Kuidas muutis reformatsioon ühe väikese Liivimaa linna elu uus Pärnust on jutt. Sellest on terve raamatu kirjutanud Tallinna Ülikooli teadur, ajaloodoktor hinna Põldsam Jürjo ja sellest, kuidas käis Uus-Pärnu käsi 16. sajandi alguses reformatsioonituultes täna juttu ongi. Uus-Pärnu ja Vana-Pärnu must täpselt on ja kus praegu see, kui me praegust Pärnu linna mõtlema kus oli Vana-Pärnu ja kus oli uus pärnu, pärnu pärnu. Puhul on tegemist sellise huvitava fenomeniga, mida mujalt Eesti alalt ei tea. Nimelt siis tänapäeva Pärnus on kokku saanud kaks, kaks keskaegset linna ja siis vanem esimesena asutatud Vana-Pärnu 1251 saata oma linna privileegid asubki põhimõtteliselt seal, kus, kus tänapäeval on Vana-Pärnus on siis Pärnu jõe paremal kaldal ja tegu oli siis piiskopi linnaga, see tähendab tema linna maahärra oli Saare-Lääne piiskop linna asutaja, kes plaanis sinna Sis rajada oma residentsi. Et paraku pärast leedulaste leedulaste rünnakut ja linna hävitamist, siis ta viis oma residentsi üle Haapsallu ja Vana-Pärnu jäi selliseks väikeseks kuvaks uinowaks linnakeseks, mida sageli kutsutakse kirjanduses ka ta põllu Bürgerite linnaks. Aga teispool jõge sinna asutati siis 1265 saksa ordu poolt teine linn, mida siis kutsuti uus Pärnuks. Ja kus on siis tänapäeva, et Uus-Pärnu kui selline sellist sellist kohta või enam tänapäeval seda nimetust ei kasutata. Et uus Pärnu on see, kus siis tänapäeval see linna linna tsentrum, põhiline linn endale asuv ja seal see on kõik, mida kõik teavad ja aitäh. Et ja Uus-Pärnu oli siis ordu linn, tal olid ka hansalinnaõigused ja selles mõttes ta oli siis vana Pärnust erinev, tal oli selline kaubaselge kaubalinna ilme. Ordu linn tähendab seda, et kogu selles keerulises poliitilises olukorras, mis Liivimaal valitses, siis ordu valduses oli Uus-Pärnu linn. Ordu oli linna asutajad, oli linnamaahärra, aga samas nii-öelda selle line vaimulik võim või vaimulik Haldus kuulus jällegi Tartu piiskopile. Et ta kuulus siis Tartu piiskopid otseesi, aga, aga jah, et uus Pärnumaahärra linna asutaja oli ordu uus Pärnus asus ka ordu konvent. Ordulinnus, see tähendab siis võib öelda, et et jah, et siis linn koosnes õiguslikus mõttes kahest territooriumist, oli ordulinnus ja linn, mis kerkis sinna linnuse juurde linnuse jalamile. Miks Tartu piiskopkonna alla, miks mitte näiteks Saare-Lääne piiskopkonna lasen lähemal ja. Niisugused olid maadejagamised, mis 13. sajandil siis siis läbi viidi või noh, need lepingud, mis sõlmiti, et vastavalt sellele Uus-Pärnu 16. sajandil missugune see linn oli, missugune linnapilt, mis majad seal olid olemas, mis tänavat ütleme, et meie, et kahjuks on nende Eesti Eesti linnadega läinud läinud nagu väga niimoodi kurvastajat selliste aimdust, milline keskaja see linn välja nägi, et sellest ma ju põhimõtteliselt saamegi ainult Tallinnast ka Pärnuga on läinud läinud nagu väga kurvasti selles mõttes, et tänapäeval on ju keskajast säilinud Pärnus ainult üks hoone, see on punane torn, et kõik kogu kogu linn on hävinud, isegi Pärnu kõige tähtsam pühakoda Nikolai kirik siis õhiti pärast pärast teist maailmasõda, et noh, selles mõttes selles mõttes jah, on läinud väga kurvasti, et me saamegi ainult ainult kas siis mõnele üksikule, 18. 19. sajandi pildimaterjalile või, või siis nendele kirjalikele tõenditele, mis, mis on keskajast säilinud, et nende põhjal me saame üldse üldse siis aimdust, mis seal linnas oli ja milline ta välja võis näha. Ja muidugi see, mis tuleb maapõuest välja, et ka see, ega see ei olnud meil veel olemas, et aga uus Pärnu nagu ma ütlesin, tal võrreldes vanadega Pärnuga oli tal selge kaubalinna ilme. Tal oli linnamüür linna tornide väravatega, ta oli kindlustatud, lind oli üks nendest linnadest, mis oli ümbritsetud siis ring ringmüüriga, et, et ka siis sellisel kombel, et ordulinnuse linn, et nad koos moodustasid sellise ühtse ühtse kaitsesüsteemi nii-öelda. Ja linna sees oli juba üle 16. sajandil vähemalt ülekaalus kukalt kivimajad. Nii kivist elumajad, kivist aidad. Aga, aga muidugi ka siis neid sõrestik, sõrestik, vahverk, maju ja, ja puumaju samuti. Et Pärnu puhul on, on nagu see ka märkimisväärne, et et just 16. sajandi algul, õieti juba 15. sajandi lõpust kannatas linn korduvalt tulekahjude käes, nii et ta noh, mitte nüüd täiesti maatasa, aga ikkagi suur suur hulk linnast on väga lühikeste vaheaegade järel hävinud 1480 800000 513000 524533 kogu aeg, linn põleb maha, vaid suur osa linnast põleb maha. Ja tähelepanuväärne on see, et hoolimata sellest linn ikkagi ehitatakse kogu aeg üles ja ehitatakse üles, aga see linna kaitsekindlustused ja mitte ainult ei ehitada üles, vaid ka kaasajastatakse. Sellises väikeses linnas siiski leidus nii palju vahendeid, et see kõik maksab. Leidus siiski nii palju vahendeid, et järjest järjest üles ehitada, üles ehitada see linn. Ja siin muidugi ei, tuleb vaadata ordu pooled, ka maahärra toetas sõdadest, ordu oli eluliselt huvitatud sellest, et, et see linn toimiks, eksisteeriks, et tema kaitsekindlustused oleksid piisavalt head, et ses sõltusega ordu enda linnuse sõltuse ordu enda linnus oleks hästi-hästi kaitstud või tema kaitsesüsteemid funktsioneerisid hästi. Aga jah, üld üldilmelt. Ütleme niimoodi, et et nagu nagu linnas ikka, et linna linna keskel on turuplats selle ümber tähtsamad ühiskondlikud hooned, kirik, Uus-Pärnu, ehkki ta oli väike linn, tal oli siiski ka oma raekoda olemas. Et mitte kõigis väikelinnades ei olnud raekoda näiteks Vana-Pärnus, raekoda ei olnud raekoja olemasolu, et see, see ka väljendab siis seda linna kodanikkonna või burgerite sellist ise tead, kust, aga ka jõukust, kas, sest ka see nõuab finantsseda seda ehitada ja üleval pidada, et muidugi muidugi oli see hoone väiksem ja tagasihoidlikum kui, kui siin praegu me näeme Tallinna Tallinna Raekoda, aga tähtis oli see, et ta oli, oli olemas. Ja keskaja linnas on, on see omapärane linna tsentrum, eks ole, on see kõige selline tähtsam prestiižsem rajoon, et selle ümber siis kogunevad linna jõukamad jõukamad elanikud, seal on enamasti kivi, kivi, hoonestus selle turuplatsi ümber, aga samas siis ka linna jõukamad elanikud on need, kellel kellel on kõige suurem majapidamine, sellised suuremad, suuremad maja pida suuremate majapidamistega elanikud või hooned, need siis asuvad linna tsentrumis linna ääres asuvad siis need väikesed käsitööliste majakesed ja, ja, ja sellised puu puuelamud, et erinevalt näiteks Tallinnast on ka uus pärnus linna sees. Kõrtse on aiad. Et põllulappe ei ole, Vana-Pärnus on linna linnapildis leiab isegi põllulapp aga on isegi Uus-Pärnus veel sellist sellist maaala, mis on, mis on nii-öelda välja jagamata aedadega, eks. Et seal raamatutes või linnaraamatutest tuleb välja, et on mingil hetkel siis mõõdetud välja ja, ja jagatud siis kellelegi antud antud aialapp linnamüüri lähedal. Ja et ka linna selline tsentrum on siis see, mille heakorra või väljanägemise eest siis ka linnavalitsus kõige rohkem hoolitseb, turuplats on, on kõige tähtsam. Või üleüldse ainus selline avalik avalik ruum või avalik plats ju keskaja linnas, et see on siis seal on kivisillutis, et see on nagu kõige paremini siis heakorrastatud kohtad, seal ju leiavad aset kõige linna kõige olulisemad sündmused millega iganes seotud ei ole külaliste vastuvõtt, pidustused, protsessioonid, et noh, selles mõttes ta on selline esindus, esinduskoht ja selle heakorra eest kantiga hoolt, aga mujal linnatänavate, kuidas hoida, et see on siis elanike peal ja, ja seal ei ole alati kivisillutis, on puitsillutis. Et üldse tänavavõrk on, oli uus pärnus noh, suhteliselt nõrgalt nõrgalt arenenud linna territoorium ise on, on ka väga väikese on kuskil 200 meetrit või üle 200 meetri, natukene ühtepidi ja 300 meetrit, teistpidi, et, et noh, see on ikkagi väike väike territoorium. Nad ei olnud kindla tänava ääres eiei, nad olid täna võrkulin nõrgalt arenenud seal kas või üks üks tänav, mis oli nii-öelda siis läänest itta ja, ja kaks tänavat põhjast lõunasse, mis, mis kandsid nimesid ja siis olid, ülejäänud olid sellised väikesed, kasime kitsaste või nurga täna midagi sellist kindlate nimedega oli siis kolm, neli tänavat, aga ikkagi krundid on mõõdetud ikkagi nagu teatava korra või noh, korrapära järgi, et nad päris niimoodi suvaliselt hajusalt ei ole peatänavat siis olid, oli pikk tänav pühavaimu tänav ja Riia tänav ja siis on veel ka üks selline poolik, nagu on Väike-Jõejõe tänav, mis, mis on ka teada, aga et jah, ülejäänutel kindlaid kindlaid nimesid ei olnud. Ja muidugi, mis kohapeal on nagu oluline, võib-olla teada, et tänapäevane Rüütli, Rüütli tänav on iseenesest kas see koht, kus jookseb linnal müür või juba natuke linnast väljas, et see linn ise asus sedavõrd jõele, jõele lähemal, et noh, selles mõttes seal ei ole mitte midagi, aga mitte midagi, mis meenutaks, meenutaks seda vana kunagist linna. Oli nii väike linn, kui palju või kui vähe seal inimesi elas ja kes, kes nad olid? Nagu nagu enamike linnade puhul, eks kõik see elanike arvud on selline hinnanguline, et nad päris täpselt ju ju ei tea seda, kui palju seal võis elada, aga hinnanguliselt ütleme, et üks tuhatkond võis, võis neid inimesi olla, kes, kes seal elas. Ja On arvatud, et see jagunes niimoodi. Et seal elas kuskil üle 700 sakslase ja, ja ülejäänud olid siis nii-öelda need mitte mitte sakslased, et selles mõttes jällegi on elanikkonna koosseis mõnevõrra erinev kui, kui Tallinnas, kus on siis ülekaalukas osa just mitte sakslastel, eestlastel aga, aga sellises väikelinnas On on valdavad jälle sakslased toome võrdluseks siia kõrvale Vana-Pärnu kus siis tõenäoliselt elas kõigest 300 inimest ja ka siis arvatavasti siis mingi paarsada sakslastele sadakond, mitte sakslast. Et, et linnad, linnad on väikesed, tõesti väikesed. Aga millest see Pärnu puhul siis tulenes, et sakslasi oli rohkem kui mittesakslasi? Illesseerivera tulenes? No see tuleneb, tuleneb selle linna no nii-öelda iseloomust või sellest, et, et kuna Tallinn on selline suur transiitkaubanduse keskus, et seal on selliseid, selliseid ameteid, mis, mis, mis nõuavad palju tööjõudu või et on tarvis transpordis või, või, või mis iganes lihttöölisi lihttöölisi on just nimelt palju tarvis, aga Pärnu ei olnud selline, et ta ei olnud selline transiitkaubanduse keskus, et ta oli, ta oli tähtis ordule, oli tähtis, väljaveosadam et noh, seal ei olnud lihtsalt Ta tarvidust säärase hulga hulga lihttööliste järgi ja sellepärast seal ka elanud nüüd kuidas reformatsioon, kui me tuleme nüüd? Et selle hooaja teema juurde, kuidas reformatsioon Uus-Pärnusse jõudis? Uus-Pärnusse jõudis reformatsioon mõnevõrra hiljem kui teistesse linnadesse, et ütleme, et kui Tallinnas on pildirüüste 1524, siis Uus-Pärnu Pärnus ilmselt kõige hiljem siis Eesti ala linnadest, kus pildiriistad toimub, on siis 1526. Et ilmselt kõige hiljem sellepärast, et ütleme, et vana-pärnu kohta meil ei ole täpselt teada, mis seal toimus või kas seal toimus ja isenesest reformatsiooni sündmused, uus Pärnus on üsna tähelepanuväärsed. Nimelt tähelepanu väärset, sellepärast et reformatsiooniga seoses toimub siis igal pool kiriku vara sekulariseerimine, uus õpetus, ei vaja enam seda toredust, kõik, mis katoliiklikke jumalateenistusi saatis, vastupidi, ta taunib seda, et uus usk või uus õpetus tahab sellist odavat puhast kirikut. Ja uus Pärnus siis, et kui tavaliselt esimene sündmus on kõigepealt pildi riista ja pärast seda siis toimub, toimub kiriku vara sekulariseerimine ja kõik. Kas, kas mingit uute protestantlik institutsioonide loomine ühislaegas preestrite laegas, mis, mis iganes. Et siis siis Pärnus toimub kõigepealt kiriku vara sekulariseerimine, see tähendab kirikutes kõik need väärisasjad, kirikuriistad kallid, et Need tuuakse kirikutest, ära raekotta kirjutate, kirjutatakse kõik üles, mis kõik on ja linn laseb need enese heaks käiku. Et just ennem siin oli jutuks ka, et et linn kannatas tulekahjude läbi, et oli vaja finantse, et seda uuesti üles ehitada, ja üks üks võimalus tuligi siis kirikult kiriku varad, mis korjati kokku ja müüdi maha ja raha eest, siis ehitati linn, linn üles, et jah, et see kirik, vaata, sekulariseerimine toimus siis kodanikkonna nõusolekul 1525. Ja noh, selles mõttes noh, on selline üks reformatsiooni märk või sellega kaasas kaasas käiv tegevus, aga sellegipoolest puhkes linnas ikkagi ka pildirüüste. Kuigi oli veel midagi rüüstata. Kuigi tegelikult kirikutes ju enam midagi ei olnud, siis kõik kirikud olid tühjad. Et siin see annab jällegi ka sellise võimaluse seda pildi, pildi rüüstatud, mis, mis selle pildirüüste nagu mõte siis nagu oli või, või mis selle eesmärk oli, et kas, kas seal eesmärk oli, oli see, et, et meil on nüüd võimalusena torme kirikusse röövima sele paljaks tassime kõik kõik laiali, et, et nüüd ma saan endale mingisugust väärisvara. Saan oma rahakoti natukene täiendada, et noh, et kas see oli nagu see, mis, mis ajendas inimesi pildi rüüstele või see oli midagi muud. Ja kui me vaatame Pärnus sündmusi, siis ilmselgelt see nagu ei saanud olla see, mis, mis ajendab inimesi või mis ajendas inimesi sellele, sellele teole. Et noh, siin siin paistab nagu, nagu kuidagi eriti selgelt, et seda, seda pühapiltide ja kujude hävitamist seda tuleb, tuleb käsitleda justkui sellist rituaalset rituaalset tegu, et et need pildid, pühakujud rahvas, rahvas neid hävitades, ühesõnaga, tunnistas, et, et see, see ei tähenda midagi enam. Et see on kõigest selline vana koli. Kirik on sellega lihtsalt äri ajanud, et selles uue uue õpetuse kontekstis ei tähenda neile midagi, nad hävitavad, hävitavad selle. Et see on selline rituaalne akt, mis, mis hävitab vana ja juhatab juhatab sisse siis selle uue Et te olete seisukohal, et uus Pärnu näitab, et tegelikult pildi rüüstel olid religioossed tagamaad, mitte ainult lihtsalt laamendamine. Jah, siin tuleb, siin tuleb see nagu kõige selgemalt selgemalt välja, et noh, see oli ilmselgelt ka mujal mujal niimoodi, et noh, et see ei olnud, see ei olnud mingisugune laamendamise, paljas laamendamise ACTA muidugi ei saa ju kõigi motiive seal, eks ole, või sellega laamendajaid lõhkujaid kindlasti oli, oli seal ka neid, kes või noh, mitte laamendajaid lõhkujaid, vaid neid, kes, kes tahtsid varastada või, või kiriku varale küüsi taha ajada, eks ole. Et aga, aga seal olid ikkagi usulised motiivid, noh, ilma selleta on seda ka raske raske ette kujutada, sest noh, see on ikkagi väga-väga suur samm inimese jaoks, kui, kui sa lähed lõhkuma selle pühaku kuju, eks ole, keda, keda sa oled palunud, kellele sa oled annetanud kes, kes on sinu jaoks midagi kehastanud. Et noh, see peab olema inimeste teadvuses siiski siiski väga oluline nihe või, või selline muutus muutus toimunud, et see ei saa olla päris päris, lihtsalt väga pragmaatiline või kasusaamise eesmärgil ainult läbi viidud. Aga kust tulid reformatsiooni ideed Uus-Pärnusse, te olete oma raamatus Uus-Pärnust rääkinud Rostocki linnast. Noh, üks üks tee, mida kaudu need uued ideed siia Liivimaale Eestisse jõudsid, olid õpetajad, kes, kes tulid siia, siis sa asusid kuskile kiriku juurde teenistusse ja asusid siint paavsti kiriku kriitikat tegema, kes, kes oli ka kitarriga seotud. Et siis nii-öelda vahetult vahetult nendega nendega koos, et et noh, Uus-Pärnu puhul pole teada, et võimalik, et keegi siit ka läbi rändas, Melchior Hoffmann teel Tartusse näiteks sattus ka Pärnusse või, või, või Hermann marsov. Et noh, me, me ei tea seda ei ole sellist dokumentaalset kinnitus sellele, et, et sel kombel sel kombel või need inimesed oleksid siia sattunud. Aga teine võimalus või teine tee, mida kaudu Need, uued, sellised reformatsioonilised ideed levisid või, või see kasvupind oli ülikoolid. Ja, ja üks üks tähtis tähtis koht ongi Rostocki ülikool, mis oli, noh, Liivimaa Liivimaa kaupmeeste võsukeste lase kõige kõige armastatum või kõige enam enam külastatud ülikool, kuivõrd Liivimaa linnad ise finantseerisid või toetasid seda seda ülikooli ja ja Rostocki ülikooli, selline vaimne atmosfäär oli mõjut tatud Valdeslaste liikumisest Hussiitidest. Et Husiitlikest liikumistest ideedest, et näiteks noh, keda ka kirjanduses palju esile tuuakse on Johan, Russ, kes seal tegutses ja kes õpetas ja selge see, et iga inimene, kes, kes Rostocki ülikooli külastas, et ei saanud kõik need õpetused, uued ideed paavsti kiriku kriidiga, see kõik ei saanud temast päris mööda minna, ükskõik kas ta ise seda tunnistas või vastu võttis, aga ta sai nendega kurssi, et noh, et see on, see, on see teine kasvu kasvulava või kasvupind et mida, mida kaudu uued ideed nagu levisid selles mõttes noh, see aitab reformatsiooni ideedele levimisele ju kaasa, et kui, kui see pinnas on piisavalt soodne, kuhu, kuhu see seeme siis nii-öelda satub, et olles siis eelnevalt näiteks seal ülikoolides ülikoolides nende uute asjadega kurssi viidud, et siis leidsid need, need uued uued asjad siin kiiresti nagu vastuvõttu, et Liivimaa ongi tähelepanu väärne selle poolest, et et siin reformatsioon leiab väga-väga kiiresti-kiiresti vastuvõttu. Esimesed jutlustajad võisid võis olla Melchior Hoffmann ka näiteks. Noh, jällegi on, on andmed on kesi kesised, et noh, traditsiooniliselt peetakse Pärnus nii-öelda esimeseks või jutustajakses uute uue õpetuse kandjaks Johann EKI või, või Eiken, erinevad nimevormid, kes on endine Riia toomdekaan pöördunud uude usku, et tema sees oli nagu esimene jutlustaja Uus-Pärnus. Aga kes oli pildirüüsteaegne jutlustaja, selle kohta jällegi ei ole kindlaid kindlaid andmeid. Võimalik, et, et see on hilisem pikaajaline kirikuõpetaja Pärnus Hinrich Haane või siin risk allus kes siis hiljem hiljem ka Pärnus tegutses, aga jah, nagu öeldud ei ole, selliseid ei ole hallikatesse niimoodi täpselt täpselt nimesid jäänud, kes, kes oli see pildi ristiaegne või kes siis kestis, tekitas kõiki neid inimesi kirikusse tormama ja pühakujusid hävitama. Ja, ja noh, edasi edasi, see on edasi, siis on terve veel terve rida neid neid kirikuõpetajaid enne Liivimaa sõda, aga nagu öeldud, siis tekivad tere formatsiooniga kaks kogudust saksa ja eesti oma. Jätka siin siis eestlastele seotakse, seotakse sisse oma õpetaja, õigupoolest mitte sakslaste nii-öelda õpetaja või preester reformatsioonieelsel ajal olemas, aga noh, koguduse mõttes siis eesti kogudus tekib, tekib nagu hiljem ja nimeliselt esimene, esimene, mitte saksa jutlustaja, on siis teada aastast 1551 kohaliku Uus-Pärnu päritolu, siis Nikolaus Muller ja tema järel tuleb siis mitte saksa jutlustaja koha peale samuti kohaliku pärit Oro, üks raehärra poeg on ka siis ülikoolis õppinud, et tema, tema asub siis, mitte saksa jutlustaja kohale. Kuidas uus Pärnu kohta kõik see teada on missugustest allikatest siis? On säilinud uus Pärnus selline tähelepanu väärne allikas nagu bürgermeister, Johann Lintemi mälestused, et noh, see on, ütleme, see on ajaloolaste pandud pandud nagu nimetas, või pealkiri, et tegelikult on tegemist siis sellega, et Pärnu linnaraamatusse on siis seal ilma nii-öelda sellise sissejuhatuse alguse ja lõputa on, on kirjutanud toonane bürgermeister üles siis mis, mis nagu toimus, et ta on kirjeldanud, kõigepealt on kirjeldanud kirikuid, kirikute olukorda, kirikute vararent, kaariaid enne reformatsiooni, siis ta on kirjeldanud seda pildirüüste toimumist ja, ja siis ka natukene natukene siis puudutanud, mis, mis nagu kohe siis vahetult pildi pildi rüüstele järg järgnes, et noh, see on selline tähelepanu väärne allikas ja tänu sellele tänu sellele me üldse teame üldse teame midagi pärnu kirikutest, pühakodadest, nende varast ja, ja loomulikult ka reformatsiooni sündmustest ja pidas siis päevikut, võib öelda reformatsiooni sündmuste ajal. No kas nüüd just päevikut võib olla, tähendab, need on ilmselt siiski tagantjärele tagantjärele kirja pandud kirja pandud asjad ja ütleme, et Johannan linte ise jäi nagu vana kiriku või vanaõpetuse õpetuse pooldajaks ja seda, neid tema mälestusi läbib nagu selline selline toon või mõte, et, et et ta püüab nagu selgitada või õigustada seda, et mis tehti, mis nende pühakodadega tehtimis või niivõrd pühakodadega, kuivõrd kiriku varadega. Et ta püüab nagu näidata, et see, kõik, seda vara kasutati heal või õilsale eesmärgil linna heaks, et see ei ole nagu noh, niisama niisama kuhugi läinud, et ta püüab nagu õigustada neid neid oma tegusid või kuna ta on bürgermeister, siis tema on ja et ta on kõige-kõige selle eesotsas. Või sellega initsiaator autor. Aga loomulikult, mis, mis Lintenbeeli oma mälestustega tegelikult saavutab, ongi just nimelt see, et, et kuna need on säilinud, siis siis nii-öelda Pärnu reformatsiooni sündmustest me teame just nimelt nii nagu nagu tema südamele tähendab, nii nagu tema seda kirja paneb, et see on selline selline mäludokument, siis Uus-Pärnu reformatsioonist Ta oli ise ka jõukas varakas mees ja mõjukas linnas sest oli ka jõukas kaupmees. Ta on erakordselt tähelepanu väärne tähelepanu väärne ka juba selles mõttes, et, et ei ole ju palju isikuid, kelle kohta üldse midagi midagi sellist märkimisväärset teada on peale inimese nime näiteks või selle ta on ostnud ühe kinnisvara. Aga ta on siiski üksjagu üksjagu palju andmeid teada, ta on olnud erakordselt mõjukas, jõukas. Ta on olnud väga heades suhetes orduga, et ordu ongi tõenäoliselt või üsna üsna selgelt selle taga, et ta, ta temast sai raehärra, temast sai bürgermeister ja tema head suhted orduga noh, aitavad üldse seda, seda noh, linna üles ehitada. Et nendest rasketest aegadest nagu nagu välja tulla, et ta on, on vaieldamatult väga-väga tähelepanu väärne mees, kogu tema perekond. Et noh, tähelepanu väärne on kas või see, et et mitte ainult tema ei ela, uus panustan. Ta ei ole noh, selles mõttes ta ei ole sünnipärane Uus-Pärnule, vaid ta on siia sisse tulnud. Ja koos temaga mingisugusel hetkel saabus siia ka tema vend, kes on samuti Johan. Ühesõnaga, et kaks Johan fon linte mitte. Ainult et üks on siis vanem, teine noorem, üksn bürgermeister, teine mitte et selline ja noh, tal on väga suur suur perekond, et ka tema poegadest saavad raehärrad, kaupmehed või, või, või ka siis ordu orduteenistuses olevad isikud, et noh, selles mõttes on mõjukas mõjukas isik igal juhul noh kahjuks kahjuks on küll hävinud, et Nikolai kirikus oli ka tema selline uhke, uhke hauaplaat. Et tänapäeval on küll säilinud Pärnu muuseumis ainult selline tema tema vapiga kivi, mis ilmselt oli nagu majamärgina Sis müüritud, müüritud talle kuulunud aida või, või maja sisse. Et seal on kaks, kaks tähte ja Allan siis ristirehad. Aga seda, mis nägu võis Johan van linte Mallena seda ei, ei tea, jällegi ei sellest jah, sellest me isegi teame, paljude avad Tollest ajast on teada veel vähemalt ühe inimese nimi Uus-Pärnust, kuigi teie raamatus on neid väga palju, aga, aga mulle hakkas silma üks nimi Andreas plokk kes oli eestlane, siis. Ja, ja et jah, see on tõepoolest nagu tähelepanuväärne, et eriti eriti ütleme, eesti soost inimesed jõuavad kirjalikes allikates nagu vähe ja, ja eriti veel, et noh, et neist oleks oleks ka nagu tõesti rohkem rohkem teada kui, kui, kui ainult nimi. Et Andreas ploki juhtum on tõesti selles mõttes tähelepanuväärne, et et ta on eesti soost linna elanik, et talle talle kuulus kinnisvarauus, pärnus ta käsitööline müürsepp mis teeb talle või tema, selle see juhtumi tähelepanu pääseks, on, et, et me leiame linna raamatust ühe sissekande selle kohta. Et et kuigi kuigi ta on juba aastaid linnas elanud, ta peaks olema vaba linnakodanik, et, et siis ikkagi aastal 1546 tema endine härra siis sellel aastal sõlmitakse nagu tema endise härraga või isandaga maalsest sõlmitakse selline leping, et ta tasub, tasub midagi sellele härrale summa, et saada siis lõplikult ta nii-öelda vabaks. Et noh, see on tähelepanu väärne just nimelt, et tead, et kuigi kuigi tal on nagu kõik linna linnaelaniku tunnused, et, et siiski on vaja veel mingisugusel hetkel ikkagi ennast veel veel nagu vabaks vabaks osta vabaks, vabaks võidelda, et noh, see on just nagu võib öelda selline väike väikelinna fenomen, et ta et väikelinnal ei ole sedavõrd palju võimu või jõudu, et, et noh, oma elanike eest seista sel kombel nagu näiteks Tallinn, Tallinn on siin seisnud ja isegi pea maha löönud, eks ole, et aga noh, väikelinnal ei ole, ei ole ja võimu, et, et, et omamoodi õigust või tahtmist nii jõuliselt nii jõuliselt läbi suruda. Et kahjuks jah, ei ole tänapäevani säilinud selle Andrese testamenti, kuigi see on kunagi olemas olnud ja sellest ajakirja on lugenud baltisaksa aja Loone andis Laakmann, kes on ka Pärnu aja loog palju kirjutanud või sellega tegelenud. Et, et noh, et ka see ka see on tähelepanuväärne, et et ta on teinud testamendi ja siis pärandanud pärandanud oma vara. Sellised riided ja asjad pärandanud oma vennale, aga kinnisvara siis jätnud linnakodanikule Uus-Pärnu kodanikule, mis tähendab, et tal endal ilmselt ilmselt peret ei olnud, et noh, et see on ka üks üks selline linnaelanikkonna Kesklinna elanikkonna selline omapära või et, et seal elab väga suur hulk vallalisi inimesi, kellel kunagi ei ole peret olnud. Nad, Andreas, Andreas blokk on siis ka üks, üks nagu selline selline näide. Aga et noh, et oma vara ta sai testamendiga siiski pärandada sellele, kellele tahtis. Ei, ei, langenud ei langenud lihtsalt lihtsalt linnale hoolimata jah, sellest, et, et ta oli eestlane, et ikkagi ta sai oma vara vara pärandada just nii, nagu ta tahtis. Pärnu linn juhiti läbi. Reformatsioonituult, et kindlakäeliselt edasi. Mulle tundub teie jutust niimoodi. Ja suhteliselt rahulikult läksid need esimesed reformatsiooni aastad. Jah, et ka tõesti ei, ei saaks öelda selliseid suuri suuri aktsesse või vahe vahejuhtumeid nagu selles mõttes oleks olnud küll aga üks sündmus, mida, millest sa siis uus Pärnu ka nii tahes-tahtmata kisti, see on sisu. Läänemaa vaenus või Läänemaakodusõda aastal 1533. Et. Seoses sellega siis jällegi järjekordne tulekahju Uus-Pärnus, milles linn, linn suures osas suures osas maha põles. Et ka see on, et see on selline detektiivitöö, et, et täpselt teada saada, millises, millises seoses või kes ikkagi selle Uus-Pärnu maha põletas, et aga, aga see on seoses selle Läänemaa vaenusega Läänemaa kodusõjaga, et et siis Läänemaa vaenus tekkis siis sellest, et et tekkis tüli Saare-Lääne piiskopikoha pärast, sinna oli kaks pretendenti. Reinhold von puks orden ja Brandenburgi markkrahv Wilhelm. Et pukse on taline, oli et ta küll valiti sinna kohapeal, aga tal oli tugev opositsioon ja opositsioon soovis saada hoopis teist piiskoppi Sis Wilhelmid piiskopiks ja see on veel selle poolest tähelepanu väärne vaenus, et õigupoolest seisavad seal vastas siis piiskop ja vastas piiskop, kes mõlemad toetavad siis eri konfessioone eriuske. Ja selle selle vaenuse käigus siis tõepoolest kõigepealt põletatakse maha Uus-Pärnu, et uurimine nagu tol hetkel viib selleni, et, et selle selle tellis Vana-Pärnu kirikhärra Johan troste, et üks käsitöö sell ja teenija või prostituut siis süütasid, süütasid selle linna ja siis tekkis suur tulekahju, et aga aga noh, seal on siiski siiski igasugu küsitavusi selles osas, et, et miks, miks vana Pärnu kirik ära pidi tellima Uus-Pärnu mahapõletamised, et sellist motivatsiooni sellele teole on, on nagu raske leida ja, ja ka hiljem linnaraamatut Pärnu linnaraamatu märkmed ja, ja ka muud dokumendid viitavad nagu hoopis sellele, et selle tulekahju tellimisega või, või selle tulekahju tekkimisega võib seotud olla hoopis markkrahv Wilhelm jah, ja siis, et mitte ainult uus Pärnu ei kannata selle kodusõja võisele vaenuse käigus, vaid ka naaberlinn Vana-Pärnu nimelt et selleks, et neid vaenud, vanud saavaid pooli nii-öelda lepitada, siis Tartu piiskop teeb ettepaneku, et kõik pooled võiksid kokku saada ja määrab selleks kohaks Vana-Pärnu ja aga eelnevalt siis kaks nädalat enne seda, kui see kokkusaamine peaks peaks toimuma saabub sinna ukseorden oma meestega, põletab maha Vana-Pärnu k Audru mõisa. Ja siis on teada, et ka sellest, et ta Ta teeb Vana-Pärnu kirikus kohutavaid hirmutegusid, seal rüüstab haudu, viib kellade minema, mingisugused kõik hauaplaadid lõhub või tassib minemata, selliseid selliseid hirmutegusid paneb seal siis toime. Et ühesõnaga siis jah, et Läänemaa vaenuse käigus mõlemad linnad siis saavad, saavad rängalt rängalt kannatada. Aga võim jagatakse ära. Paraku ei võime jagada ära, et paraku läheb nii, et, Wilhelm sunnitakse siiski taanduma ja Reinhold taastatakse siis seal piiskopi ametis, et saab siis ametisse ikkagi katoliku usku toetav piiskop. Vilsem peab veel ootama. Et jah, et selles mõttes ta on nagu tähelepanuväärne, et kuigi seal kuigi seal on nagu vastastikku eri konfessioonid. Et selles vaenuses on haaratud veel teisedki ju kõik jõud, Tartu piiskop, Riia linn, Tallinn, aga et need vahejooned ei jookse seal siiski mitte kuidagi mööda konfessioone, vaid on seal, on ikkagi ka teised, et ta ei ole selline puhas konfessioonide vastasseisud, seal on ikkagi teised teised asjad asjad nagu ka mängivad ja isegi Uus-Pärnu enda kodanikkond, kes peaks ju ka noh, usutunnistuse järgi toetama Wilhelmit, on siiski näha, et ta seda ei tee, et vastupidi, ta tahab nagu endale Wilhelmi kõige suurema toetaja kinnisvarauus Pärnus selle põhjendusega, et tema läbi on linna alles sündinud suur kahju, et noh, et ka seal ka seal need jooned ei jookse siis nii-öelda seda usutunnistust mööda. Pärast seda konflikti siis saabub Pärnusse mõneks ajaks võimalus üles ehitada linnu uuesti, kuni kuni tulevad uued hullud ajad ja Liivi sõda. Jah, et pärast seda 1530 kolmandat aastat tõepoolest saabub selline paikne noh, suhteliselt nagu vaikne aeg, kus ehitatakse üles uut kirikut. Et sellest sellest ajast ei ole tõesti midagi, midagi sellist, ekstreemsete ka märkimisnoh, niisugust märkimisväärsetväärset nagu teada, et aga aga ütleme nii, et, et seoses selle reformatsiooni ka see aga noh, seoses ka tulekahjude ja Läänemaa vaenusega. Et kõige selle tulemusena sellisest kiriklikust vaatepunktist, et linnalinnas muutub nagu küllaltki palju, et kui keskajal on pärnus õige mitu pühakoda nii linna sees kui ka väljaspool linnamüüre, siis siis pärast reformatsiooni jääb alles ainult üks. See on Nikolai kirik. Et näiteks Gertrudi kirik muudetakse ümber hobuveskiks, et Jaani kirikus ehitataksegi maja siis püha vaimu, kirik on varemetes, laguneb. Sedasama bürgermeister keelast eelpool ka juttu oli, tema isegi tal on kavatsus ära osta, aga millegipärast linn keeldub nagu tehingut siiski tegemast, et mis, mis plaanid või tal võisid selle kirikuga olla, on muidugi raske öelda, et et aga jah, kirikute kavatses endale igatahes osta. Ja kalent linna linnalinnast väljapool, jah. Maarja-Magdaleena kirik samuti, ta on tükk aega varemetes ja siis lõpuks lammutatakse sõjalistel kaalutlustel maha, et, et noh, selles mõttes jääb, jääb ainult üks, üks pühakoda ja ka pühakojasisene ilme on muutunud pühapildid, pühakujud kaovad kiriku kiriku sisemusest, samuti kõik need kirikuriistad mis on sealt juba ju varem varem välja viidud ja tõepoolest, ega ka uus uue usu jumalateenistus ei nõua nii palju kirikuriistu, et piisab, piisab sellest paarist paarist karikast. Ja noh, enam enam ei põletata seal ka nii palju vahaküünlaid, nagu varasemal ajal oli, oli kombeks, et uus õpetus peab seda pildi kummardamise osaks ja townis taunis seda kommet ta millalgi siis noh, täpselt ei oska öelda, aga millalgi ilmub siis ka koguduse pingistik, et keskajal kirikud on tühjad, seal on ainult mõned, mõned pingid, siis ilmub kogudusele pildistik. Et sellised sellised välised välised muutused, muutused toimuvad siis ka. Ajaloodoktor hinna Põldsam Jürjo rääkis Uus-Pärnust 16. sajandi reformatsioonituultes. Minu nimi on Piret Kriivan ja saate toimetajana. Tuletan meelde, et saate kodulehelt Eesti lugu, punkt vikerraadio poee saab hulga häid vihjeid ikka saate juurde. Täna näiteks Pärnu ajaloo ja Läänemaa kodusõja kohta. Saates viimaseks aga üks ilus laul Pärnust paljude teiste ilusate laulude seast ja see on Raimond Valgre ballaad Pärnust Sulev Luige, Tõnu Raadiku ja Aare Jaama esituses salvestatud 1993. aastal plaadile. Kuskilt ei leia miski, pumbad ei käi. Pärnu või ta. Kord siin asi, puhkepäeva siin keeles kõnni palvel, siin ütlesidki. Unelm paari roosist taid jäi roosist paka, vaid jäi roosist hakanud.