Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. President Arnold Rüütel väidab, et nõukogude režiimi eri osa, aga nad tegutsesid lisaks desintegraatoriga ka paljudes teistes uurimisasutustes. Presidendi kinnitusel tema ühegi teise eriosakonna loomiseks allkirja ei andnud. Presidendikandidaadi Toomas Hendrik Ilves tahab, et presidendivalimiste eelsed edaspidised arutelud keskenduvad Eesti tuleviku võtmeküsimustele ega lõhestada ühiskonda. Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on Eestis jätkuvalt probleeme ametnike suhtumisega elanike teenindamisel. Aasta ülevaates toob õiguskantsler välja ka järelevalve puudujäägid. Eesti ei oska meestele, kes kaitseväeteenistusest keelduvad rakendust leida. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts näeb selle võimalusena asendusteenistust. Kihnu võib saada mandriga aastaringse laevaühenduse. Kui asjad õnnestuvad, võib jääklassiga laev liinile saada juba detsembris. 12 riigi esindajad arutavad Palmses Euroopa rohekoridori ideed. See oleks kaitsealade vöönd, mis ulatub Barentsi merest Musta Mereni. Rahvusooper Estonia alustab homme juubelipidustusi. Selle sisse mahuvad suur galakontsert ja Anton Hansen Tammsaare juuditi esietendus. Seoses Estonia sünnipäevaga anti välja ka 11-st heliplaadist koosnev kogumik rahvusooperiartistidest läbi aegade välismaalt. Euroopa komisjon kavatseb soovitada Rumeenia ja Bulgaaria võtmist Euroopa Liidu liikmeks 2007.-st aastast. Nii kinnitas üks komisjoni ametnik uudisteagentuurile Reuters. Küsitluste järgi võidavad Rootsi seitsmeteistkümnenda septembri parlamendivalimised ülinapilt parempoolsed erakonnad ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, puhub loodetuul ja sooja on 16 kuni 19 kraadi. President Arnold Rüütel on täna väitnud, et tema seostamine Johannes Hindi represseerimisega analusetu presidendi sõnul tegutses ta vaid ettenähtud korra raamides, jätkab Hanno Tomberg. President Rüütel tegi täna hommikul avalduse, kus ta kinnitas, et tema tegevuse seostamine Johannes Hindi represseerimisega on täiesti alusetu. Arhiivimaterjalide tollase tegelikkuse hindamisest järeldub, et minu allkiri viidatud dokumentidel ei olnud seotud Johannes Hindi represseerimisega vaid osundas nõuetele korraldada asjaajamine desintegraatorid vastavaks dollastele normidele, on kirjas avalduses. Rüütli sõnul tegutses ta ette nähtud korra raamides, kui andis korralduse luua vastav eriosakond desintegraatori juurde. Sellised bürood olid kõikides nendes uurimisasutustes ja kohtades, kus oli selline teaduslik uurimistöö, mis eeldas ja olid võimalikud uurimused, mis mida oli võimalik siis vormistada patentidena, nõnda et selles ei ole mitte mingisugust muud seal vabadust olnud. Ja nii oli see Teaduste akadeemias ülikoolides enamuses ilmselt ja ka vastavates teadusliku uurimisinstituutides ja uurimisgruppides. Aga desintegraatori oli niisugune uurimisgrupp. Aga laboratoorium, mis suhtles otse Moskvaga ja ordineeriti sealtkaudu paljusid uurimusi, mis seal tehti, midagi mina ei tea ja selle tõttu oli ilmselt see nõue, võib olla mõningal määral suhtuti nõudlikumalt sellesse. Eesti Raadio küsimusele, kas Rüütli allkiri võib seista veel mõne totalitaarse režiimi eriosakonna loomise all, vastas president järgnevalt. Minule ei ole see teada ja ma ei suuda seda meenutada ja ka desintegraatori käsitlevates materjalidesse. Ma ei tea, et oleks kuskil pool midagi taolist. Et ma oleks mingist selliseid ülesandeid andnud. Arnold Rüütel kutsus presidendikampaania osalisi üles näitama austust üksteise rahva ja tema huvide vastu ning keskenduma edasistes arutlustes, ühiskonna arengu seisukohalt olulistele küsimustele. Viimasega ühines täna ka teine presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves, lisades samas, et kahjuks ei lase Arnold Rüütli taaskandideerimine presidendi ametisse mineviku varjudes hajuda ega Eesti inimestel rahulikult eluga edasi minna. Rüütel kinnitas, et pole kahetsenud oma otsust kandideerida presidendiks valimiskogus. Ma olen korduvalt öelnud ja väga tõsiselt 24. veebruaril, mul on aastaid omajagu, sellepärast ma ei kandideeri ja toetan, et Riigikogus valimistel valitaks presidenti ja ma õnnitlen seda, kes valitakse ja kordan seda ka praegu nüüd, kus see ei realiseerunud, siis on uus poliitiline olukord ja me oleme praegu selles poliitilises olukorras ja ma kutsun üles suhtuma nagu kõik üksteisesse ja ma kutsun üles ka neid kandidaate või neid inimesi, kes kandideerib, erinevad praegu, nüüd valimiskogus sellisele korrektsele, suhtlusele suhtumisele, me suhtuksime üksteisesse respektiga, räägiksime eesti rahva huvidest. Niisugused räiged rünnakud kujutavad endast psühhoterrorismi juba meie ühiskonnas. Veel nädalapäevad tagasi kinnitas president Postimehele antud vastuses, et olukord, kus riigikogus välja antud hääletussedelil on vaid üks nimi, ei sobi demokraatlike ideaalidega, mille nimel Eesti iseseisvus taastati. Õiguskantsler Allar Jõks andis täna riigikogu esimehele Toomas Vareki üle oma aastaülevaate. Mis on põhilised puudused, küsis Tõnu Karjatse. Ligi 400 leheküljelise ülevaate aluseks on õiguskantslerile aasta jooksul laekunud avaldused seadusrikkumiste või puudujääkide kohta. Allar Jõks ühte või teist valdkonda eraldi esile ei tõstaks, küll on aga korduvaks probleemiks bürokraatia ja ametnike rumalus. Kõige rohkem kaebusi oli sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, aga eelnevast ei saa muidugi teha järeldust, et sotsiaalministeeriumi valitsemisala on kõige probleemsem lihtsalt kõige rohkem kaebusi nendes asjades esitati teiseks haridusküsimusedhariduse kättesaadavus, hariduse kättesaadavus puuetega lastele. Eriinternaatkoolide olukord on samuti olnud meil eelmisel aastal tähelepanu all ja ka saab sellel aastal olema üks meie prioriteetidest. Kas on mingeid selliseid probleeme või valdkondi, mis korduvad aastast aastasse? Jah, ebapiisav suhtlemine asutuse isiku vahel on jätkuvalt murelapseks, see tähendab seda, et ametnikud ei ole mitte alati orienteeritud inimesele andmaks selged, arusaadavad, viisakad vastust tihtipeale ametnikud suhelnud inimesega ametnikukeeles tulemuseks on see. Inimesele suunatud kiri on ainult õigusakte tsiteerivad piilis ja inimese õigustest ei ole võimalik seal tegelikult üldse aru saada. Õiguskantsler tõi esile ka järelevalve küsimuse, rõhutades, et see pole vaid ametkondadesisene küsimus. Siin on mitmeid märkusi meil selle kohta, kuidas ühes või teises valitsemisalas järelevalve ei toimi, näiteks ehitusjärelevalve on ebapiisav liiklusjärelevalve. Nii et see, kuidas riigis järelevalve toimib, on tegelikult põhiõiguste tagamise seisukohalt võtmetähtsusega. Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas saata riigikogu soovitusega vastu võtta eelnõu, mis käsitleb Saksamaale ümberasunud vara. Eelnõu algatas Res Publica. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks omandireformi aluste seaduse lõige, mille järgi lahendatakse Saksamaale hilise ümber asunud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. Kiideti heaks ka Kalev Kuke muudatusettepanek, et lõike kehtetuks tunnistamisest ei tulene õigust esitada uusi tagastamise või kompenseerimise taotlusi. Vastavad komisjonid vaatavad üheksa kuu jooksul läbi kõik taotlused, mis senise lõike tõttu jäid läbi vaatamata. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts pakub välja, et kaitseväeteenistusest keeldujaid kasvatataks päästetöödel. Siseministeeriumi vastava valdkonna asjatundja Jako Verniku sõnul ei oska ka ministeerium nende meestega midagi peale hakata, jätkab Hanno Tomberg. Viitseadmiral Tarmo kõuts peab metsakustutustöödel Eesti eliitüksuse Scoutspataljoni kasutamist ressursi raiskamiseks ja soovitab riigil tulemuslikumalt rakendada asendusteenistust. Viimane on kirjas ka kaitseväeteenistuse seaduses nende noormeeste jaoks, kes ei soovi eetilistel või usulistel kaalutlustel relva kanda. Asendusteenistuse korraldamise eest vastutab siseministeerium. Ministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja asetäitja Jako Vernik. Seda on rakendatud 90.-te alguses ja seoses üksikute päästekompaniidega, mis päästeameti all tegutsesid kuni viimase ajani, aga seal ka küll rohkem siiski lõpuks mind ei ajateenijate peale üle tekkisid seal erinevad erinevad probleemid asendusteenistujate kani, usulise kuuluvuse, kui suhtes, et midagi ei saa teha ja nii edasi. Kaitseminister Jürgen Ligi, mille taha seni on jäänud asendusteenistuse rakendamine, peab ütlema, et see oli siseministeeriumi soovimatu, seda nemad on seaduse järgi selle korraldajad. Verniku sõnul pole riigil täpset ettekujutust, mida antud noormeestega pihta hakata. Siseministeerium neid päästeametnikes kasvatada ei soovita. Selleks, et osaleda tulekustutus ja päästetöödel, on ametlikul meil vaja vastavat väljaõpet ja kuna asendusteenistuse aeg on küllaltki lühike, hetkel on nagu seisukoht selline, et me ei pea põhjendatuks nende väljaõpetamist nagu sellisele tasemele meie kaadripoliitika nagu on selline, et ikka pikemaks ajaks päästjad võiksid jääda. See on sihuke moraali küsimus, et kui meile öeldakse, et kogu kaitsevägi peab alati võtta olema, et või tulekahjud on nagu, nagu meil riigikaitset eksisteerida, nagu neil on, kui igapäevast tööd ei olekski, aga teiselt poolt jätaks täiesti vabalt poisid kasutamata seal moraali küsimus aususe küsimus. Vernik lubab mingit lahendust aasta lõpuks, kuid väidab, et raha peaks tulema kaitseministeeriumi eelarvest. Kaitseressursside amet on sellel aastal esimest korda üle vastase vahel tehtud ettepaneku kasutada viit asendusteenistujat omalt poolt siseministeeriumi haldusalast. Päästeamet on valmis kasutama asendusteenistujaid. Kas sellel on perspektiivi? Ei, ei oska praegu hetkel üheselt vastata. Kaitseministeeriumi seisukoht on risti vastupidine. Raha peab leidma siseministeerium, kes vastutab ka asendusteenistusse saadetavate noormeeste rakendamise eest. Siseministeerium peaks vastava paragrahvi endale ette võtma ja pakkumised vastu, aga see ei ole liiga keeruline. President Arnold Rüütel allkirjastas täna otsuse major Raivo Lumiste määramise kohta kaitseliidu ülemaks alates kuuendast septembrist 2006. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Taani võimud arreteerisid üheksa inimest, keda kahtlustatakse terrorirünnakute ettevalmistamises. Taani julgeolekuteenistus teatas, et vahistamised pandi toime möödunud ööl Uuden sees. Tegemist oli islamiusku alla kolmekümneaastaste meestega, kes olid varunud lõhkematerjali. Luureteenistus teatas, et mehed otsustati arreteerida, siis ei teatud täpselt, kuhu nad võimalik ettevalmistustega on juba jõudnud. Taani julgeolekuteenistus on sel aastal eriti tähelepanelik, sest kardetakse, et niinimetatud karikatuuri skandaalideta tuhandaani saanud mitmete islamiterroriorganisatsioonide rünnaku sihtmärgiks. Euroopa komisjon kavatseb soovitada ühenduse liikmesriikidele võtta Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa liidu liikmeteks pigem 2007. aastal kui 2008. aastal kuid liitumisel seatakse kahele uustulijale mitmeid tingimusi, teatas üks komisjoni tundmatuks jääda sooviv ametnik uudisteagentuurile Reuters. Euroopa komisjon esitab oma ametlikud soovitused 26. septembril. Lõpliku otsuse peaks liikmesriikide liidrid tegema oktoobrikuus. Esialgsete kavade järgi jäävad uustulnukad välja mitmetest Euroopa Liidu ühistegevusaladest, sest nad pole selleks lihtsalt valmis. Ilmselt jäävad nad eemale korruptsiooni ja kuritegevuse vastu võitlemise organite tööst, kuna mõlema riigiaparaat on ise hädas suure korruptsiooniga. Küsitluste järgi juhivad Rootsi seitsmeteistkümnenda septembri parlamendivalimiste eel populaarsustabelit Paremtsentristliku bloki parteid, mida toetavad 49 protsenti rootslastest. Sellesse blokki kuuluvad moderaadid, liberaalid ja kristlikud demokraadid praegu võimul olevaid sotsiaaldemokraatia eesotsas peaminister Göran pärssoniga ning Sotside liitlasi. Rohelisi toetab 47 protsenti küsitletutest. Küsitluse järgi populaarsust kasvatanud ka immigrantide vastane Rootsi demokraatide partei, mida toetab küll ainult kolm protsenti vastanutest, kuid möödunud valimistel kogusid nad vaid 1,4 protsenti häältest. Ja uuesti Eestist. Majandusministeeriumi energiapoliitika osakonnajuhataja Einari Kiiseli sõnul arutati täna meetmeid, kuidas leevendada gaasi hinna edasist tõusu. Selge on see, et kohvi hind ka tulevikus tõuseb veelgi ja siin on võimalusi mõjutada, nagu ma ise tõdesime, väga palju riigil täna ei ole, kui palju neid võimalusi tegelikult on? Jah, siin väga palju võimalusi ei ole, sest tegemist on ikkagi selliseid Gazpromi monopoli ka selles valdkonnas ütleme, ainukene koht, mida siis, nagu me riigis näeme, on see, et oma gaasitarbimist võiks sõltuvust hakata järk-järgult vähendama. Kas te näete täna võimalust, et majandusministeerium või valitsus hakkaksid kompenseerima elanikele gaasi hinnatõusu, makstes neile teatud määral kinni seda hinnavahet? Ei sellist varianti täna ei arutatudki ja ma arvan, et ei ole ka praeguses kontekstis eriti reaalne. Kas Eesti kaasal on mingeid indikatsioone tulevikuks, kas see kavandatav hinnatõus on ühekordne või võime lähiaastatel veel samast hinnatõusu oodata? No arvata võib, et neid hinnatõuse tuleb lähiaastatel veelgi. Et Gazprom on võtnud poliitika, et suurendada Baltimaades gaasituruhinda sellisele tasemele, nagu on see teistes Euroopa Liidu riikides ning praegu on meil sinnamaani veel nagu tükk maad minna. Me saame siin tõesti anda nagu seda signaali, et gaas on kallinemas ning teiste ressursside kasutamine, eriti selliste kodumaiste ressursside kasutamine on muutumas tunduvalt paremaks lahenduseks kui gaasi kasutamine näiteks puitu või turvast või puidu hakata selliseid kodumaised ja ka taastuvaid energiaressursse. Küsis Hanno Tamberg. 12 riigi esindajad arutavad Palm selles Euroopa rohekoridori ideed. See oleks kaitsealade vöönd, mis ulatub Barentsi merest musta mereni, teatab Ago Gaškov. Nii suur kaitseala annab ülevaate suurest osast Euroopa loodusest arktilises tundras. On selles, et Euroopas on piirkondi, mida pole aastakümneid kasutatud soli piir ida ja Lääne-Euroopa vahel või et seal on väga huvitav, peaaegu rikkumata loodus ja meie eesmärk on neid piirkondi kaitstes arendada riikidevahelist looduskaitsekoostööd. Samuti on meil kavas looduskaitsekoostööd regionaalarenguks kasutada, ütles alalislang. Rohekoridore algab niisiis Koola poolsaare tundratest siirdub läbi Saksamaa triestesse Vahemere äärde ümbritseb Tanja ja endise Jugoslaavia. Veel 15 aastat tagasi tunti seda joont raudse eesriide, noh Eesti maaülikooli professor Kalev Sepp. Mitmel pool Euroopas oli piibitsioon 10 20 kilomeetrit lai ja tänu sellele Militaarsele kaitsele selliseid ka paljud loodusväärtused kui avatuks muutusse turistile ja, ja näiteks ka loodusteadlasele. Piirkonniti on see väga erinev, et võib-olla koridor Venemaa ja Soome vahel on vähem avatud ja võib-olla Austria ja Ungari vahel on turismimagnet. Lisaks looduskaitsele püütakse jah, seda ka paremini müüa turistidele külastajatele püütakse kaasata kohalikke omavalitsusi. Raudtee eesriide võimas sõnumid tänapäeval säästvast arengusse kasutada, ära kasutada. Nojah, aga kas kõik see loodus säilis seal tänu sellele, et see oli suletud, et seal oligi raudne eesriie, nüüd kui ta turistidele avaneb, toob ilmselt kaasa selle, et kõik see hävib võib-olla kümnekonna aastaga. Turism on tõeline looduse saastaja ju tegelikult see ei ole sugugi loodusesõbralik. Nähtuse üks eesmärk on ka siis välja töötada kaitse korraldusse, kavad või turismiarenduskavadega, et need väärtused vaatamata suurele inimhulgale ikkagi säiliksid. Eestis haarab rohekoridor Läänemere saared. Kihnu võib saada mandriga aastaringse laevaühenduse, täpsemalt Toomas šalda vahendusel. Tänasel kohtumisel Pärnu maavanem Toomas Kivimägi võtsid osaühingu Kihnu veeteed esindajad üles varemgi jutuks olnud jääklassiga laeva muretsemise teema, et pikendada navigatsiooniperioodi mandri ja Kihnu vahel. Praegu peab ettevõte ühendust Pärnu ja Kihnu ning Munalaiu ja Kihnu vahel kahe tavalise reisi laevaga ning meie jääoludest tulenevalt ei saa nendega navigeerida mitu head talvekuud. Sel ajal tuleb opereerida lennukil, kuid pärast lennufirma Air Livonia lõpetamist pole Kihnu ja Pärnu vahet lendajat leitud. Osaühingu Kihnu veeteed. Nõukogu esimees Valdo palu sõnul võib aga minna nii, et hakkama saab lennukite. Me käisime vaatamas Soomes ühte jääklassi laeva, me loodame, et ta suudaks terve talve sõita, selleks omavahelised kokkulepped paberile saama ja rahanumbrid kõik ilusti ritta saama ja muud nagu ei olegi, takistasid riigi toodame, loodan kindlasti, kui kõik plaanipäraselt läheb, see ikka peaks hakkama toimima detsembrikuust alates siis, kui hall meile ootamatult, kus siis oleks meil laevuta. Reisijate salong on 60 kohta ja sõiduautolt väikseid läheb kolm, neli kaubaauto, võib-olla läheb üks-kaks. Nii et teie olete paistvad mehed, veendunud, et saaks täitsa hakkama, ilma lennukite oleme küll läinud. Mida arvab Kihnu veeteedeplaanidest Pärnu maavanem Toomas Kivimägi? Ma usun, et on võimalik selline aastaringse navigatsiooni tagamine, kas meil õnnestub nii-öelda see nüüd, et juba sel talvisel hooajal realiseerida või mitte, et see on natukene keeruline küsimus veel kõigile teadaolevalt ei ole aga tänaseks päevaks ju sõlmitud ühtegi lepingut ühegi lennufirmaga kihlaste veoks, siis me peame tegelema paralleelselt nii võimalike uute lennuoperaatorite leidmisega kui teiselt poolt otsima võimalusi ka võimalike uute parvlaevade soetamiseks. Rahvusooper Estonia tutvustas ajakirjanikele juubelisündmuste kava 100. sünnipäeva üritused kestavad septembri lõpuni, meile vahendab seda Tõnu Karjatse. Kõige olulisemaks kuupäevaks on 16. september, mis tähistab ka rahvusooperi tegevuse algust. Rahvusooper Estonia direktor Paul Himma. 16. on nüüd see noh, mõtteline murdepunkt või, või ütleme siis sünnipäeva hetk, kus tõesti Estonia alustab oma teist sajandit see päev konkreetselt on mõeldud sellisena, et see päädib siis piduliku galakontserdiga, mida kannab üle nii Eesti raadio kui televisioon. See on kolmeosaline ja esindatud on nii ooper, ballett kui, kui operett enne seda päeval kell 12. Me külastame metsakalmistut ja ka teisi kalmistuid, peatume hetkeks mõelda nendele taanlastele, keda meie hulgas ei ole aga samas Toomega sealt Paul Pinna juurest ühe tule ja Toomasele, Rävala puiestee algusesse, kus kell kaks. Me avame mälestusmärgi selles kohas, kus kunagi enne sõda oli Estonia esimene maja. Rahvusooperi juubeli puhul jõuab lavalaudadele ka draamaetendus, selleks on Anton Hansen Tammsaare Juudit Katri Aaslav-Tepandi lavastuses. Erakordseks teeb lavastuse juba see, et selles mängivad koos eesti draamanäitlejad ja Estonia artistid. Ühtlasi on meie draamaklassiku Estonia lavale toomine sümboolne kummardus Estonia algusaegadele, mil seal lavastati vaid sõnateatrit. Omaette austusavalduseks on ka Estonia juubeliks ilmunud kogumikus 11-le. Plaadile on koondatud muusikapalu Estonia solistide esituses. Nende laulsid näiteks meta Kodanipork ja Georg Ots. Aastal 1959. Kogumiku koostaja Jüri Kruus, meie inimesed peaksid teadma, mis oli meie minevik ja kuivõrd uhke oli mehe minevik. Ma olen raudselt kindel, et meie teater võib uhke olla, et üks väike vabariik suudab välja panna aegade jooksul niivõrd palju fantastilisi kunstnikke. Neid kunstnikke, mis ei esine mitte ainult meil, vaid esindavad Eestit. Estonia teatrit väljaspool meie piire. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja rannikul kuus kuni 11, puhanguti 16 meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 16 kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb, kohati sajab hoovihma. Puhub loodetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ja sooja on 16 kuni 19 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.