Jõudu ja tervist operetisõber Toonane tund operetimeloodiate seltsis on pühendatud Berliini koolkonna komponistidele. Järgneva tunni on teiega, Tiit Made. Pakun läbilõikemeeste tegemistest, kes tõmbasid kriipsu alla aktiivsele operette ajastule ja aitasid sisse juhatada uue olemuse ja tõekspidamistega lavamuusika epohhi, mida hakkasid ilmestama muusikalised komöödiad ja muusikalid. Täna tuleb siis juttu kolmekümnendatel taastate populaarsete komponistide Paul Abrahami nicatostali Edward kümneke Natskija Fred Raimondi loomingust. Sissejuhatuseks kõlas Berliinile pühendatud laul Paul Linki operetist Raul lõuna mis oli esimest korda kuulata 31. detsembril 1899. aastal ja kuulus Berliini. Pollo teatri sajandi ärasaatmise ja uue vastuvõtmise programmi. Paul Linked peetaksegi Berliini opereti komponistide koolkonna isaks ja innustajaks. Temalt telliti sajandivahetuseks siis uus operett. Kahjuks pole selle helilooja teoseid Eestis kunagi lavastatud, vaatamata asjaolule, et 70 80 aastat tagasi valitses siin maailma nurgas samasugune operetibuum nagu Kesk-Euroopas. Operette mängiti kümnete kaupa kõikides meie tollal kaheksas muusikalavastustega tegelenud teatris. Ja. Muidugi. Kuuldud ansambli lugu seitse aastat. Taavi Aas oli oma aja Saksamaa tantsusaalide üks populaar varasemaid lugusid. Selle on kirjutanud Berliini operetikoolkonna üks väljapaistvamaid esindajaid Eduard kümneke. Lugu ilmestab tema 1921. aastal esietendunud läbimurdeteos nimega onupoeg tatavias. Tükki on Eestis aegade jooksul mängitud 14. lavastuses ja seitsmes erinevas teatris. Viimati 1983. aastal Vanemuises. Küüneki oli sajandi alguse opereti kirjutamise põhiprintsiipide ja kriteeriumide kohta öelnud umbes niimoodi. Operett on üks meelelahutuslik. Sellel libreto peab olema sädelev, kuid segatud paraja hulga sentimentaalsus ega vaataja soovib näha olukordi, kuhu ta mitte kunagi elus ise ei satu. Nendest tõekspidamistest lähtudes käis aktiivne tootmisprotsess ka Berliini koolkonna loojate hulgas. Muidugi ei saa öelda, et Berliini operetikoolkond liidaks vaid sakslastest kompaniste. Sakslased olid linke ja künneke tostale, Raima loonud olid austerlased. Aabraham pärines Budapestist ning Bernatski oli moraavia Tšehhi. Kuid neid sidus asjaolu, et nad töötasid ja tegutsesid Berliinis. Kõik nende teosed leidsid kohest ettekandmist tollases 30.-te aastate Euroopa kultuuri ja lõbu pealinnas Berliinis. Kuuldud hoogne Pasodoblan kümneki operetist ahvatlev leek mida on Estonias 1935. aastal mängitud ja mis käsitleb saksa poeedi ja helilooja Hoffmanni tegevust. Nii ooperi on tiine komponeerimisel kui ka selle proovisaalis ettevalmistamisel. 30.-te aastate alguseks oli Viini opereti teine kõrgperiood, mida tänapäeval hõbedaseks ajastuks nimetatakse ammendunud. Mingil määral seal oli veel arvestatav tegija Roberts Talts. Tema jäigi viini valsi viimaseks mahikaanlaseks. Kuid endine opereti pealinna oli oma hiilguse minetanud. See au ja kuulsus oli üle kandunud Berliini või üldse Saksamaale, sest ka hamburgil, lipsigilt, presidendil ja teistel linnadel oli opereti elu maitse kujundamisel palju tugevam positsioon kui pool sajandit operetitööstust edasi viinud viinil. Muutunud oli ka tükkide ülesehitus, faabula ja muusikaline sisu. Valitsus oli küll veel alles, kuid mitte enam nii valitsevale kujul kui Kalmani, Lehari, millekeri, Oskar Straussi või Leofally ajal. Üha rohkem tantsiti moodsaid tantse, lasti kõlada uutel lööklauludel ja anti džässielementidel end vabalt tunda. Ka tükkide sisu oli muutunud. Tegevus kolis lossidest ja õukondadest Igapäevase masse miljöösse trahvide vürstide hertsogit, printside ja keisrite elu idi realiseerimine hakkas taanduma tavaliste inimeste ja nende probleemide ees. Lühidalt 30.-te aastate Berliini operett valmistas Euroopas ette pinda ja maitset juba Ameerikas alanud muusikalise komöödia ajastule. Mood kunits laulis nimi laulu Edward kümneke 1935. aastal. Tal esietendunud juba tugevalt kammerlike elementidega operetist. Suur patune. Kümneke oli pärit Alam-Reinimaa juudi ärimehe perekonnast. Ta alustas oma karjääri koomilist ooperite komponeerimisega. Pidas mõne aja Berliini, Friedrich Wilhelmi ja uues operetiteates dirigendi ametit ning kirjutas Max Reinhardti poolt lavastatud tükkidele Nende muusikat. Opereti publiku ette astus ta Franz Schuberti elust rääkiva ja tema muusikat markeeriva operetiga. Kuid Hitleri Saksamaa valitsejatele istunud kümneke päritolu Ameerika pärast muusikat, kus olid läbi põimitud erinevad stilistiliselt elemendid fokstratis, Simmist, bostonist, Kunivalzini määrati füürerit poolt põlastusväärseks. Tema teoseid peeti tekenereerunud eksija meloodiat, neeger muusikaks. Muidugi tõsi, kümneke operettides on kuulda uut helikeelt. Valss on taandunud teisele mannile. Viiulid on andnud ruumi trumpetitele saksofoni, tele ja rütmigrupile. 1932. aastal Berliinis esietendunud ja järgmisel aastal kolmes Eesti teatris mängitud operetti õnnelikku reisi oleks nagu keegi algavate suurte muudatuste ajajärku ette tajunud ja heliloojale seda, et öelnud peaosalisel Angele lastakse esitada pisut melanhoolselt lugu. Elu on kui karussell, laulab Astrid Bragg. Eestis oli kolmekümnendatel aastatel hästi populaarne Ungari päritoluga, kuid Berliinis ja hiljem Ameerika samale operetirevüü ja filmimuusika komponistina nime teinud Paula Aabraham. Omal ajal mängiti tema uue helikeelega ja tavapärasest opereti faabulast erinevaid teoseid. Kuues seitsmes Eesti teatris korraga. Abraham õppis Budapesti muusikakoolis ning pidas 1926. aastal ka Budapesti operetiteatri direktori ametit. 30.-le aastal asus ta elama Berliini, kus komponeeriski oma esimese tõelise kassatüki, mille esmalavastus oli tõsi Leipzigis see oli Eestiski laineid löönud Victoria ja tema saar. Kuulakem Rudolf šoki esid selles Ameerika saadikut John Kanlaiti romantilist ja igatsevad armastuslaulu. Vaid üks tüdruk. Paul Abrahami töid hinnati kõrgelt ning teda peeti Kalmani ja Lehari mantlipärijaks. Tollasest revüü, opereti, meelelahutuse ja Kinokeskusest Berliinist levisid tema uued operetid momentaalselt mitte ainult üle Euroopa vaid ka Atlandi ookeani teisele poolele. Eestis mängiti reeglina tema uut tükki juba aasta pärast selle väljatulekut. Pärast Hitleri võimuletulekut tasus Abraham elama Viini, kuid natsivõim tuli talle peagi ka sinna järele. See tähendas, et nagu paljudel tema kolleegidel heliloojatel tuli ka Aabrahamile istuda laevale ja otsida varjupaika Ameerikast. Esialgu elasta mõne aja Kuubal ja seejärel Ameerika Ühendriikides. Pärast suure sõja lõppemist naases ta ka haige mehena Euroopasse ja asus elama Hamburgi. Seal taga unustuse siia üksinduses 1960. aastal suri. Aegse populaarse operetikomponendi teoseid esitatakse tänapäeval väga harva ja sedagi peamiselt kas ungaris või saksa keelt kõnelevatest maades. Laupäeval on Seda kohta. Sirje ja Väino Puura laulsid Ameerika džässlaulja Jimmy Boy ja tema partneri duetti Maiga Holden beibi. See oli omal ajal Euroopa tantsusaalides nõutud ja tantsitud fokstrotti lugu. Lugu on Paul Abrahami teisest menutükist Havai lill mis oli Laitsigi uue teatrilaval näha kuulda 1931. aastal ja tekitas veelgi suuremat furoori kui aasta varem etendunud jäika veel suure eduga mine Victoria ja Temahu saar. See tükk läks 1932. aastal tohutu edukalt nii Estonias, Vanemuises kui ka Ugalas. Estoniasse Rasaway printsessi laia rollis nooruke Milvi Laid. Away lille mängiti Eestis küll tõsi, viimati 1947. aastal ja Vanemuises. Tartu teater paistab üldse silma oma toreda soovi poolest tuua uuesti lavale möödunud aegade menutükke Victoriat näiteks mängiti Tartus alles neli aastat tagasi. Aga üks südamlik lugu Abrahami kolmandast menu operetist nimega Savoy ball, mis esietendus Berliinis 1932. aastal. Kõva teema. Rindena hukkuda. Helgi Sallo ja Voldemar Kuslap laulsid manud lääni Aristiidi armastus duetti Paula Aabrahami kolmandast menuteosest Savoy ball mis läks suure eduga Estonias 80.-te aastate esimesel poolel. Sellest tehti ka Moskva telekompanii tellimusel film, kuid seal rikkusid hea asja ära vene keeles esitatud laulud. Savoy ball paistab silma põnevama süzee vaimukamata tegelaskujude ja ameerikalikku muusik. Tõepoolest seda tükki on nimetatud ka nahkhiire 30.-te aastate variandiks. Omal ajal lavastas selle Estonia Sagulüüdikesise, mängis Mustafa rolli, mida 50 aastat hiljem suurepäraselt võrratu. Jüri Krjukov. 30.-te aastate lavastuses leiaga publiku hoopis pahviks Natalja Mei hiilgavate tualettide paraad, millest ilmus ajalehtedes pikki kirjeldusi. Kuuldud lugu oli tšehhi päritoluga 1884. aastal sündinud ja Berliini teatriringkondades tegutsenud väga viljaka helilooja Ralph. Bernatski operetist valge hobu võõrastemaja Bernatski oli Antonilt Vošaki üks edukamaid õpilasi. Ta töötas koos tuntud lavastaja Max Reinhardti ka ja oli värvikas kuju Berliini muusika ja teatriringkondades. Natuke on kirjutanud üle 100 opereti ja laulumängu ning ligi viis 100. laagrit. Puu on suure tõenäosusega 30.-te aastate parim tükk, mida suure eduga tänaseni esitatakse, seda eriti saksa keelt kõnelevatest maades. Rajal mängiti seda lugu Berliinis ühtejutti 416 välja müüdud etendust, siis jäi asi pooleli, kuna peale tuli 1933. aasta ja paljud selles etenduses kaasa löönud juudi soost näitlejad pidid Saksamaalt lahkuma. Valge hobu kolis üle ookeani Ameerikasse, kus seda mängiti Broadwayl veel 223 korda. Londonis jätkus publikut 650-ks etenduseks ja Pariisis nähti hobu neli aastat järjest igal õhtul saksa kultuurist omal ajal palju toitu saanud Eesti on seda operetti kolmel korral mänginud. Minu ema teadis öelda, et tema põlvkond olnud sellest operetist lausa vasikavaimustusest. Viimasele 1993. aasta Endla lavastusele andis palju juurde Priit Aimla poolt Valmukaks tõlgitud tekst. Valge hobu võõrastemaja idee tuli tollasel näitlejale Emilianniksil 1930. aasta mais kui ta külastas Austrias Wolfgang järve ääres valge hobuhotelli restorani. Ta läks seal Austria dialekti rääkivoobeliga toitu tellides vaidlema. Kuna kelner ei saanud tippnäitleja saksa keelest aru. Idee meeldis tema teatridirektorile ja too Aranseeris Bernatski komponeerima. Operett valmis kiiresti sama aasta novembriks, kuna esietenduse aeg pressis peale põimis Bernatski sinna osavalt sisse Carobers, Taltsi, Bruno kraanisteedeni ja Robert Gilberti muusikat ning kuulsa Johann Straussi Radetskymarsi. Siin on aga lugu Vaskander Sigismund, mida Sigismund saab teha, mille on kirjutanud Robert Kilvet. Austria päritoluga Freil Raymondi õieti Friedrich veeesseli nimi on Meie opereti publikule ehk vähem tuttav. Tema parim 1937. aastal Berliini metropol teatris esietendunud mask sinises on tänaseni saksakeelses maailmas populaarne ja sageli mängitav. Meil on seda tükki mängitud vaid üks kord 40 aastat tagasi Vanemuise suudo Väljaotsa lavastuses ja sedagi lühikest aega, sest tollane parteiline ja ideoloogiline tsensor olla pidanud maski nende arvates taanlikule Tartu vaimule liiga siivutuks. Kuid 30.-te aastate lõpu Euroopas oli tegemist tohutult populaarse tükiga. Seal mängisid kõik raadiojaamad temperamentsed poplaulu Juuliska Budapestist, mille 60 aastat tagasi tegi publikule südamelähedaseks legendaarne Austria varietee ja operetitäht Marika Rec, kes veel 75 aastaselt innukalt teatri ja varieteelaval kaasa tegi. Kuulake seda lugu, võrratu Marika Räkija saksa ooperitenori Karl ennast Merkeli esituses. Salvestus on tehtud 1975. aastal. Raimond oli raudtee, lase poeg, isa soovis, et poisist saaks pangatöötaja, andis tali Heidelbergi ülikoolitasemega kaupmehe hariduse. Kuid muusika tõmbas Fred oli väga hea pianist ning töötas Berliiniga pareedes klaverimängijana. 1925 kirjutas noormees menus laagri, ma kaotasin oma südame Haidelbergis ja sealt see läks. Peagi tulid revüünumbrid, milledest pandi kokku operette kaupmeheharidusega. Raimond oskas osavalt ära kasutada 30.-te aastate juudivastast meelsust Saksamaal ja selle najal kiiresti valitsejate silmis väärtuslikuks komponendiks tõusta. Operette mängiti kõikjal. Pärast suure sõja lõppemist asus Fred elama Šveitsi komponeeris veel kolm vähe edukat operetti varises ootamatult 54 aastaselt manalasse. Mask sinises on veel teinegi omaaegsete tantsusaalide lemmiklugu seal tango Amryaneegra jaoks on sellel lool pisuke nostalgiline alatoon. Koolipoisina oli vastavalt kehtivale moele ja noore põlvkonna tavadele kombeks käia tantsukursustel ette ennast eluks ja tüdrukutega suhtlemiseks ette valmistada. Läksin minagi tunnustatud tantsupedagoogi arseeni poolgase kursustele laial tänaval. Kuue tantsu selgeks õppimine maksis 100 tollast rubla. Tallinna noorte seas super populaarne pedagoog, kes paralleelselt ballitantsudega noortele ka käitumise ja lauakommete reeglid. Petas pani tango sammude treenimiseks ikka ja aina Cramofonile just selle Riia neegro tango kes tollal Seda tutti laulis, ma enam ei mäleta, kuid täna esitavad selle loo Berliini saksa ooperisopran, margitshrammija tenor Rudolf. Nii palju, kui saate lõpuni veel aega jääb, pühendan viimasele oopereid ajastu arvestatavale tegijale. Tema nimi on Nikodostal. Talle kuulub au panna punkt nii Berliini koolkonna tegevusele kui ka kogu Euroopa operetiajastule tervikuna. Taustal on Austria päritoluga, kuid tegi Saksamaal ja eriti Berliinis head karjääri nii kompanisti kui ka dirigendina ning oli Saksamaa muusikaelus aktiivne kuni surmani. See mees elas aga 92 aastaseks ja kirjutas ligi 20 operetti. Üks osa neist oli pühendatud alati tublidele ja inspiratsiooni andvatele naistele. Monica Maniina, Liivia ja teised naiste nimega tükid olid omale rajal hästi tuntud kuid Eestis kahjuks tundmatud. Kuulakem siinkohal margits trump. Meie esitluses populaarset Liivia laulu 1933. aastal esietendunud Samanimelisest operetist. Tostalil oli selja taga värvikas elu ja muusiku kogemus, kui ta 1933. aastal hakkas operett Te looma. Ta õppis küll juristiks, kuid komponeeris samal ajal vaimuliku ja muud tõsist muusikat. Berliini elama asudes sai tastel kiiresti tuntuks kui usin laagrite looja ja arranžeerija. Tema muusika meenutab suuresti Imre sõlmanni käekirja, kuid on samal ajal ajastule ja maitsele vastav. Tostalil oli tunnustatud maine konstrueerida sujuvat ja meloodilist muusikat. Seda oli kerge laulda ka väljaspool teatri lava. Seepärast sai tema tükke esitada ka kergemate jõududega, kui Viini klassikaline operett seda nõudis. Eestis on tostali töödest ainsana olnud laval 1939. aastal kirjutatud Ungari pulm mis meil läks Estonias Ago lüüdiku lavastuses ja Milvi laidiga peaosas nime all Ungari pruudid. Seegi operett on täis meeleolukalt ja temperamentsed muusikat, mis annab hästi edasi Ungari atmosfääri ja ungarlaste patriootilisi tundeid. Operetiprogramm on lõpukorral, see oli pühendatud 30.-te aastate Berliini koolkonnale. Stuudios oli Tiit Made meie et jääb lõpetama meloodiline ja pisut nukrutsevjanka laul Nikodostali parimast operetist. Ungari pull. Laulab saksa operetiprimadonna Silvia kesti Berliinis sümfoonikute saatel. Dirigendipuldis Nikodostalise soovindele päikselise ilmu ja armastust. Viige oma suured. Keset plaanid ellu kuulmiseni.