Tänase nüüd muusikasaate pühendame soome heliloojale 1958. aastal sündinud Magnus limperile. Ja tänases saates me kasutame katkendeid intervjuust mille me lindistasime viimasel pühapäeval Soome Instituudis. Mil Magnuse imperiga vestles Eesti helilooja Erkki-Sven Tüür. Ja hetkel saate alguses te kuulate lindistust hetkel veel käimasolevalt, nüüd festivalilt, kus kõlas nüüd ansambli esituses Magnus Lindballi teos seostatud kaljud. Õppinud päris paljude õpetajate juures. Ta alustas oma õpinguid Sibeliuse akadeemias, eine Juhani Rautavaara ja Paavo Heinineni juures. Siis siirdus ta Pariisi, kus täiendas end vika globakaria, Syriaatri seejuures samuti on ta ennast täiendanud ka olen söönud 100 juures. Helilooja ja kes on täiendanud ennast nii paljude õpetaja Ta käe all tema käske siis Erkki-Sven Tüür, kui oluliseks peab olema ühe noore helilooja jaoks käsitööoskuste selgeks õppimine? Magnus Linter on oma põhjendustest on täpne ja põhjalik ja alustas ta oma vastast hoopis sellest, et võrdles heliloojate õpinguid instrumentalistina õpingutega ja leidis, et ka nemad peavad omandama teatud käsitööoskused õppima tehnilisi võtteid ja stiili ja ka omandama teatud maitse, et siis hiljem neid oskusi kasutada. Kuid et heliloojatel on õpingud veelgi intiimsemad. Ning siinjuures tõi ta mängu sas rõõmsani nime, kelle esteetilised vaatad, talle tunduvad iseäranis lähedased olevat. Ja kui sa shows on, on kõnelnud sellest, et varasematel aegadel täis või meile näib hetkel siin 20. 21. On teil et heliloojatel oli suhteliselt lihtne omandada teatud kindlaid võtteid, et kirjutada siis omas ajas hea maitsega heamaitselist muusikat, siis tegelikult on see väga näiv. Ja tegelikult pidid ka tollal kõik heliloojad saavutama oma isikliku keele, milles siis luua muusikat. Ning ta soovitab ka praegu noortel heliloojatel tutvuda kõikide olemasolevate võimalustega, et siis luua oma isiklik muusikaline keel. Erinevalt paljudest teistest heliloojatest ei ole Matthias Linter pärit muusikute perekonnast. Ja järgnevalt kõneleb ta sellest, millega tegelesid tema isa ja ema ja milliseid muusikalisi muusikalise arenguvõimalusi pakkus tema kodune. Nurgas Linteri kõneldes oma taustast, siis räägib järgnevat. Minu isa tegeles arvutitega ja ema lastega ja esimeseks pilliks, mis mulle osteti, oli akordion. Olin kuueaastane ja hakkasin mängima siis valsse ja polkasid. Soov oligi vanematele järgmine, et nädalavahetustel saab siis väike boss mängida selliseid rahvalikke lugusid, kuid ta hakkas ise ka kohe kirjutama, kordenile valasid ning seitsmendast üheksanda eluaastani oli ta loonud juba terve hulga Tangosid, masnurkasid ja muid väikesi palakesi. Kuid tänu sellele, et ta isa töötas arvutitega IBM-i juures, siis ta tassis koju ka selliseid juba kasutusest välja läinud arvuteid. Ja erinevalt tänapäevast, mil arvutit ei lubata. Juhul kui see firmale ohtlikke koju tassida, siis tookord sai Väike-Magnus mängida nende kasutusest välja jäänud arvutitega ja tekitada erinevaid mürasid reledega. Ja nii tekkis temas suur huvi mehhaanilise tehnoloogia vastu. Siis 70.-te algul, kui Manglust interi aastasse Sibeliuse Akadeemiasse alustas ta klaveriõpinguid, kuid suundus küllalt kiiresti kaasaegse muusika mono. Ja seda tänu oma teooriaõpetajale Risto väisa nelile kellega neljal käel klaveril mängisid läbi tohutul hulgal kaasaegset muusikat, sealhulgas Doc hausenid Zimmermani ja Puleesi loomingut. Ning samuti Ta 74. seitsme viiendal aastal huvi tundma Osmo Lindamani loengute vastu, kes oli Soomes omamoodi pioneer elektroonilise muusika vallas, kuid need loengud olid puhtalt teoreetilised ja nad õppisid, et kõiki arvutiprogramme õpime tundma, õppis tundma ainult paberi peal. Kuid Nad tegid läbi sellise põhjaliku stohhastiline ja loogikaalase treeningu. Ning hiljem siirdus Magnus Lindberghi Stockholmi, kus oli olemas samuti elektroonilise muusikastuudio, mis tol ajal oli küllalt heal tasemel. Ja seal sai ta siis ühendada oma teoreetilised teadmised ka praktiliste võimalustega. Teoses seostatud kaljut kasutab Magnus imperm irkami arvuti muusikaalaseid alaste uuringute tulemusi ja nimelt analüüsi ja sünteesi arvutiprogrammi Typhoon. Erinevalt oma kaasmaalasest Maria Joost, kes kasutab irkami saavutusi selleks, et läbi mängida katse-eksituse meetodil erinevaid võimalusi ja siis kirjutada akustilistele pillidele oma muusikat, kad kasutab siin Magnus Linter ka elektroonilisi võimalusi selleks reaalselt teostada oma muusikalisi mõtteid. Ning see konkreetne arvutiprogramm võimaldab luua huvitavaid järkjärgulisi üleminekuid, helid helile ning Magnus roma vestluse vältel. Pühapäeval Soome Instituudis väitis ka seda, et ta ei saa kindlasti aru noortest heliloojatest, kes ei tunne mitte mingisugust huvi kaasaegse elektrooniliste saavutustest vastu ja ta arvab, et neid peaks kindlasti ära kasutama ja neid põhjalikult uurima. Mõne aja pärast tasus magus limperi õppima Eino Juhani raudtee varam kompositsiooniklassi. Ja järgnevalt kuulame me sellest, mida täpsemalt õppis ta selle helila juures. Nagu isegi kuulete Magnus Linter ja arvab, et ta sattus eine Johani raudtee juurde liiga vara. Eino Joani raudtee varam, kes oli tol ajal tuntud kui sümfonist teataval määral Njõuetši esteetika, järgija ning Sibeliuse varamu järgija ei sobinud kuidagi tolleaegse Lindberi suunaga, sest helilooja tegeles tolajal sürrealistlikke teoste kirjutamisega. Ning kui Eino Juhani raudtee pärast sundis teda kuulama muusikat ja kirjutab kirjutama ilma seeriat siis ei mõistnud ning tema juttu mõistet, juttu, intuitsioon, joonist ta ei tajunud oma hingejõudu ja ei olnud absoluutselt endas kindel. Ent kuidas ta peaks koputama hingele ja mida siis nüüd kirjutama? Lindbergh jätkas oma õpingud Paavo Heininini juures Paavo muidugi oli süsteem Silvio, kes oli õppinud Zimmermann juures ja samuti Juljardi ülikoolis sundis kõiki oma õpilasi kõigepealt kirjutama ühte lugu trummile, niiet Need, väiksed õpilased ei pidanud mõtlema helikõrgustele. Kuid nagu eelpool kuulsite, Maklas Lindbergh, tundus selle loo kirjutamine tõelise õudusunenäona. See võttis talt üle aasta ja samas oli siiski keeruline kirjutada sellist rütmiliste artikuleeritud rütmidega lugu. Ja Paavo Heinen loomulikult ei olnud mitte millegagi rahul, sest see oligi tema meetod. Tänapäevasel. Tänapäevases hetkes tundub see vist küll pisut ole, kuid tollal oli ilmselt tema eesmärk see, et tema õpilased lihtsalt ühel hetkel otsustavad hakata nii-öelda vastu ja käia oma teed, kirjutada oma teosed valmis ja siis näidata valmis teoseid oma maestro. Kuulate katkendit mango Semperi teosest Action situationsinification. Ja see valmis 1982. aastal ajal, mil helilooja tegeles kongressi, et see muusikaga. Ja selles teoses püüab ta aluseks võtta selliseks muusikalise materjali aluseks vee kahes vormis. Antud juhul me kuulame sellest vihmavormi, kuid siin on olemas ka siis ookeani kõlasid välja arvata lindistatud ookeani mühad ja õhupühad, siis kõik ülejäänud helid selles teoses on tekitatud naturaalpillidega. Kuid see teos on siis kirjutatud hetkel, mil Magnus Lindbergh viibis Pariisis ja oli ennast täiendanud vinka globakari juures. Esimese teose, mille Magnus imper nii-öelda vaba mehena ja nagu ta ise ütleb, kui nii üldse saab öelda, kirjutas oli 1981. aastal valminud teos loomlam kuid õppides Miiko globakari juures helilooja juures, kes täiendas päris põhjalikult kaasaegset puhkpillimuusika tehnikat oli ta sunnitud mõtlema selle üle, milline on helilooja sotsiaalne roll. Globakari sundis Lindberit loobuma abstraktsetest kompositsioonidest ning kuna Lindberghi muud lahendust ei näinud, siis pöördus ta konkreetse muusika poole. Andrus Lindberghi ja Esa-Pekka salaja nii poolt asutatud ansambel toim i. Esitas siin katkendi imper, teosest Äksin siteetion, signification ja siin antud juhul püüavad muusikud imiteerida naturaalelement antud juhul ookeani. Ja sinna segunesid ka siis tõeliselt naturaalhelidega. Kuid mida õppis Magnus limperi prantsuse helilooja Jacques oli seejuures. Õppede Cheraltki seiga nägi välja nii, et nad rohkem töötasid Chirac loomingu kallal ja tuhnisin läbi selle teose detaile. Ja kuna spektraalmuusika oli 80.-te algul suhteliselt oluline teema maailma muusikakultuuris isegi tarvestatis, siis otsustas ka Andrus Lindberi tungida heli sisemusse koos kõikide teiste muusikutega. Tol ajal oli siis ühest helist võimalik teha kogu struktuuri alust. Kuid vaatamata kõikidele pingutustele ei suutnud Magnus Linsperi spektraalmuusika põhimõtteid seostada oma loominguga. Magnus Lindberghi on oma muusikas huvitatud tämbrist külastiaga, mürast, sest et ta otsib tihti ka muusikat väljaspool tavaliselt ämbrilisi kvaliteet. Sealhulgas peab ta oluliseks mainida, et harmoonia pole talle nagu aktsenakesele oluline. Ja kuigi ta vajab helikõrgusi, on sealjuures tekkiv harmoonia otsekui kõrvalprodukt. Kuid samas Magnus Lindberghi jaoks on oluline see, et muusika oleks füüsiline. Muusika on siis Magnus Lindpere jaoks meeldivalt füüsiline ja teda huvitabki seal muusika tegemise juures just füüsilisus. Ta loodab, et tal on endiselt võimalus kirjutada muusikat instrumentidele sest ta Parema meelega ei loobuks sellest, et keegi reaalselt mängib tema muusikat. Ta arvab, et see on justkui osa rituaalist ja kas me peame seda nüüd naudinguks või pisut isegi absurdseks? See on juba absoluutselt teine teema, mida võib laval teha ja mida mitte. Ja selline teemad oli tegelikult hoopis teisest jutust, kus Magnus imper meenutas ühte hetke, mil esitati teost kus pidi teose vältel liikuma ruumis ja kuna saal oli niivõrd suur, siis kasutati liikumiseks väikesi tõukerattaid. Kohtumisel helilooja limperiga püüdis Eesti helilooja Erkki-Sven Tüür teda pisut. Irriteerida tsiteerides Lindberghi ennast olevat kuskil öelnud, et ta ei usu, et kaasaegse muusika peaks ennast õigustama, läbi eitust. Loobu loodab saavutada integreeritud stiili ning seda üles kirjutatud lauset põhjendas limperise järgnevalt. Imperi püüab siis õigustada seda, mida ta on kuskil kirjutanud. Nimelt ta arvab, et klassikalise muusika põhimõtteid saab ümber mõtestada. Ja sealjuures ei maksaks näiteks unustada seda, mida helile orbeeria lõpetanud igal pillil orkestris on oma testituur. Ja kui seda ka lõhkuda, siis peab sellest olema teadlik. Kuid sealjuures tuleb mänguga tonaalsuse teematarbed, et tema jaoks isiklikult on see suletud peatükk. Kuigi ta ei eita tonaalseid akorde, eitab ta nendevahelisi siis tänaseid suhteid ja tarbed, et sellised kahjuks on sellised klassikalise harmoonia suhted siiski kaasaegses muusikas kadunud. Alanud hooajal toimub Londonis Nezabekas, Roneni ja Londoni filharmooniaorkestri kontserdisaari seostatud kaljud ja seal kõlavad Magnus Lindberghi tuntumad orkestrid, osad näiteks ka hetkel kõlav Croft ja ka aura ning mõned päris uued teosed. Sarja nimilugu seostatud kaljud esitatakse aga koos selleks puhuks loodud koreograafiaga. Tänasest saatest kuulasite katkendeid makas limperi teostest. Action situation, signizzication, sedaan, munarit, ratta ja siin nüüd festivali ette kantud tehasest seostatud kaljud. Samuti kuulasite katkendeid. Just mis toimus pühapäeval 14 10. oktoobril Soome Instituudis, mil Magnus limperit intervjueeris usutles Eesti helilooja Erkki-Sven Tüür. Selline oli tänane, nüüd muusikasaade saate toimetas Mirje Mändla.