Kaasaegne ühiskond paneb väärtused, mida on aastatuhandeid lihvitud nagu hinnalisi teemantid, kahtluse alla. Me naeruvääristame inimesi, kes rõhuvad õilsusele ja tõele. Moodsa elu põhikomponendiks on mäng. Hasartmäng iseenda sõprade-sugulaste kaaskodanikega. Väärtused ei ole devalveerunud, ei, väärtused on jäänud samaks. Aga ühiskond ei taha neid väärtusi väärtustada, sest see nõuab pingutust meilt endilt. Paulus kirjutas Filiplastele neljanda peatüki kaheksandas kuni üheksandas salmis. Viimaks veel, vennad, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas armastusväärne mis ülendav ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav. Seda arvestage. Mida te olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult seda tehke. Ning rahu jumal on siis teiega. Tegelikult me otsime rahu iseendas aga me ei taha pakkuda rahu mitte kellelegi teisele kui iseendale. Me tahame, et teised oleksid väärikad, ausad ja siirad meie suhtes. Kuid meil on raske olla sedasama teiste suhtes. Me võib-olla isegi tahame ja püüdleme väärtuste poole. Kui meil ei ole jõudu neid väärtusi kanda ja hoida. Kui me ise varastama ei saame teistelt nõuda, et nemad ei varastaks. Kui me ise valetame, ei saame teistelt nõuda, et nemad ei valetaks. Sest see, kellelt me midagi nõuame, ütleb kohe. Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas, aga ei märka? Nagu seisab luuka evangeeliumi kuuenda peatüki 40 esimeses salmis. Ja Luukas jätkab, kuidas sa võid oma vennale öelda, vend laseme, tõmban välja pinnu, mis on su silmas ja ise ei näe palki oma silmas. Sa silmakirjatseja tõmbe esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on suvenna silmas. Väärtused ei ole enam nii väärtuslikud, sest meie silmad on palke täis. Me ei saa nõuda teistelt seda, mida me ise ei pea. Me ei taha olla variserid. Me tahame olla tõlgnerid. Kuigi me ei mõista, et Jeesus ei pidanud palju ka tõlgnerist kuigi ta oli variselist sutsu parem, tema patali väiksem. Johannese kaheksanda peatüki seitsmes salm ütleb. Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile kes teie seast ei ole pattu teinud. Visaku teda esimesena kiviga. Me tahame teisi kividega visata. Me tahame neid hukka mõista, aga me ei ole paremad. Lahendus on meeleparanduses, väärtuste poole tasub pürgida. Väärtus ei tohi lahjendada, et oma patte õigustada. Sest väärtused teevad teistele seda, mida meie tahame, et teised neile teeksid.