Märtsi lõpus esitles ansambel uuema Albumit ja ka sellel uuel albumil kõlab loomulikult nüüdismuusika ning kui ansambli esimesel plaadil võis kuulata ainult eesti heliloojate loomingut siis nüüd on esindatud päris mitu soome heliloojat. Kuid soome heliloojate au, vineni, hardikaineni ning Guideleni kõrval kõlab ka Tatjana Kozlova ning Benjamin prääningi. Muusika ja plaadist ja plaadi pealkirjas kõneleb lähemalt ansambli flöödimängija Tarmo Johannes. Selle albumi nimi on protuber, andsid et me tahtsime, otsisime nagu seda pealkirja kuidagimoodi Baltic ja hakkasin nagu valgusega seostuma ja, ja, ja selleks päikse peale prodoperanson on siis nagu lihtsalt öelda siis Päikese pinna plahvatus või, või selline teatud gaasipilvepurse Päikese pinnale. Minu meelest seda annan sellel plaadil päris palju. See on meie jaoks väga suur asi, see oli hästi palju tööd, album valmis saada ja tõeliselt rasked lood ja, ja väga head lood, et me ise arvan küll, et see võib olla päris hea plaan. See on küllaltki rahvusvaheline plaad, seal on päris mitu soome heliloojat. Nimelt Jarkko Harligaineni lugu vastaga haigu. Siis andi au veneni kaarja Kimmo Koiduneni hiigelteos trepiluus siis Eestis viibinud Ameerika helilooja Benjamin Browning ja eesti heliloojatest on Tatjana Kozlova toorskaksa. See on nagu muusika, mis meile nagu viimastel aastatel on kirjutanud ja seetõttu kuidagimoodi taliselil lood. Lood on nagu Meie jaoks olevat rohkem eelistatavad, nii et nagu viimaste aastate teostest. Sellist muusikat, mida me hea meelega oleks plaadist on olnud nii palju ei ole tulnud. Miks sa ütlesid, et see plaat on kuidagi raskelt tulnud, kas salvestuse ei oska, mis tegi selle keeruliseks? Ja need on väga nõudlikud teosed, et õppimine, salvestamine järel, töötlus, mida me oleme väga hoolega teinud, et see on kõik tohutult aega ja tööd võtnud? Ansambli U kahte juba nüüd siis ilmunud albumit võrdleb aga ansambli löökpillimängija Vambola Krigul. Et kaks plaati selles mõttes hästi erinevaid jah, et esimesel plaadil ju oli, ainult mängisime ainult Eesti muusikat ja see on tänu sellele on, oli see kõlamaailm pisut siis ei saa öelda, ühesugune, aga sarnane ja harjumuspärane meile endile. Ja ka siin teise plaadi peal on nüüd on ainult üks eesti lugu. Üks siis Ameerika lugu, kolm Soome lugu. Ja meil siin ansambli Sander käis selline selline nali vahepeal läbi, et pärast selle plaadi kuulamist ei saa enam keegi meie kohta öelda, et me oleks jäänud sisestamise kõhistamise ansambel, et selle plaadi peal on, et öelda, et sellest nii-öelda virutamist on ja väga-väga palju õigeid noote, on tunduvalt rohkem vaja mängida kui eelmise plaadi peal. Et see muusika on väga palju erinev sellest, mis eelmisel plaadil oli ja ansambli no kindlasti see andis meie repertuaari päriselt mitu väga head lugu juurde. Ühest küljest, teisest küljest on meil koosmäng tänu nendele väga tihedatele täpsetele partituuridele, ma arvan, tunduvalt parem kui, kui enne. Nüüd tagantjärgi öeldes kuus ööd kulus selle plaadi salvestamiseks puhtalt mängimiseks tunduvalt suurem, suurem aeg läks selle stuudiotöö peale. Kuidas see asi kõik kokku kõlama hakkab, niimoodi, et meil helirežissöör Margo Kõlar tegi väga hea töö tema kindlasti on ka väga oluline mees selle plaadi sellisel kujul sünni juures. See on üks selline oluline impulss oli 2006, meid kutsuti kiida saari festivalil väga oluline uue muusika festival ja me siis olime küllaltki noor ansambel ja seal oli meil tohutu au ja väljakutse seal mängida. Ja siis selleks festivaliks telliti Anti au veni teoskaar ja ja siis me mängisime ka ühte teist kimogoiduneni lugu ja too Kimule väga nagu meeldis ja siis ta otsustas, nii et ma kirjutan teile loo ja siis kahe aasta pärast oli saalimas. Ansambli uuel plaadil kõlab siis väga mitme soome helilooja looming ja võib-olla siin ongi hetk, et küsida ansambli liikmetelt nii Tarmo Johannese kui ka löökpillimängijalt Vambola riiulilt, et mis võiks olla Eesti ja Soome heliloojate loomingu vahe või mis on see erinevus, mis silma hakkab? Mingi erinevus siin kindlasti on ja Soome muusika ta kõlab, võib-olla selline natuke modernistlikum või eesti muusikas tihtipeale mingisugune selline kaunis või natuke romantiline joon laias mõttes käib tihtipeale ikkagi läbi ja et Soome teosed on võib-olla natuke sellised kaalutletud, väga hästi läbi töötatud, samas ka väga täpselt kõlas ja kõikides teistes parameetrites läbi mõeldud et, et siin on mingid erinevused olemas küll aga samas, mis mind ennast natuke rabas selle esimese maasturi läbikuulamisel, kaks väga erinevat teostajad Monacos loova toorsaksa ja Timo Kuidoneni trepil tuues, mis on tohutu ulatuslik, väga keeruline. Üliratsionaalselt läbimõeldud teos. Nad kõlasid kuidagi väga sarnaselt, kuigi see helikeel on täiesti erinev, aga mingisugune lähenemine või tunnetus oli küllalt lähedane, nii et siin oli meie jaoks võib-olla kuulajatele ka ehk üllatusi. Siin ju kõigis lugudes ja löökpillipartiid on valdavalt valdavalt keeruliselt, kuid jõukohased instrumentaariumi, siis on niimoodi, et väga selliseid ekstreemseid instrumente keegi kasutanud ei olnud, et selle eest tuleb tänulik olla. Seekord küll aga oli neid traditsioonilise instrumenti päris mitu. Kimbu puidu nanniloos olid nii marimbafoni mikrofon, kellamäng viis, Tommy viis bloki, kolm taldrikut ja nii edasi. Seal jagus ma isegi ausalt öeldes, praegu ilma partituuri ta ei, ei mäletagi kõike, mis juures panna tuli. Meenutab Vambola Krigul ja jagab samuti positiivset hinnangut soome muusika kõrge taseme kohta. Soome lood on kuidagi väga head lood näiteks väga professionaalselt kirjutatud ja see ongi nagu esimene esimene asi, mis nende heliloojatele nende teostega seoses pähe tuleb, et ääretult professionaalselt heliloojad teavad väga täpselt, mida nad tahavad ja, ja iga noot on arvel ja meeletult tead, käsitöölised selles mõttes, et kõik, mis on kirjas, on võimalik mängida kõik on väga pillipärane, mitte vähem oluline ei ole ka see, et meile üle antud noodimaterjal on väga kõrgel tasemel koostatud ja praktiliselt ilma vigadeta. Mis on tänapäeva muusikas väga harukordne. Meil oli see õnn, et me kõigi salvestuste peaaegu kõigi salvestuste juures oli ka helilooja ise kohal ja siin rääkida samamoodi jälle nende soomlaste professionaalsusest, kes istusid partituuri ka ilusti lendistusel ja vedasid ilusasti näpuga järge, aitasid meil võimalikult täpselt seda materjali esitada ja seal tuligi see nende professionaalsus kõige paremini välja, et nad täpselt teadsid. Nad kuulsid iga iga väiksemagi krõpsu välja, mis mööda võis minna, et neil on iga asi on arvel, et nad ei ole pannud hirmit ühtegi tühja nooti või sellist augutäidet, et igal asjal on oma kindel funktsioon ja, ja koht. See on hämmastav. See jah ei taha küll kellelegi liiga teha, aga siin meil teinekord on kohalike heliloojatega tulnud ette situatsiooni, kus kui 25 protsenti nootidest jääb mängimata ilmub valel ajal, siis ei ole midagi katki. Kui nendes lugudes endale sellist vabadust lubada, siis sisendid ei loe kohe nagu heas mõttes kukile ütles, et korda aga ei lasknud sellise situatsiooniga tekkida. Sleepy mängija Vambola Krigul ja nüüd kuulamegi mõningaid katkendeid sellelt ansambel luu äsja ilmunud albumilt ja plaati ava panti au, vineni, teoskaarea. Ja anti au vineni, iseloomustab flöödimängija Tarmo Johannes. No nad kõik sellised üpris omamoodi ja kirju taustaga inimesed anti, on päris palju reisinud ja õppinud eri kohtades ja tema üks haridus on, on kitarrimängija ja tema teosed ja projektid tihtipeale üpris julge ja mingis mõttes sellise hea kiiksuga tihtipeale ja küllalt komplitseeritud muusika ja, ja palju selliseid rütmimängusid on tal aga inimesena on, tal on väga hea huumorisoon, aga samas selline väga hea tähelepanuvõime ja kiire otsustusvõimed ses suhtes temaga seda plaati oli hea, koos, tööd oli hea teha ja temaga stuudios koos olla, et, et see oli hea nagu mõtlemine, selline kiire ja vahel. Kas te näete, et see on väga mängijate abiks? Anti au, vinen on kirjutanud teose pealkiri, kaare viitab peamiselt muusikakaare kujule, vaid kaarekujulisele vormile. Kontrollitud vabadus. Au peab siin silmas improvisatsioonilist elemente, mida piiravad etteantud helikõrgusele ajavahemikud mis on teine oluline komponent selles teoses ja Kaare tellis viide saari festival music haiga ja esiettekanne toimus samal festivalil aastal 2006 juulis ja esitas seda juba toona ansambel luu ning kuulamegi siin katkendit andjovini teosest Kaare. Kõlas anti au vineni teos kaare, mille uus versioon on valminud aastal 2009 ja teost esitas ansambel Luum. Tänases nüüd muusikasaates on tähelepanu alla ansambel luu uus album, mis kannab pealkirja produgarantsid ja millel kõlab mitme soome helilooja looming, aga ka Tatjana Kozlova ning prioningi Loomingu näited. Ja järgmine teos sellel albumil ei Argo Hardi kaineni vastu kaigu, samuti teos, mis on valminud aastal 2009 ja esimesest kohtumisest järga Hardygaineniga kõnelebki nüüd lähemalt. Tarmo Johannes. Noh, see oli tegelikult päris vana kontakt, ma võiks kuus aastat tagasi Tarvustatis, puutusime kokku ja tema kuulist Tanja muusikatannia sööbis oli siis seal ettekandel ja kaks aastat hiljem me kohtusime sealsamas Tarmo statise, sellest vaikselt hakkas koostöö arenema ja nüüd on siin tõesti viljakaks jälle kasvanud. Tema helikeel võiks olla kõige lähedasem paljudele eesti heliloojatele, et see, mis väidetavalt Soome kontekstis on isegi natuke erandlik, et selline väga helidega töötamine ja nii-öelda müradega või helikõrguseta helidega ütlemine, kõikvõimalikud sahinad ja muud eriefektid. See nüüd nagu väliselt, see on nagu väga nagu uue ansamblipärane ja nagu meile meie leib küllaltki palju. Aga samas mingisugune ülesehituse kontaktteosega on kindlasti erinev, kui Eestis erinevatel. Kuulasime siin Jyrka hardikaineni teost vastaga haigu anglang, mis aastast 2009 seda esitas ansambel lu. Ja kolmandaks, soome helilooja teos kimogoidonani triple tõuas on sellele albumile jõudnud ja kõneleb taas kord Tarmo Johannes. Ta on täiesti uskumatu töövõimega inimene, et see, kuidas ta lugusid läbi töötab, see on tõesti erakordne, et ta mitmete lugude puhul tõesti töötab mitu aastat, et, et see lugu, mis ta meile kirjutas, seal oli tehtud kaks aastat kirjutas ja ta tõesti on kõik detailid läbi mõelnud ja väga aeglaselt, väga põhjalikult, süstemaatiliselt, aga samas ka nagu musikaalselt kirjutanud ja ta tõesti teab, miks mingi nood kuskil selles tohutus partituuris on, nii et, et see oli ka teistsugune kogemus meile ja ka see töö, mis selle loo salvestamisega tekkis nii sissemängimisel kui hiljem monteerida selle üüratu, ühegi looga nii palju tööd teinud kui see, aga kui ma loodan, et et see ehk kostab vällja Plaadil kõlavates teostest tõstab kima, kuid loomingut esile ka Vambola Krigul. Küll mulle hirmsasti meeldib Kimmo, kui tal on nii lugu just sellepärast, et millised professionaalsus, aga ta on tehtud, kuidas ta on arvestanud, et pillimängija jõuaks ühest kohast teise. Minu mängimise puhul on hästi oluline see logistiline aspekt, et ma jõuaks ühe mänguvõtte pealt või ühe pilli pealt teisele üle minna niimoodi, et selleks piisavalt aega. Siis partii on äärmiselt keeruline partii, aga ta on äärmiselt hästi kirjutatud, et teda on, selles mõttes oli tarvitada, et sa näed, kuidas sinu eest on juba väga palju tööd ära tehtud. Et sa ei pea enam ajusid ragistama, et kuidas ma sinna või tänna jõuan või et millega ma seda mängin. Kõik oli väga hästi paigas ja võib-olla see on minu mugavus. Aga mulle see lugu iseenesest ka väga meeldib ja seda on väga hea mängida. 1968. aastal sündinud Kimmo, kuid ju näen, on õppinud Sibeliuse akadeemias Paavo Heinini käe all ja tegutsenud ka mitmekülgse muusikuna töötanud koos miga Laurson, Mika kuuskangarega arvuti toestatud opositsioonide loomisel. Ning teoseid on temalt tellinud ka Olli-Pekka Duamisele saksofonimängija pianist Jonas pohjenen ja ta teeb koostööd ka Hollandi pianisti Ralph raati ning muidugi meie ansambli Ko trepil tuues on valminud aastal 2008 ja kuulub kliima kui te teoste seeriasse, milles teose kogupikkuse vormiosade proportsioonid on eelistatud teistest kompositsioonilistest otsustest vastavalt erinevate pultsida polütmilistele suhetele ja teosest tripil tuues määratakse Polu Rütma võimalikud hetked tuua esiplaanile ilmumiseks sarnaselt Schönbergi hops Timmega 15 erineva karakteriga tuuad suhestuvad kokku sattudes 15. kolmekordses toos milles tuvade roll ja ajastus kogu muusikalise draama arengukaares oli kima, kuid ettekujutluses olemas juba enne konkreetseid musti märke säravvalgel tühjal partituuri paberil teosed tripelduvas tellis ansambel HU ning selle valmimist toetasid ka soome nüüdismuusika toetusfond luuses rahvuslik muusikanõukogu ja siinkohal kõlab katkend kima, kuid nii ulatuslikust üle 20 minuti. Kestvast teosest Tripluos ja mängib ansambel luu. Kuulasime katkendit kima, kuid teosest trepil tuua see seda esitas ansambel luu. Kuulame tänasest. Nüüd muusikasaates ansambel luu uut plaati, mis kannab pealkirja proodoberantsid ning lisaks kolmele soome heliloojale kõlab sellel albumil ka päise membraaniga Chanchingele ait, mis on valminud aastal 2008. Brängist, kõneleb lähemalt flöödimängija Tarmo Johannes. Ta oli siin stuudios tegev ja tal on kaugemalt pool ka eesti juured, et ta jah Eestiga seotud olnud ja kui ta siin oli, siis ta ka sai meid teadma ja kui see oli võib-olla sügis 2008, siis oli tal siin autorikontsert, mida meie mängisime ja seal ja mõlemat pidi hästi soe ja meeldiv kogemus. Ütleme prioningi muusikast kõneleb ka löökpillimängija Vambola Krigul. Tema muusika on pigem siis rohkem sarnaneb eesti muusikale kui soome muusikale või noh, niimoodi võtta kaks poolt kui eesti muusika Soome muusika, siis tema on rohkem nagu eesti mees ja see tema kõlamaailm ja kompositsioon kokku meenutas rohkem sellist eesti kuulajale tuttavat muusikat. Esimene treening on sündinud 1967. aastal Pariisis ja saanud teaduskraadid Michigani Camry džigi Eili Weslani ülikoolist. Teda on nimetatud ka heliloojaks, kelle muusikas kõrvutab huvi ekstressiivse kõlajõu vastu lineaarses tajuga, mis tuleneb tema varasemast tegevusest lauljana. Pensionäril treening on öelnud, et iga kord Eestisse tulles on ta kiindunud siinsesse valgusse õhu, mere, metsa ja põldude hõngu. Tema viimased teosed peegeldavad ebatäiuslikult neid elamusi. Targu tšellole vaatab tunded Eesti metsades olemisest, tramlingeer flöödi-le annab edasi õhus olevat energiat täis linnulaulu, puude veehääli ning teoses Cheesy Clayton talletatud tema kogemused Eestimaa maagilisest ja muutlikust valgusest. Kuulasime siin katkendit, pensionäril rööningi teosest, Jentšinglaid ja vajalikkusest leida ja hoida kontakte ka teiste maade heliloojatega, kõneleb nüüd löökpillimängija Vambola Krigul. Ma kujutan ette, et minnes mõnele näiteks Austria Šveitsi taolisele festivalile võiks tekkida meil samasugune sidega nonde riikide heliloojatega. Me oleme siiamaani jah, tõesti olnud hõivatud rohkem eesti heliloojatega, seda rikkamad me oleme, mida rohkem erinevat muusikat mängib. Et sellest oli väga palju kasu, ma arvan, nii ühele kui teisele poolele. Kui nüüd Eesti muusika päevadel viimati käisid välismaa ansambleid mängimas Eesti lugusid siis oli seesamamoodi meie heliloojatele väga selline värskendav kuulata, kuidas välismaa interpreedid esitavad Eesti muusikat. Samamoodi on värskendav kindlasti ka välisheliloojatele, kui nende muusikat mängib mitte nende riigiansambel, vaid mõni mõni teine. Ansambel luua ei anna mitte ainult plaate välja, vaid hetkel tundub, et teil on see kontserttegevus eriti aktiviseerunud, et just sealt võis kuulata stock Hausanit ja nüüd on siis kontaktfestivalil, mis kannab nimepunkt. Ta, võib-olla sa sellest ideest räägid natuke lähemalt, et miks sa selle festivaliga kaasa läksid, et see ei ole mitte ainult endale sobivate kokku valitud teoste esitamine ühel kontserdil. Jah, see niukse omamoodi festival, kõneleb Tarmo Johannes. Selle idee on see, et mitte mängijad ei ei lähe kuskile välismaale festivalil mängima, vaid festival tuleb mängijate juurde ja, ja selle nagu pedaja triivi teostajad on norra kunstnikud ja nende idee on selles, et kohalikud muusikud mängivad muusikat ja nemad on seal mikrofonidega helitehnikaga kohal ja teevad kohapeal kiirelt elektroonilise töötluse ja kohe järgmises plokis sellel kontserdil on võimalus seda miks ei või töötlust kuulda. Nii et mingis mõttes, meie oleme ühtpidi esitada ka teistpidi, justkui ka nagu tööriist või materjal, tead, sellised mitmed teised suhted, need on väga põnevad ja millist materjalide pakutele Mikkimiseks? Üks kindel soov oli, oli, nende poolt mängiks Helena Tulve muusikat kõlad Helena Tulve Stream kaks ja siis on meil plaanis mängida, aga üks hoopis hõre lugu, mis ma loodan, et neile päris vabad käed on. Vladimir tarnbolski, Oppart Pärt see on üks päris nutikas stilisatsioon Pärdi muusikat. Ta ei ole päris hiljutine lugu, aga mitte ka väga vana, kui mu mälu mind ei peta, see võis olla üheksa, 10 midagi. Kõneles Tarmo Johannes kontserdist, mida klassikaraadio samuti salvestab ja pakub teile kuulamiseks juba siis maikuus, aga Ansambli puu uuel albumil produbarantsid kõlab ka üks eesti helilooja teos ja selleks on Tatjana Kozlova teos noors kaks a, mis on valminud aastal 2007 ning teose kommentaariks on Tatjana Kozlova öelnud. Järgnevat lugu loob tema kujutluses pildi paanilisest liikumisest mööda ka kitsast akendeta koridori ja mõnikord leiab sealt mõne ukse, mis viib kord samasugusesse akendeta ruumi. Kord juhatab avarasse valgusküllases saali, kus on küll suured aknad, kui pole asjaga inimesi, võib öelda teose uues versioonis on ta ruume sisustanud ja elustanud ja katkendi. Sellest teosest esitab ansambel. Singras katkenud Tatjana Kozlova teosest Doors kaks saam. Tänases nüüd muusikasaates kuulasite ansambel luu uut plaati, mis kannab pealkirja braavo, pärantsid ning stuudios andsid intervjuusid flöödimängija Tarmo Johannes ning löökpillimängija Vambola Krigul. Ning saate koostas Mirje Mändla.