Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 31.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et järgmise aasta riigieelarves ei hakka olema niinimetatud poliitilist katuseraha. Peaministri arvestuste järgi on Toomas Hendrik Ilvesel praeguse seisuga valijameeste kogus vähemalt 161 ja Arnold Rüütlil 157 toetajat. Keskerakonna ja Rahvaliidu Tallinna piirkonna juhatus alustavad kõnelusi koostööleppe sõlmimiseks. Tartus põles möödunud ööl raudteejaamahoone. Eesti raudtee esindaja kinnitusel oli jaamas põlengu ajal diislitsisternidega. Rong, mis operatiivselt eemale toimetati, kahtlustatakse süütamist. Tallinna trammi- ja trollibussikoondise nõukogu nõustus arutama töötajate täiendavat palgasoovi. Trammi ja trollipargi ees toimus ka pikett, kus sadakond töötajat avaldas rahulolematust ebavõrdse seisuga pealinna ühistransporditöötajate palgapoliitikas valitsustega. Ettepaneku nimetada kaitseliidu uueks juhiks major Raivo Lumiste. Füüsilisest isikust ettevõtjatega Tööpostil juhtunud õnnetusi hakatakse registreerima tööõnnetustena, mitte enam olmetrauma nagu seni. Soome Porvoo toomkiriku süütajale mõisteti reaalne vanglakaristus. Rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused tahavad 100 500 miljonit dollarit Liibanoni abistamiseks. Iraani presidendi Mahmud Ahmadinejadi sõnul kavatse Iraan kunagi loobuda õigusest tuuma teha kaugele. Ilmateade lubab meile paljudes kohtades vihmasadu, öösel võib tulla ka äikest. Sooja on öösel 11 kuni 16, päeval 18 kuni 22 kraadi. Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et järgmise aasta riigieelarvesse ei tule niinimetatud poliitilist katuseraha ehk ei rahvaliit ega Keskerakond saa valijameestele lubada Arnold Rüütli toetamise eest riigieelarvelisi investeeringuid. Mingeid poliitilisi katuseid, millega ostetakse valijameeste hääli, sellesse eelarvesse surmkindlalt ei tule. Me oleme eelarve põhijoontes kokku leppinud juba kevadel ja ma eeldan, et nendest kokkulepetest peetakse ka kinni. Me ei saa Ülal haakuvaid vahendeid kindlasti paisata praegu oma majandusse tagasi ja kindlasti me peaksime hoiduma ehitussektori veelgi suuremast kuumendamisest. Ma olen üle vaadanud põllumajandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja kultuuriministeeriumi investeeringute kavad objektiliselt ja ma kinnitan, nende objektide hulgas ei ole näinud mina mitte mingisuguseid selliseid investeerida, kuid millega oleks võimalik osta siis valijameeste toetust? Ma ei ole näinud praeguseks haridusministeeriumi objektidest jaotust ja ka Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi objektidest jaotast nende investeeringut osas, kuid ma kinnitan veel kord, et taolised ostmised on põhimõtteliselt välistatud ja Reformierakond on sellele kindlasti vastu, aga ma olen kuulnud, et rahvaliit ja, ja Keskerakond vastu, aga, aga no siiski rahvaliidu keskerakonnal on kahepeale ainult 36 häält ja sellest ei piisa kindlasti, et, et eelarvet vastu võtta ja ja seega kordan ma veelkord, et kohaliku omavalitsuse juhid, valijamehed ärgu lasku ennast hullutada igasugustest mesijuttudest, mitte mingisuguseid poliitilisi katuseid ei tule. Keskerakonna Tallinna nõukogu otsustas alustada kõnelusi rahvaliidu Tallinna piirkonna juhtidega koostööleppe sõlmimiseks jätkav Indrek Kiisler. Keskerakonna ja Rahvaliidu Tallinna piirkondade juhid kohtusidki täna pärastlõunal volikogu ruumides. Äsja lõppenud kohtumisel oli arutluse all niisiis koostööleppe sõlmimine mõlema erakonna Tallinna piirkonna vahel. Küsisin linnavolikogu keskfraktsiooni esimehelt Elmar sepalt, milliste tulemustega kohtumine lõppes tulemusega. Väga positiivsed koos tuleb alustalaks, võib öelda on asjaolu, et valimisprogrammidest enne kohalikke valimisi, siis 65. kuskil peaaegu 60 punkti nagu kattusid mis annab väga hea alus edasiminekuks ja me räägimegi ühist programmiliste seisukohtade täitmisest Tallinnas. Ja me arvame, et see positiivne sünergia, mis tekib kahe tugeva erakonna, ma rõhutan Tallinna piirkondade koostööks annab kindlasti positiivse impulsi Tallinna edasisele arengule. Ja veel, ma pean vajalikuks rõhutada, et koostöörahvaliiduga Tallinnas ei ole mitte esmakordne, kui me vaatame teise lisahääletust või vaatame Erika Salumäe projektide toetamist männi pargis muuseas spordist, siis siis tegemist on protsessi loomuliku loomuliku jätkuga ja Me oleme Selle koostööleppe lõpptulemuse suhtes aga positiivsed. Usume, et see koostööleppe valmib lähiajal. Kuidas see koostöö hakkab välja nägema volikogus? Ja ma arvan, et me hakkame volikogus teatud hääletusi kooskõlastama ei välista sugugi ühist eelnõude menetlemist, ühist eelnõude sisseandmist nagu üks normaalne ja mõlemale poolele vastastikku kasulik koostööd ka välja näeb. Kas see tähendab ikkagi seda, et tulevikus on võimalik ühise koalitsiooni moodustamine? Me ei välista seda, aga täna me räägime koostööleppest, mitte koalitsioonist. Rahvaliidu Tallinna piirkonna juht ning samas ka praegune volikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esimees Erika Salumäe oli napisõnalisena. See vastab tõele, et me panime küll, kas nüüd ilmselt on sündimas, aga me panime küll tavakirja, kus me hakkame vaatama läbi oma programme, mis väga paljuski juba tänase jutu sees kattuvad. Ja sel juhul, kui nüüd järgmise punktidena need programmid ja mõlema poolele sobivad. Võimalik, et toimub ka koostöölepe. Mis see tähendab, sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni jaoks Tallinna volikogus? Ütleksime ausalt, ega see on sotsiaaldemokraatide enda nüüd otsustada küll. Kui pakutakse viia läbi programmi, mida me oleme valijatele lubanud ja pakutakse seda koostööna võimul oleva parteiga siis no mida saab paremat ja õigemat lahendust olla, kui täita oma valijatele lubadusi? Juhul, kui sotsid keelduvad sellest koostööleppest, kas see tähendab seda, et rahvaliitlased astuvad sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist välja? Ei sugugi mitte, sest fraktsioon on ikka eraldi teema ja koostööleppe Tallinna Rahvaliidu piirkonnaga ja Keskerakonna piirkonnaga on ju täiesti erinevad asjad. Palusin toimuvat kommenteerida ka sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna ühel liidril Jaak Juske. Meie positsioon on algusest peale olnud see, et kui rahvaliit otsustab teha eraldi eraldi koostöölepingu Keskerakonnaga, siis on meie koostöö lõppenud nendega Tallinna volikogus. See koostöölepe saab olema Keskerakonna ja Rahvaliidu Tallinna piirkondade vahel mitte otseselt nüüd volikogu see ei puuduta, et kas see ka see nüanss omab teie jaoks mingisugust tähtsust. No ma tahaks nagu teada, aga mis selle lepingu sisu on, seal on kindlasti mingisugused lubadused mõlemalt poolt, väga raske on jätkata opositsioonis, kui üks pool fraktsioonist, eks ole, on sõlminud koostöölepingu nii-öelda võimulolijatega, eks ole, et noh, ma arvan, et meie piirkonna juhatus arutab kindlasti poliitilist olukorda järgmisel kolmapäeval, et selleks ajaks on oodan pilt natukene selgem ja eks me siis teega seega nagu otsused Valitsus otsustas koos kaitseväe juhatajaga teha presidendile ettepaneku nimetada major Raivo Lumiste kaitseliidu ülemaks. Major Lumiste on Eesti kaitseväes teeninud alates 92.-st aastast, muu hulgas on ta juhtinud Pärnu Jaaguperjanovi pataljoni ja balt Patti. Major Lumiste sõjaline haridus pärineb Hollandist ja Ameerika ühendriikidest. Kaitseliidu eelmine ülem major Benno Leesik suri märtsi lõpul. Möödunud ööl põles Tartus vaksali tänaval raudteejaamahoone. Vambola Paavo räägib lähemalt turvafirmast. Skorpion sai juhtimispulti häire öösel kell kaks 25, kui suitsule ja kuumusele reageeris ajaloolise Tartu jaamahoonesse paigaldatud andur. Kohale saabunud ekipaaž märkas perroonil näituse tänava ülesõidupoolses otsas põlevat prügikasti. Leegid levisid tänu tugevale loodetuulele kiiresti ning tuld võttis raudteepoolne fassaad. Kohale saabusid 10 kustutusautot, nende saabumise ajaks oli jaamahoone raudteepoolne ots lausleekides. Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Evelin Uibokandi kinnitusel oli tegemist äärmiselt tõsise põlenguga, mille tagajärgedele praegu ei julge mõelda. Olukord oli ikkagi selles mõttes päris riskantne, kuna raudteejaamahoones siis teisel teel asus üks tsisternvagunit, aga rong esialgu ei olnud teada, mis seal nendes tsisternides sees võib olla ja kui ohtlikud need on. Igal juhul tuli kohe pärast legaalselt kustutustöödega tegeleda ka tsisternid jahutamise. Rong oli pikk, oli öine aeg pime, ei olnud näha, kas vedur on. Seda ei olnud ka kohe füüsiliselt näha. Esselonide viibimiste tulekahju ajal Tartu jaamas kinnitas ka Eesti raudtee pressiesindaja Priit Koff. Teisel teel oli tühjade vagunite koosseis ja neljandal teele asus siis diiselkütusega koosseis, et ääretult operatiivselt liigutati need koosseisulised minema, vedurid rongidel ees ja umbes 15 minutit peale esimese signaali saabumist olid juba rongi liikumas. Plahvatuse momenti ei oleks tekkinud. Küsisin Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindajalt Evelin Uibo kandilt, kas 14 tundi hiljem on ekspertidele hakanud selguma suurpõlengu põhjus? Endiselt alust arvata, et tegemist võis olla süütamisega. Põlenud vaksalihoone kuulub ärimees Rein Kilgi-ile, kes õnnetuse hetkel viibis Tallinnas. Tilk ise hindab jaamale süütamist barbaarsuseks muinsuse vastu. Et sõjalis-dramaatilise maid, lugusid ja kuritegusid muinsuskaitse vastu, mis, mis Eestis on tehtud, see on tahtlik jaamahoone restaureerimine, ümberehitamine algab. Seda tempot ei muuda, küll aga teeb märgatavalt keerukamaks selle tööde teostamise tööd hakkavad omas tempos nüüd lihtsalt märgatavalt rohkem hävinenud, et kui palju on seal säilinud, sest et seal on ka osa krohvi nüüd kokku kukkunud kustutamise põlemisega on, hävib hindamatuid puitdetaile. Tartu linnapea Laine Jänes on homme hommikuks kokku kutsunud kriisikomisjoni erakorralise koosoleku teemaks vaksalihoone põleng ja linlaste turvalisus Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Soomes on üks süütamise lugu oma lõpu leidnud nimelt mõisteti kolmeks aastaks ja kaheks kuuks vangi Porvoo ajaloolise kiriku süütaja noormees on vaid kaheksateistaastane. Kohtu ees olid veel üks naine ja mees, keda süüdistati selles, et nad süütamisest kohe ei teatanud. Nemad pääsesid karistuseta. Porvoo kirik, mille mõned osad pärinevad 13.-st sajandist, pandi põlema selle aasta mais. Süütaja sõnul panin ta kirikule tule otsa äkilise impulsi ajel. Tallinna trammi- ja trollibussitöötajad korraldasid trollikoondis ees piketi, et juhtida tähelepanu ebavõrdsele seisule pealinna ühistranspordipalgapoliitikas. Tõnu Karjatse jätkab teemat. Piketi aluseks on pealinna ühistransporditöötajate madalad palgad. Linnavalitsus otsustas augusti alguses tõsta bussijuhtide palka 20 protsendi võrra, et ära hoida Soome tööle minekut. See seadis aga ebavõrdsesse seisu trammi ja trollijuhid. Transpordi ametiühingu Põhja-Eesti koordinaator Toomas Sarapuu. Meie loodame kindlasti rahumeelset lahendust sellele nii-öelda väiksele konfliktsituatsioonile, aga selge on see, et, et kui siin mingisugust positiivset tagasisidet ei tule, siis loomulikult ei jäseme viimaseks aktsiooniks. Kas see nõue, et kõikidele transpordi ühistransporditöötajatele tõuseks palgata samavõrd nagu tõusis praegu bussijuhtidele niisiis 20 protsenti just nimelt, et on meiega koos ka siin, bussijuhid, täna ja see nii-öelda see 20 protsendiline palgatõus oli tehtud augustis ainult bussijuhtidele, siis meie nõue on ka see, et see laieneks ka bussipargis teiste töötavatele lukkseppadele, bussijuhtidele kui trammi trollijuhtidele, kui ka nende lukkseppadele. Teketiga samal ajal oli koos ka trammi- ja trollibussikoondise nõukogu. Trammi ja trollibussikoondise aktsiaseltsi juhatuse esimehe Toomas Sepa sõnul on see täiendav palgatõus, mida tuleb ka eraldi arutada. Et meil on kehtiv kollektiivleping, mis on sõlmitud siis ettevõtte juhtkonna ja Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingud ETK aktsiaseltsi osakonna vahel ja see kehtib esimesest aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007. Härra fikseeritud palga tõstmise protseduur, mille tõuseb kahes etapis palk sõidukijuhtide tunnitariiftsoonis esimesel aprillil tõusis kuskil 7,4 protsenti ja esimesel oktoobril 2006 tõuseb 7,9 protsenti keskmine tunnitariifi trammi- kui trollibussijuhtidele praegu, kui me täidame olemasolevat kehtivat kollektiivlepingut, siis mina isiklikult hindan töörahu säilib esimese aprillini 2007 ja meil algavad läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks nüüd novembrikuus. Vot siis me võime juba hinnata, millised ettepanekud tulevad siseETA poolt. Transpordi ametiühingu Põhja-Eesti koordinaatori Toomas Sarapuu kinnitusel oligi tänase piketi eesmärk olukorrale tähelepanu pöörata. Sisuline arutelu seisab veel ees. Trammi ja trollibussinõukogu esimees Toomas Vitsut. Kuna ei ole ametiühingute poolt meile laekunud konkreetsed ettepanekud, jah, ajakirjanduses on erinevatest protsentidest summadest kirjutatud, aga see pöördumine, mis meile tehti ametiühingute poolt puudutas selle küsimuse arutamist nõukogus. Siis võtame, et ametiühingud tuleks välja konkreetsete ettepanekutega. Me volitasime trammi ja trollibussikoondise juhatust ametiühingutega selles küsimuses läbi rääkima ja täpsustama, kõik need protsendid ja arvud. Ja peale seda siis langetan juba konkreetsed otsused. Valitsus kiitis heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu. Indrek Kiisler tutvustab muudatusi. Seadusemuudatused puudutavad eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE-sid, kelle arv on Eestis kiiresti kasvamas. Järjest enam FIE-sid töötab ka ohtlikel tegevusaladel, kus paratamatult tuleb ette tööõnnetusi sotsiaalminister Jaak Aab. Põhiliselt puudutab see seda, kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab ühisel töökohal, teised tööandja töölepinguliste töötajatega. Näiteid ei ole vaja kaugelt võtta. Meil on selleks sektoriks tõsiselt just ehitus ja praeguse seadusandluse järgi füüsilisest isikust ettevõtjatega toimunuid õnnetusi tööõnnetustena üldse ei fikseerita, toimub see töökoha juures olmetraumat. Nüüd sellisel ühel töökohal töötamise juures on tööandja, objekti valdaja, ettevõtete valdaja omanik sunnitud fikseerima selle tööõnnetusena. Sotsiaalministri sõnul on praegu Eesti tööõnnetuste statistika vildakas. Meil on ehitustööõnnetuste arvud töötajate hulga kohta alles viiendal kohal, teiste valdkondadega võrreldes. Ülejäänud Euroopast on esimesel kohal. Tõenäoliselt statistika kahjuks puudub, ongi see, et meil töötab siiski väga palju füüsilisest isikust ettevõtjatena selle samal ehitusobjektil inimesi. Ja nendega juhtunud õnnetused ei lähe mingisse statistikas ars seda fikseeritud ja vastavalt siis sellele inimesele, kes seal objektil töötab, saavad ka vastavad hüvitised ja, ja kõik muu saamata. Kuigi noh, muidugi see, kui tal on haigekassa kindlustus, siis hüvitatakse haigekassa poolt need miinimumid, mis, mis peab hüvitama aastas 100000 töötaja kohta, on, meil on tööõnnetusi kuskil üle 500 Euroopaski keskmiselt 100000 töötaja kohta aastas 3500 see number on väga ilmekas. Mitte keegi meist eriti ei usu, et meie töötingimused või tööohutus on nii kõrgel tasemel, et meil on nii vähe olnud, enamuses jäävad nad fikseerimata. Uue nõudena lisatakse seadusesse tööandja kohustus registreerida kõik need olukorrad, mis oleksid võinud viia tööõnnetuse toimumiseni. Juhul kui õnnetus peaks juhtuma, siis saab neid varasemaid registrikandeid uurimises kasutada. Lisaks pikendatakse töökeskkonnavolinike volitusi kahelt aastalt neljale aastale, sest nende väljaõpe on liialt kallis. Täpsustati ka tööõnnetusest teatamise korda. Näiteks peab arst teavitama viivitamatult surmaga lõppenud tööõnnetusest nii tööandjad kui ka tööinspektsiooni. Välissõnumid võtab nüüd kokku Reene Leas Valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid kogunesid täna Stockholmi lootuses koguda Liibanonile esimese abi läkitusena 500 miljonit dollarit. Liibanoni peaminister Fouad Sini. Ta ütles rahvusvahelistele toonuritele, et tema riik vajab kiiresti vahendeid sõjas purunenud infrastruktuuri ülesehitamiseks ja Iisraeli pommitamise tõttu põgenenud inimeste abistamiseks. Siniora hinnangul tekitati Liibanonile materiaalset kahju mitme miljardi dollari peatuses, kuid kaudne majanduslik tagasilöök on suurem. Euroopa liit on juba lubanud anda Liibanonile 42 miljonit eurot kiireloomuliste tööde jaoks. Liibanoni esindajate sõnul vajavad nad palju rohkem abi kui Stockholmis loodetud 500 miljonit dollarit. Selleks tahetakse korraldada veelgi suurem konverents Beirutis. On ei loobu kunagi oma õigusest töötada välja tuumatehnoloogiat, ütles täna Iraani president Mahmoud Ahmadinejad. Avaldus tuli vaid mõned tunnid enne seda, kui rahvusvaheline tuumaenergia agentuur valmistus teatama Teherani tuumaprogrammi jätkamisest. Iraani sõnul on riigil igasugune õigus tuumakütuse rikastamiseks, mida saaks kasutada elektrit tootmiseks. Iisraeli asepeaminister Shimon peres kinnitas, et Iisrael viib oma väed Lõuna-Liibanonist välja siis, kui piirkonda on saabunud vähemalt 5000 ÜRO rahuvalvajat. Iisraeli armee väitel on nad juba rohkem kui kaks kolmandikku territooriumist ÜRO rahuvalvajate-le üle andnud. John laastab Mehhiko Vaikse ookeani rannikut, tuues endaga kaasa tohutuid laineid ning paduvihma. Orkaan tabas otse paha California poolsaart, mis on väga populaarne tarneturismipiirkond ja kuulus oma randade ning golfiväljakute olest. John on hinnatud kolmanda kategooria tormiks. Vähemalt 10000 inimest on tormi eest evakueeritud. Dublini lordmeer pidi täna evakueeruma oma ametiruumidest, sest politsei otsis pommi, mis oli sinna paigutatud 25 aastat tagasi. Pommipaneku tunnistasid üles protestantliku parlamendigrupi liikmed. Politsei sõnul tegelevad nad pommi otsimisega, kuid suuremaks häireks nende sõnul põhjust pole. Tartu Ülikooli kunstimuuseum sai valmis kataloogi, mis tutvustab esimese maailmasõja ajal Vorunemisi sattunud Tartu Ülikooli kunstivarade kollektsiooni. Lauri Varik annab teada Viis aastat kulus ülikooli kunstimuuseumi direktrissi linge kukele ja tema paljudele abilistele, et käia Voroneži kokku, koguda, üles pildistada ja nüüd raamatusse talletada rohkem kui 500 kunstiteost, mis juba esimese maailmasõja ajal Venemaale viidi nende hulgas siis Egiptuse muistiseid, antiikaja keraamika ja skulptuurid ning 15.-st kuni 19. sajandini pärit Euroopa maalikunst. Inge Kuke sõnul on paljud neist töödest olnud seni vaid hoidlates ja avaldamata. Ta publitseeritud on ainult Egiptust, sest Egiptuse kollektsiooni on pidanud nagu Vene Egiptoloogid väga hinnalised. Ja sarkofaagi on leitud isegi üks tundmatu egiptuse hieroglüüf, mis siis on publitseeritud. Nii et noh, tegelikult see kogu on olnud kogu aeg nagu teadlaste huviorbiidis. Aga keraamika maalid, kreeka skulptuur ja mündid on nüüd hoopis läbi uurimata ja publitseerimata. Suure abi kunstikataloogi valmimisel andis ka Voroneži kunstimuuseum, kelle esindajad olid ka täna kohal. Algselt oli lubanud esitlusele tulla ka vene kultuuriminister Aleksandr Sokolov, kuid siiski ei saanud. Kõrgeima esindajana oli kohal Voroneži oblasti kultuurivalitsuse juhataja Ivan obrast sov, kes kinnitas, et ülikooli kunstikataloog on hästi hoitud. Ütleme, et see kollektsioon, millest on juttu selles kataloogis, pole kadunud, pole poolitatud, vaid asub ühes parimas Venemaa muuseumis, ütles Ivan obrast sov. See pole suletud kollektsioone, selle eksponaadid on kättesaadavad ja sellep. Kollektsiooni kultuuriväärtus töötab mitte ainult koroonis inimeste, vaid kõikide Venemaa inimeste jaoks. Kuigi kunstiväärtuste tagastamisest ei rääkinud täna oma kõnedes keegi, küsisin seda siiski meie kultuuriministrilt, Raivo Palmarvult. Sellele küsimusele ilmselt ei oska keegi vastata, selle kataloogi valmimine ja esitlemine näitas vene pole tahet, eriti muuseumi inimeste kunstiteadlaste tahet see tagasi anda, ka see tagastamine on muidugi poliitilist otsust otsuste taga. Noh, olen saanud suhteliselt positiivses toonis antud vastuseid, mis siiski veel midagi väga konkreetset ei luba. Tänane kataloog on alles poolik ülevaade Tartu Ülikooli kunstivaradest Venemaal. Plaanis on välja anda kataloogi. Teine osa, mis kirjeldab Voroneži asuvad ja ülikoolile kuuluvad 6000-st mündist ja medalist koosnevat kogu. Nüüd veel ilmast, öösel on pilves selgimistega ilm, paiguti sajab hoovihma, võib olla äikest. Sooja on 11 kuni 16 graari, ka homme sajab paiguti hoovihma. Sooja on oodata 18 kuni 22 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.