Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, nagu äsja uudistest kuulsite, kevad on lõplikult sisse löönud. Kõik uudised on õuest, istumisi on vähe. Ja tänane ilm on muidugi super kõigeks selleks, et õues midagi ette võtta. Tänased rahva teenrid siin Tallinnas surnud kookia Aarne Rannamäe ja seal Võru kandis või õigemini Võru linnas haaras, on, on Sulev Valner. Tere. Tere. Sulev. Tullagi. Hommikust. Hommikust. No täna on talgute päev, see on vaieldamatu ja ka vikerraadioeetrit täidavad talgud päris tubli tükina. No ma kujutan ette, Sulev, sul seal taluõues väga talguid vaja ei lähe. Sa, kogu aeg on sulased, suured talgud. Jah, on küll, aga, aga täna muidugi on ka selliseid üldisemad talgud, et läheme tõesti kohta Haanja rahvamajale talveks järgmiseks talveks puid tegema. Et selles mõttes täitsa peale saadet saab, saab päris talgu, osales ka kätte. Lähete organiseeritult nii-öelda teeme ära raames või lähete lihtsalt niisama? Et ta ei ole vist teeme ära, raames organiseeritud või selles mõttes, et ei ole registreeritud üritus samas on organiseeritud selles mõttes, et Tanja tantsurühm selles mõttes asjas asjas kampa lööb, et, et selline kambaüritus pigem mitte mitte selline ülemaaline, et Ma olen küll osalenud kõigil aastatel, sellest teeme ära talgutamises, aga ma pean tunnistama, et ehkki ma tänavu ka osalen, siis talgupäeval talgute pidamises, siis võib-olla esimest korda on mul sel aastal selline tunne, et et see üritus on tõepoolest vabatahtlik, et ma, et ma, et ma, ma ei pea sel aastal tingimata talgutele minema ja kui seda otsest ettepanekut võib-olla sinna poleks tulnud, võib-olla ei olekski läinud. Aga võib-olla oleks ka, et selles mõttes, et kui varasematel aastatel on see kuidagi olnud selline tunne, et vot see on üritus, kus ma pean osalema, ma nagu näitan selle osalemisega midagi siis praegu ma tunnen kodanikuna või mis iganes, et kellena, et et ma võin osaleda ja tore on, kui, kui osaleb, aga, aga see ei ole. Kohustus ja sina, Urmet, sa ei pea täna istuma rahvusringhäälingu uudiste juhina kabinetis ja vägesid suunama. Aga mul on praegu perega selline seis, et ma kahjuks ei saa väga kaugele Tallinnast ära sõita, nii et minust jäävad talgud nii-öelda organiseeritud vormis sel aastal nagu ära. Aga see on ju tegelikult tore, eks ole, et, et sellised asjad toimuvad, sest et Eesti saab puhtamaks, kuigi seekord vist ainult mitte nii-öelda koristamise talgud, vaid, vaid on ka mõttetalguid ja ja tundub, et, et see koristamise asi nagu istub eestlastele paremini ja niisugune ühiste vorm. Eks ole rohkem ka selline noh, reaalset tulemust on näha on ju, et sa võid jututoas ju kui häid mõtteid nagu välja mõelda, aga noh, on ka alati nagu tulevikku vaadata, mingeid plaane teha, aga, aga reaalset tulemust sa ei pruugi sellel näha, sai seal järgmisel, aga võib olla ka isegi mitte kunagi, et kõik sõltub paljudest muudest asjadest, aga kui seal midagi koristad, siis on sul vähemasti ilusam ja puhtam piki tahtmata muidugi ilkuda, aga kaks aastat tagasi olid need olid need mõttetalgud, et siis tehti seda ka, võeti nagu uue asja noh, ikka üsna hästi vastu ja ja arutati, et mis, mida võiks edasi teha ja mis sellest juttudest võiks nagu üldse edasi saada. Ma ei ole hiljem kuulnud ega kohanud, et, et sellest oleks nagu midagi välja tulnud, et et see annab ikkagi niisuguse tunde, et, et eestlane on, on nagu oma füüsisega ära tegi rahvas, ja see, see noh, ütleme ei taha halvasti öelda laupäevaku vorm kus kõik tulevad välja, aga, aga see istub nagu meie natuurile. Ei, ta kindlasti istub, ütleme nii, et kuigi meie siin tund aega nüüd peame väikseid mõttetalguid ka, eks ole, aga et mida te teha? Aga, aga ma siiski vaidleks Aarne su väitele vähemasti ühe konkreetse näite ka vastu. Et mina olin kaks aastat tagasi siin Haanjas kaudi mäel mõttetalgutel ja üsna täpselt võib öelda, et seal talgud tal sündinud ideest teha Haanjas või tähendab teha Võrumaal võrukeelne lastehoid keelepesa näol, et see on tänaseks, võib öelda praktiliselt realiseerunud. Ja see on üks väga konkreetne ja ma arvan päris oluline asi, mis, mis näiteks mõttetalgutelt sündis. See on super. Me mäletan, kui kui oli esimene, teeme ära ja me siis tegime ka televisioonis nendest mitu mitu saadet ja mäletan, kuidas tollal sai nagu Rainer Nõlvaku ka vaieldud selle üle, et et see on vabatahtlikkus ja algatus ja kõik, see on kahtlemata väga tore. Ja seal see töötab hästi ja tegelikult noh, me oleme nagu eksportinud seda ka ju nüüd juba teistesse maadesse. Aga üks asi jääb nagu kripeldama, et, et see on ikka ikka paganama inetu, kui, kui ühed tulevad, koristavad ja teised lihtsalt lagastavad. Et võib-olla tõesti nagu siin vikerraadio enne meid eetris ka välja ütles, et need, kes nüüd tulevad koristama, need tõenäoliselt enam nii kergekäeliselt ei viska prahti maha, kuigi tegelikult, kui sõidad mööda Eestimaa teid kasvõi autoga kihutad mööda, siis teeääred on ikkagi jällegi üsna üsna kehvas seisus rämpsu nagu ikka, kohutavalt. Ju ta ikka suures osas on selline pedagoogiline üritus tõesti, et seda illusiooni, mis võib-olla kolm aastat tagasi oli, et, et teeme nüüd ühe päevaga Eestimaa puhtaks ja siis ja siis ongi puhas. Et, et see, et see nagu oli, oli selgelt nagu, ütleme, pehmelt öeldes liialdus, eks ole, et selline eesmärk, et see võimalik oleks, aga et just selline pedagoogiline situatsioon, et vähemalt kord aastas tuletatakse meelde seda, seda vajalikkust, see on ju seda, seda rolli ilmselt on see mõte täitnud ja mitte tõesti, mitte ainult Eestis. No nii või teisiti, täna on vähemalt hommikuse registreerimise järgi üle 13000 inimese ja siin korraldajad arvavad, et neid tuleb, tegelikult pole rohkem. Kes siis eestimaad koristavad ja see on väga kaunis ja jõudu neile ja ilm soosib ja kõik on, kõik on väga kaunis ja kena. Sel nädalal oli niisugune suurte rahvusvaheliste asjade nädal ja, ja eks me tuleme oma juttudega ka ka sinna, aga võib-olla räägime natukene nii-öelda oma väiksed sisemised asjad nagu läbi, noh, olid poliitikaelu pärast. Valimisi on, on, on nagu ta on, on natukene rohkem soikus, kui kui me oleme harjunud, loomulikult kevade lööb ka sisse ja varsti on suvi käes, aga aga võtame siis nagu järjest läbi Tartu koalitsioon lõhki. Sulev, see on sinule seal hästi lähedal. Küllaltki lähedal ja et ühest küljest võiks öelda, et tegu on suhteliselt ootuspärase vangerdusega, et et kui riigis on Reformierakond ja IRL koos võimul ja, ja kui riigi tasandil reformima Erakond on väitnud, et Keskerakonnaga eriti pärast seda vene raha skandaali koostöö on ju äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, siis tegelikult oli nagu imelik, et üldse nii kaua aega võttis, et nad, et nad ikka veel Eesti suuruselt teises linnas saavad koos võimul olla. Ja samas see näitab muidugi ka tegelikult seda nii kohalike poliitikute kui ka poliitikute üldse sellist tegelikult äärmist pragmaatilisuse, et ega ega nad ilmselt oleks võinud ka selle Keskerakonnaga, kuidas edasi olla, kui lihtsalt mingid asjaolud oleks selleks sobivad olnud, et ega et ütleme, kui nüüd vist Urmas Kruuse kuskil on õrnalt väitnud, et et umbes, et keskerakonda ei sa usaldada Vene rahaskandaali pärast, aga aga kui ta seda alles nüüd hakkab rääkima, siis ausalt öeldes kõlab küll väga-väga hilise rekkamisena ütleme, et väga-väga väheusutavana, et see on tõeline mingi põhjus. Tegelikult ei ole ju IRL või siis ütleme Tartus selle eelkäija Isamaaliit ja Reformierakond ju kus ju mitte kunagi väga hästi läbi saanud, et meenutame kas või seda, et kui 96. aastal sai Tartu linnapeaks Tõnis Lukas, siis toonane Isamaa tegi Tartus, kui mu mälu ei peta diili koonderakondliku valimisliiduga, mille nime ma ei mäleta, stiilis võis olla minu, Tartu või meie, Tartu või mis iganes. Ja aasta aega sai Lugazala linnapeaks, kui, kui siis koonderakondlik valimisliit alt ära hüppas ja Reformierakonnaga diili tegi ja ja sellest ajast peale onju Isamaa seltskond Tartus olnud pidevalt opositsioon. Ja, ja selle põhjuseks on erinevaid põhjuseid. Üks üks on see, millest on räägitud, kuluaarides on see, et ikkagi, et mõlemale erakonnale on tartus toetajaskonnas erinevate nägemustega ärijõud, ärihuvid, ärihuvid, et, et kas siis kas siis Need jõud või ta need mõjutajad on nüüdseks siis nagu kuidagi ja kadunud või, või, või leidnud mingit ühisosa ei tea täpselt, ma ei ole Tartu asjadega nii kursis, aga aga märgiline on sa kyll tõesti olnud, et sisuliselt, et Reformierakonna asutamisest saadik ei ole Reformierakond ja Isamaa siis suutnud Tartus Eesti suurimat suhteliselt teises omavalitsuses koostööd teha ja teisest küljest see toimus, see on, on ikkagi Eesti jaoks on väga oluline, sest et kohalikud valimised ei ole ju nii-nii ammu mägede taga ja ja Tartus ei, ei olnud üldse nagu, nagu lõhnagi sellest või ei olnud mingeid mingeid vihjetki, et koalitsioon võiks nagu tegelikult peaks vaatama, et ka üle-eestiliselt, et ega Tartu ei olnud päris esimene koht, kus, kus lõhki läks. Senine Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, et et meenutame natukene kasvõi Valgas toimus. Noh, huvitav on see, et kas sellel on mingit tulemeid nüüd Haapsalule kus on samuti Reformierakond ja, ja Isamaaliit või Isamaa ja Res Publica liit olnud, et pikka aega vaenujalal ja praegu on siis Reformierakond koos Keskerakonnaga võimul ja IRL opositsioonis, et kas seal ka mingeid võnkeid on, tulemused? Kuluaarides on räägitud, et on tulemas. Nii et siin võib üht-teist veel veel juhtuda, päris päris kindlasti. Aga muidugi, Tartu olukorra peale tuleb ikkagi võib-olla ka meelde tuletada, et võib öelda, et see sündmustik algas tegelikult väga suurest skandaalist. Ühest korruptsiooniskandaalist Tartu haridusosakonnas, mille, no siis ju aselinnapea Jüri sasi tagasi nüüd sel nädalal astus ja see tegelikult lõigi Tartus olukorra, kus Tartu linnavalitsus muutus sisuliselt otsustusvõimetuks sellepärast et kui, kuna ei olnud valitud uut aselinnapead Margus Hansoni asemel, kes läks riigikogusse. Vladimir Shockman valiti linnavolikogu esimeheks ehk lahkus ka linnavalitsusest. Kõigepealt Shockman sai šoki, kui teda ei valitud volikogus esimeheks. Just. Aga aga noh, et selles mõttes olukord oli ka tegelikult praegu Jüris asi tagasiastumisega selline, et sisuliselt linnavalitsus muutus nii öelda noh, poole pooliku koosseisuga linnavalitsuseks, mistõttu võib öelda, et nagunii võib öelda, et mäng hakkab nagu nullist peale, et et nii või teisiti Urmas Kruuse oleks pidanud praktiliselt komplekteerima siis ühel või teisel viisil endale uue linnavalitsuse. Nii et noh, et nüüd on nagu loogiline, et kuna ta peab seda nagunii uuesti tegema, siis noh, et kui ta nüüd hakkab uuesti nagu Keskerakonnal ka ja ütleme siis veel rahvaliiduga, mis on ju eriti huvitav partner, eks ole üleriigilist poliitikat vaadata. Et hakkab seda tegema, see kõlaks nagu eriti imelikult võrreldes sellega, et kui on võimalik teha ka linnavalitsust koos IRLiga Nojah, aga vee sees olev, et kaks abilinnapead need puudu oli, ei tähenda ikkagi seda, et et see vana koalitsioon ei oleks pidanud või vältimatult oleks pidanud vana koalitsiooni nii-öelda prügikasti viskama. See koalitsioon on elanud üle igasuguseid aegu ja tuletame meelde, et enne kohalikke valimisi pärast räägiti väga palju, et, et millal see Tartunud laguneb, aga, aga tegelikult lagunemise märke ei olnud mitte mingisuguseid. Ma olen ka nagu Arnega nõus, et ma arvan, et need abilinnapead ja, ja see, et volikogus ei tulnud hääli mingitele asjadele kokku ja need on sellised otsitud põhjused või niisugune hea ettekääne, et selle, selle koalitsiooni lagunemise niidid on ikkagi selgelt riigikogu valimiste, väga ühemõttelises tulemuses. No ilmselt on jah, aga muidugi üks huvitav nähtus kogu asja juures on ka see tegelikult, et kui kergelt on Tartu linnavalitsus ja linnapea pääsenud sellest korruptsiooniskandaalist, et kui me natukenegi kujutame ette, et samasugune asi oleks juhtunud Tallinna haridusosakond linnas või või ütleme näiteks Mart Viisitammeajal Pärnus et siis noh, ilmselt meedia oleks pidanud tõelist ajujahti küsimusele, et millal linnapea tagasi astub ja millal nii-öelda millal saab nii-öelda noh, nii-öelda suur poliitiline vastutus selle asja eest võetud. Et Tartu puhul on asi läinud, et selles mõttes üllatavalt kergelt, millega ma ei taha öelda, et näiteks kusagil mujal peaks et mitte, ma ei taha öelda, et seda analoogia põhjal peaks näiteks Tallinnas analoogsetes asjadesse hakkama kuidagi pehmemalt suhtuma, vaid vastupidi, et huvitav on Tartus sellesse nii pehmelt. Tantsuosaliselt on sul kindlasti õigus ja, ja eks sellel ole üks põhjus on see, et suur osa Eesti ajakirjandusest asub Tallinnas ja Tallinn on suurim omavalitsus ja ja siin lihtsalt jagub tähelepanu sellele rohkemaks. Aga, aga võib-olla ei olegi sulle vastu näitena tuues see, et see, mis sellel aastal on toimunud Tallinna hariduselus seal pole küll midagi otseselt kriminaalselt, aga, aga meedia on pandud lapsevanemad ja väikesed, alles kooli minevad lapsed, millisesse kohutavasse seisu ja, ja, ja mida haridusamet on teinud, et, et selline olukord nagu juhtunud, et ei ole ma küll kuskilt kuulnud, et, et selle eest oleks nõutud haridusküsimustega tegelevate abilinnapead, eelmine siis toomi või nüüd siis Kõlvarti skalpi või veelgi hullem, et oleks hakatud Savisaare tagasiastumist nõudma, nii et noh ja minu, minu hinnangul on see kahju, mis on lastele tekitatud lastevanematel tekitatud Tallinnas tegelikult palju suurem kui see, mis seal Tartusse alles haridusosakonnas Tartuga tahame ära lõpetada, siis ikkagi on väga naljakas lugeda linnapea kruuse ametlikku põhjendust selle kohta, et miks siis Keskerakond ja Rahvaliit nii-öelda minema visati, et need sisepingetega hädas Keskerakond polnud enam. Praegu on ta polnud enam võimalik usaldada. No mis see sinu asi on, kas, kui niukseid pinged seal on ja kuidas nad seal omavahel pingutavad ja kas seal üldse mingeid pingeid oli? No ma arvan ka, et, et Keskerakond oma sisepinged, nagu me just värskelt pärnus nägime, lahendab väga kindlakäeliselt, selles ei ole tegelikult erilist kahtlust Nojah, tulles nüüd Pärna juurde, tõesti, siis võib öelda, et laeval puhkes väike tulekahju, aga aga, aga tuli suur brigaad Tallinnast kohale ja kustutas selle ära. Kuigi sündmus ise on ju väga-väga kelmikas selles mõttes, et. Ütleme suure juhitäit toetust nautinud, morfisida tuli järsku välja niisuguse väga huvitava kümnepunktilise kavaga, mida, mida siis dessant nimega Kadri Simson nimetas Keskerakonna vaenulikuks kuigi noh, millest on ju tegelikult väga palju räägitud, et pole seal ju iseenesest vastupidi seal nagu erakonna nagu toetamine, kui, kui sa tahad erakonna rahaasjad korda saada ja kui sa, kui sa siin esitad sihukese ilusa paketi, et hääletoru tuleks kinni panna, kuna sellest nagu nagu suurt tolku ei ole ja ja eestlaste usaldus tuleks tagasi võita ja ma ma ei näe selles nagu midagi erakonna vaenulik, kui aga põhimõtteliselt on see õige, aga, aga ütleme, alati tuleks vaadata ütleja tausta, et kui Mart viisitama hakkab, Viisitamm hakkab rääkima Keskerakonna maine päästmisest, siis paraku kõigile meenuvad ühe teise isiku maine päästmine ja tema enda maine. Siin ei ole midagi teha. Tuletades bolševike aega meelde, et ega siis need revisjonistid on need kõige hullemad ketserida, need tuleb kõige kindlamalt maha suruda ja need need Mentševikud siseringist. Parandage mind, aga Kadri Simson vist ei olnud Pärnu piirkonna liige, eks ole, Pärnu maakonnaühenduse, Keskerakonna õia ja, ja siis oli kohal ka Kadri Simsoni sõbranna Evelyn Sepp, kes teatas, et see ei ole midagi skandaalset, et kõike seda peaks toimeta raadio jutumärke panna, et sõbrannal olid anne ütluses jutumärgi jah, et, et tegelikult kogu kogu erakond vajaks sellist väikest purgatooriumi, et, et toimuks edasiminek. Aga, aga noh, ütleme nii, et kokkuvõttes on see on see erakonna enda asi, mismoodi nad oma päästebrigaade kasutavad ja, ja kui palju neil seda päästevõimekust on. Aga tundub, et, et nagu käriseb, käriseb igast otsast ja, ja noh, eks siis on huvitav jälgida, mis siis nagu edasi saab, milline piirkond järgmine on ja millised probleemid ette võetakse? No need olid nagu rohkem nagu lõbusate uudistevalda kuuluvad sõnumid tõsisemate juurde ka sinu juures seal Sulev toimus mõni päev tagasi, üks väga tõsine intsident. Tõsi, seim meie kaitsepolitsei uuemas ajaloos üldse viimase 20 aasta jooksul ei ole olnud sellist sellist juhtumit, et kaitsepolitseinik oleks teenistuskohustuste täitmisel saanud surma. Ja veel üks politseinik haavata. See oli väga tõsine lugu jah, et eks me, need muidugi kas selle loo toimumise asukohas ei ole kindlasti noh, põhimõttelist vahet, kas nüüd toimus piiri ääres ja siin nüüd nii-öelda Põlvamaa Võrumaa kuskil piiril või, või oleks toimunud näiteks kuskil Maardus või Tallinnas. Aga, aga jah, tegu on väga tõsise looga, mulle millegipärast tuleb paralleelina meelde. Üsna vana lugu juba, kuidas Mäos ootamatult, eks ole, et veomasinat kontrollima hakanud politseinike pihta tulistavad. Ja kuidagi mingi analoogia minu jaoks nagu emotsionaalselt on nagu nagu tolles. Tollase lausa mitu surma, kaks tükki ja nendele mälestusmärk, aga, aga ma arvan, et ikkagi. Pigem on nagu see aeg ikkagi tänasel päeval ikkagi teine, et päris nagu niuksed paralleele tõmmata ei saa. Et kui mu mälu ei peta, siis on taasiseseisvas Eestis hukkunud töökohustuste täitmisel vist 20 politseinikku ja neist nüüd esimene kaitsepolitseinik. Et valdavalt osalt on need hukkumised jäänud ikkagi 90.-te esimesse poole, kui kuritegelik olukord oli sootuks teine Eestis kui, kui praegu, kui oli jõuline all ilme, korruptsioon oli kindlasti märksa nagu suurem ja nõnda edasi. Nende politseinike hukkumise, kui vaadata seda statistikat, siis need on ikkagi jäänud valdavalt 90.-te esimesse poole ja mida stabiilsemaks muutunud ühiskond seda vähem on sedalaadi nagu konflikte olnud, et praegu politseinikud ise ütlevad, et kõige suurem võib olla oht politseiniku elule ja tervisele, on on olmetülid või peretülid, kus, kus pereisa või Venemaa on, on mingil põhjusel hullunud ja, ja, ja käitub ettearvamatult. Selliste tülide lahendamisest on kõige ohtlikumad, et et seda, seda ehmatavam oligi. Et, et Võrumaal seal selline selline juhtumitopist teistlaadi juhtunud nagu toimus. Mis viitab, on muidugi ka sellele, et et Eesti elanike käes on endiselt veel väga palju ebaseaduslikke relvi, et meil on need aktsioonid, et kus tuuakse relvi ära, aga aga, aga politsei andmetel on neid ikkagi veel väga-väga palju. Nojah, aga need ei olnud nii-öelda kätte jäänud relvad ja mida, mida kuna mehed jubedalt armastavad ja kui nad kuskilt leiavad, siis nad peidavad selle küüni, see oli ikka hoopis hoopis mingisugune muu tegevus, millele anti isegi organiseeritud kuritegevuse mõõde ja lisati sinna juurde sõna rahvusvaheline, nii et neid, need, need relvad liikusid, raudtee, see kõlab nagu väga-väga võimsalt, on ju, justkui oleks mingid meeletud terroristlikud asjad siin taga, aga noh, pigem see, et see käis üle vene piiri lihtsalt. No ülevene ja üle Läti. Jah, nii et nagu sellele vaatamata tähendab see see oli nagu äri, see oli, see oli business mida, mida siis regulaarselt aeti üks põhijälile saanud põhiküsimus, mida selle juhtumi hinnangu esitatakse, on see, et et kas need politseinikud, kes, kes sinna tallu läksid kas nad ei olnud teinud piisavalt eeltööd ehk kas nad olid ka tegelikult valmis selleks, et selline olukord võib seal juhtuda. Et noh, see nagu teema, mille, mille üleilmselt ka politsei ise praegu nagu sisejuurdlustes, nagu põhiselt, keskendu. No kindlasti jah, et selle juhtumi valguses lihtsalt see ohuhinnang tõuseb mingi mingi pügala härra ja mis sealt, kui selliseid asju pole ammu olnud, siis paratamatult tundub selle asjaga tõenäosus väiksem, aga noh, nii nagu ütleme, mingi terroriakti tõenäosuse toimumine kusagil siinkandis, aga, aga noh, samas ei saa seda kunagi nii-öelda lõpuni täielikult välistada või isegi isegi peab ütlema tõenäosusteooria järgi, et et, et, et on aja küsimus lihtsalt, millal üks korda esimene kord midagi sellist toimub, kahjuks on see ilmselt niiviisi, me loodame, et see on väga pika aja küsimus, aga aga ega me täpselt ei tea No ja seal väidetavalt oli ju nii-öelda tegu ikkagi kapo ja kriminaalpolitseiuurijatega ja ja noh, riskid olid nagu selles mõttes moondatud ju, et kahtlusalust selles majas ei asunud ja, ja isegi see, see, see, see mees, kes, kes hiljem nagu, nagu täristama hakkas alguses ka oli väga-väga koostööaldis ja mitte mitte need relvad olid juba ära antud ja ja mis seal nagu tegelikult juhtus, miks ta ühel hetkel haaras kalašnikovi ja kukkus siis nii-öelda politseinike pihta tuld andma, see, see on see meile siiamaani teadma, et mis, mis asi seal juhtus. Ja loomulikult ei olnud meestel ei, ei kuuliveste seda ohuhinnangut arvestades rääkimata Ta siis K-komando kaasamisest ja muust sellisest tagantjärgi tark olles võib, võib öelda, et oleksid olnud asjakohased. Aga, aga noh, ma ütlen veelkord fakte, me ei tea ja praegu uurimise huvides ei kapo ega prokuratuur ega keskkriminaalpolitseil loomulikult neid neid fakte ei avalda, mis on, mis on ju igati igati mõistlik, aga, aga fakt on see, et ära võeti kümneid relvi, nii et ühele ärikanalile vähemalt mõneks ajaks on pandud punn ette. Vot sellised lood, aga ma arvan ikkagi, et kusagil siin Sulev ütlesid, et, et pole nagu olulist vahet, et kas see toimub seal kuskil sinu kandis kuskil seal piiride läheduses siis just nimelt piirid on, on lisanagu riskifaktor, et Maardu või, või Tallinn on hoopis teine asi, siit on, siit on piirid, piirid kaugel ja, ja, ja ilmselt on ka relvadega toimetamine hoopis hoopis keerulisem, kui, kui seal kuskil metsade vahel. No seda küll, aga ma arvan, et üsna kiiresti, need relvad üritatakse piiri lähedalt kuhugi eemale ära toimetada ka, et see on suhteliselt tõenäoline. Kui õnnestub. Nonii, las uurijad teevad oma uurimistööd ja küllap me siis ka saame teada, nii nagu nii nagu ütleme selle nädala kõige olulisema sündmuse puhul. Ehk siis Osama bin Ladeni tapmise puhul. Fakte ja infot lekib nii nagu nagu sõelast, aga tulemus sama juurde veel teises pooles tagasi paar paar Eesti asja, võib-olla käime oma juttudes veel läbi siis pärast nädalast nii-öelda väikest šokiseisundit sai siis Eesti pank endale asepresidendid ja tundub, et sai kuidagi väga lihtsalt ja leebelt, olid nagu teised nagu varnast võtta. Noh, seda ma ei usu, et keskpanga president Andres Lipstok oleks mänginud siin mingit topeltmängu ja ta oleks olnud teadlik, et et esimeses voorus tema esitatud kandidaadid läbi kukuvad ja tegelikult ta mängib selle kahe uue kandidaadi peale. Seda ma ei usu, et seal oleks. No seda ma pole, aga seda ma pole väitnudki, eiei see lihtsalt liiga kiiresti käis, kõik lükati tagasi. Olla tulid ka keskpanga nõukogule ja eriti nõukogu esimehele distsiplineerivalt sõnumeid poliitringkondadest, et et kuidas peaks nagu käituma ja mitte enam nagu väga palju isetegevust üles näitama. Sa arvad, et sa arvad, et, et panga nõukogu on nii-öelda manipuleeritav kasutades on ju väga selgelt ka poliitiline esindatus on olemas ja, ja võimuerakondadel on oma selge esindatus seal olemas. Ja meenutame seda, et peaminister Andrus Ansip väga teravalt kritiseeris seda et esimeses voorus Andres Lipstok ehitatud siis nii-öelda vanu asepresident uuesti ei kinnitatud ta ta väga selgelt avaldas oma negatiivset hoiakut, et panga nõukogu käitus ja eriti nõukogu esimees Jaan Männik käitusid ebaadekvaatselt. Et võib-olla sellest oli ka tingitud see, et miks siis kiirkorras need uued kandidaadid ja mõlemad ühehäälselt heaks kiideti. No ma ei tea, mina need jälle tahaks küll väga loota, et sellist otselinki ei ole ja jumala pärast Eesti Panga nõukogu ei allu kuidagi Eesti valitsusele ja peaministri sellistele moka otsast öeldavatele soovitustele, et see oleks väga kurb situatsioon, et tahaksid ikkagi väga uskuda seda, mida Eesti Panga nõukogu peab olema, ehk ta peab olema sõltumatu, et ma pigem usun, et Jaan Männik lihtsalt ehmatas ära sellest avalikust reaktsioonist, noh, mille üks osa oli kindlasti ka selline poliitiline reaktsioon läbi peaministri suu. Ja ilmselt küllap seal telgis tagustes kindlasti palju avameelsemad kui, kui see, mis avalikkuse ees. Aga et pigem oli see lihtsalt ka Jaan Männiku ja keskpanga nõukogu soov nagu kiiresti tule alt ära saada ja küsimus lahendada päevakorralt maha ja vaiksemalt edasi, et et selles mõttes oli, oli nii Andres Lipstoki kui Jaan Männiku nii-öelda huvid olid ühised, et lahendame selle asja kiiresti ära. Võtame kõigele sobivat, et nii-öelda kandidaadid leiame kiiresti ja, ja teeme kiiresti üksmeelselt vaigistama selle suure avaliku sellise probleemi nagu maha. Urmet raputab kahtlevalt pead selle peale. Ma ei tea küll, mille poolest siis nüüd küsime nüüd teisiti siis nii-öelda raadiokuulaja positsioonist, mille poolest siis nüüd, Ülo Kaasik ja Madis Müller? Siis nüüd nagu paremad või teistmoodi kandidaadid, armun kindlasti, nad ei ole paremad, ega nad ei ole ka teistmoodi, nad ei ole ka halvemad, et see ongi selle asja juures nagu selline piinlik moment, et tunnen ise Ülo Kaasiku isiklikult juba ülikooliajast, et tegu on kindlasti väga-väga hea ja võimeka inimesega ja ja Madis Mülleril on ju ka eelnevalt ennem kui ta Eestist ära läks, avalikus sektoris väga-väga silmapaistev karjäär olemas, aga, aga me ei saa ju. Ja ka Ülo Kaasik eilses intervjuus aktuaalsele kaamerale rõhutas seda, et et ega ta ei saanud mingit uut mandaati, et nüüd tuleks midagi kardinaalselt teistmoodi tegema hakata. Et, et selles mõttes ega sealt midagi nagu põhjapanevalt kindlasti nende isikute vahetumisest ei muutu, et võib-olla muutub siis, kui järgmise aasta suvel vahetub Eesti Panga president, et on selge, et Andres Lipstok enam uueks ametiajaks ei kandideeri. No samas on selge, et Jaan Männik mingis mõttes sai oma tahtmise selle vahetamise faktiga kui sellisega, eks ole, Jaan Männik avaldas soovi, et pank, Eesti pank peab saama uued asepresidendid, on vaja verevahetust, senised on olnud üle 10 aasta ametis ja, ja põhimõtteliselt see toimus. Kuigi ma kahtlen väga, et päris sellises vormis nagu Jaan Männikule see algselt oleks väga noh, kõige meeldivam olnud, eks ole, sest ta sai ütleme, selle nädala jooksul väga kõvasti avalikke süüdistusi kaela aga, aga, aga ütleme, et neid põhimõtteliselt nagu mingi verevahetus ju viidi läbi ja teisest küljest sai ka ilmselt Andres Lipstok vähemasti mõistlikult taganeda saades ühe, eks ole, ikkagi majasisese kandidaadi ja, ja noh eks ei oska neid isikutevahelisi suhteid öelda ja samas ka ütleme, Jaan Männiku soovitud selline rahvusvaheline taust, eks ole, tuli nüüd ühe kandidaadi näol nagu, nagu tugevamalt sisse, kuna ta tuli nagunii-öelda rahvusvahelistest organisatsioonidest. Selline formaalne kriteeriumi täitmine minu meelest, et mina arvan siiski, et need niidid on ja otsad on kuskil siiski mujal kui, kui selles, et, et see oli puhtalt Jaan Männiku soolo, et et jah, muidugi, Jaan Männik ei saanud isiklikult panga tegevjuht, kuna ka läbi, et seda, seda ei ole kumbki osapool. Varjanud, et nende suhted isiklikul tasandil olid väga teravad, et ei pidanud senised asepresidendid väga, Jaan Männiku, noh, ütleme niimoodi, et teadmistest ja võimetest rahandusalal ja, ja Jaan Männik häiris see, et sinised panga asepresidendid ei tahtnud temaga nii-öelda võimalike muutustest üldse nagu isegi mõtteid vahetada. Et kindlasti olid seal väga tugev selliseid isiklik kandidaati vastastikune nagu põhjuseks, miks asi nii läks. Aga seda, et seal on ka veel mingit muud poliitilised mõjustajad, noh mina ütlen, mina seda ei välista ja pigem nagu natuke asjade taust teadesse ütlen, et seal oli Ei, seda kindlasti, aga samas jälle puhtas võttes ka sellise konflikti puhul sellise analoogia, mis iganes organisatsioonist, ükskõik, kas see on eraäriorganisatsioon või, või ka selline riiklikuma, et et on selge, et kui omanikud või omaniku esindajad nõukogus lähevad vastuollu tegevjuhtkonnaga ega siis üldiselt on 95 protsenti selge, kes lahkub, eks ole. Kang on. Sulevi üks küsimus, et millise, ütleme, sihukse ärikultuuri või põhimõtteliselt ülesehitusega asutus on Eesti pank. Kas Eesti pank on selline tavaline äriettevõte, kus ma ütlen, et see, mis sa praegu rääkisid, kus nõukogu tegelikult paneb paika juhatuse otsustab juhatuse esimehe, lased lahti tegevjuhtkonna, nii kui tahab, see täiesti normaalne. Nii on see äriühingutes kogu aeg olnud ja saab ka edaspidi olemas. Või on Eesti pank, noh, ütleme selline Tartu ülikooli tüüpi avalik-õiguslik institutsioon. Kas kujutate ette, et Tartu Ülikooli rektor tuleks Prorektori kandidaatidega ülikooli kuratooriumi ette ja kuratoorium ütleb, et ei, me ei kinnita sinu sinu esitatud prorektori kandidaate. Et sellist olukorda ülikoolimaastikul ei kujuta keegi ette. Nüüd ongi küsimus see, et, et Eesti pank, et kas ta on selline, mis on tema nagu selline staatus või, või, või niisugune kultuur, et kas ta on siis selline tavaline äriettevõtte nõukogu määrab või on ta siis midagi natuke teistmoodi? Ja sellest sellest ma selles debatis ei ole täpselt aru saanud. Ei, aga loomulikult Eesti pank peab olema sõltumatu, aga nüüd on küsimus, et kas me selle sõltumatuse tõmbame nii-öelda nõukogust ülespoole või allapoole selle joone, eks ole, et mina eeldan, et ka Eesti panga nõukogu on sõltumatu ja teeb sõltumatuid otsuseid ja selles mõttes ta moodustab selle Eesti Pangaga ikkagi. Et, et selles osas nagu nõukogu otsus vahetada Eesti panga tegevjuhtkonda ei ole mitte mingisugune Eesti panga KUI sõltumatu institutsiooni nagu sõltumatuses tungimine, vaid see ongi nõukogu õigus. Kui selge näiteks vastuolu nõukogu ja tegevjuhtkonna vahel, siis noh, midagi pole teha, nõukogu on ülevalpool. Ühesõnaga, te räägite nagu see nõukogule nõukogu oleks midagi väga homo geenset või, või nõukogu on ju ka kellelegi poolt paika pandud ja nagu öeldud, juba seal on poliitilised huvid ja seal on seal on spetsialiste ja nii edasi ja seal on väga ambitsioonikas nõukogu esimees, kes, kes tuli nii-öelda oma visiooni läbi läbi viima siia kõigepealt siia Eestisse ja nüüd siis lõpuks panga nõukogu juhina. Stiilid on ju erinevad ja, ja on ju väga selge, et selline konservatiivne asutus koos oma tegevjuhtide ja kogu kogu selle koosseisuga on väga-väga noh väga aldis. Noh, sellised nii-öelda käskudele alluma. Et pangaseltskond ongi, ongi väga konservatiivne, ütleme Lipstoki le heidetakse kõige rohkem ette ta ei, ta ei kooskõlastatud nii-öelda oma oma esitatud kandidaate, ta ei olnud selles kindel, ta ei teinud lobitööd, ei surunud läbi oma oma kandidaat, vaid andis nad lihtsalt põllu peale ja sealt hopsti tuli, tuli hoopis selline vastus, et näed, ei sobigi need. Ja ilmselt ilmselt ta siiski oli kindel, eks ole, kui ta niiviisi tegi, küllap ta oli kindel, lihtsalt ta tegi valearvestuse ja ma arvan, et et heal juhul see toimunu on kõigile osapooltele, eks korralik õppetund nii tegevjuhtkonnale, nii tulevasele tegevjuhtkonnale ütleme, Andres Lipstoki järglasele kui ka ütleme, Jaan Männikule ja kogu Eesti Panga nõukogule, kes sai kelle noh, kes sai loodetavasti selge signaali. Et nad küll võivad niimoodi teha, aga nii ei tehta. Noh, signaali sai kõigepealt ma arvan Lipstok ise, et tema tegevusega ei olda rahul või et ühesõnaga tema tema läbi tema meeskonna ei, ei taheta temaga jätkata temaga temaga. Saage järgmine ametiaeg jätkates, ta ametiaeg on täis, aga aga oli, oli selge, selge sõnum, et et noh, Eesti Pangalt oodatakse uut uut rolli ja, ja võib-olla need, need mehed olid ju kindlasti väga head Nimiidiminga kui, kui Ross aga aga kahjuks pidid kahjuks nende nende roll oli olla asepresident ja nende, nende nende roll oli, oli see, et nad osta enne presidendi väljavahetamist pidi välja vahetama keegi huvitavat, mis, nagu Rossist saab, temast ikkagi räägiti kui potentsiaalsest järgmisest Eesti Panga presidendist, et et kas tema isik pärast seda, kui nõukogu on teda nii-öelda asemel hind umbusaldanud võib üldse üles kerkida järgmiste eest juunikuus toimunud panga presidendivalimisteni. No aga äkki on ka Eestis kõik võimalik, et asepresidendiks ei sobinud, küll aga presidendiks? Minu meelest oleks jah? Et võib-olla võib-olla lihtsalt Eesti riigil oleks tark mõelda, et kui üks selline hea mees on, on saadaval, siis võib-olla on talle võimalik pakkuda mingit muud väga huvitavat huvitavat kohta rolli, et ta Eesti riigi heaks Seal on peaminister juba kokkusoorolle tulla tema rahandusnõunikuks, aga kui palju see palgavahe umbes võiks olla? Ma arvan. Ma ei taha öelda, et Märten Ross, vaene mees ja ei võiks öelda altruismist teha ka natukene Eesti riigi jaoks. Aga, aga, aga. Me teame, mis on uute asepresidentide palgad ja ja ma usun, et peaminister oma nõunikule ei saa pakkuda mitte ligilähedaseltki sellist sellist palganumbrid. Nii et et tegu, tegu oli siiski ilmselt intellektuaalselt huvitava ettepanekuga, mitte tõsiseltvõetava ettepanekuga. Vot nii, Keila haigla on ka veel nüüd muidugi teema, mis mis ütleme nii-öelda haiglana. Harva tõusevad haiglad sellises negatiivses valguses esile ja siin on, on Eesti televisioonil ja televisiooni saate pealt nägi oma oma suur roll, et see asi nagu päevavalgele kerkis. Kuigi noh, ütleme sellist nagu lahendust lõplikku lahendust veel ei ole. Jah, et see sisejuurdlust ma saan aru, kestab veel vähemalt nädala ja siis peaks see sisejuurdlus ütlema, et kas eksiti ehk kas vastavad tõele need pida pealtnägija loos on väidetud. Aga minu jaoks on nagu ikkagi küsimus see, et noh, arvatavasti suures osas need väited ja süüdistused vastavad tõele ja ja eile haigla juht kaotab töö, aga, aga minul on nagu ikkagi küsimus. Siis, kui me nüüd räägime nii-öelda tegev juhtkondade tööst, siis on ka PERHi tegevjuhtkonnale küsimus, et kellele Keila haigla alluv, et et kui sellise minevikuga mees võetakse tööle, kellel on selgelt väga-väga räige eelnev karistus olemas, teda edutatakse nii vastutavale kohale kas siis mingit nagu eelneva taustauuringut ei tehtud või kui leiti, et inimene on ennast parandanud, siis mingit kontrolli igaks juhuks ei tehtud, et see ei ole ju normaalne, et meediast haiglajuhid kuulevad seda, et mis on nagu toimunud ja siis hakkavad uurima et kas sellist sisemist kontrolli või, või sellist, need signaalid, ma ei usu, need signaale ei olnud haigla PERHi juhtkonna tegevjuhtkonnale teada, kindlasti olid aga tegutsema hakata alles siis, kui jõudsid meediasse, nii et siin on ka PERHi tegevjuhtkonnal ja PERHi nõukogule väga selgelt nagu sõnum, et tuleks kaaluda ka seda, et kas need inimesed, kes olid pandud vastutama selle üle kas nad on olnud oma tööd teinud piisavalt hästi, mitte ainult sisse. Skandaalne Keila haigla juht, kes nüüd Vistanivad kuu aega hiiul töötanud Tahad Sulev midagi lisada? No ei, ma nüüd ei hakkaks seda Keila haiglat konkreetselt vast ei hakkaks sõna võtma, sest pole kohal käinud ja niiviisi ei, ei võtaks, vastu oli sõna võtta siiski ma arvan, et aeg-ajalt selline vanemate inimeste hooldusravi ja ja sellega sellelaadsed, küsimused ju tegelikult tulevad mingite lainetena siiski üles, et ega see päris esmakordne ei ole ja ja aeg-ajalt on ikkagi mõned dramaatilised lood ajakirjanduses ilmunud külma, mäletad, Ta on kui, kui, kui paha raske on ühes või teises kohas olukord olnud ja, ja selles mõttes siit ikkagi peegeldub mingi natuke üldisem selle valdkonna noh, ühtpidi nagu ilmselt ilmne alarahastatud, aga teistpidi ka ilmne nagu selline tähelepanuta jäetus või hooletussejäetus. Natuke laiemalt ja, ja ma kardan, et see ei pruugi selles mõttes olla viimane selline lugu, kus, kus. Keegi avastab sellise skandaalse olukorra, tegelikult kusagil tingimused ei ole, ei ole inimväärsed, milles, milles inimesed, inimesed sellises sellises asutuses on, et et see on, see on nagu üks huvitav paradoks, et ma, ma mõtlen puht laiemalt, et me võtame seda vanemat, see tegelikult ju vanemate inimeste osakaal ühiskonnas kasvab ja see on, see on üks kõige kindlamaid fakte, mis meid lähitulevikus ees ootab. See tähendab ka, et vanemate inimeste hooldus ütleme selline abi see, kui, kui ma ütleks isegi majandusharu, tegelikult on kõige kindlamini kasvav majandusharu üldse ühiskonnas, et me võime seda Ta ühest küljest kui probleemi. Et, et Eesti riik, ehkki nagu kogu Euroopat ja kogu arenenud maailma ootab see probleem, millega tegelikult vist ükski riik ei ole päris lõpuni valmis nii-öelda väga hästi seni hakkama saama. Aga teisest küljest võib seda vaadata ka kui võimalust, et see on üks koht, kuhu tegelikult tulevikus väga palju raha hakkab minema ja ja ma arvan, et näiteks need inimesed, kes seda hakkavad tulevikus võib-olla sellised Villa Benita tüüp b ettevõtmisi, kus tõepoolest inimestele kindlustatakse väärikas vanaduspõlv koos kõige selle juurde kuuluvaga, et see, see võib olla osutuda väga mõistlikuks. Kas öelda tulevikku, tulevikku suunatud valdkonnaks, kuhu kuhu ka suunata pilk selles tähenduses, et et sinna hakkab paljud inimesed hakkavad sinna raha kulutama. Absoluutselt nõus, et, et seesama selle, mis sa nagu räägid, on olnud sel nädalal üks oli isiklik nagu ja mitte väga meeldiv, nagu kogemuse oma lähedased, et see pilt on tegelikult märksa laiem. Et ühel mu lähedasel inimesel oli väga raske insult, ta viidi maakonnahaiglasse ja siis mitte maakonnahaigla, vaid omaste enda, nagu initsiatiivil õnnestus ta tuua Tallinnasse ja Tallinnas. Arst oli väga imestunud, kui, kui selgus, et, et selles maakonnahaiglas absoluutselt mitte midagi muud, kui inimene pandi voodisse, ei olnud tehtud, tegu oli vana valimisi vanema inimesega ja, ja sisuliselt arstandis mõõt mõista, et, et sellega kaotati väga palju aega ja võib-olla isegi saatuslikud väga palju aega. Et siis nagu näitab seda, et meil on tegelikult väga hea, ütleme niimoodi, et ka maailmatasemel arstiabi täna Tallinnas, Tartus ja ilmselt ka Pärnus. Aga mujal Eestis. No ja see pole võib-olla ainult nii-öelda suutlikkuse küsimus, see on soovi küsimus, vaadatakse vanainimest sinu peale, me ei hakka raha raiskama. See ongi kohus. Vabanda küünilisuse eest, aga sina sured ju niikuinii varsti ära, milleks me sinu peale peame oma oma kallist ressurssi raiskama hakkama, aga, aga kui parem on sind loksutada, Eesti ühiskond nagu ühiskond vananeb, nagu Sulev ütles, et vanu inimesi tuleb järjest juurde. Nendele vanadele inimestel tuleb lasta väärikalt lahkuda elust. No ja meie ise ju vananeme, eks ole Kõigi meie saatus on ka. Aga jah, isegi isegi ütleme need samased hinna hinnasuhted, et teoreetiliselt ju, kui niimoodi läheneda, lihtsalt abstraktselt peaks olema ju võimalik, et inimene oma saadava pensioniga noh, elab kuni oma oma päevade lõpuni saanud oma pensioni ära ja sa selle eest saad vastu nagu täis täisteenuse, kõike, mida sa vajad, aga see on ju absurdne mõttekäik sees, et seda, seda ei saa praegusel hetkel olla, sellest sellest rahast lihtsalt ei jätku, ei jätku jah, sest kui sul on see kuskil vanadekodus või siis on see see tasu on ja seitse, 8000 krooni, siis pension katab sellest heal juhul poole, kus seal tegelikult ka ravimid, nii et need, need vanainimesed, kelle, kellel on, ütleme, mingisugune nii-öelda kinnisvara hinge taga ja kes saab selle maha müüa selleks, et lõpetada oma oma elupäevad väärikalt. Aga seda ei ole mitte kõigile, seda ei saa nii-öelda seadusesse kirjutada, et võttama, võtta oma korteri või maja ja müün maha ja siis sellest saad nii öelda rahulikult olla. Paljudel seda lihtsalt ei ole. Ja ega, ega isegi, kui ta olemas, kas on, siis ei, ei ole ju see, see kinnisvara ju selleks, et, et seda nii-öelda ravikatteks maha müüa, vaid tahaks nagu lastele ja lastelastele jätta. Et see oleks, see oleks hoopis hoopis normaalsem lähenemine, on praegu jah, see asi on meil väga-väga-väga nutune. Sulev ütlesid, et mingisugune majandusharu võiks tekkida, aga, aga majandusharu tahab ju kuskilt raha saada. Ja on ju selge, et riigi rahakott see pikas perspektiivis olla ei saa, sellepärast et kondi vananeb. Keeruline jah, on keeruline kogu Euroopa jaoks, seda enam meiesuguse vaese riigi jaoks, nii et, aga mõtlema sellele peab, peab hakkama ja ma arvan, et, et tegelikult kogu sellest üldisest vaesusest johtuvalt ongi niimoodi, et tulevad sellised Keila haiglasugused asjad välja kus, kus lihtsalt nii-öelda kuritegelik hoolimatus, lohakus ja kus igasugused tüübid saavad, saavad lihtsalt tegutseda, sellepärast et et süsteem näeb ette, et olukord on niivõrd lootusetu, et, et sellega ei tasu üldse tegema hakata, tegelema hakatagi. Paraku nii on, aga tuleme siis saate lõpuminutitel selle teema juurde, mida me alguses kavandas, et räägime umbes pool saatest, aga, aga eks ta ole juba räägitud ka ja, ja vahetame siin siin mõned mõtet viimaste viimaste minutite jooksul. Ehk siis sündmus, mis toimus viis päeva tagasi seal vastu esmaspäeva Eesti aja järgi, kui siis USA president võidukalt teatas, et maailma esiterrorist on, on jumala ja siis USA eriüksuse abiga saadetud teise ilma? Jah, et no minul on selle sündmuse puhul, siis on üsnagi nagu vastastikused. Tunded, et et ühelt poolt on ju see hea, et terroristidele saadeti sõnum, et, et läheb aega kaua tahes, aga aga igaüks peab oma tegude eest vastutama. Teine küsimus on see, et, et kas, kas maailm sellest Bin Ladeni tabamisest tapmisest muutus turvalisemaks või mitte, et ma pigem arvan, et mitte, et terrorismi pinnas on ju tegelikult vaesus, ülerahvastatus, näljahäda, harimatus Bin Ladeni tapmisega, neid juuri ju ju ei hävitata, et need jäävad ju endiselt alles. Et, et selles mõttes kindlasti ajutist segadust see see külvas terroristlikes organisatsioonides, kui selline nii-öelda popikoon on, on eest nagu ära aga arvestades just seda või et bin Laden oligi selline popikoon ja tegelikult tegelikud planeerijad, ideoloogid olid teised inimesed eesotsas, siis kasvõi selle tema järglaseks peetava Ayman al-Zawahiri ka Egiptuse päritolu vist arstiharidusega mehega, et ega siis olemuslikult tegelikult ju midagi vist vist väga ei muutu ja pigem nagu ja ma ma seda ei usu, et ütleme nüüd ütleme lähi lähikuudel nüüd midagi nagu juhtuks kuidagi mingit terrorireaktsiooni, kui neid hakkaks toimuma, et, et, et seda ma ei usu. Et ega need terroristid ei ole lollid, nad saavad ju aru, et, et praegu ülikõrgendatud tähelepanu ja nad pigem ootavad, kui see tähelepanu hajub mõne aja pärast. Ja siis võib-olla üritavad midagi, aga, aga aga seda, et maailm oleks neid turvalisem ja parem paik elamiseks pärast bin Ladeni surma, aga samas on leile muidugi maine küsimus, et on ju eesootavas teatavad päevad mida ei saa tähistada mõnel teisel kuupäeval, siis tähistada jällegi jutumärkidesse mõne mõne toreda pommiplahvatusega kuskil või, või mingisuguse muu muu asjaga ei pea tingimata pommi plahvatama panema, võib, võib veevärgi ära mürgitada ja neid võimalusi on ju noh, ei suuda neid kõiki ette kujutadagi tuhandeid ja miljoneid. Aga samas samas need just nagu kohustavad, et kui sa, kui sa sel kuupäeval nagu midagi nüüd ei tee, siis sinu maine langeb ja sinu toetajate hulk paratamatult ka väheneb, nii et selles mõttes võib hirmu ja õudusega oodata, mis, mis toimuma. Ja noh, ei ma olen Urmetiga kindlasti nõus, et olemuslikult ju see ei muuda seda olukorda, et terrorism jääb alles ja Al-Qaeda ilmselt organisatsioonina jääb ka alles. Ja teiselt poolt muidugi ta kindlasti pigem noh, ikkagi ka mõjub mõjub tegelikult natukese siiski positiivselt sellena, et ütleme siis läänemaailm näitas oma vastu jõudu ja ma, ma kaldun arvama, et need terroristid, kes ise nagu ikkagi apelleerivad jõule, et nemad tegelikult mingis mõttes nad austavad seda vastujõudu ja, ja võib-olla selles mõttes ei ole see Nende jaoks see ei olnudki mingi tohutu šokega üllatus, kus vaid ütleme, üks islamisõdur ju iseenesest on nagunii alati valmis surema. Täna jaoks on pigem küsimus ajas, eks ole, ja küsimus, et noh, ja, ja pigem ta eeldab, et ta ei sure vanadusse. Et, et see, see lihtsalt on ju reaalselt, nii et ma arvan, et ka Osama bin Laden kogu sellele teele asudes pidi eeldama, et tegelikult noh, see on nagu, et see on sõda, eks ole, kus sõdurid pigem saavad surma. Et et ja ühele tõelisele islamivõitlejale ei ole see ju üldse mitte probleem, vaid selline surm lahingus on ju kõrgeim autasu, võib öelda nende kultuuri järgi. Et selles osas ma isegi tea, et kas, kas isenesest tahab öelda, et al-Qaeda on tohutus šokis ja peab kohutavalt närviliselt vastu reageerima, sest ega nad olid ilmselt valmis, et kui, et, et selline asi võib ühel päeval ühel heal päeval juhtuda või nende jaoks halval päeval. Ja nüüd see juhtuski, et ma arvan, et nemad olid selleks võib-olla isegi rohkem valmis kui näiteks Lääne avalikkus. No loomulikult on hästi palju vandenõuteooriaid juba, aga sa ei, kolleegidega rääkides juba, juba tuleb neid nii nagu nagu, nagu varrukast või nagu Vändrast saelaudu, aga, aga see, see ei olegi ju imelik, sest et need nad tekivad ikka. Huvitav on selle sündmuse nagu tagajärgede kommunikeerimine, mis tuleb tegelikult ju ametlikest allikatest Sist, Washingtonist, Pentagonist, valgest majast, luure keskagentuurist. Et tegelikult võiks valitseda täis vaikus. See oleks ju täiesti nende inimeste võimuses, kes, kes seda otsustavad. Aga, aga ometi see, see asi, noh, ma ei, ma isegi ei oska öelda, et, et lekib nagu sõel, aga igal juhul neid andmeid, millel on siis nii-öelda ametlikkuse pitser, on, on hästi palju. No kasvõi mõned väiksed asjad, et, et milleks oli vaja nagu teatada seda, et Bin Ladenil ei olnudki relva kõigepealt, et et teatati, et toimus umbes 40 minuti vältel tulevahetus olid, me teame, et laste, ainult mõned paugud. Teda ümbritses kolm meest, nendest kolmest mehest kaks olid relvastamata ehk siis kokku neljast mehest kolm olid relvastamata üks avaldas mingisugust vastupanu, kas ta jõudis ka tulistada, seda me veel ei tea. Ühesõnaga kogu see sellise info avaldamine Tähendab või pisendab kogu seda, seda võitu, mis mida, mida siis Ühendriigid nagu on esitanud, et, et see on nüüd tohutu suur suur võit, mille noh, ütleme, mehe mehe tabamiseks on läinud ligi poolteist triljonit dollarit, et et nüüd lõpuks on ta käes ja, ja suur suur kaabakas on tabatud ja, ja meil ei olnud kahjuks teist võimalust, kui ta maha lasta, mitte hakata tema üle kohut pidama. Et huvitav on see, et miks, miks nagu seda miks, nagu sa tahtsid nagu näidatakse ja räägitakse kui võib ju samal ajal säilitada täielik kui vaikuse. Kuidas teile tundub minuta meil saate lõpuni jäänud? Ei tea, ei oska, ei oska arvata küll, et miks seda räägitakse, mina, mina tahaks öelda hoopis seda, et et kindlasti nüüd selle sammuga Obama ja USA võitis natukese tagasi seda rolli, mis on USAl nagu sellise maailma poliitikas olnud, et sellist sümboolset rolli, sest et ikkagi just nimelt USA ja tema president nii-öelda tegid seda. Eks ole, et mitte hiinlased näiteks või, või keegi teine tõusev jõud maailmas, vaid just USA tegi seda. Noh, ja Obama ilmselt sai suure kapitali enda tagasivalimiseks selle aktsiooniga aga võib-olla veel üks tahk veel, millest nagu rääkida, et kas see kuidagi ka Eesti sõdureid Afganistanis puudutab, siis ma arvan, et mitte, et et terrorism on oma olemuslikult ikkagi ju tsiviilühiskonnas hirmu külvamine. Ja, ja meie sõdureid Afganistanis on ikkagi seal ikka otseselt sõjas. Et nemad ei ole nii-öelda pehme sihtmärk. Et seal kindlasti Afganistanis nagu läheb nüüd kevade poole teravamaks, nagu ta läheb igal aastal olukord aga kindlasti see, et finaal tabati ja tapeti, ei mõjuta olukorda, olukorda Afganistanis manis, aga ma väga loodan, et see sellel ei ole, tahaks loota, mingeid mõjusid meie ratturitele Liibanonis, et kelle puhul siiani ei teata, et kelle käes nad pantvangis on. Just seda, seda tahaks tõesti loota ja kuigi kui küsitakse ausalt, et kas seal võib olla mingi seos, siis, siis aus vastus on, et nendel asjadel võib olla mingi seos, aga tõesti tahaks loota, et et seda see seos ei, ei, ei lahene mingil muul moel kui ainult positiivselt. Aga meile eraldatud aeg on täna otsas. Sulev Valner, Urmet Kook, Aarne Rannamäe täna siis rahvateenrite stuudios ja mille saated korduvad ka nii õhtul kui, kui öösel. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust, olge õues, ilm on suurepärane. Viljar raadio.