale ja levis sellise suulise kommunikatsiooniteele, et ta jõudis nii Saksamaalt siis Liivimaale just just sellise suulise kommunikatsiooni vahendusel kõige enam ja, ja ka siin Liivimaal ta levis modi suuliste, suuliste vestluste kokkusaamiste vahendusel ja mingisugusel hetkel ta loomulikult tõusis kuidagi väga aktuaalseks, et kõik need sündmused, mis toimuma hakkasid, et noh, muidugi ei olnud selliseid kommunikatsioonivahendeid nagu tänapäeval ajakirjandus või televisioon ja, ja kõik võttis natuke rohkem aega, aga siiski üllatavalt kiiresti kõik need uudised ja sõnumid, sõnumid levisid ja, ja nendest asjadest räägiti kõrtsides kaupmehed, kui nad tegid oma kaubareise maale, võtsid, võtsid neid teemasid üles, talupojad, käisid linnas, siis puutusid jällegi nende nende teemadega kokku, et noh, selles mõttes inimesed kohtusid ja, ja millest siis rääkida oli ikkagi sellest, mis oli uude, mis oli nüüd äkitselt aktuaalseks saanud. Kas on mingeid tunnistusi ka sellest, kui ägedaks või, või tuliseks need vestlused võisid minna? No mitte palju, aga on teateid selles, et, et on tõesti läinud kõrtsitubades kakluseks kahe sellise nii-öelda partei või, või poole vahel. Et noh, seal ei ole ka midagi midagi imestada, kuna inimesed ei hoidnud oma emotsioone seal võrral kuidagi kontrolli või all või tagasi, vaid vaid kui ka kui ikka läks ütlemiseks, siis siis lasti rusikad käiku ja õllekannud ja kõik, kõik, mis käepärast, oli kõhklused ja sellised asjad olid ka muidu üsna tavalised. Sõnast üksi ei piisanud. Kirjasõnas ka kuidagi need eriarvamused väljendusid. Kirjasõnas konkreetselt Liivimaal, noh, ütleme niimoodi, et, et see reformatsiooni aeg oli, oli kus hakkasid, hakkasid levima sellised asjad nagu sellised poliitilised konfletid pilke laulud, et neid ei pruukinud alati kirjasõnas olla, aga noh, sageli on ka jäänud selliseid jäädvustusi kirja kirjasõnas. Et nii-öelda siis selline oma poliitiliste vastaste Iierriteerimine või üritamine pilke laulude Banklettidega. See muutus, nagu kuidagi tõusis, tõusis päevakorrale, sai päevakajaliseks. Kas pilke pilte ka tehti pilapilte? Võib öelda, et juba esimene karikatuuride sõda. Ütleme niimoodi, et Liivimaa Liivimaa kontekstis ma ei oska küll küll öelda, aga muidugi muidugi Saksamaal see noh, see oli oli täiesti päevakorral, et tol ajal hakkasid just või levisid sellised trükitud lendlehed ja, ja siis seal on pilgatud küll paavsti pooldajaid küll Martin Lutheri pooldajaid, küll nad siis on esitatud loomadena ja kuidas iganes, et selliseid selliseid lendlehti liikus ja miks nad ei võinud ka siia jõuda. Näoline kinnitust ei ole, aga noh, meil ei ole siin säilinud. Küll te ütlesite, et kõrtsis mindi ka usu või religiooni küsimuste pärast kaklema, kui tõsiseks need vastu hakud võisid Liivimaal minna? Euroopa ajaloost me teame, Saksamaal puhkes reformatsiooni ajal ka talurahvasõda. Meil ei ole eriti selle kohta midagi teada. Ei, meil jah, ei sellist nii kaugele asi ei läinud, et oleks, oleks nüüd päris relvastatud relvastatud vastuhaku või kokkupõrked või ülestõuse toimunud. Aga on teada mõningad sellised noh, ütleme passiivsed talupoegade vastu akud, et nad keelduvad, keelduvad tegemast tegu ja kandma koormisi Tallinna piiskopi Kiviloo mõisas, on teada, et, et on toimunud üks, üks vastuhakk, kus on ka mõned talupojad vigastada Ta ta saanud. Aga üldiselt jah, mingeid selliseid suuri suuri vastuhakke selleni selleni siin ei läinud, et ütleme, et ka see see aeg oli üsnagi raske. Kuna noh, ütleme need reformatsiooni kõige tähtsamad aastad, aastad, mis siin oli, et see langes just aega, kus oli, siin oli ikaldus. Et, et ilmselt ka see, see nagu pärssis mingisugusel moel. Aga loomulikult on ka siin teised teised tegurid. Miks, miks siin teravaks teravaks asi ei läinud? Ja tegelikult ei saagi päris kindlalt öelda, et nende vastu akude ajendiks on reformatsioon reformatsiooni ideed, lihtsalt hädavajadused. Need mängisid kindlasti kindlasti rolli, kuna, kuna nendega koos käivad ka kaebused just nimelt see, et, et on tulnud linlased, kes on rääkinud uuest, usust ja õhust tanud õhutanud talupoegi nendele tegudele ja ühtlasi on selliseid üksikuid teateid, on ka selles, et talupojad on kirikuid rikkunud, selles mõttes ei saa päris öelda, et noh, üldse nagu midagi seal midagi reformatsiooni ideedel tegemist ei ole, et siiski siiski Argipäevaelu juurde tagasi, kui uus usk oli oma kanna ära kinnitanud, siis missugused need uued normid olid, mis elu normikas Klementeeriti ka kuidagi, et nüüd nüüdsest peab tegema seda ja seda asja niimoodi enam nii niimoodi nagu vanasti tehti, ei tohi teha. Need hakkasid tulema nii-öelda tasapisi et ega siis kohe on, ütleme näiteks, kui pildirüüste on toimunud ja pärast seda kohe tuleb, võetakse vastu 50 50 normi või seadust või määrust, kuidas nüüd edaspidi tuleb, tuleb käituda, et oh, see see niimoodi ei toimunud, et need, need asjad hakkavad toimuma järgult. Et näiteks evangeeliumi usuõpetajad hakkavad nõudma rangemaid komblus, määrusi, et sellega seoses halveneb suhtumine prostituutidest, et nad kihutatakse nii-öelda linnast välja, neil keelatakse oma tegevust linnas avalikult teha võib ainult salaja. Ja et isegi karistatakse siis neid, neid, kes prostituutidega läbi käivad etena kriminaalkroonikas näiteks Tallinna Mason on teada, et on karistatud, et noh, keskajal tegutses Tallinnas lõbumaja ja, ja noh, selles mõttes et võib isegi öelda, et, et noh, mingisuguses mõttes käis selline puumaja või müüdava armastuse teenus ka teatud kodanike sellise heategevuse süsteemi juurde või keskaja linnas, et, et lihtsalt kuna linnas linnas elas selliseid palju vallalisi inimesi, siis see oli üks, üks teenus, mida linnavõimud siis võimaldasid, võimaldasid linnaelanikele, et aga aga nüüd see enam ei sobinud, et sellise, sellepärast siis ka halvenes suhtumine prostituutidest niisamuti langesid löögi alla siis kõik need pidustused, mis, mis keskajal keskajal joolis, mida peeti, peeti pikalt ja kaua ja, ja, ja suurte joomiste ja, ja kõige sinna sinna juurde kuuluvate kuritarvitustega Kõik need uhked keskaegset pidusöömaajad, need keelati lihtsalt ära. Ei, seda nüüd mitte vastupidi Te nüüd otseselt söömine, vaid, vaid just see joomine ja, ja kõik, see, mis sinna juurde juurde käis, et, et see oli ja, ja need biode kestaks, kestaks nii palju, et noh, et et ütleme, et luterlus või Lutter tahtis vähendada pidude arvu ja koondada see nagu pühapäevale, et hakataks tähistama pühapäeva rohkem, et mitte, see pühapäev ei oleks ka varem oluline olnud, aga just nimelt et sinna juurde käisid ka kõik need muud muud pühad, aga nüüd need sellised pühakutepäeva tean, et, et need, nende pühitsemine jääb kõik ära ja et see kõik koondub nagu rohkem pühapäeva peale, kusjuures pühapäev ei ole ka selline päev, kus siis nagu inimene võiks teha, mida ta tahab, vaid see on, see peab olema selline päev, mis on ka mida inimene peab veetma ka, nii nagu ette nähtud käima kirikus, tegema heategevust ja selline pühendama sele sellistele vabadele mõtisklustele, et et näiteks Inglismaal inglise puritonid lähevad selles veel kõige kaugemale, et kuskil seitsmeteistkümnendal sajandil on noh, terve hulk asju, mis on pühapäeval veelgi keelatud, isegi kaasa arvatud laste mängimine. Et väga nukker, et, et noh, selles mõttes, et areng nagu nende pidupäevade ja pühade keelustamisega läheb sinna sinnapoole just nimelt, et siis jah, et seda pühapäeva pühapäeva nagu hakata pühitsema just sellisel religioossel viisil See kõik tähendas siis ka rahvakalendri kallale minekut. Vastlatraditsioonid ja mardid ja kadrid ja. No põhimõtteliselt küll eriti eriti vastad, et noh, ütleme kasele see vastad, eks ole, et, et seal see neljakümnepäevane, paast, luterlus selles mõttes ta kaotas paastukeelud, kuna kuna Lutter ütles, et seal ei ole mingit tähtsust, see on selline tühine asi, et see sellised teod ei aita õndsaks saada, see on üks paras paras narrus, lihtsalt, et paastumine seal vastlaVaslateeslase vastavaks karneval, et, et need kõik satuvad põlu alla ja siis tõepoolest, et ka siin ilmuvad siis vastlakorraldused. Näiteks Tallinnast on neid säilinud ja, ja uus Pärnust, mis keelavad kõik need varasemad varasemad pidutsemise viisid, mis vastate ajal olid maskides, ringijooksmise tsooni sõidud, ühesõnaga jah, need hakkab rünnak nii-öelda siis rahva rahvapidustuste vastu. Aga rõõmutuks võis elu muutuda? Jah. Mingi mingil moel muidugi jah. Aga see-eest tõuseb see töö, töö väärtustamine jäänud või töö hindamine. Kui Balthasar Russowit lugeda, siis on mulje, et eestlaste talupoegade pidutsemise sümboliks on torupill. See torupilli jorin oli nii kohutav mu meelest tema jaoks torupill kaduski tegelikult ära kasvõi kadus vahepeal ära. Et ma ei oska seda küll, et ma ei ole seda sellest sellest küll teadlik, et ära kaduse päris et Torupill ütleb, et ta ei ole mitte ainult ta ei ole mitte Eesti talupoegade pill, vaid ta on ka mujal Euroopas ja ütleme, keskaja ühiskond on selline tugevalt seisuslik ühiskond, kõik on seisuse järgi määratud ja seal need pillid on sellises seisuslikus hierarhias, mis tähendab, et torupill on see, mis on alam-alamrahvapill alamrahva heli, on see torupillitorupilliheli ja, ja kõrg kõrgseltskonda kuuluvad siis lautod või, ja, ja sellised sellised pillid, et et jah, ei saa välistada, et, et keelati näiteks mingi rootsi ajal. Täitsa täitsa võimalik, et ta keelati, keelati vahepeal ja need kas pidustustel teletorupilliga joonistada või midagi niisugust, et sellepärast et noh, ega ütleme see Eesti talupoegade nii, nagu jõudis, uus uus usk kõige rohkem ikkagi nagu Rootsi ajal, kus ta niimoodi vägivaldselt peaaegu selliste keeldude ja käskudena ka siis nii-öelda ka talupoegade juurde juurde jõudis, et ega talupojad siiski jätkasid naid, katoliku aja pidustusi ohvritalitusi. Et noh, võimalik, et see kuulub just sinna juurde, kui antakse välja need määrused, keelatakse seal käia vanade kabelite kabelikohtade juures, ohvriallikate juures, kus kus iganes, et torupilliasi võib üks, üks olla selles reas, mis, mis nagu keelati, sest et küllap teda mängiti siis nendel pühakupäevadel ja pidudel, eks ole, mis meenutasid seda, seda vana katoliku aega, mis pidi jääma kuhugi kaugele unustusse. Mida veel korraldati, kas korraldati ka seda, kuidas inimesed riides peavad käima sünsamalt ja tagasihoidlikumalt? Kindlasti ma kujutan ette Et ütleme, rõivamäärused on kahjuks küllaltki sellised napikesed, et meil ei, meil ei ole selliseid uhkeid, uhkeid rõivamäärase, nagu on Euroopas säilinud, et, et meil on Tallinnast on säilinud ainsana meie linnadest rõivamäärused ja meil siin on näha pärast reformatsiooni, siis, siis hakatakse ettekirjutusi tegema vastavalt seisusele, et suurgildi, naised võivad kanda nii palju ehteid ja, ja väike gildide omad jälle nii palju. Kusjuures noh, tõepoolest reguleeritakse ainult naisterõivastust meeste omase üldse ei puuduta. Ja üks huvitav huvitav määrust otseselt ei ole nagu selles mõttes ta ei tulene niivõrd reformatsiooni ideedest, aga et on 1578 on üks rõivamääruse kava Tallinna Linnaarhiivis säilinud, mis puudutab siis nii-öelda autoid, autoid, naisi, et, et see on iseenesest huvitav, et selline, kui ümberringi käib, käib nagu sõda. Et siis Tallinna raad koostab seal kava selle kohta, mida autod, naised ei tohi kanda pärleid, karusnahka, et noh, et kuidas see ühel hetkel siis nii nii oluliseks oluliseks päevakajaliseks sündmuseks sai, et aga noh, võib-olla see on seotud karnisoniga ja seal garnisoni ümber tiirelnud siis naistega või niimoodi et nad rõivamäärused on, jah, meil meil ütleme sellised küllaltki küllaltki nagu kasinad või niimoodi, et, et nad ei reglementeeriv väga palju või väga tugevalt, aga näiteks Riiast, see on juba siis 16. sajandi lõpp, seitsmeteistkümnenda sajandi algus, siis ilmuvad väga üksikasjalikud rõivamäärused, kus on paarikümneks ametiks või seisvuseks, on, on jaotatud sisse linnakogukond ja igale siis kirjutatud kas ta tohib kanda karusnahka, kas ta tohib kanda sametit, mida ta tohib kanda, et, et noh, siis on väga-väga üksikasjalik reglementeerimine, et noh, et seal eesmärk ongi see, et Ivo ainsast pilgust inimesele saaks selgeks, et kes ta on, kuhu ta kuulub ja et, et nendest nendest, mida siis nagu üle ei astutakse, et keegi ei tahaks, tahaks välja paista rohkem, kui ta on. Seisusevahet pidid kohe silma paistma ja mis tähendas, et reformatsioon suurendas tegelikult ebavõrdsust kohe. Jah, mingis mõttes mingis mõttes küll, et näiteks ütleme ka, kas see asjaolu, et, Antakse näiteks eesti kogudustele eraldi kirikud, et ühest, ühest küljest see on, ütleme positiivne, aga teisest küljest jälle suurendab seda, et tekib eraldatus mitte Saksa, Saksa, Saksa kodanikkonna vahel, et, et noh, selles mõttes ta tänu teravdad, teravdab neid neid suhteid vaid ja Tallinnas läks asi isegi nii kaugele, et gildid nõudsid, et näiteks mittesakslasi enam üldse kodanikuks vastu ei võetakski, et kuna kardeti, et nad võivad nagu liiga liiga palju linnas võimust võtta. See on selline konfliktide ja, ja suhete teravdamise aeg päris päris selgesti. Naisküsimuse juurde tagasi selles mõttes, et prostitutsioon oli naisküsimus ka ju ikka naisküsis. Et naisküsimusest laiemalt kloostrite saates on meil natukene sellest ka juttu olnud, aga aga kuidas reformatsioon muutis või kas muutis suhtumist naisesse kas ühiskonnas või perekonnas? Ta ühest küljest muidugi muutis, kuigi teisest küljest noh, ta ei muutnud ka nii nii palju, et midagi oleks täiesti olemuslikult muutunud. Ütleme, et kui keskajal olin sellist nii-öelda kaks sotsiaalse turvalisuse instituut institutsiooni kiriku käsutuses oli siis abielu, et see oli paat, et siis naisel oli valikas kas abielu või klooster siis Lutter, kaotas kloostrid, kuulutused, kloostrites istuvad vaid tühised äraostetavad nautlejad, kloostrid ei, ei, ei ole mingit või noh, tee või mungatõotuse tee ei ole mingisugune pühaduse või pääsemise tee. Ja sellega siis jäi naisele ainult see üks, üks võimalus abielu, sellest kujunes siis nii-öelda see oli ainus, ainus õige nagu eluvorm või ja sellest kujunes naisele omamoodi abielu sundus ja ja üldiselt kuna sageli valitses naiste ülekaal, siis sellest kujunes naistele selline raske probleem. Et kuidas eluga hakkama saada, kuigi ütleme, et Lutter suhtus naisesse tunduvalt paremini kui mitmed keskaja õpetatud mehed näiteks Aquino toomas, kes naista söögist joogist paremaks asjaks ei arvanud. Lutter sellest sellisest suhtumisest astus välja ja ta suhtus naisesse palju paremini isegi nagu ülistades. Aga teisest küljest jäi see selline ambivalentsus sinna ikkagi sisse, et ühest küljest küll ülistati naisi, aga teisest küljest jällegi naisi, kardeti, et sel ajal just pääses maksvusele nõiaprotsess, et samal ajal siis naisi kardeti, neid saadeti tuhandete kaupa tuleriita tele kui, kui nõidu. Selline ambivalentne kahene kahene suhtumine naisesse siiski siiski jäi püsima. Lutter ei suutnud välja murda sellisest ala vääristavast suhtumisest naisesse, mis oli keskajal omane. Kas siis nõiaprotsesside arvu kasv, kas see on seotud ka reformatsiooniga? Kindlasti, et see nõiaprotsess on, ütleme selline ketserlik protsessi eriline vorm, mis pääses just just siis pärast pärast reformatsiooni või seoses sellega. Siingi on see seitsmeteistkümnes sajand, on on see nõiajahi nõiajahi kõrgaeg. Eelpool juba sai räägitud, algab rünnak rahvapidude vastu, aga ühtlasi ka rahvakultuuri vastu ja, ja selle rahvakultuuri tähtsamad kandjad ongi küla, nõiad, maagid, ennustajad, ämmaemandad ja sageli on nad just naised. Ja kuna nemad on selle vana rahvakultuuri kandjad, siis nemad ka satuvad, satuvad löögi alla, sest reformatsiooni ühe üheks taotluseks on maailma nii-öelda nõidusest vabastamine. Kas Eesti aladelt on teada ka tollest ajast, mõni kuulus nõiaprotsess? Et mõtlete kuueteistkümnendat sajandit või seitsmeteistkümnendat põhilise põhiline aeg jääb ikkagi sinna seitsmeteistkümnendasse sajandisse ja ja noh, seal on igasuguseid igasuguseid protsess, et noh, iseenesest see on hästi-hästi huvitav või tähelepanu väärne fenomen. Sellepärast et nõiaprotsessi on uuritud, uuritud ka siin Maia Madar, Johan Kahk, Salupere. Et sellepärast, et ega siis neid Need, kes peale kaebasid, Need olid ju oma külaelanikud. Et nemad olid need, kes kaebasid, et vot keegi tegeleb nõidumisega, ta mulle niisugust kahju teinud, et need, need ei olnud kirikuisad, kes käisid ja ajasid, ajasid nõidud, aga et noh, et selles mõttes on, see on selline tähelepanu väärne fenomen, mis, mis seda kõike ajendas, mis, mis olid need põhjused, miks, miks, miks nagunii läks, miks, miks need nõiaprotsessid tekkisid, miks, miks nii paljud inimesed surma said? Et aga siin on jah igasuguseid igasuguseid huvitavaid, huvitavaid protsesse isegi teadaolevalt üks, üks sabati nõiasabati kirjeldus, aga noh, need, need on ka sellised, et seal on sageli on seda joont nagu raske raske tõmmata. Et kus, kus on see, mida, nagu inimesed tõepoolest olid teinud või läbi elanud või, või, või see, mida nende ülekuulajad nii-öelda soovisid, soovisid kuulda või suunatud küsimustega teada saada, et noh, paljugi, mis inimesed piinamisel võivad tunnistada. Reformatsioon tähendas ju ka seda, et inimene pidi saama ise piibliga tutvuda, tähendab, ta pidi ka lugema õppima. Aga mida Martin Luther arvas sellest, et naised võiksid lugeda osata. Ta arvas sellest väga hästi, ta arvas, et vaat see ongi väga oluline ülesanne. Et asutataks koole, antakse inimestele haridust, et nad saaksid, saaksid lugeda, õpe, õppida katekismus ja mitte ainult poisid, vaid ka tüdrukud koolihariduse andmine, et see on luterlased, peetaksegi haridus haridusreligiooniks. Et siis loodi sellised koolisüsteemi alused, mis määrasid kogu seda koolisüsteemi hariduse sisu mitme järgneva sajandi jooksul, et selles mõttes jah Tüdrukute tüdrukutele hariduse andmisest arvas, arvas ta väga hästi. Ja tema selline üleskutse leidis siin ka järgimist. Hakati, hakati rajama tütarlastekoole Tallinnas pühavaimu kiriku juurde rajati tütarlaste kool ja niisamuti hakati varasemaid nunnakloostreid kujundama ümber siis tütarlasteaiakasvatusasutusteks. Et ka siis seal õpetada õpetada tüdrukuid, kuigi vale mulje oleks see, kui, kui öelda, et see tüdruk, tütarlastele hariduse andmine tuli nüüd ainult alles reformatsiooniga, seda ikka esines varem ka kui ainult vanemad vajalikuks pidasid nad sa ikka tüdrukuid saata linna kooli, aga noh, sellist eraldi õppeasutust tütarlastele, et see tuli küll siin alles pärast reformatsiooni. Aga kas meil on mingi aastanumber ka koht, et öelda, kus oli esimene 1543 püha vaimu kiriku juures ja on ilmselt ütleme, et siis ta ilmub nagu allikatest, aga jääb, jääb mulje, et ta võis olla juba ta jagu tegutses, et millal ta täpselt täpselt nagu tegutsema hakkas, seda ei võib-olla mõni aasta varem või täpselt täpselt ei teagi nii, kuidas allikate informatsioon on, et on säilinud ühislaeka arvepidamine kus siis on näha, et tütarlastekooli on ostetud seda teist, parandatud Ahja ostetud pinke. Et see algab siis aastast 1543. Pühavaimu kirik oli eestlaste kirik sellises Eesti tüdrukute kool ja vot seda jälle. Ei usu, ei usu, et ainult eesti tüdrukute kool oli, aga ei saa välistada, et seal ka eestlased õppisid ei õpetuse sisu ega tegelikult ka tõesti selle kohta, kes seal, kes seal konkreetselt koolipingis istusid, et ei ole. Vähemalt praeguseni ei ole küll mingeid mingeid andmeid. Üks oluline valdkond, mida reformatsioon kindlasti muutis, on vaestehoolekanne suhtumine vaestesse. Mis siis täpselt muutus? Ütleme nii, et et tegelikult need mitmed asjad, mis nii-öelda selle reformatsioon reformatsiooni käigus jõudsid, said nagu täisküpsuse või, või selle kõige kõrgemale tasemele Need tendentsina olid nad tegelikult ühiskonnas olemas juba varem, et niisamuti niisamuti ka suhtumine vaesusesse, vaestehoolekandesse. Üks muidugi, mida luterlus kohe muudab, on see, et Lutter ütleb ju, et head teod, et need ei aita hinge päästa või hingeõndsust saavutada, sellepärast et kõik hea, mida inimene oma elus korda korda saadab, see on jumala armutulemus, mitte selle põhjus. Ja see, see tähendas ka seda, et vaid keskajal selline pragmaatiline, isegi mõtlemine, et et kui ma teen nii palju head, siis siis teispoolsuses toob see mulle nii palju kasu, nii palju kergendust, et selline selline mõtlemine tuli nagu kõrvale heita ja ja kuna keskaja hoolekandesüsteem põhines just paljus nendel vabadel annetustel siis nüüd olid need kuulutatud mõttetuks ja, ja noh, see see nagu muutis ja tõepoolest enam sel kombel ei annetatud, et seda on ka Testamentidest näha, testamendi muutuvad väga kiiresti, nende katoliku aja ilme muutub väga kiiresti, siis uueks katoliku ajale on iseloomulik see, et tehakse väga palju annakuid nendele vaestele sellele kirikule seegi majadele mingisugune üheksa, 10 annakut, see on üsna tavaline ka uuel ajal, siis on mingi paar paar annakut ainult kirikule ja ka vaestele edasi annetatakse. Et ühesõnaga siis need vagad, vagad, annetused vaestele taanduvad või, või nende aktuaalsus taandub. Ja, ja teine asi, mis, mis muidugi on see, et et hakatakse nii-öelda üle vaatama, et kellele, siis kellele siis seda abi ikkagi jagada. Et mitte mitte lihtsalt, et ma teen heateo või, või toetan seda kirjust või annetan, annetan sellele vaesele Vaidet küsitakse, et kas ta ikka, kas ta on ikka abivääriline kerjused, jagatakse siis abi väärivateksi, abi, mitte väärivateks ja ja abi väärivateks loetakse siis need, kes on nii-öelda siis paiksed, kohalikud linnaelanikud ja sageli läheb selle osa niimoodi üksikasjalikuks välja, et näiteks Tallinnas laua gildistes määratakse noorliikmed, kes peavad siis välja selgitama, kas, kas need, kes nende vaestelauast nagu abi saavad, kas nad seda väärivad. No et milline on, kas nad on piisavalt haiged, kas nad on PISA piisavalt hädised, kas et milline on see nende varanduslik seis ikkagi tegelikult selles mõttes, et ikka olla kindlad, et, et neile võib siis seda abi jagada teha, et selles mõttes, nagu see muutub, see ring ring, kellele siis ollakse nõus abi jagama. Et see muutub üsna kitsaks ja see on ka seotud sellega, et väärtustatakse rohkem tööd, et inimesed ei ole enam rahul sellega, et on nii suur suur hulk inimesi, kes kes ei tee tööd, kuigi nad võiksid seda teha. Et nad on otsustanud lihtsalt näiteks Kristuse jälgedes käia ja almustega ennast elatada, et et et ka see, see on üks moment, kui inimene on vähegi töövõimeline, siis peab ta ise endale elatist teenima. Ka see on see uue uue õpetuse uue aja. 16. sajandil hävis palju seeke Liivimaal. Kas see on seotud kuidagi reformatsiooniga või hoopis mingite muude sündmustega? Ütleme, 16. sajandil see esimesel poolel vastupidi, tuli üsna palju sööke juurde, et neid hävis muidugi sõja ajal. Et aga 16. sajandi esimesel poolel jah, näiteks Tallinnassegi väga palju, väga palju neid, selliseid erinevaid Näiteks rõugehaige kätele maja ja niimoodi, et noh, nendes majades olid siis need, need inimesed, kes, kes seda abi abi väärisid ja ja sageli on ka inimesed noh, nii-öelda ostsid endale koha selles, selles seegi majas. Et selles mõttes ja ei, ma ei saaks öelda, et neid, et seegi maju konkreetselt, aga neid just just neid, kes, kes, kes niisama ringi hulkusid kuskil tänavatel niimoodi, et noh, sellist lahtist lahtist rahvast nii-öelda. Et seda, seda nii-öelda enam ei aktsepteeritud või neil ei tahetud enam neid annetusi annetusi teha. Ostsid koha seegi majas, seegi maades oli ka mitmesugust kontingenti, oli ka neid, kes kes ei suutnud, kes oli näiteks haiged või olid vanad, et siis mingisugune kinnisvara või mingisugune vara, mis neil, mis neil oli, et selle pealt näiteks laekus mingeid protsenti seegile ja pärast langesse seegile seekides elas elas erinevat erinevat rahvast ja näiteks Tallinnast ära minna, siis siis näiteks Pärnus tekib selline huvitav nähtus nagu eraldi saksa seegi maja. Et, et ka veel mingisugune selline diferentseerimine tekib, mis ei ole nagu keskajale iseloomulik vaidlus reformatsioonijärgselt tekib jah, eraldi sakslasi. Ehkki ma saan aru, et Martin Luteri idee võis olla see, et vaeseid jääks vähemaks, et inimesed ise otsiksid tööd ja saaksid endaga hakkama, et kas see, selles mõttes jõustus see tema mõte. Kas vaeseid jäi vähemaks? Sellist statistikat ei ole tehtud. Jah, sellel on muidugi raske vastata, ütleme et see 16.-st sajand oli jällegi majanduslikus mõttes ju noh, kogu Euroopas just just vaesematele inimestele väga raske aeg näljahädad, mis, mis tõukasid tohutud hulgad inimesi vaesusesse, seda on nagu raske öelda, kas vaeseid vaeseid jäi vähemaks, et vaevalt seda nagu väita saab, aga noh, oluline on see, et see suhtumine, suhtumine nagu sellesse probleemi muutus ja noh, see, see areneb kõik veel edasi, kõik seitsmeteistkümnendal sajandil tekivad sellised parandus, parandus või töömajad, kus siis need, kes, kes ei ole ise nõus, viiakse sinna parandusmajadesse, et kasvatada neid inimesi ümber. Et nad õpiksid, õpiksid tööd väärtustama ja töötama, et need parandas, majad annab sageli ikka päris hirmuäratavad hirmuäratavad asutused kohutava korra ja töökoormusega, et see areng liigub kõik nii rada pidi töö väärtustamine, et, et see on. Ega see vaesuse probleemi ühiskonnas ei parandanud mingisuguselgi moel ja aga, aga, aga töö töö muutus. Tuleb vist lõpetada selle selle tõdemusega, et kõik see, mis reformatsiooni ajal toimus, olid nagu eeldused juba varem olemas ja tegelikult see protsess iseenesest kestis veel 100 aastat, vähemalt. Jah, kindlasti paljud asjad, mis, mis rehvormatsiooniga maksvusele pääsesid nii täielikult, et just nimelt, et need olid tendentsina olid, olid need need varem varem olemas, kuigi noh ega kõike nüüd ka ei olnud paavsti kirikust lahkulöömine, et noh, see ikkagi leidis, leidis just nimelt sel hetkel sel hetkel või reformatsiooniga seoses lõplikult nagu, nagu aset, aga loomulikult, et reformatsioon on selles mõttes siiski niivõrd tähtis tähtis nagu ühiskondlik murrang või selline selline rajajoon, mis määras mitmed arengut mitte ainult järgmiseks ajaks, vaid vaid vaid paarisajaks paarisajaks aastaks sellele järgnes valgustus. Et jah, ta, selles mõttes on ta muidugi muidugi tähtis tähtis rajajoon. Saates rääkis täna Tallinna Ülikooli vanemteadurina Põldsam Jürjo. Mis puutub torupilli, siis nüüd, 21. sajandi alguses võib vist öelda küll, et torupill koos teiste rahvapillidega on lihtsalt moes. Üks meie torupillimängijatest Sandra sillamaa on teinud Torupilliloo, mille pealkiri on oh kui hea. Mis on hea, see on nüüd igaühe enda mõelda.