Tänane braavo, saade on pühendatud Soome tuntud orelimängijale Kalevi Kiviniemi eile. Ta on üks eredamaid ja omanäolisemaid soome muusikuid, kes annab igal aastal aukartust äratava arvul kontserte maailma eripaigus ja on sage külaline kõige. Tiishematel festivalidel ta on tõesti erakordne organist ja miks on see nii, püüame tänases saates mõista, kuulates teda mängimas ning õppides tundma tema valikuid ja arusaamu. Saate koostab Margit Peil. Olgu siinkohal kõigepealt öeldud faktid Kalevi Kiviniemi kohta. Ta on õppinud Sibeliuse akadeemias orelit, Eero väädaineni ja improvisatsiooni oli linn ja maa juhendamisel diplomi. Oreli erialal sai ta 1983. aastal ja debüütkontserdi Helsingis Finlandia Talos andis ta 1984. aastal. Ta on sooritanud reisi Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse. Ta on esinenud kõikides Euroopa maades. Debüütkontsert Jaapanis toimus 1991. aastal ja Ameerika ühendriikides 94. aastal. Praegu viivad kontserdireisid teda erinevatesse paikadesse üle kogu maailma. Kiviniemi on salvestanud mitmete raadiot jaoks ja laserplaate, tema mänguga on välja andnud erinevad plaadifirmad. Kalevi Kiviniemi töötas organistina lahti kirikus 15 aastat ja ühtlasi on ta lahti rahvusvahelise orelifestivali kunstiline juht. Mitt tuntakse rahvusvahelisel laval nii geniaalse impraviseerijana kui ka sisuka muusikuna, kelle esitused puudutavad iga kuulaja südant. Ei saagi külmaks jätta kunstnik Kell iga esitatava teosega on öelda midagi erakordset ja kes oskab sõnumi peita ka esmapilgul kõige igavam asse muusika palasse. Tema edu saladus peitub kindlasti ka repertuaarivalikus. See on uskumatult vaheldusrikas alates traditsioonilisest orelimuusikast, lõpetades kõige uskumatut eksperimentidega. Tal on julgust esitada traditsioonilist muusikat täiesti omamoodi ning võtta kavasse ootamatut esmapilgul ehk nii mõnegi arvates orelile ebasobivana tunduvat muusikat. Kalevi Kiviniemi on üks neist vähestest muusikutest, kes ei takerdub kunagi eelarvamuste ja harjumuspäraste mõtteviiside võrku. Eksimatu vaistuga valib ta endale repertuaari murdes populaarsete lugude puhul tihti üldlevinud esitustraditsioone ja seda loomulikult alati põhjendada tatult ningavades vähe mängitud teoste märkamata jäänud sisulist sügavust. See puudutab muuhulgas ka Kiviniemi, Bulanki tõlgitsusi ja olgu siinjuures ka öeldud, et prantsuse muusika on Kiviniemi suur lemmik prantsuse loojast Francis Bulankist on paljudel jäänud üsna ühekülgne mulje. Teda on peetud küll ideid tulvil kunstnikuks kuid sealjuures on talle ette heidetud pinna pealsust ja püüdu köita publikut väliste efektidega. Kuid mida enam Bulanki muusikat kuulata, seda raskem on nende väidetega nõus olla. Erakordse veetlus oskuse tagant leiame väga tundliku võimsate tunnetega, palju kogenud ja kannatusi läbi elanud inimese. Kiviniemi tunnepulanki muusikat põhjalikult ja ta teab, et Polanki orelikontsert on üks neid teoseid mis on tihedalt seotud helilooja isiklik läbielamisega. See on kirjutatud 1938. aastal pärast lähedase inimese kaotust. Monumentaalsuse, rütmimängude ja irooniliste repliikide kõrval joonistab Kiviniemi selles teoses erakordselt peenelt välja vaikse kurbuse. See oli siis katkend Bulanki orelikontserdist, kus Kalevi Kiviniemi musitseeris koos Moskva kammerorkestriga. Kalevi Kiviniemi on erakordse töövõimega kunstnik, andes uskumatult palju kontserte ja salvestades pidevalt uusi plaate. Ta ise on öelnud, et üks põhjus on selles, et ta ei oska kunagi ära öelda. Nii et kui organistile tuleb kutse esineda, on üsna kindel, et ta selle vastu võtab ja kutseid tuleb palju. Kiviniemi annab aastas umbes 100 kontserti nii Soomes, Euroopas kui ka näiteks väga tihti Jaapanis. Kiviniemi on väga oodatud külaline ka sellisele oreli ja organistide maal, nagu seda on Saksamaa. Seal annab Kiviniemi aastas umbes 30 kontserti, mis tavaliselt lõpevad braavohüüded tega pikkade aplausidega püsti tõusva publiku poolt kinni ja mis ta tehtud film karsruued televisioonis väidetakse ka Ta on andnud Saksa ajaloo esimese laste orelikontserdi. Kiviniemi on olnud üllatunud, et saksa katoliku kirik on muusikavaliku suhtes väga vabameelne ja tihti on palutud tal esitada midagi vähem tuntud ja ebatraditsioonilist. Aga Novaatorina on ta tuntud loomulikult eelkõige Soomes. Oma sõnul on ta Lapimaa kirikutes katsetanud kõik võimalik ja asju ja siiani pole teda veel välja visatud. See oli Kalevi Kiviniemi enda loodud teos pealkirjaga Tamburiin Kiviniemi armastabki muuhulgas ka komponeerida, nentides siiski selle töö jaoks oleks vaja tunduvalt rohkem aega. Siiski kõlavad Kiviniemi kontsertidel sageli tema enda teosed ja sealjuures on organist tihti püüdnud nii teiste kui ka enda loomingu puhul lisada esitustele alati midagi uut nii-öelda toonud orelimuusika kõrvale näiteks koreograafiat. Ta on koos mänginud erinevate pillidega ja loomulikult ka lauljatega, mis on muidugi üsna tavapärane. Ja kindlasti peab Kiviniemi organisti puhul väga oluliseks ka improviseerimisoskust. Ta ise armastab väga improviseerida, tehes seda pea igal kontserdil ja kuulamegi praegu üht tema improvisatsiooni nimega Hispaania ingel. Kalevi Kiviniemi on muutnud oma publiku arusaamu orelimuusikast mitmeti. Ta väidab näiteks, et soomlaste ettekujutus oreli barokist pole olnud õige, kuna pole tuntud tolle ajastu pille. Nimelt kinnitab ta, et Corelon palju laulvama küll aga kui need, mida Soomes on kuuldud. Ta kirjeldab oreleid suure asjatundlikkuse ja armastusega, nimetades sealjuures pisemaid detaile. Ja iseloomustades Pille kui elavaid inimesi. Ta meenutab aegu, mil romantiline muusika polnud soositud. Tollal oli Kiviniemi ise suur romantilise orelimuusika imetleja ja propageerija. Ta armastab seda ka nüüd ja eriti prantsuse oreli-orkestriteoseid. Kiviniemi peab väga oluliseks, et kuigi kunagi romantikavastastes aktsioonides hävitati Soomes mitmeid romantismiaegseid Neumaatilisi oreleid on need siiski õnneks ka säilinud sellisel hulgal, millele on võimalik rajada selle orelikultuuri osa. Elustamist. Kuulame praegu romantilist muusikat Kalevi Kiviniemi esituses ja temaga koos mängib Marius Järvi Eestit sellist ja kõlab Pjotr Tšaikovski Antegandaabile. Kiviniemi on oma tohutut energiavaru jaganud mitmele poole. Lisaks arvukatele kontsertidele on tal aega korraldada rahvusvaheliselt väga populaarset lahti orelifestivali. Ta teeb koostööd paljude teiste muusikutega ning on õhutanud looma näiteks ka sellise uue muusikakollektiivi nagu jalase kammerorkester. See on loodud 2000. aastal eelkõige selleks, et esitada Oskar meri Gando loomingut. Idee autor on Kalevi Kiviniemi. Tema soovitusel on orkestrisse mängima võetud professionaalsete muusikute kõrvale ka muusikaüliõpilasi ning kaamata pööre. Orkestrit juhendab miga koju Salo, kes on ametilt tegelikult helirežissöör ja kes Kiviniemi hea sõbrana saab temalt kindlasti ka palju vajalikke nõuandeid töös orkestriga. Orkester esitab põnevat muusikat põnevat selles mõttes, et otsitakse pidevalt uut materjali Helsingi Ülikooli raamatukogu arhiividest et seda korrastada ja ette kanda. Kuulame praegusele orkestrile tuses Meriganto aariat. Kogu oma tohutu repertuaari juures peab Kiviniemi väga oluliseks soome muusika esitamist. Üks armastatumaid heliloojaid on Ajaks Oskar mericanto ja tema laul merele külas äsja Mati salmineni ja Kalevi Kiviniemi esituses. Aga loomulikult on Kiviniemi repertuaaris kindlalt ka Jean Sibeliuse looming ja selle helilooja muusikat kuulamegi tänase saate lõpuni. Saate pani kokku helirežissöör Katrin maadik ja toimetaja Margit Peil.