Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. President Arnold Rüütel kutsus teadmistepäeva tervituses kasutama noorust selleks, et avastada maailm ja panna end proovile. Õpetajad ootavad rohkem koostööd eelkõige koduga. Kodutoetust lapsele jääb tihti väheseks. Täna kuulutati traditsiooniliselt välja koolirahu, sel aastal pööratakse tähelepanu sellele, et keegi ei tunneks end koolis halvasti. Viimsis avati uus keskkooli hoone hoones on kõik, mida on vaja õppimiseks ja huvitegevuseks. Rae vallas Jüris avati hoonetekompleks, kuhu kuuluvad gümnaasiumihoone, raamatukogu, spordi ja vaba aja keskus. Kodakondsus- ja migratsiooniamet sõlmis uute reisidokumentide valmistamise lepingu esimesed biomeetriliste andmetega. Eesti passid peaksid valmima järgmisel aastal. Täna tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva lasteraamatute illustraator Asta Vender välismaalt. Süüria kinnitas ÜRO peasekretärile Kofi Annani-le, et tõhustab kontrolli piiril, takistamaks relvata vedu liibanoni rühmitustele Hezbollah. Iraanis hukkus reisilennuki süttimise tagajärjel vähemalt 80 inimest ja ilmast. Homme sajab Lääne-Eestis paiguti vihma, õhtul on saju võimalus ka Lõuna-Eestis. Puhub lõunakaare tuul ja sooja on 17 kuni 22 kraadi. Esimene september pani koolimajad elama vanad armsad ja ka päris uued. Oma tervituses soovis president Arnold Rüütel. Totake kasutama oma noorust, et avastada maailma teema rikkuses ja panna iseennast proovile. Vaadake seejuures ringi siinsamas, oma lähikonnas. Kindlasti näete seal inimesi, kellelt teil on palju õppida, head emad ja isad. Teie saate väga palju teha parema eesti heaks. Just teie olete oma laste esmased eeskujud ja seda igal ajahetkel. Head kooliaastat. Kooli läks täna Eestis üle 164000 õpilase, neist rohkem kui 12000 esimesse klassi. Et kool oleks koht, kuhu minna tahetakse, kuulutati tänagi välja koolirahu. See toimus Tartus Toomas Kelt. Koolirahu leping ehk niinimetatud kooli piibel sisaldab endas kümmet käsku. Need loeti enne lepingu allakirjutamist ka ette. Jätke number üheksa hoiduma igasugusest vägivallast ja sekkume alati, kui märkame vägivallatsemise ja viimane käsk number 10, teeme kõik selle nimel, et kool oleks turvaline ja mõnus paik, kus keegi ei tunne ennast tõrjutuna. Õpilaste esindajana lepingule alla kirjutanud Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Martti Martinson avaldas lootust, et leping ei jää ainult tühjaks paberiks. Ma tahaks loota, et iga aastaga hakatakse rohkem mõtlema sellele tähenduse peale, et see ei ole ainult selline sümboolne allkiri paberil, et siin heaks näiteks on ka näiteks üksikud koolid, Haljala gümnaasium, kes on oma koolis ise oma koolirahu lepingu sõlminud, et hakatakse mõtlema, mis see tegelikult tähendab. Õpetajate esindajana kirjutas lepingule alla haridusminister Mailis Reps. Olulisemana tõi ta välja järgmist. Kui kokkuvõte 10, et me märkame 11 ja me märkame ka teineteise probleeme ja märkame teineteise eripära ja toetame, oluline on see, et me teeme kõik endast sõltuva, et koolis oleks mõnus ja turvaline olla. Haridusminister lisas, et sel aastal tegeldakse koolivägivallaga, kuid olulisi teemasid on koolielus teisigi. Tahame sisse tuua õpetajatel väga tugeva täiendkoolituse, tahame palju rohkem rõhku pöörata. Pikapäevakooli ja muude sotsiaalsete probleemide lahendamiseks tahame kindlasti toetada sotsiaalpedagoogide tööd. Koolipsühholoogid jõuaksid igasse kooli. Minister lisas, et üldjoontes saab koolieluga hetkel rahule jääda, kuid probleeme, millega tegeleda, jätkub. Üldjoontes kattuvad need ka õpilaste esindaja Martti Martinsoni poolt väljatooduga. Siin eelmisel õppeaastal lõpetasime õppekava teemaga suure skandaaliga meedias ja kõik need rahastamisküsimused, et need on, ütleme haridussüsteem ikkagi ei ole veel nii stabiilne, et siin kõik oleks paigas ja suuri kaklus ei oleks, neid ikka on ja võiksid paremini olla. Õpetajate palk on aga küsimus, mis on üleval aasta läbi. Minister Reps lubas sellegi teemaga tegeleda. Sellel aastal oleme me koos haridustöötajatega pidanud siis eesmärgiks 20 protsenti alammäärade tõstmist. See on väga suur ootus ja see ulatub 400 miljonini. Siiski ei ole repsi sõnul võimalik veel niipea jõuda õpetajate palkadega järele Euroopa keskmisele, selle on aga eesmärgiks seadnud õpetajad. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Ja mida ootavad sellelt õppeaastalt õpetajat lisaks palgale õpetajate liidu juht Lehte Jõemaa Kodu, mitte alati ei toeta meie õpilasi, kuna on sisse viidud ka need õpilase arenguvestlused, siis seda tuleb edasi arendada. Et lapsevanemad, kodu saaksid tagasisidet sellest, kuidas õpilastel koolis läheb, kuidas ta areneb ja samas kodu saab omalt poolt öelda seda, mida ta ootab koolist. Ametnikud peaksid koolikorraldust paremaks tegema, mugavamaks tegema, sellepärast et, et seda paberitööd on tulnud õpetajate lisaks hästi palju ja lastega otse tegelemine jääb väiksemaks, selle tõttu tõotab teatega, on nii, et neid ei jätku täna jah, tõepoolest lõpetaja õppima tuleb ikka suhteliselt vähe inimesi ja, ja riigieelvärvist kohad jäävad üsna sageli täitmata, isegi. Viimsis tegi õppeaasta alguse põnevaks ka päris uus koolimaja. Viimsis käis Vallo kelmsaar. Nii tervitasid Viimsi keskkooli uue hoone avamisel viibinud koolipere ja külalised lindi läbilõikamist. Mõnedki sõnavõttudes kõlanud. Nad ei olnud aga suunatud üksnes viimsi õpilastele. Peapiiskop Andres Põder. Pool ei tohi oma vanaste teadmistega ehitada vanglamüüre ega piirata silmapiir asetada maailma keskmes ei ennast ega inimest. Ja kindlasti ja pool olema aus. Uues koolimajas on üle 18000 ruutmeetri põrandapinda, lisaks klassiruumidele mahuvad sinna ujulaga spordikompleksraamatukogu raadioruum, veeseinaga, aatriumi, Eesti suurimaks ja kallimaks koolihooneks on seda nimetatud õpikohti on kuni 1300-le õpilasele. Kooli direktor Leelo Tiisvelt. Koolimaja peab olema 200 õpilast rohkem võrreldes eelmise aastaga. Et nii koolis on kõik tingimused selleks, et õpilane saab areneda, õppida täpselt nii, kui palju tal endal on võimeid ja peale õppimist on võimalik tegeleda kõige, aga mida ta soovib? Siin koolimajas on kõik ruumid. Olmekeskkond selleks laiendab kooli juures. Staadion tuleb, me loodame väga, et see staadioni projekt realiseerub kahe järgneva aasta jooksul. Aga tõenäoliselt on staadioni ehitamiseks vaja natuke rohkem tugevald, üksi võib olla. Projekti vedamiseks on väike üks, kindlasti oleks vaja riigi lugeda juurde hakkama kooliga sai valgise hakkama. Viimsi uus koolihoone pälvib kindlasti juhusliku mööduja tähelepanu, hoone fassaad näeb näiteks välja nagu puit, tegelikult on aga tegemist betooniga, mida on töödeldud raudkloriidi. Ka koolimaja on nii uus, et enamik õpilastest pole seda veel tundma õppinud. Abiturient Norman Lemmets aga on ja mis on kõige lahedam, polnud tal vaja mõeldagi. Spordisaal raudtee, spordisaal seal on tõsiselt palju võimalusi, alates korvpallist ja käsipallis, lõpetades võrkpalli ja maahoki, nii et noh, see on tõesti vanas koolimajas ei olnud, meil oli saal, aga ta ei võimaldanud meil nii palju sporti teha, kui praegune. Ja Reene Leas vahendusel Rae valda Jürisse. Nende tuntud kandlehelidega avas täna oma uksed uue näo saanud Jüri Gümnaasium. Lisaks uuenenud koolihoonele asuvad kompleksis veel Rae huvialakooliruumid ja Rae valla spordikeskus. Samas asub ka Jüri raamatukogu. Rae vallavanema Raivo uukkivi arvates aitab sellise kompleksi valmimine kindlasti kaasa elu edenemisele kogu piirkonnas, sest seda saavad kasutada lisaks õpilastele ka valla elanikud. Nüüd, kui teil on selline kena hoonete kompleks siin, mis te arvate, kas te suudate kesklinnakoolidega juba rinda pista? Tähendab, me suutsime juba enne pista rinda, et ega meie nagu õpitulemused on Eestis ikka seal kuskil, mida 50 70 vahemik ei ole, ei ole hullu midagi. Mis teile vallavanemana siin selles kompleksis kõige rohkem? See, et on avarust ja kõigile on nagu ruumi tuli juurde algkoolimaja, kus siis väiksed lapsed saavad olla eraldi suheldi dollareid ära ja muidugi siis seesama, et on tulnud siia majja ka nüüd Jüri raamatukogu ja kindlasti need spordikeskuses, kus koos ujulaga ujula veel ei ole kahjuks valmis, aga aga mis saab olema päris kaasaegne ja päris hea. Kuidas sellise uhke ehitise valmimist finantseeriti? Finantseeriti sisuliselt 95 protsenti vallavahenditest ja mida me oleme müünud maad ja sealt oleme saanud need vahendid, see 6,4 miljonit on tulnud riigilt siiani oodatud. Noh kõigepealt ikka Jüri rahvas, aga kindlasti ka kogu vallarahvastest ujula on ju siin ja võimas saal ja sudo ja Budo keskuse aeroobika, nii et seesama raamatu kuhugi, nii et ta peaks olema niukene ja spordikants, mis oleks nagu ööpäev läbi lahti. Tänasel tarkusepäeval andis peaminister Ansip Jüri gümnaasiumi õpetajate poole pöördudes õnnitlused esimese septembri puhul edasi kõigile Eesti õpetajatele. Ma tahan täna teie kaudu austatud Jüri gümnaasiumi pedagoogid avaldada oma austust ja tänu kõikidele Eesti õpetaja töötajatele, kes teevad oma tööd südame ja armastusega, mitte Peeter esimesele, vaid Eesti õpetajale, tuleb püstitada ausammas. Ja nüüd läheme välismaale ja sõnumi ülevaate teeb Kai Vare. Iraanis süttis põlema reisilennuk, vähemalt 80 inimest on hukkunud, teatas Iraani riigitelevisioon. Teadaolevalt oli lennukis kokku 147 inimest, mitmekümnel õnnestus pääseda. Kõik meeskonnaliikmed pääsesid telekanali teatel eluga. Tulekahju tekkis kui lennuki ratta kumm. Maandumisel purunes lennuk maandumisrajalt välja sõitis ja süttis. Õnnetus juhtus Loode-Iraanis massaadi linna lennuväljal. Massaadan šiiidi moslemit. Palverännakute sihtpaik. Linnaliikluse spetsialistid märgivad, et Iraanis on viimastel aastakümnetel lennukiga palju probleeme olnud. Õnnetused on juhtunud eelkõige Venemaal toodetud õhusõidukitega. USA sanktsioonide tõttu ei saa Iraan lääneriikide lennukeid ega varuosi osta ning on sunnitud kasutama Vene lennukeid. ÜRO peasekretär Kofi Annan teatas, et Süüria lubas tõhustada kontrolli Süüria Liibanoni piiril ja takistada relvavedu liibanoni rühmitusel Hezbollah. Annani sõnul kinnitas Süüria president Bashar al-Assad talle toetab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis peatas Iisraeli-Hezbollah relvakonflikti. Samas on president Assad väljendanud vastuseisu ÜRO üleskutsele paigutada Süüria Liibanoni piirile rahvusvahelised üksused. Annan kinnitas ajakirjanikele, et Süüria on valmis tugevdama kontrolli piiril ja looma võimalusel liibanoni armeega. Ühised patrullid. Doonorriigid lubasid palestiinlaste toetuseks 500 miljonit dollarit, see on peaaegu poole võrra rohkem kui ÜRO palestiinlaste territooriumi ülesehitustöödeks. Kogula lootis ÜRO humanitaarabi juht Jan Egelandi nimetanud olukorda Gazas plahvatusohtlikuks ja kutsunud riike. Ta unustama palestiinlasi nüüd, kui kõigi tähelepanu on suunatud Liibanonile. Egelanud tervitas riikide pakkumist, kuid lisas, et Iisraeliga tuleb uuesti rahuprotsessi alustada. Tema sõnul elab 1,4 miljonit palestiinlast otsekui puuris, kuna piirid on suletud elektrit ega vett jätku. Egelandi sõnul on ta käinud palestiinlaste aladel juba 25 aastat ja pole kunagi näinud nii palju viha ja kibestumist kui nüüd. USA ja Euroopa Liit on peatanud abi andmise palestiinlastele pärast seda, kui seal tuli võimule äärmusrühmitus Hamas. Riigiametnikud pole alates märtsist palka saanud Homsest kavandatakse streiki, mis hõlmab kogu riikliku sektori välja arvatud haiglaid ja piiriületuspunktid. Palestiinlaste peaminister Ismail Khani kutsus riigiametnikke streiki alustama. Tema sõnul tooks kaasa kaose, mis tuleks kasuks ainult Iisraelile. Jaapani valitsuse kantseleiülem Shinzo Abe teatas ametlikult, et kandideerib peaministriks. Võimul olevad liberaaldemokraadid valivad parteile uue liidri ja seega ilmselt tulevase peaministri septembri lõpul. Siin saab on teatanud, et soovib tugevdada Jaapani rolli maailmas ja tihendada sidemeid gaasiaga. Muuhulgas tahab Abe muuta põhiseadust, mis keelab Jaapanil osaleda sõjategevuses. Siin Saabe on praeguse peaministri Joani Chirokollisugumi tugev toetaja. Ja uuest Eestist kodakondsus- ja migratsiooniamet sõlmis uute reisidokumentide valmistamise lepingu, jätkab Vallo kelmsaar. Praegu kasutusel olevad Eesti passid on trükitud suuruseid tonnias, uued valmivad aga juba firma settek OÜ trükikodades. Tegemist on firmaga, mis arvestab oma ajalugu aastast 1885 kui asutati Soome panga rahatrükikoda. Infotehnoloogia arenguga lisandus raha trükkimiselega maksja kaartide valmistamine ning paarkümmend aastat tagasi hakkas firma trükkima Soome basse. Tuleva aasta juunist kuulub setomaailma suurima elektroonilisi dokumente tootva korporatsiooni Gemalto koosseisu. Miks Eesti oma senisest koostööpartnerist loobus? Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak. Me pidasime läbirääkimisi aasta jooksul nelja firmaga ja Seppekovi pakkumine oli lihtsalt parim, see tähendab, odavaim harjunud ja me loodame, et nad tulevad, sest eelmise põlvkonna passis, mida me praegu kasutamine, ei ole Eestil teada ühtegi võltsimisjuhtumeid. Eelmine koostöö ja eelmine pass meil õnnestus, me usume, et ka järgmisega läheb samamoodi. Septeekovi tegevdirektori Tommi Nordberg sõnul on Eesti reisidokumentide valmistamiseks sõlmitud leping nende jaoks üks ulatuslik maid. Kompleksi tellimusi biomeetriliste andmetega basse on firma tarninud alates möödunud aastast ja midagi päris uut tellimust siiski ei hõlma. Passide turvaelementide osas on vaid uusi kombinatsioone, kuid kõigi üksikelementidega on settekil varasemaid kogemusi, ütles firma tegevdirektor. Kõige suurem erinevus meie praeguste reisidokumentidega võrreldes ongi biomeetriliste andmete lisandumine. See on väike elektrooniline kiip, mis on passi erinevate kihtide vahele peidetud inimene seda ei näe, aga väga tundlikud ja väga konkreetselt kontrolli all olevad seadmed on võimelised siis sellel kiibil luge ma neid andmeid, mis on isikuandmete lehel siis kõigepealt järgmisel aastal ka näogeomeetriat ja kahe aasta pärast alates 18.-st juunist 2009 sõrmejälgi. Seal mingisugused uued postid üldse veel rohkem. Selle otsuse teeb valitsus agaa lepingu, Erki, peame me olema valmis 18 veebruar 2007, see tähendab mitte enne. Geomeetriliste andmete lisandumise tõttu tuleb riigil uute passide valmistamise eest ka praegusega võrreldes rohkem maksta. Kas ka passi saaja dokumendi eest rohkem peab maksma? Mari Pedak täna ei öelnud. Põhja politseiprefektuuri ida politseiosakonna kriminaalpolitseinikud pidasid kinni kolm isikut, keda on alust kahtlustada maadleja Georg Lurichi kuju varguses. Politsei valduses on kuju peaosa, kuid ülejäänud osa kujust jõudsid kahtlustatavad müüa metalli kokkuostupõhja. Ringkonnaprokurör Natalja leebeedi sõnul peeti varguses kahtlus tõstatavana kinni 1985. aastal sündinud grill. 81. aastal sündinud Aleksei ja 84. aastal sündinud Dmitri. Prokuröri taotlusel vahistas Harju maakohtu eeluurimiskohtunik täna varem korduvalt karistatud Kirilli Aleksei kuueks kuuks. Ringkonnaprokuröri sõnul tunnistasid kahtlustatavad esialgsetes ütlastes oma süüd. Prokuröri sõnul on esialgu alust arvata, et noormehed varastasid kuju eesmärgiga teenida raha selle müügist metalli kokkuostu. Eesti lastekirjanduse teabekeskuses esitati Asta Venderi autori raamatut me jõu. Täna tähistab tuntud lasteraamatuillustraator oma üheksakümnendat sünnipäeva aasta Venderiga, rääkis Reene Leas. Ehkki Vender on kujundanud ka täiskasvanute raamatuid ning eks liibriseid teatakse teda eelkõige lasteraamatute illustratsioonide järgi. Täna esitles tuntud eesti raamatugraafika oma autoriraamatut Meie õu. Gustav vestab värsivormis Tallinnas Lootuse tänava nurgal asuva õue lastest ja nende mängudest Kokkonnastavender illustreerinud peaaegu 250 raamatut. Nende hulgas on kunstnikul ka omad kindlad lemmikud. Chegisi ähmanni meeldib teha žesti tõsiseid nagu sügise sünnipäev ja niimoodi, et kui teed midagi niisugust lõbusad, siis peale seda midagi tõsist ja miks just seni siin ja pannkoogirõõmude teate, seal oli niimoodi, et seal ei pidanud olema nii, nagu on, seal võis mõtelda igast vesi välja ja seda mulle meeldib. Imbi muhel, kes on Venderiga koostööd teinud pea 10 raamatu juures, hindab kunstnikku väga kõrgelt. Eriti tähtsaks peab ta just tema panust lasteraamatut ei kujundamisel ning illustreerimisel. Kui talle ideid anda ja veel ise natuke oskad joonistada, visandada, mida tahad, ka siis kõik tuleb kümnekordselt tagasi sinna raamatusse ja kahtlemata joonistab ta juurde oma looduse, oma loomad, laste ilme, et laste liikumine on nii fantastiline, et kõik need lasteraamatud panevad lapsed rääkima ja see on tegelikult väiksemate laste puhul ju kõige tähtsam, et, et laps leiaks sealt pildi pealt palju igasuguseid tahile, pitse ja paelu. Ta on niisugune inimene, kes ei jää ühegi oma tööga esimese hooga rahule ja iga pilt on järjest huvitavam, nii et autor mitte enam pärast raske valida, milline sinna raamatu peale see kõige õigem on, ta väga lapsepäraselt oskab väga hea joonega edasi anda seda, et laps mõistab kogu seda tema pilti. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis muutliku pilvisusega olulise sajuta Ta ilm, mitmel pool tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, Lääne-Eestis sajab paiguti vihma, õhtul suureneb saju võimalus ka Lõuna-Eestis võib olla äikest. Puhub lõunakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 17 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.