Sageli on meil rohkem võimu kui me ise seda tajuma. Me saame oma vajadusi rahuldada ka siis, kui me seda tegema ei peaks viisil, kuidas ei peaks. Lihtne õigustus, mis mul üle jäi, on tegelikult odav vabandus, mis näitab ise loomutust, jäi õiliste inimest. Me võime näiliselt end välja vabandada, kuid ei suuda seda jumala ees. Tema näeb südant. Luuka evangeeliumi neljanda peatüki esimene kuni neljas salm. Jeesus aga täis püha vaimu, tuli tagasi Jordani äärest ja aeti vaimu läbi kõrbe, kus ta oli 40 päeva kuradi kiusata. Ja ta ei söönud midagi neil päevil. Ja kui need täis said, tuli talle nälg. Aga kurat ütles talle. Kui sa oled jumala poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks. Jeesus vastas, talle kirjutatud on. Inimene ei ela üksipäini leivast. Kas me peame leppima tõdemusega, et me olime nõrgad ja seepärast tegime pattu ja kurje inimeste suhtes kes seda kuidagi ei väärinud. Kas jumal vabandab, kui me teeme kivist leiva ja anname kiusatusele järele? Kas tõesti on kiusatusest parim viis võitu saada talle järele anda? Kiusatus ei tähenda alati seda, et me tahame teha midagi, mida ühiskond mõistab patuna. Kiusatus tähendab, et me tahame oma vajaduste rahuldamiseks ära kasutada võimu, mis meil on antud. Luukas jätkab. Siis ta viis Jeesuse Jeruusalemma ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle. Kui sa oled jumala poeg, siis kukuta ennast siit alla, sest kirjutatud on sinu pärast käsita oma ingleid, et nad sind hoiaksid. Et nad kannaksid sind kätel. Et sa oma jalga vastu kivi ei lööks. Jeesus vastas, talle on öeldud. Sina ei tohi kiusata issandat oma jumalat. Kiusatuse erilisus seisneb selles, et me saame teha midagi, mida me ei peaks. Aga võib-olla sellel konkreetsel hetkel tahaksime teha sellist tegu, nimetab pühakiri jumala kiusamiseks. Paneme ta fakti ette. Me sunnime teda nagu lapsed, kes ütlevad, et kui sa nii ei tee siis Modenni või tee nii või muidu jumala kiusamisele ei ole ühtegi vabandust. Miks peaks siis olema vabandus inimeste kiusamisele? Kiusatusele järeleandmine tähendab teiste inimeste kiusamist võimu ka mõjuvõimu, ära kasutamist, kurjuse alge, aga meil kõigil on ühepalju raske püsida tões. Meil kõigil on vahel nälg. Me kõik satume kõrbesse. Kipume tahtma teha kivist leiba. Kuid kui me seda teeme? Me langeme? Lutsifer ei teinud muud, kui andis kiusatusele järele. Kiusas jumalat. Tema hilisemad vabandused ei loe, sest ta teadis ja pidi teadma, mis on tema teo tagajärjed. Parim viis kiusatusest võitu saada on ta ära võita. Teadlik patt, hävitab, kindlameelsus annab võidupärja. Võit on alati parem ära võita.