Algav nüüd muusikasaade on pühendatud kolmapäeval algavale festivalile nüüd null üks, mis kestab 10.-st 18. oktoobrini saates kuulajate valitud lõike eile toimunud festivali pressikonverentsilt, kus kõnelesid produtsent Madis Kolk, dirigendid Olari Elts, Paul Mägi ja helilooja Eino Tamberg. Festivali tellimusena valminud orkestriteosest kõneleb ka helilooja Jüri Reinvere ja homset onlain-kontserti tutvustab saates selle korraldaja Peeter Vähi. Praegu kõlas katkend nüüd festivali ühe külalise, norra helilooja Rolf liini teosest. Alin esitab siin ise oma palas Gretsch, see on õhupallile ja live-elektroonikale, kuid tema loomingust mängitakse muudki, näiteks Norra ansambel bit 20 esitab Ta teose boil mis tõlkes peaks tähendama keeda. Kehtivali oluliseks külaliseks on ka Soome tuntud helilooja Magnus limperi samuti britt Sam Hayden. Nüüd festivali kunstilised juhid on Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk, helilooja Erkki-Sven Tüür ja dirigent ja Nyyd ansambli juht Olari Elts mitte festivalile omapoolse sissejuhatuse produtsent Madis Kolk. Et nüüd ei, festivale, on toimunud 10 aastat, eks selle jooksul seitse festivali, sest sest pärast seda, kui esimesed kolm kolm korda toimub festivali igal aastal, siis läksime üle biennaali süsteemi juurde igal teisel aastal. Esialgu olime algatajaid ja koostajad Eriksson Tüüriga kahekesi. Nüüd on teist korda, Olari on kambas. Umbes ma vaatasin meenunud kavadest kontserte senistel festivalidel on olnud ümber ja võib-olla umbes 1000 teose ümber on ette kantud festivalidel. Seal muidugi suhteline, sellepärast et mõni teosoni mõneminutiline ja samal ajal on on olnud oopereid nagu kasvõi Raimo Kangro Kangro süda. Ja mis on arvudest, on võib-olla kõige tähtsam või ma usun kõige. Jah, olulisem number festivalide ajaloo juures on ligi 100 Eesti heliloojate esiettekannet maailma või universumi esiettekannet nende hulgas seitse, kaheksa kammerooperit ja multimeediaetendust niisugust, nagu Lepo Sumera süda eelmisel nüüdifestivalil. Ning see algne suund, mis ja festivali ülesanne või missioon nii nagu alguses oli see mõeldud otsida parimat ja kvaliteetsemat aktuaalset heliloomingut ja selle esitajaid maailmast ei seosta seda eesti heliloominguga ja eesti interpreetide. Seda on väga mitmel kombel, ei olnud selle seitsmefestivali jooksul ka olnud. Hooaja pressikonverentsil Aivar Mäe talle omasel hoogsal moel ütles, et seekord müüdi festival on kõige suurem ja kõige kallim senistest. Ja Ma arvan, et see on õige küll, mitte siis mõtteliselt kontsert oleks rohkem või esinejaid kui varasematel, aga on päris palju suuri programme. On need kaks foonilist kava, noh, ütleme Raimo Kangro ooper on küll kordus, aga mis on päris suured ja keerulised ja siin kuulda. Loodetavasti meelde jäävad projektid on nimetatud ansambel Modern ja Norra ansambel pikk 20, mis mõlemad tegelikult tulevad orkestrikavadega, nad on ligi 30 muusikuga siin esinemas. Ja samamoodi usun nimeks maagiliseks nimeks uue muusikamaailmas on ansambel moderni kõrval. Pariisi uue muusika, istu, kirkam. Kes tulevad siia näitusega muide, kellel võimalik, palun astuge ligi. Kolmapäeval festivali avapäeval, see ei ole suur tseremoonia, aga kell neli päeval Estonia kontserdisaalis pannakse käima kolm potid, mille, kus saab ringis Orida, irkami, siidi, Rommides, nende tegevuse ja loomingu kohta, sest kui on kontserdid, siis on võib-olla juba karta, et saba nende arvutite taga. Me ei saanud ka fuajeed päris arvutit täis panna ja see oleks ka võib-olla lihtne korraldada. Nii et suurte programmide poolest on mõne tippesineja poolest, see on üks, ma usun, liimis poolest on festival tõesti senistest suurim kalliduse kohta, see on pigem toetajate rohkus, keda on paratamatult ka selle festivali jaoks olnud vaja rohkem kui seni, sest et kogu see tehnika, nii pillid tõesti, mida me oleme mitmel maal taga otsinud ja autodega siia vedanud ja tulevad ka ansambli modernija err, kammi, veoautot Pariisist ja Frankfurdist seal poole teele ka tehnika, nimekiri ja tehnoloogia ega meil tegelikult seda olemasolevat pinnast niisuguste tehnoloogiaga küllastatud, ürituste ja ürituste jaoks ei ole, et see on kõigile ja tervele Eesti kontserdile on päris suur jõupingutus. Hariduslik valgustusliku osa on festivalil. Meil ei ole vist varem ka nii palju meistriklassiloendid olnud kokku kaheksa osa neid olnud ka Muusikaakadeemia poolt nagu otse, nii et see on selline koostöö Ridat. Usun, et on võimalik küllalt soodsalt. Festival on avatud laiale publikule ega noorsoole kas või sellega, et festivalil on bassjuurdepääsuga kõik pääsuga kõikidele kontsertidele 375 krooni eest, see on siis 25 krooni. Kontsert. Nüüd festival pakub üheksa päeva jooksul 16 erinevat kontserdikava pooled neist oma maa ja pooled võõrama interpreet idelt. Esiettekandes kõlab 16 eesti helilooja teost ning loendamatus koguses siin seni veel kõlamata muusikat peamiselt Euroopast ja Põhjamaadest, kuid ka Austraaliast ja Aasiast ning pisut Ameerikast. Kuulame siin mõnd katkendit Dirkami viiuldaja Anna Haaesson kangi esituses kõlavast Pier Puleesi teosest Antlemid kaks mille irkamis valminud live-elektroonikaga variante samas esituses tuleb ettekandele ka varsti müüdil kontserdil, mille Ühte teost saadab ka muide Piitegreenevai film Anna De Keersmaekeri koreograafia-le. Pärast muusikalist vahepala läheme edasi kolmapäevase avakontserditeemadel. Telefonil on nüüd festivali ava Online kontserdikorraldaja Peeter Vähi kere. Kontsert algab homme vanalinnastuudios kell 17 aga mida tähendab kontserdi pealkiri Online? Online tähendab eelkõige seda, et. Selle kontserdi erinevad toimumispaigad on omavahel ühenduses, kuigi Online võib-olla meie nii-öelda kõige tavalisemas arusaamises tähendab seda, et, et see oleks pidanud olema või minema otse interneti. Milline idee meil ka päris algul oli, aga see on siiski küllaltki raskesti teostatav. Aga kontserdi nii-öelda põhiline fenomen lisaks muidugi lugude muusika lihtsatele väärtustele on see, et kontsert toimub paralleelselt kahes kohas. Esiteks Muusikaakadeemia stuudios ja teiseks vanalinnastuudioteatrimajas Sakala tänaval ja kahes kohas võib-olla võiksid ju kõik muusikud olla üheskoos ja oleks palju lihtsam, eks ta mingil määral säärane tehnilist laadi eksperimente, et kuidas see hakkab toimima. Kahe maja vahele paigutatakse Eesti Telefoni poolt valguskaablid ja ja neid valguskaableid mööda hakkab siis tulema nii stereoheli kui ka videopilt. Kas publik saalis saab siis ka aru, et osa muusikat tuleb kusagilt mujalt, nagu ma saan aru on näha videopildist, mis sealt mujalt tuleb. Jah Me paigutame vanalinnastuudioteatrimajja videokahuri koos ekraaniga, nii et, et publik näeb ka seda, mis toimub parajasti Muusikaakadeemia stuudios ja ja loomulikult seetõttu saab saab sellest aru. Võib-olla muidu tunduks hoopis vigurdamisena, et palju lihtsam oleks ju ja võib-olla ka muusikaliselt täpsem kui kõik toimuv toimuks üheskoos. Aga need teosed, kõik on spetsiaalselt kirjutatud selle kontserdi jaoks ja kõik heliloojad on isegi silmas pidanud niisugust võimalust, et, et näiteks kahe maja vahel, kuigi see signaal valgus või optilist kaablit mööda liigub väga kiiresti, on teatud võimalus ikkagi, et tekib mingi väike viivis ja teosed on kirjutatud nõnda, et nad ei oleks rütmiliselt, need partiid ei oleks väga üksteisest sõltuvad, noh näiteks kui kui paarsada millisekundit või noh, osa sekundis näiteks muusikaakadeemiast tulev heli peaks hilinema, siis sellest ei teki veel nii-öelda muusikas niisugust konflikti või nii-öelda nagu rütmist mööda mängimist. Räägiks siis, kelle teosed seal kõlavad ja, ja mis koosseisus nad on? Ühel või teisel määral on enamik nendest heliloojatest seotud muusikaakadeemiaga siis õpetavad seal või, või õpivad või on doktorandid, magistrandid ja need heliloojad on. Margo Kõlar, Tauno aint, Tõnis Leemets, Rein Rannap, Mart Siimar, Kaido Suss ja Mirjam Tally. Noh, need on väga erinevat laadi soojad, mõned on niisugused Akadeemilisemat laadi, mõni helilooja on võib-olla rohkem tuntud levimuusika kaudu ja mõni neist on selline, võiks öelda klassikaline elektroonilise muusika looja. Ja niisugusteks interpreetide, eks meil oli algul mõeldud nii-öelda lähteülesandena kolm interpreet, üks number üks interpreet on arvuti, mis asub siis Muusikaakadeemia stuudios. No nii-öelda jutumärkides interpreet siis rahvusmeeskoor Ants Soots juhatusel ja pianist Rein Rannap, aga kuna mõned heliloojad on ka ise pillimehed või interpreedid, siis siis lisaks juba nimetatutele näiteks Kaido suisa mängib fagotti, Tõnis Leemets näiteks mängib mängib elektrikitarri samal kontserdil ja oleme veel ka nii-öelda külalisena kutsunud või nii-öelda appi nendele juba nimetatud esitajatele. Näiteks löökpillimängija. Na Kriguli ja marti raide pianistina ja vokaalsolistina esineb Pille Lill. Kes nendest siis esineb vanalinnastuudios, kes Muusikaakadeemia stuudios? Kõik nii-öelda elus esinejad, live osa toimub vanalinnastuudios publiku silme all ja kõik, mis on elektrooniline pool, kõik sekrenzereid, arvutid, laserplaadimängijad, meni, diskid, kõik, kõik see pool toimub siis Muusikaakadeemia stuudios. Nii et ma arvan, et publikule on ehk ikkagi huvitavam, kui nii-öelda elav esitus toimub nende silme all. Ja tegelikult, mida siis videopildist näha on? Põhiliselt seda, kas käivitatakse neid tehnilisi riistu. Kuidas, kas helilooja näiteks ise istub mikserpuldi taga stuudios? Kas peale selle video on seal veel mingeid visuaalseid efekte? Muidugi teatrisaal ja teatrisaali kasutamine võimaldab üht-teist. Täna me läheme täna öösel läheme tegema esimest niisugust peaproovi. Ka homne päev on pühendatud proovidele. Ma loodan, et mitmel heliloojal ehk tekib mingisuguseid selliseid visuaalselt laadi fantaasiaid seoses võib-olla valgus valgustehnikaga või. Ma ei tea ausalt öeldes küll, aga ma usun, et helipilt saab olema üsna huvitav kontserdil. Kui tavaliselt. Me kuulame, stereoheli tähendab vasak ja parem stereo. Nii et kaks erinevat muusikat justkui jõuab meieni siis vanalinnastuudioteatrimajas on kaheksa kanaliga ehk neli stereopaari. Ja siis näiteks mõne mõni helilooja on kohe spetsiaalselt kirjutanud oma muusika niimoodi kokku miksinud arvutis. Et, et niisugune kaheksa kanaliline muusika, see on veelgi enam kui tavaline Dolby surround või Dolby Digital heliefekt. Ja just seda ruumipaigutust heliefektid, eks on paljud ära kasutanud. Suur aitäh teile, Peeter Vähi ja kohtume siis juba homme vanalinnastuudios kell 17. Ettearvamatu kava toob meieni festivali avapäeva kauge külaline, kuueliikmeline vokaalansambel Austraaliast Song Company kõlavat peamiselt viimase kümnendi jooksul kirjutatud vokaalteosed Itaalia, Hiina ja Malaisia autoritelt kellest enamus on õppinud nii kodumaal kui Euroopas või Ameerikas. Eilsel pressikonverentsil olid ka mõned ansambli liikmed, kes oma häälel kõlada lasid ja ansamblid tutvustas selle kunstiline juht, Belgia flaami päritolu Roland piiluma. Solvis Music Padid was not so-so judo, Evitsik. Roland Nerman on ansambli juht. Nüüd festivali produtsent Madis Kolk pöördes ansambli The Song Kompanii kunstilise juhi Roland Bellmani poole sõnadega. Hea muusika on alati uus. Nimelt esitab kuuest vokalistidest koosneva capella ansambel väga mitmekesist repertuaari, alustades Madalmaade polüfoonia kuni kaasaegse muusikateatrini välja. Roland Bergmani sõnul on austraalia kultuuride ja rahvaste ristumispaik see on suures osas immigrantide maa ning ka song. Kompanii kava, mis tuuakse Eestisse, on, peegeldab seda. See on segu erinevatest stiilidest mõtlemisviisidest. Bellmanni sõnul on Austraalia nii Aasia kui Kesk-Euroopa mõjuline samas vaba ja segavereline nagu tänavakoer. Praegu kõlab katkend hiinlase Hinjon Johni orkestriteosest kuu mõistatused ja sama helilooja vokaallooming kõlab Song Company kontserdil homme Estonia kontserdisaalis. Neljapäeva õhtul on Estonia kontserdisaalis pianist Joanna McGregori soolokontsert mida ilmestab heli diskussioon ja video videokunstnik käti. Hinde on õppinud nii muusikat kui kunsti ja tegeleb pidevalt näiteks heliskulptuuride loomisega. Praegu kõlab katkend pianist Joe, anname Gregory eest Keithi tõlgendusest. Ja keegi muusikat on Tallinna. Kavas, mis kannab pealkirja ultramariin? Ja nüüd kõneleb nüüd festivali üks kolmest kunstilisest juhist kes kokku pannud festivali jaoks nüüd ansambli kavadja juhatab festivalil ka sümfooniakontserti, see on siis Olari Elts. Nüüd tõepoolest on meil ansambliga lausa kaks kontserti festivalil nii-öelda ansambliga plusse, lisaks on mul au juhatada meie riikliku sümfooniaorkestri kontserti festivalil ja ma alustan, võib-olla selle esimesega, eksis ERSO kontserdi, kas siis. Seal kindlasti üheksaks tähtsamaks teoseks on Toomas adesse. Teostas alaks asüla. Mis siis mida võiks siis tõlkida siis kas siis pelgupaiga või, või hullu majanat ja mõlemit on ka Hääde sisesilmas pidanud ja, ja meie jaoks hullumaja on juba ammu alanud. Kuna see protseduur iseenesest on võrdlemisi hullumeelne, kätkes endas, siis lisaks muusikalisele hullumeelsusele põhi selles mõttes ka mitmeid niukseid tehnilisi hullumeelsusi, alates sellest, et et meil oli lausa plaan, see Eesti kontserdisaali lava maksa heituda, kuna me olime üsna kindlad, et, et see sinna, selle teose koosseis sinna peale ära ei mahu. Kuid olles veetnud öid streeniga sümfooniaorkestri vastavalt ametimeestega just eelkõige mõtiskledes, kuidas sellelegi mahutasime siiski tõenäoliselt õnnestub. Näiteks. On lava laval ei rohkem ega vähem kui kolm klaverit. Siis üks suur ja kaks pianiino, millest üks on häälestatud näiteks veerand tunni madalamaks. Lisaks peab mõlemal olema veel ka nii-öelda harjutamispedaalilt, kui me vanasti mäletate, klaveritel olid sellised pisikesed kangi niimoodi kilevikust ei seal nagu vaiksemaks käis, salaja öösiti harjutada, emal hommikul üllatust valmistada. Tšerni tüüdan selgeks õpitud, ei või, siis on või siis olid ka seal all sellised pisikest kangikest tänapäeval neid enam või siis pidi jälle mõtlen, et kuidas me saame sama tulemuste, nende uuemate pianiinoga ja nii edasi. Siis on viimane löökpillikoosseis, et enamuse selle koha, kus tavaliselt vaskpillid istuvad, nüüd on samuti hõivanud löökpillimängijad ja eelkõige nende maagilised instrumendid mida loo mõistagi kõiki meil eestist leida ei õnnestunud ja oleme siin koos madi, sõja ja Tuuliga ka kõvasti vaeva näinud. Muidugi Madis. Tuuli, me oleme läbi kamminud Soome orkestrit, Soome raadio, orkestri, linnaorkestri, ooperi orkestrist, Sibeliuse akadeemia, Rootsi rahvusooperi Filharmoonikute ja lõpuks leidsime enamiku neid Pille lööbile, ansamblit kromato ja Rootsi raadioorkestrilt. Mõni on puudu ka veel. Mõni on veel puudu, aga me loodame siiski jõuda kontserdipäevaks nii kaugele, et nendest ikkagi valdav enamus on juba jõudnud Eestisse ja kui hästi läheb, siis isegi lavale, mis ei ole sugugi nali, statisti. Ja nüüd ansambli kontserdil juhtus nii, et me peaaegu ei jõudnudki kontserdiks pillid lavale, kuna toll tahtis oma osa saada ajaliselt ei mõistagi eelkõige. Ja ütleme, mis kohale jõudes olulistest osas siiski on nii-öelda häälestatavad lehmakellad ehk siis kaubellid ehk salm Klokinis, palju imesid ühel pillil, Need on siis sellised pisikesed noh, peaaegu kausikese lömmi löödud. Ja nendel ei ole kindel helikõrgus, neid oli juba näha ka üks kord varem Eestis, kui nüüd ansambel kandis ette oli Veemis jääni teostetekspecto Niguliste kirikus. Lisaks nendele on meil mitmesugused kongid, mida Eestis siin ei ole, ei olnud niimoodi omal, need on siis häälestatavad kongid ja need on ka mitut sorti. Ma ei hakka pikemalt rääkima, nendest kongiline kontserdil on neid kaugelt näha. Ja, ja siis kui sõbralikult võib-olla löökpilli virtuoos ja silma taas võib ka pärast siis lavale kaima minna. Nii et see on siis nüüd üks tähtsamaid selle kontserdi veel kord samas sädesse, kes siis on praegu kolmekümneaastane veel hetkel tema ilmumine maailma muusika tekitas väga suurt elevust ja pisut elevust, eriti ütleme, Inglismaal hakati Britteniga võrdlema ja Brüsseliga, nii et selles mõttes suurim tunnustus, mida ühele Briti helilooja üldse võiks osaks saada ja ta on kirjutatud praeguseks päris päris palju muusikat ja ja kahtlemata see asülovi osaleja on üks, üks üks üks tähtsamaid teoseid sellesse TEMA loomingus praegu ja, ja see oleks tõesti hullumeelne teos mitte ainult selle poolest, et see koosseis on hullumeelne. See heliloojana ta on, mitte ütleme, kui meil tihti võib juhtuda, ütleme, suuremas muusikas praegu ette. Selline tehniline pool on esiplaanil ja ütleme, selline pilvine ja, ja selline romantiline alge, mida me muusikas ja teatavasti nii oluliseks peame tihti tahaplaanile jääb, siis ütleme Hadesse puhul on need kaks asja väga hästi tasakaalus. Et isegi noh, seal on ju romantism, on tema puhul kasutatud Sümfoonilised muusikast uudsete ja värskete ja maailmas aktuaalsed, aktuaalse repertuaari leidmine on olnud läbi nüüdi festivalide kogu aeg võrdlemisi raske, raske lõik ja seesama on ädis siia süla oli ju plaanis, kui juba eelmisel festivalil ette kanda ja siis lihtsalt kuulutati või oli, olid hinnanguid, et see on ette kandmatu, et meil on see võimatu, et ei ole pille ei mahu ja et selles mõttes on seekordse festivali võib-olla üks toredam tugev joon, on see, et on see kui mõelda ka rahvusooperikalale ja Jeltsidele seal, et on nii mitu tüseda Forilist avastust, nii sinu ja ERSO kavas kui. Või kui rohi oktoober? Ma arvan, kindlasti jätkub, et, et et ei kujuta ja kui palju neid teoseid viimasel ajal kirjutatud suurele orkestrile, nii et me võiks ikka päris mitu korda aastas neid festivale teha, et me ei saaks ette kantud. Nüüd kõlab ERSO kontserdil veel üks universumi esiettekanne. Jüri Reinvere sulest on helilooja, kes praegu põhist õppinud Soomes äsja mängisena tema teost loodega orga Varssavis Varssavi sügisel lühid ansambliga, kus see enneolematu menuga läks. Ja mitte ainult seetõttu, et ta pooleks poole helilooja on nagu Poolas pole lõppenud ja räägib vabalt poolakaid vaid vaid seetõttu, et tegemist on väga hea muusikaga ja, ja see teost võitis karostumeni. Võib öelda, et võtame nüüd ettekanne, millega meil liivale kirjutatud on tema esimene orkestriteos. Stuudios on nüüd helilooja Jüri Reinvere, tere. Tervist. Nüüd. Festivalil kantakse esmakordselt ette sinu esimene orkestriteos. Kas see nüüd päris suurele orki? Trile küllalt suurele ja seal seal ei ole mingeid väga erilisi instrumente, ta on selline normaalne suur orkestriteos või noorele normaalsele suurele orkestrile, aga vahe on selles, et ta on kirjutatud keelpillid näiteks kogu aeg pultide kaudu pani, et nii, et selle tõttu partituur näeb välja suurem kui tegelikult see orkestri koosseis on. Teose pealkiri on liivale kirjutatud. Kas oskaksid selle kuidagi lahti mõtestada kuulaja jaoks? Teose pealkiri isenesest sündis hoopis kiirteed pidi. Ma olin suvel reisil Liivimaal ja ja tegin seal ka väga palju pilte, Liivimaa on üleüldse äärmiselt ilus kant ja väga liivane. Ja ma pildistasin seal ühte oma sõpra ja mõtlesin hoopis hiljem selle peale, et kuidas nimetada seda fotot ja sellest tekkis see idee liivale kirjutatud. Muidugi ta kuklas väga hästi, mul kohe selle teosega, sellepärast et teoses on väga palju sellist faktuuri kus üksikud asjad ilmuvad, pudenevad laiali, tulevad järgmised, needki pudenevad laiali, tulevad kolmandad, needki lendavad eri vanades laiali. Nii et, et see liivale kirjutatud hakkas mulle väga meeldima juskui sümbolina, sellest teosest. Aga kolmandaks aspektiks veel hakkas ta mulle meeldima ka kui mingi allegooria üldse kunsti tegemisest üleüldse pärast, et. No selline tunne, et, et, et muusikat on juba väga palju üleüldse kunsti on väga palju, on klassikat kui ka tänapäeval olevat ja ja, ja inimesed on täis igasugu muusikat ja, ja üldse igasugu kunsti. Need, kes sellest huvitatud on, võivad seda ogaruseni tarbida. Ja nüüd, kui sa vaatad jälle enda kohta nagu heliloojana selle keskel siis see selline tunne, et sa näed meeletut vaeva ja ja veedad aasta higistades ühe teosega ühtede Hamoonilistes struktuuride kallal. Ja see ongi nagu liivale kirjutatud, et, et sa Sa kirjutad selle jaa, ja üha uued ja uued teosed tulevad peale ja, ja see. Ja tulevad teiste, tulevad enda uued teosed peale, et kunstitegemine kui liivale kirjutamine üleüldse Ingmar pärimanil on, on olnud idee võrrelnud kunsti tegemist sellise anonüümse katedraali ehitamisega. Ja ta mõtleb selle all sellist kunsti tegemist, mis on täiesti anonüümne ja täiesti niisugune, kuidas öelda edu, püüete, vaba ja kuidagi liivale kirjutatud. Meenutab mulle väga palju just just seda aspekti selles kunsti tegemises ja seda aspekti, mille kallal ka ma väga palju juurdlesin, siis kui ma seda teost tegin. Siin bukletis, ma loen, et sa oled kommenteerinud teose juurde, et seda teost kirjutades töötasid sa väga palju enda vastu, võib-olla sa kommenteeriksid seda ja selgitaksid raadiokuulajale, mis sa sellega mõtlesid? Nojah, teosi teoseid võib kirjutada väga erineval moel ja võib töötada enda poolt, võib töötada enda vastu ja ja mul tekkis küllaltki alguses, kui ma üldse kuulsin, et või mul avanes võimalus, et, et ma selle teose kirjutada saan, siis kohe esimeste ideede hulgas oli mul tõepoolest see, et et ma kirjutan selle teosed töötades endale kogu aeg vastu ja kasutades seda kui soovite sellise katalüsaatorina või ideede generaator autorina ja, ja selles oli mitmeid mõtteid, mõtte, üks oli noh näiteks vabaneda mingitest sellistest stamp, kujuta ilmadest mõttekaks oli võtta kasutusele rikkalik arsenal selliseid muusikalisi momente mida ma tegelikult üldse ei kannata kuulal teiste heliloojate teoseid ja seal on üks see või teine või kolmas moment juures, siis ma mõtlen, et nojah, et umbes Ta ei osanud midagi paremat välja mõelda, et siis nüüd pani selle need ma kõik kirjutasin ilusasti nimekirja need, need vastikud momendid ja otsustasin, et need kõik tuleb sisse võtta. Suurem enamus nendest ka tõesti tuli. Siis, et, et suunata ennast üleüldse kuidagi radadele, mida muidu ei hakkaks kõndima. Ma leidsin, et ainukene võimalus on keelata endale ära tüüpilised omad lahendused. Ma ei oska öelda, kui ma vaatan partituuri tänapäeval, siis, siis ma näen, et neid nõndanimetatud tüübilisi, minu lahendusi on seal küllalt palju. Sellegipoolest. Aga, aga tööprotsess oli küll selline, et, et ma olin endale järjest järjest keelasin ära need momendid, kuhu mu fanta gaasi oleks ise kiskunud ja kuhu, kuhu mu soov oleks nagu olnud või mis oleks mulle olnud kõige naturaalsem kirjutada. Ja kusjuures ma lubasin endale, et selles teoses on üks lõik sõimul kogu ta täpselt välja määratletud lõik mis pidi olema selline, kus ma neid keeldusid endale idee. Ja juhtus nii, et selle osa kirjutamine oli mulle kõige raskem lõpuks, ehkki ma arvasin, et kui ma sinnani jõuan, siis on kõik lihtne. Ja oli tegelikult see lõik pidi mind peaaegu ära tapma ja selle kõrval ma õppisin just seda kõige rohkem samasse vette ei või enam astuda teist korda, et aeg läheb mööda ja, ja sina arened koos sellega ja sa ei saa tagasi hüpata juba möödunud arengut. See oli katkenud Jüri Reinvere Rostrumi võitnud teosest loodekaar ja nüüd on taas sõnajärg Olarieltsil. Ja kogu festivalil päris oluliseks on ka mõne helile kohalviibimine on alati olnud. Seekord on siis selleks üheks näiteks heliloojatest Magnus Linberg, kes siis praegu maailmas on ikkagi üks, üks mängitavam maid oma generatsiooni heliloojaid ja just sellel hooajal ka ütleme, ausalt, täiesti juhuslikult juhtus nii, et ka Esapekka salonil on ekskose magus impriliga üks suur Sari, mille nimetades väiteid roks. Ja see omakorda see pealkiri on, on pärit ühest samanimelisest teosest leitud loks tehnika või printsiip või mis iganes see on, ütleme lindpere, kellega tal on muusikali, aga üks, üks komponeerimisel üks üks tähtsamaid tegureid, et just see materjalide liitmine niukses teatud tempolulatsioonideaal ja nii edasi. Siis nagu öeldud, seda oodata siia kohale ja me mängime erzoga tema teoste seeria fessi tulin ja ja ütleme, et kui ma küsin Bergi loomingu võib jagada kahte perioodiks varasemaga konstruktiivne alge võib olla tugevam, siis, siis ütleme veel kord 10 aastat kirjutanud juba sellist. Ühest küljest võib lausa öelda, võib-olla kergemini mõistetavad muusikat ja, ja, ja kindlasti on ka omamoodi põhjuseks olnud, et teda järjest rohkem on hakatud mängima ja praegu tõesti mõtlen mängitustada äärmiselt palju maailmas ja ja, ja mängib seda, kas te kogu selle hooaja vältel päris palju nüüd ansambel. Lisaks siis sellele teoses leiduv drops, mida me mängime siis järgmisel päeval peale versa kontserti. Laupäeval. Mängisime seda juba ska Varssavi sügisel ja, ja, ja nüüd ansambel mängib edaspidi veel tema puhkpillikvintetti, ei kellegi muu klarneti, kvintetti Soome, et Eestimaailmas väga tunnustatud klarnetit ka ringi liikuda ja nii edasi. Siis mängib meie klarnetivirtuoos ansambli garantii. Tarmo Pajusaar oma sooloõhtul tuli 15. oktoobril. Nüüd oma esimese soolokontserdil tema teost tšellole ja klaverile, mis kapsast ja erakonna teost mersa kontserdist ja järgmisel päeval siis astume ülesse nüüd ansambliga, kus siis? Ma pean ütlema, on. Ühest küljest sümptomiteta mustrile või tüüpiline nüüd ansamblile aga meie jaoks siiski eelkõige seetõttu, et see koosseis, millega me lavale astume, ei ole päris tüüpiline, tegemist on kahe pianistiga, kes siis klaveritel mängivad veel ka mitmetel elektroonilisel instrumentidele ja s mitmeid löökpill on samuti, me ei saanud hakkama oma löökpillidega, vaid pidime neid siis juurde oma mujalt. Ja siin tuleb üks katkend manus imperi orkestriteosest. Väga põnevaks tõotab tulla ka festivali lõppkontsert 18. oktoobril rahvusooperi orkestri ja koori esituses Paul Mägi juhatusel kus Tambergi ja Ester Mägi teoste kõrval on kavas itaallase tšakintoshelsi toreaalsed teosed. Fatja konksompaks. Sügavalt haritud, aristokraatlikus suguvõsast pärit Shelsin jõudis oma täiesti ainulaadse ja sageli vaid ühele noodile üles ehitatud peene ja tämbrid sulatava stiilija tehnikani pärast vaimset kokkuvarisemist neljakümnendatel aastatel, milles ta väga aeglaselt paranes, leides omale ise ravimeetodi, mis seisnes selles, et ta istus klaveri ees ja mängis jälle ja jälle ikka ühtsema ainsat nooti ning kuulas pisikesi erinevusi helide vahel. Ning selle tegevuse käigus ta leidis ennast heliloojana. Ja praegu peetakse Shelsiti üheks olulisemaks 20. sajandi heliloojaks, kes oma loominguga andis väga põneva vastuse. Nendele küsimustele, mille püstitas 1960.-te aastate avangard kõneleb Šveitsist ka pisut dirigent Paul Mägi. Tema see tees on et heli on nii väärtuslik ja, ja liikumapanev jõud üks heli, et sellesse peab, peab äärmise tähelepanuga süvenema ja sellest sellest kõik välja võtma, et see on nagu nagu kera. Ja meie siis mängime kahte teost. Need on siis paat, mis on suhteliselt lühikene, kolmes osas kestab umbes kaheksa üheksa minutit. Ja see on kooriga ja orkestriga tema organisatsioon on, on väga põnev. Mulle tundub, et tõesti seltsi juures on, on see see keskendatus vaid see kontsentreeritud, mis on, mis tema teostes on, räägib ise enda eest. Alles 1980.-te aastate lõpus jõudsid, et juba päris vana seltsi teosed laiema avalikkuse ette siis on meil senikuuldud vaid helikandjate raadio vahendusel. Siiski ühe erandiga, nimelt 1999. aastal esitas Nyyd ansambel Olari Eltsi juhatusel teose anasid ja sellest kontserdist praegu katkendit kuulamata. Neid festival tellis lõppkontserdiks ka Eino Tambergile tšellokontserdi, millest pressikonverentsil helilooja ise kõneles niimoodi. Kõigepealt tahaksin ütelda, et mulle tegi erakordselt suurt rõõmu. Kui Paul Mägi tellis mult niisuguse teose väga mitmel põhjusel. Kõigepealt. Algusest alustada, siis ma kirjutasin, just olin lõpetamas fagotikontsert ühele noorele väljapaistvale eesti muusikule, kes praegu Ameerikas elab Martin kuuskmannile. Fantastiline mängija ja see oli madal pill, eks ole, ja, ja siis selle kirjutab seal korraga ma hakkasin mõtlema, et täiesti imelik, et ma olen kirjutanud väga palju kontserte igasugustele pillidele. Ja ma pole kunagi tšellole kirjutanud. Sellepärast et hoolimata sellest kui hea fagotimängija Martin Kuuskmann on juba kott, on siiski natukene piiratum. Pill on tšello tšellot fantastiliste. Võimalustega pill tal on peaaegu kõige suurem ulatus kõikidest keelpillidest, tal on väga ilus madal register ja ja väga põnev kõrge register ja noh, see on niisugune erakordne pilt. Teine asi, mis mind rõõmustas, on see, et Estonia teater tähendab mulle väga palju. Noh, ma olen väga palju teoseid kirjutanud Estonia teatrile olen lõpmatult kaua olnud igasugustes nõukogudes ja kolmas põhjus, mis mind rõõmustas, tegi ka natuke ettevaatlikuks. On see, et see oli nüüd festivali tellimus, samal ajal ma pean nüüd festivali Eesti kõige tähtsamaks professionaalsemaks festivaliks. See on imetlusväärne, kuidas kaks või kolm inimest on suutnud need kavad kokku panna pikkade aastate jooksul. Nii et need tavad on huvitavad, nii et väliskülalised on võimsad ja ja ma ei ole nendes festivalikavades kohanud peaaegu ühtegi niisugust nõrka punkti. Ja muidugi ma usun, et see on tänu just nendele inimestele, kes need kavad on koostanud aga ka vist selle tõttu. Mul on tunne, et nad on oma vanipus võrdlemisi iseseisvad. Heliloojate liit on ju ka koostanud igasugusi kavu. Aga meil varem oli vähemalt nii, et meil olid kollektiiv taga juhatus ja, ja seal ei olnud, seal on kolm inimest, seal oli juba 13 inimest ja sellel põhjusel need kavad ei saanudki olla professionaalses mõttes ja nad olid ülevaatlikud küll aga aga nüüd kolm inimest suudavad päris kindlasti teha, juhul kui nad arukad inimesed on palju paremad ava kui 13 inimest ka, kui nad 13 inimest väga algad oleks, eks ole. Eesti muusika päevadel on ka tõepoolest see kohustasime missioon, et võimalikult laialt ja peaaegu et võimalikult kõike, mida kirjutatakse, näidata nii, et ta ostab ja eesmärk on teine eestlane. Tõsi küll, aga, aga jah, nüüd festival on vapustavalt hea festival. Ja ta on mulle sümpaatne ka selles mõttes, et festivali korraldajad noh, on alati eesti muusikat kavasse pannud ja tellinud ja tähendab, see ei ole võib-olla kergem oleks olnud välismuusika peal rohkem mängida, aga. Peame vist pressikonverentsi selle koha peal ära lõpetama, midagi paremat enam tulla ei saa. Jaga tähendab maatidesse tellimusel ja nüüd festivali mõtet tegime ikka natuke ettevaatlikuks. Sellepärast et ma ei ole mitte päris nüüd helilooja tüüp. Ma olen nagu varasemast varasemast perioodist ja, ja kui ma nüüd ka tšellokontserdi kirjutasin, siis ei hakanud ma ka üle varju hüppama ja püüdma olla, see poleks ju niikuinii välja tulnud. Nii et eks ta ole ikkagi samalaadne nagu eelmised teosed ja. Kontserdikavas on ka Ester Mägi kolm laulu Betti Alveri luulel mille kaheksakümnendatel aastatel orkestreeri dirigent Paul Mägi. Originaalis oli see teos hääleleja klaverile ja kaheksakümnendatel Se teoska salvestati, seetõttu saame seda pisut siin kuulata. Siiski publiku ees kõlab see teos esimest korda just nüüd festivalil. Aastas. Mainimata jäi ilmselt, et Tallinnas tegutsev Revale ansambel pakub nüüd festivalil mari vihmandi uudisloo esmaesituse. Nagu nüüdidel tavaks, esitavad eestlaste uusi teoseid ka külalisansamblid. Norra ansambel bit 20 mängib Toivo Tulevi teose ja Galina Grigorjeva teose rootsi kitarrist Stefan esters. Lauri Jõelehe uue loo De lõpuminutitel kõlab aga tuntud Gruusia helilooja Gia kants keeli muusika. Nüüd festivalil korratakse suvel Pärnu aistrahhi festivalil kõlanud kontserti, kus kandschill muusikat tuleb esitama koos Hortus muusikusega, sakslanna Maša toidner. Keska samad teosed plaadifirmale salvestanud on. Ja kohtume nüüd festivalil. Ilusat õhtut. Stuudios oli Liina Fjuk.