Anname reportaaži Tartu ülikooli 331. aasta päevatuselt Referaat konverentsilt New Yorgi Eesti Majas. Ürituse korraldajaks oli Ühendriikide Eesti üliõpilaskonna vilistlaskogu. Te kuulete kõigepealt noorpõlve luuletaja ja kosmose Adlase Jüri kordi Tartule pühendatud proloogi Eesti üliõpilaste seltsi esimehe Toomas. Mälestustes jõulukaartidel muutumatuna seisab tapale viipas kaugete vete nagu majakas, aluseid puudus ja. Su taga on toomel mäepõlised puud Su näol ateinalik, sammaste ja lumivalge ja rahulik naeratus. Talve. Tuliste tähtede ja astub mulle Su teinegi pale näos aastasadade valusad jooned, sõjatantsude laua, jäljad ja tankroomikuid elavad maod. Su silmis on tulekahjude Su juuksail tuha kiirisse alatu ahervareme. Nõnda viivastuslikult elu ja surma lagedail äärmas. Oled muutlik ja kaduv. Aga tulest ja rusudest? Pidulikus vaikuses kuulas Eesti maja saalitäis akadeemilist noorsugu ja vanemaid vilistlasi eesotsas Eesti vabariigi ametliku esindaja Johannes kaimuga Tartule pühendatud sügab tõsist poeemi. Saali seinu kaunistasid suuremõõtmelised maalid ja kollaaži kunstnikul rutulvingul, kelle Catherantas Kanadas aktuse raames avas tema tööde näitusekunsti. Avasõnad Arvolannuselt olid pühendatud Tartu Ülikooli tähtsusele Eesti rahva elus ja ta vabadusvõitlusele kuulidega. Arva Kallase kõnest. Tartu ülikool on harva maatoriks rõhu vale osale meie vanema generatsiooni haritlaskonnale. Juba ärkamisajast peale on ta olnud Eesti rahvale valgusallikaks ja vabadusidude taimelaat ning jää kui meie intellektuaalse traditsiooni nad. Ka tänane kokkutulek tahab tunnistada, et traditsioon saatuselöökide kiuste säilinud ja edenenud. Aktuse kava, millega tähistati ühtlasi Eesti vabariigi Tartu Ülikooli 40 neljandat aastapäeva oli pühendatud tervenisti sõnale kõnedele jalule kaheks peakõnelejaks oli doktor Viktor Kressar ammendavad teadusliku ülevaate Eesti eelajaloost ning pärit Rootsi üliõpilaskonna kutsel saabunud arst, luuletaja doktor Ivar Grünthal, kes kõneles eesti kirjandusest Avas infandideste oma pikema poeemi Tartu vaim. Doktor Kõresaar andis ülevaate soomeugrilaste asumisest Ida-Euroopa aladele, arheoloogiliste leidude nende küttimist ja kalastamisriistad daamika ning keeleliste sugemite alusel. Te kuulete teda kõnelemas. MEIE MAA vanimaks arheoloogiliseks kultuuris on nõndanimetatud tunda kultuur mida tuntakse küllaltki rikkalike leidude kaudu ja mida on aidanud täpsemalt dateerida ja iseloomustada kaevandused. Ja kultuuri, mis on levinud kogu Ida-Baltikumis Visla jõe suudmest üle Leedu, Läti ja Eesti lõuna, Soome Ingerisse ja aladele ida pool, Äänisjärve. Nagu mainisime, oli teiseks peakõnelejaks luuletaja ja kriitik doktor Ivar Grünthal, kes oma elambersioonide referaadid eesti kirjanduse tänapäevast andis ülevaate eesti luule arengut jaga romaanist psühholoogilise realismi valgused kuni tänapäevani. Ta märkis, et poliitilised väljendused hargnes eesti kirjanduse jõgi 1944 kaheks harujõed kusjuures üks neisse Undu eksiilkirjanikega Vaid ta ongi olnud logo. Lüliga. Selles pingelises hoolimata kõrgest ja nõida Uueti toit, toore olija tool on ta Ratasele järele meelde jäävad. Isegi uuenemi, musi on märgata. Mõtlen sädemete oma. Rohkem kui ajulähedane on olnud. Aken, tunnetuse vili, märkle seal olleri, hüüdo, Oviima ookemad, olge apoleventifon. Ära ära. Way way, too. Nii sellele kui ka eelnenud Kõresaare ettekandele järgnesid väga elavad diskussioonid, millede raames referendid vastasid kirjalikele küsimustele suure asjatundlikkuse tabavusega. Sama ilmnes ka kavasse lülitatud sümpoosioni ajal. Ja see ja isegi esmakordse üritusena oli lülitatud referaat konverentsi raamesse niinimetatud ümmarguse laua arutlus teemal kas vaba tahe või determinism. Laudkanud kuuest teadlasest arheoloog Tottel Grünthal, kunstiajaloolane. Ja psühholoog tatar Endel tulving ning majandusteadlane Ilmar Mikiver kettainid ühtlasima teraatorina Friidid arutlusel, tahame leida uut tähendust sellele, kui palju inimesel on vaba valikuvõimalusi elu mitmesugustes situatsioonides. Palju tema elust on ettemääratletud ja palju etendab osa tema elus kaudaandus ja ta enda käitumine. Mikiver märkid lükata kokkuvõttes, et püsima jäävad ikkagi mõlemad nii determinism kui ka vaba tahe. See on inimese valikuvabadus. Me anname teile kokkuvõtlikult lõpusõnad ja nendega liitunud humoristlikud. Vähe arutletud küsimuse kohta kõneleb Ilmar Mikiver. Ta on säärased olukorrad jäävad arvatavasti püsima. Ja ma olen selles veendumuses, palun tulge anonüümselt publiku hulgas, kelle peale ma esitan, leian, võtan nii hästi kokku, vähemalt aineid mõtlen siin on avaldatud inimeste vabaduse võimaluste kohta ja püüdnud mõelda, arusaamine ka. Ma arvan, et vaba tahe on üsna paratamatu pahe. Kui valikuid ta ei üle kahe on saadaval. Külm aeg, see lahe, puudub igasugune vahe ja valikut pole anda. Humoristliku kui palju tähendava noodiga lõpetame oma reportaaži Tartu Ülikooli aastapäeva tähistamise kohta. Ühendriikide Eesti üliõpilaskonna vilistlaskogu üritusena New Yorgi Eesti Majas