Tänane saade räägib harfi Firtoosist varajase muusikaspetsialistist erakordsest kunstniku isiksusest. Ändju Lorenz kingist. Harfimängijast teeb saate Margit Peil. And you muusikukarjäär algas kodukohas väikesel saarel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Saare nimi on Kersni, seal laulis anud ju lapsena kiriku poistekooris. Saare kultuur oli segunenud, seal oli midagi inglismaalt, midagi Prantsusmaalt. Suurem osa aktiivsest õppeajast möödus Andryul lauldes inglise stiilis kirikus. Ja üsna oluline osa ajast mängides orelit prantsuse kirikus. And you arvab, et see on olnud oluliseks lähtepunktiks tema muusika mõistmisel sest juba üsna varases lapseeas said aru. Muusikale võib läheneda väga erinevatest külgedest. Angeles King õppis hargen mängima omal käel, kujundades oma mängutehnikat ajalooliste allikate põhjal. Tema osa barokkharfimängutehnika taastamisel ja uuendamisel on peetud Cambridge'i varajase muusikaühingu poolt välja antava err impotki auhinna vääriliseks aastal 1992 97. aastal saida Grünbergi auhinna ja samal aastal määrati ta preemenis Academy Alte Mosiit harfi ja kontiinova professoriks. On ju on esinenud koos peaaegu kõikide Euroopa tuntumate varajase muusika ansamblitega. Ta on üks ansambli tragikomöödia asutajatest ning juhtidest. Hiljem on ta teinud tihedat koostööd koordise valliga ning ansambliga Esperioon. 20 94. aastal asutas ta oma ansambli The Haab kontsert, millega on siiani pakkunud värsket, professionaalset ja äärmiselt loomingulist nägemust möödunud sajandite helikunstist. Andrew Lorentz king ütleb, et nagu paljud inglise muusikud alustas oma karjääri lauljana kiriku poistekooris sellel väikesel saarel, mis oli osaliselt inglise ja osalt prantsuse valdus. Ta laulis seal poistekooris inglise katedraalis mis on stardipakuks olnud paljudele inglise muusikutele. Seal õppis tundma püüdi, tallise kib, on siia brüsseli muusikat ja samas õppis ta ka prantsuse stiili orelimängu. Ta peab seda enda jaoks väga kasulikuks kokku puutuda nii inglise kui ka prantsuse stiiliga, sest hiljem, kui hakkas tegelema professionaalse muusikaga mõistist ja tänu sellele just kõige paremini, et kontrastid on muusikamaailmas kõige tähtsamad. Äntu loores kindlaks õppima matemaatikat, Cambridge'i. Sel ajal jõudsid Inglismaale ansambli he's periood 20 esimesed plaadid. Ansambli hääled tundusid olevat erakordselt vibreerivad ja värvikad. Orgestratsioon kaleidoskoopiline hordise valli esimesed tööd olid selle ala spetsiifika tundjaile tõeliseks avastuseks. Pärast õpinguid Cambridge'is läks õppima Londoni varajase muusikakeskusesse. Esimeses loengus esitati küsimus, mida tähendab varajase muusika laulmine. Õpingute lõppedes oli Antsu veendunud, et pole olemas teatud kindlad varajase muusika ja niinimetatud saundi. Igas teoses tuleb kõlamaailm väga oskuslikult ja ettevaatlikult taasluua. Arvestades igat detaili kogu filosoofiat, mis seisab muusika taga. And you rõhutab veel kord, et kui hakkas tegelema varajase muusikaga, said aru, et kontrastid muusikas erakordselt tähtsad. Ta sai aru, et varasemal perioodil oli hoopis vähem kontakte erinevate paikade vahel. Tänapäeval on ju tohutult võimalusi lennata lennukiga laevaga kiiresti ühelt maalt teisele. Meil on televisioon ja raadio, mis võimaldab erinevate maade tuuridel olla omavahel kontaktis. Kuid varem arendas iga maa omaenda kultuuri ja kontakte teiste maailmapunktidega oli hoopiski vähem. See tähendab, et kõikvõimalikud individuaalsed stiilid võisid areneda väga omapäraseks seoses üsna suletud keskkonna ainulaadsete omadustega. Kui rääkida veel lapsepõlvest, siis tundub, et kontrastid olid jah kõige olulisemad. Andjud mõjutas otsene inglise stiil ja samas ka prantsuse stiil. Kui end ju hiljem hakkas huvi tundma varajase muusika vastu muutusid kontrastid do jaoks kõige tähtsamaks. Nagu ta ütles, olid ju automaatarenenud igaüks omaette. Anud üle oli küllalt suur šokk, kui ta sai aru, et muusika, millesse ta oli kiindunud oli just nimelt varajane muusika. Ja et inglise kirikumuusika oli vaid üks väga paljudest stiilidest. Ja üsna ruttu sai ta teada, et on veel mitmeid teisi kirikumuusika arenguteid ja et on üsna eksitav rääkida erinevatest varajase muusikastiilidest, sest igal maal, igas ajalooperioodis on oma kindel stiil. Ja kui kellelegi meeldib varajane muusika, siis eelkõige sellepärast siin on nii palju kontraste. Siis võib rääkida oma rahvamuusikast, mida on mõjutanud nii inglise kui ka prantsuse rahva pärand. Laulmise stiil on lähedane normaalne Indiale ja Prantsusmaale ja sõnad on prantsuse dialektis. Kuid tantsustiil on pigem inglisepärane, nii et do kasvas just nimelt sellise muusika keskel. Andrei peab oma arenguteel kõige olulisemaks kirikumuusikat muusikat, mida esitati inglise katedraalis, kus lauldi inglise 16. sajandi muusikat. Noore poisina oli sändru jaoks iseenesest mõistetav muusika. See ei olnud lihtsalt mingi ajalooline intellektuaalne õppetund või muuseumi muusika. See oli tema jaoks tõeline muusika. Minu jaoks oli küllaltki suur šokk, et muusika, mis talle nii väga meeldis ja mida ta pidas varajaseks muusikaks oli ainult üks väike osa sellest inglise kirikumuusika. Aga õpingute jooksul avastas ta uskumatult palju muud. Suurem osa keskaja muusika puhul me ei tea piisavalt, kus ja kuidas seda esitati. Kuid ometi on säilinud mingeid kaudseid vihjeid. Näiteks tuntud Taanieli mängu puhul on nüüd teada, et kirikusse suunduva kuninga eel musitseeris harfimängija. Me teame, et midagi siis juhtus, kuid me ei tea täpselt, mis juhtus ja et tuli luua midagi täiesti uut, mis oli samas ka vastav tolle ajastu nõuetele ja ootustele. Ja kõike seda võiks arvestada ka tänapäeval keskaja muusikat esitades. Seitsmeteistkümnendast sajandist on meil tunduvalt rohkem informatsiooni, meil on säilinud pillid, meil on põhjalikud raamatud, mis ütlevad täpselt, kuidas mingil pillil mängida. Kuidas mängida erinevaid stiile. Mida lähemal meie ajale, seda rohkem on meil informatsiooni. Sellele vaatamata on jäänud vajadus improviseerida, musitseerida. Me teame ju üsna hästi, mis juhtus ajaloos. Armastati improviseerida ja seetõttu kirjutati muusikat üles üsna vabas vormis. Ainult osaliselt. Näiteks pandi kirja ainult passiliin, jäeti hardile, lautole, klavessiinilevi kitarrile. Võimalus improviseerida. Olid olemas küll kindlad reeglid, kuidas seda teha. Ja need reeglid andsid rohkelt võimalusi ja väga palju vabadusi. Seda võiks võrrelda tänapäeva džässansamblitega, kus ansamblijuht annab kätte põhiliini, millele järgneb vaba improvisatsioon. Ann sulle meeldib jälgida igasugust improviseeritud esinemist, ta jälgib suurima põnevusega esinejat, kes toob midagi, mis on väga improvisatsiooniline on samas ka kindel vorm ja mis on sisult kuulajale arusaadav. Ja samas on täiesti uus. See loob mingi Kuue kunstilise dimensiooni ja millele on väga aldis ka publik. Siin peab tegemist olema mingi väga erilise kontsentratsiooniga. Näiteks on inglise televisioonis viie aasta jooksul jooksnud sari foos lainis ideni või? See on improviseeritud komöödiaprogramm, milles osaleb näiteks neli näitlejat. Neile dikteerida takse kindel situatsioon ja reeglid, mille järele tuleb improviseerida. Komöödia loomulikult alati kõik ei õnnestu. Kuid kui läheb hästi, siis võib see olla erakordselt vaimukas ja kontsentreeritud sisuga. Ja arvab, et me võime siin paralleele taas tõmmata Tšassiga kuid samuti näiteks ka improviseeritud tantsuga ja samuti väga hea kõnelejaga, kellel võib olla tugev ja otsene mõju kuulajale. Andro rõhutab, et selline situatsioon vajab väga professionaalseid muusikuid, kunstnikke, kes on harjunud improviseerimisega ja kunstnikke, kes on harjunud voos improviseerima, nii et nad saavad aru, mida keegi teine teha võib. See vajab uskumatult palju ettevalmistust. Huvitav on see, et ei pea tema mitte noote vaid ansamblis tuleb harjutada näiteks suhtlemist. Näiteks seda, kuidas ma annan märku, et ma nüüd lõpetan või tahan muutuda ägedamaks või et nüüd on tagasitõmbumise hetk. See võib kõlada paradoksina, kuid hea improvisatsioon vajab rohkem ettevalmistust kui ettevalmistatud muusika. Küsisin Andri noores kingilt, miks on ta valinud enda pilliksust harfi. Andu vastab, et ausalt öeldes ta ei teagi, miks ta selle pilli valinud. Kui vaadata tagasi ja mõelda, kuidas ikkagi nii läks, et ta mängib harfi, siis ta imestab isegi kuid armastab pilli, väga hea on seda mängides õnnelik. Aga ta rõhutab, et selle pilli valik ei ole olnud tema kindel plaan. Lapsepõlves taolisteks kooris hiljem olid klahvpillimängija ja see puudutas eelkõige klavessiini ja orelit pärast ülikooli lõpetamist spetsialiseerus anud ju varajasele muusikale õppides ja töötades Londonis, lauljana ja klavessiin istina. Nagu ainult ütleb, hakkas ta harfi mängima täiesti juhuslikult. Ta sattus tuntud Hardi meistrimajja kus oli mingi pidu. Seal lauldi ja joodi üsna palju veini. Kui järgmisel hommikul ärkas, avastas ta, et oli ostnud ühe väikese harfi 12 keelega koopia keskaegsest arhist. See on tal siiamaani alles. Ja sellest juhuslikust algusest sündis kõik edaspidine projektid pillimeistriga, kes oli restaureerinud 16. sajandi harfi, mida polnud keegi sellest ajast peale kasutanud, tanud. Nad töötasid koos. Pillimeister mõtles, kuidas restaureerida Pille. Palju seda, kuidas taastada muusikat. See oli siis 12, keeleline keskaegne. Sealt edasi tuli 24 keeleline gooti harf. Oluline etapp arengus oli aeg, mil mängis Itaalia topeltharfi. Mil avanes Monte Verdi ja tema kaasaegsete maailm. Sel ajal käis juba mängimas Euroopa tuntud vanamuusika ansamblitega ja maantee. Verdi oli tollal üks tema leivanumbreid. Nii et see kõik oli üks õnnelik juhus sest kui nüüd vaatab tagasi klavessiini mängimise aega, siis ta mõtleb, et talle meeldis klavessiin oma selge kõlaga kuid samas igatses ta taga oreli rikkalikke võimalusi. Ja samas, kui orel meeldis talle oma rikkalike kõlavõimalustega, siis selle pilli puhul tundist alati puudust otsesest kontaktist väljendusvõimalustest, mis olid võimalikud klaveri või klavessiini puhul. Ja kui n-do avastas harfi, tundus talle, et ta on leidnud pilli, mille saab ühendada muusika nii klavessiini kui ka orelimuusikavõimalused. Ja samas inspireerisid teda siin ka keelpillide iseärasused, mis võimaldasid välja tuua iga üksiku noodi. Nii on võimalik mängida ainult keelpillil või siis saaks seda teha ehk ainult vokaalsolist tantsuleidnud ennast harfimängijana ja ta on selle üle väga õnnelik, sest see on pill, mis pakub talle uskumatult palju võimalusi. Ja mis lihtsalt lummab teda. Andri loores king on loonud ansambli haapan, sort, mis on eksisteerinud läbi aastate väga värskena. Idee põhineb seitsmeteistkümnenda sajandi ansamblil, mida kutsutigi haapkonsort. See ei tähenda harfi ansamblit, siin on tegemist ühe Hardiga, mis on ümbritsetud teistest pillidest. Ansamblisse kuulub peale harfi kindlasti ka orel, lautod, teorbid, barokkkitarrid, poogenpillid, nagu näiteks Viola da gamba ja barokkviiul. Ja loomulikult flöödid. Kõik need pillid ja väljendusvahendid, mis sobivad sellisesse koosseisu. Inglismaal nimetatakse seda konsortiks. Muuseas konsorti ajastul tekkis ka barokkorkester, kus mängis korraga palju muusikat, kuid viiulipartiid võis korraga mängida näiteks 20 inimest. Kuid konsortis mängis iga muusik erinevat pilli. Originaale konsort oli sisuliselt tähtede ansambel, kus iga mängija oli solist, kes ühtlasi arvestas ka kaasmängijatega. Niisugune on ka harfi. Ansambli idee koosneb grupist muusikutest. Igaüks neist mängib erinevad pilli ja igaüks on indiviid, rahvusvaheliselt tuntud solist. Kuid kõik need muusikud tahavad tulla kokku ja mängida just selles erilises ansamblis. Kõigil neil muusikutel on kaks ühist joont. Üks oluline joon on see, et kõik peavad väga oluliseks rütmimuusikas. Seetõttu osaleb ansamblis tihti ka tantsija. Otsitakse tantsurütmide olemust, nende füüsiliste mõtet ja selle mõju. Teiseks kõik ansambli muusikud armastavad improviseerida. Koos on tööd tehtud piisavalt palju, et mitte ainult individuaalselt improviseerida, vaid ka teineteist mõista ning koos muusikat nautida. Ühine eesmärk, olgu siis harfi või lauto mängijal või ka lauljal on süveneda ja see muusikatehnika kõrval ka verbaalsest tekstisõnumi edastamist seni poeetilise kui ka muusikalise liini abil. Nii keel kui ka puhkpillimängijad imiteerivad oma partiides poeetilises tekstis esinevaid rõhke. Samuti jälgivad luuleteksti nii kitarri kui ka laut Meie harfi mängijad. Tehnika on väga lihtne, tugevam sõrm tähtsamal noodil, rõhulised silbil ja nõrgem sõrm vähem tähtsal noodil, mitte rõhuliselt silbil. Haapkonsordi koosseis muutub vastavalt sellele, millist muusikat mängitakse ja milliseid pille vajatakse. Olulisteks on Kataloonias sündinud prantsuse laulja Klara stsenaabras. Külalisena on osalenud Ameerika lauljatar Ellen haagis, samuti Paul Hillier ja paljud teised. Pillimängijate hulgas on näiteks Hille Berl, Viola da gambamängija, kes on üks ansambli põhikoosseisust ja kes mängis muuseas möödunud aastal möödunud suvel ka Pärnus koos anud Jolores kingiga. Ansamblis on ka mitu löökpillimängijat Helsingist Ricardo padi ja Saksamaalt, Mihhail metsler. Lauto mängijatest lei Santana, Toomas Ilmfeld ja Mike vestroof. Erika statisti ansambli töös osalemas barokkkitarrist päkke Brien, kes on maailma üks tuntumaid barokkkitarri ja lauto õpetajaid. Lätiga on seotud ka üks esimesi ansambli projekte. Selles oleks pidanud olema neli kitarri. Ja päts selgitas, et need nelgid, Harry peaksid olema just neli erinevat häält sopran, alt, tenor ja bass. Keegi pannud enne seda niimoodi teinud. Kuid kui projekt teoks sai, ütlesid kõik see on ju väga loomulik, et seda tuleb teha just niimoodi. Repertuaari valikul peab anud ju oluliseks kontrastiprintsiip. Mitte tingimata kiire aeglase ja rõõmsa kurva printsiibil vaid žanriliselt kontrastil kõrvutades õukonna ja rahva hulgas populaarseid stiile leides kõrgkunsti ja rahvaloomingu kokkupuutepunkte. Siin esitas Haatkonsorte ja kopeeri muusikat ja siin esines ansambel koosseisus sopran Ellen, haagis Angeles King, harfil pooludet kitarril ja Hille Berl vioola. Ta kambal. Esinemine haar konsordiga on üks kolmandik anud joones kingitööst. Ülejäänud osa ajast hõlmab esinemine harfi solistina. Erinevalt Ta ansamblite ja orkestrite ees. Oluliseks peab kogemust musitseerida koos ordise valliga ja ansambliga asperioon. 20. Antsu kirjeldab kontserti koos hordise valliga. Zawall armastab kontserdile tulla viimastel minutitel, osaledes minimaalselt riietumise ja häälestamise rituaalil. Veerand tundi selleks maksimumi pool sellest on normaalne. Kogu protsessi läbides saab ainult jõule selgeks, et eesolev kontserte lihtsalt peab suva läbi tema alateadvusel. Et ta peab olema valmis kaasa minema esituses sisuga kõigis nüanssides ning andma sinna, mida tema loominguline vaim on võimeline sel hetkel pakkuma. Ja loomulikult on siin väga tähtis osa improsatsioonil. Kõige muu kõrval astub üles ka dirigendina, sest häälevõimaluste kasutamine ja juhtimine huvitab teda endiselt väga. Viimastest töödest võime uhkusega mainida koostööd ka Eesti filharmoonia kammerkooriga. On ju ütleb, et töötas selle kooriga esmakordselt ja esimesed päevad on alati väga töörohked. Püüti teineteist tundma õppida ja kava Mehhiko 16. sajandi muusikaga oli uus nii dirigendile, koorile. See muusika on avastatud käesoleval aastal ning Hansu loores king kirjutas alles mõned nädalad tagasi välja partiid originaalkäsikirjast. Seega tegemist on tõesti väga uue vanamuusikaga ja sul on olnud võimalus näha, kuidas koor kohaneb täiesti uue materjaliga uute ideedega ja nad on valmis proovima, kes on väga rahul selle väga, väga kontsentreeritud atmosfääriga, mis on valitsenud proovides ja vaatamata kontsentreeritusele On ta tajunud ka väga loomingulist ja heasoovliku suhtumist. Kõik need naeratused ja väikesed naljad on teinud koostöö väga nauditavaks. Andri loodab, et kontserdil ei pandud tähele mitte ainult head koori, vaid ka head näitlejatööd, kostüüme, mehhiko lauljate rolle. 16. sajandi mehhiko hõngu. Mida soovitab andjolores king oma noortele kolleegidele harfi mängijatele, ta soovitab kuulata muusikat, eriti vokaalset, aga ka klahvpillimuusikat ja lauto mängijaid. Ja harfimängu polegi nii oluline kuulata. Kõige tähtsam on saada terviklik pilt kogu muusika arenguloost. Kõigest, mis muusikas on oluline. And you ei pea esituse juures oluliseks niivõrd seda, mida publik kuuleb kuivõrd seda, mida publik kogeb. Emotsioon muusikas oli oluline seitsmeteistkümnenda sajandi muusikas ja on alati olnud oluline. Affekt on mõjusalt kasutusel ka tänapäeva muusikas. Kodusaarele nii tihti kui soovib kuid tal on seal kodumaja jaga väikelaev. Sellel saarel ongi täiesti tavaline, et igaühel on olemas kasvõi mingi väikene laevuke. On sellelt saarelt pärit ja nagu kõik selle saare lapsed oskas ju enne jalgrattasõitu kõigepealt purjetada. Maja asub kohe sadama lähedal ja on üsna loomulik, et kui ta läheb koju, siis kõigepealt teeb ta laeva kahe väikese sõidu isegi talvel. Traditsiooniliselt teeb ta merereisi oma perega aasta viimasel päeval, 31. detsembril. Nii tahab ta teha ka tänavu. Saate kuulsast Hardi mängijast. Ju Loorents kingist tegid Helle baasia, Margit Peil.