Jätkaron läbi kevad on saabunud ja kõik on õnnelikud, et nüüd on natukene aega hinge tõmmata ja puhata. Aga täna õhtul ei teeme ülevaadet jätkare festivalist, vaid tänase õhtu džässikülaline on Christian Randalu. Ja põhjus on loomulikult see, et Christian, sa võitsid kõige suurema jätsiauhinna, mis meil siin Eestis on, see on Elioni jazziauhind ja antakse see muusikule, kes on olnud eriti tubli ja aktiivne nii loominguliselt kui ka kontserttegevuses viimase kolme aasta jooksul. Ja kuna ma tean, et sul on tegemisi olnud niivõrd kohutavalt palju, siis me vist ei jõua isegi sellest kolmest aastast väga pikalt rääkida. Aga põhilisest fastiski? Tere tulemast õhtu džässi, Kristjan Randalu. Tere. Et eriti aktiivne oled sa olnud siin jätskaarel ehk siis viis kontserti koos Hedvig Hansoni k kaks kontserti koos David liimaniga ja üks koos Tanel toobeni kvintetti ka nõiutud veerand tunnid oli siis selle viimase kontserdi pealkiri. Millised on sinu muljed siis nendest koostöödest ja esinemisest jazzkaarele. Et mis nendest kaheksast on nüüd nagu meelde sööbinud, rohkem? Need on kolm väga erinevat asja ja iga asi omaette on kuidagi positiivse sellise mulje jätnud. Kuna alati ka iseenesestmõistetav, et on võimalik niimoodi Eestis mõned kontserdid nii-öelda õigetpidi ritta panna, et alustame kuskilt eemalt ja siis lõpetame Tallinnas, tihtipeale pannakse Tallinn paika. Ja siis vaadatakse, mis hiljem oled siis nagu et kava on värske Tallinnas siis lõpuks saada selgeks ja tihtipeale tehakse veel enne kõiki kontserte plaat, nii et nüüd õnneks selle Hedvig projektiga ikka läksid asjad õigetpidi, et me tegime ikka kõigepealt proovid, tegime paar proovikontserti, siis tegime nüüd need kontserdid. Viimane kontsert oli Tallinnas ja siis nüüd teeme ka veel linti, nii et seekord jääb sellest selline hea tunne, et muusika on õigel ajal õiges kohas. Ja kui pikalt sa juba oled Helsingiga koos töötanud, oledki varem temaga kontsertidel koos esinenud, et meenub sulle, kuidas see just see koostöö algas. Esimese plaadi tegime 2008, vist olidki esimesed kontserdid siis jõulujazzi raames 2008. Et see oli see alguse ja siis see oli siis ka armastuslaulude plaat. Armastuslaulude plaat on pigem kogumik, kuigi me salvestasime seal ka ikka mõned uued lood, mis sinna peale tulid, aga see polnud nüüd tervikuna uus, et sinna ta ikka kasutas materjaliga, mis oli juba varem ilmunud. Ja sinu roll ei ole seal mitte üksnes saate lauljat ja mängida mõni üksik soolo, aga et selles viimases kaasoled sa teinud ka seadeid. See kuidagi kujunes nii, et kõigil olid mõned ideed, kuidas kasutada minu muusikat, et neid ka laulda tekstiga siis kuna ikka minu lood algselt ei olnud mõeldud, ütleme just lauljaga ja tekstiga koos. Et sealt juba tuli materjali, mille eest nii-öelda mina vastutasin ja siis sellele lisaks oli Hedvig oma asjad veel mida selleks konkreetseks kavaks siis viimistlesime, või kus mina siis vaatasin, et mis, mis, kuidas me neid vormi. Jäid sellega rahule, et kuidas tekst ja muusika haakusid. Kindlasti Hedvig soovis parimat, parandasid seal ka midagi või läks? Ei, no need olid nüüd konkreetselt need kaks laulu ühele tegi Hedvig inglisekeelsed sõnad ja teisele loole tegi Maian Kärmas sõnad ja ta tegi päris mitu varianti, et seal oli eestikeelsest variandist ja siis inglisekeelsest ja seal oli selline natukene selline valik Raimo valikuvõimalus ja siis ka täpsustustes, mis võis selle loo algne idee olnud olla ja kas see tekst nüüd sellega kattub? Aga mis but Hedigi teksti ei, ega ma ei hakanud nagu teksti detaile küll muutma, ma lihtsalt võib-olla mõnest nurgast vaatasin, et kas meloodia ikka enam-vähem säilib ja kas see toimib selle tekstiga, aga see, see ei olnud minu vastu. Seda me saame vist varsti selle aastanumbri sees vähemalt heliplaadis kuulata, aga praegu me kuulaksime siis Olav Ehala laulu, siin on oja, et sul on seal ka väikene soolo. Juhtused. Sa oled soolopianist, sa oled ansambli pianist, aga praegu me hetkel sattusime nii-öelda lauljate lainele ja ja teine hea koostööpartner sulle on olnud juba pikki aastaid Siiri Sisask, et mitu puuda soola, te olete koos Siiriga ära söönud ja, ja mida mida pakub kooste siiriga, et kuidas see on nagu teistsugune, kui Hedigiga. No ma arvan, et see on muusika sisu mõttes on see juba väga erinev, et. See tähendab seda, nemad on selles mõttes raske raske võrrelda, et pealiskaudselt vaadatuna, et on kaks naislauljatega, muusika on ühest äärmusest teise ja noh, kuidas ma ütleksin, ma ütleksin, et võib-olla siiri, muusika alg selline materjal on väiksem Jürgsem ja metsikum ka, et ma ütlen, et ja seda ka teadlikult mulle siis mind see nagu paelubki, et see on selline siiras ja kompromissitu. Ja siis laulud pakuvad ka rohkem dramaturgiliselt arenduse võimalusi või mitu plaatian nende jälgedega. Jah noh, ütleme, see algne materjal on olnud Ma ütleksin, et isegi pigem lihtsam kui nüüd võrrelda herigi algse materjaliga, aga just selle tõttu on see lõpptulemus olnud hoopiski midagi muud, et sellest lihtsast alusest on siis võimalik olnud arendada midagi hoopis. Ma ütleks nüüd keerukamat, aga jõuda hoopiski kuhugi mujale välja. Et ma arvan, Herdigi muusikaga on ikkagi olnud mingil määral see eesmärk, et säilitada see lihtsus ja mõeldud väljamõeldud ärantseering nii põhi ja. Ma ma arvan ka, et seal on mingis mõttes ka riigimuusikas või see taotlus selle projektiga on ka need, need piirid on natukene kitsamad, et see seal on ikkagi taotlus teha nii-öelda heakõlalist romantilist muusikat ja ütleme Siiri projektiga, see ei ole sugugi nii. Siiri Sisaski sinul on mitu jälgedega plaati, kas sealt on mõned lood jäänud ka nii-öelda püsi kaased, esitate neid ikka ja jälle, sest et ma saan aru, et teil on väga mitmeid turneesid esinemisi olnud just Saksamaal. Ja kuidas seal kuulajad vastu võtavad ja toote uut materjali ja kas kas ka vana vahel? No kaks esimest plaati seal mõned lood isegi tulid sellepärast et see koostöö sai alguse just siin Jazzkaare raames, see oli aastal 2002. Nii et siis järgmine aasta peakski tähistama kümneaastast juubelit. Aga siis me tegime ka kohe plaadi peale neid kontserte ja see oli natukene tagantjärgi me ei olnud päris rahul, ütleme selle plaadi just nagu helipoolega. Et see sisu oli selles mõttes tagantjärgi väga värske ja hea ja väga hea dokument, et selline asi juhtus, aga sellest tekkiski motivatsioon aastaid hiljem siis 2006 me andsime välja järgmise plaadi, mis siis ilmus ka Saksamaal ja kus osaliselt need lood ka kattusid. Ja siis see oli siis aastaid selline kava, mida me väga palju mängisime ja siis hakkaski nagu juba niimoodi noh, vaibuma, et mingi hetk mingi muusikaga ammendub, et ta noh, ma ei tea, kas ta siis loksub paika ja on väga raske tõst mingeid uusi nüansse leida. Ja aga siis tuli uus impulss, meil tulid uued inimesed ansamblisse ja andsid sellise uue tuule ja ja siiril oli järsku terve kogu uusi lugusid ja, ja mul oli paralleelselt just oli olnud see kogemus teha siin kammerorkestriga muusikat ja ja siis tekkiski see kombinatsioon, et lisada kogu ansamblile veel keelpillikvartett ja see kogu see kõlapilt muutus. Ja nüüd on tegelikult tervikuna uus kala. Muidugi mõned Need asjad on niimoodi pidevalt kontserditel säilinud, et millega just näiteks lõpuloona, igaühel oma pill, mida erinevates kooslustes oleme korduvalt kasutanud ka ja et mõned sellised lood on või noh, mis, mis on Siiri vanematest lugudest niimoodi ka nii-öelda ära keeratud, on see ma ei maga, ma ei söö ja sellised Energilisem luud ja nüüd see viimane heliplaat ilmus läinud aasta lõpul lingua Mea. Et olete jõudnud sellega. Tuuritada juba sellega on olnud üksikuid kontserte, ütleme see ansambel on lihtsalt väga mahukas, et me oleme koos heli tehnikuga, mis on nii sellise suure ansambli puhul juba vajalik, ta peab kaasas käima ja meid on ikkagi 10 inimest. Ja noh, selle sellises koosseisus ei ole mingeid selliseid klubituurid, ainuüksi juba lava suuruselt pole need teostatavad, nii et need on mõned üksikud festivali esinemised plaanis sügisel ja nüüd juunikuus on üks kontsert, mängime ka Viinis ja aga jaa, selliseid noh, mingeid selliseid paarinädalasi klubi tuure pole selle, selle koosseisukohalt. Ja tahaks siis selle muusika näitavate sinu sellelt värskemalt heliplaadilt, mis ta võiks olla. Aga seal on üks lugu, kus ütleme ka tekib selline natuke suurem keelpilliarendus seal lõpupoole selle nimeks on, tunnid kuluvad. On siin mingi konkreetne tagamõte ka veinis, aeg voolab? No Siiri tekstile on alati konkreetne tagamõte, aga eks noh, tuleb lihtsustada. Tuleb muusikast ise välja kuulama. Läinud aastal juhtus nõndamoodi, et esinesid naislauljate asemel hoopiski Vaiko Epliku ka. Ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis sel korral oli nõndamoodi, et sina avastasid tema, tema muusika ja laulmise. Et andsite mõned kontserdid ja siis seal salvestasite heliplaadi, et kuidas see projekt on arenenud. No esimesed kontserdid olidki siis täpselt aasta tagasi jazzkaarel ja siis meil oli tegelikult plaanis juba nendest kontserdilintidest see plaat kokku panna, aga seal tekkisid mõned puhttehnilised tõrked, et see materjal ei vastanud standardile ja siis me korraldasime sügisel veel paar kontserti just selleks otstarbeks, et et materjali salvestada ja siis sellest tekkiski see heliplaat. Kas vaikaga on plaan ka edaspidiseks? On ikka, on ikka, on mõned üksikud esinemised ja ütleme, see projekt on sisuliselt aktuaalne, aga eks me teeme ju mõlemad paralleelselt. Vaikol valmib jälle uus sooloplaat ka ja ja mul on ka teisi plaane, nii et see niimoodi sujuvalt, et see pole mitte lõppenud. Olete üksteise tegemistega kursis jääks, saadate vahetate emaile või helistate? See on ikka ikka ja siis, no igal juhul siis, kui ma Eestis olen või nii, et siis olla nagu enam-vähem kursis, mis toimub. Huvitav, kas te jätskaarel ega jõudis vot seda temalt küsinud. Aga mida me võiksime nüüd kuulata? Kui nüüd sellest juttu tuli, võiks sellelt plaadilt kuulata lugu, mille nimeks on õnnelik number. Aprillikuu jooksul ei esinenud sa üksnes jätskaarel, vaid jõudsid ka mitmele mandrile, peaaegu võiks öelda, ehk siis kontserdid New Yorgis, Montrealis ja veel Stuttgardis, et mida neist kolmest nagu tahaksid esile tõsta, nimetada, mis oli sinu jaoks nii-öelda oluline või kõik olid olulised. Kõik olid väga erinevad, aga oluline oli minu jaoks just see Montreali esinemine, kuna peale seda, kui ma siin Tallinna kammerorkestriga Enter denter plaadi salvestasin siis tervikuna seda materjali ma ei olnud veel teise orkestriga esitanud küll osa sellest kavast, aga mitte just näiteks konkreetselt nende Entel-Denteli laulude töötlusi ja siis puudus kasekogemusest, kuidas mõjub selline materjal kusagil mujal, kus inimestel ei ole seda tausta, et nad ei tunne neid algseid laule ära. Ja siis seda ma olin selles mõttes nagu suht ootamas seda kogemust ja ka selles selles mõttes, et ikkagi see muusika, mis ta lõpuks nüüd, kuidas ta lõpuks kujunes, et see pole ta pole lihtne ja siis, kui prooviaeg ikkagi niimoodi tiksub, tiksub ja siis vaadata, et aeg on piiratud, et mis lõpptulemus kontserdil kõlab ja see oli väga positiivne ja ja see toimis väga hästi ja just, et et see muusika muusika saavutas või säilitas mingi oma tähenduse, sõltumata sellest, et ütleme enamusele publikust ei olnud sellest taustast aimu. Et mis teid pidi sa sinna Kanadasse satuksid, üldse? Imelikud juhused mõnikord ma tegin siis kui ma Londonis õppisin, see oli juba 2001 2002, siis ma esimest korda panin oma orkestri seal kui ja ja proovisin mõned lood niimoodi, esitasin seal oma kontserdil ja siis noh, iga mängija, kes seal mängis, ma pidin teda isiklikult sinna nii-öelda värbama ja siis sealt säiliski kontakti ühe riiulimängijaga, kes kuidagi oli kursis sellega, mis ma ikka olin teinud ja nii siis ta võttis minuga ühendust, kui just see orkestri asi siin oli, oli juba salvestatud lindid olemas ja nii, ja siis siis ta nagu tahtis teada, mis ma teen ja ma saatsin, et talle ja tema oli jällegi ta ise kuidagi aktiivne, üle maailma ja siis ta kuidagi osales ka seal Montrealis seal Mcil orkestris ja, ja vahendas seda kontakti lihtsalt soovitas, et võiks midagi teha. No ja siis läks kuidagi imelikul kombel, nii et ma lõpuks ja kõik toimis ja ma esinesin, kes ei olegi teda ennast, sest ta mingi teine projekt kuskil Inglismaal. Aga see oli täitsa isiklik juhus, nii-öelda juhuslik kontakt. No eks paljuski karjäär sõltubki headest juhustest ja võimalustest valmisolekust siis aga kindlasti kindlasti ja, ja sealt meil salvestust ei ole, aga, aga valiksime siis sama kava loo nagu Tallinna kammerorkestri esituses. On siis mõni lugu, mida sa oled lapsepõlvest juba kuulnud, mida sa seadnud oled siin teinud? No eks kõik need lood, mis ma valisin, olid sellised mingil tuttava lemmikud või mis mul kõrvus olid ja siis võtaks sealt ühe sellise natukene leebema loo, mis on nukuhällilaul. No siin võib pidada peaaegu maailmakodanikuks, sest et juba nagu me kuulsime ühe kuu jooksul oled sa esinenud väga erinevates kohtades ja tegelikult oled sa ka õppinud väga erinevates kohtades, et kas su kodu on igal pool või kus on sinu kodu. Kuidagi mingi hetk oli see mulle endale nagu tähtis küsimus, et kus see kodu siis on, aga mida aeg edasi siis? Ma arvan, et see ei pea olema üks ja mingil määral noh, kodu on ka seal, kus on lähedased inimesed ja ja mingi mingi seos võib olla head sõbrad, lihtsalt head kolleegid teises kohas. Jah, aga eks ütleme nii. Ega enamasti, kui niimoodi pidevalt muusikaga tegeleda, siis sõbrad ja kolleegid eriti ongi ka muusikud, kes liiguvad ka siin-seal, et siis kodu ei olegi selline paikne, et need, see niimoodi liigub, aga hetkel on neid kodukohti ma ütleks, mingi noh, kolm või niimoodi, mis, kus ma võiks öelda, et ma tunnen ennast seal kodus. Et see üks järk, teine on Tallinn, kolmas on metsa sees, neljas on siis Saksamaal jah, hetkel ongi nii-öelda selline ajutine kodukoht, Saksamaal on hetkel Frankfurtis ja New York selles mõttes kodune, et seal nagunii mitu aastat oldud ja et on mingi tunnetus või orienteerumine, et mis seal toimub, aga, aga selles mõttes ma ei, mul ei ole seal enam korterit ja nii et ma nagu üritan seal mingit kodubaasi hoida. Jah, mida sa oled kõrva taha pannud, viimase aja New Yorgi kontserdielust on seal mõni selline ere vau-elamus, et midagi on uutmoodi või midagi, on ülimalt hästi. Kuidagi nüüd, kui ma just aprillis seal olin, siis ikka kasutasin võimalust, käisin ikka iga päev mitmel üritusel ja ja siis need võivad olla äärmuslikud näiteks viljutš mängaadis, kuulsin väga igavat muusikat, siis ma läksin fifty-fifty baari, seal mängis Vuein krants mis oli väga põnev, et see, et see, see on huvitav või selles mõttes, et kui ei ole, võib-olla sellega alguses olin alguses noh, minu enda New Yorgi algusaegadel kuidagi üllatunud või mitte, nüüd pettunud, aga ma mõtlesin, et seal noh, et kuna tegutsetakse nii palju ja muusikuid on nii palju, et siis see, mis lavale jõuab, et seal mingi viimistletud asi, aga pigem on see vastupidi, et ikka inimesed kasutavad võimalust ja eriti klubides kasutavad aeg-ajalt uut materjali proovida ja ja üldse saavad esimest korda kokku ja nii, et siis siis tulevad Euroopasse festivalile ja küsivad palju raha ja mängija suure kontserdi. Või teevad selle tuuri siis Euroopas ära ja siis mängivad seal klubis selline variant. No ja siis on parem tabada seda teist varianti. Aga õpingute ajal puutusid sa juba kokku Ameerika džässistaaridega ja üks nendest vast ehk teibi liimained, nagu nagu õhtul pärast kontserti siin Tallinnas kuulsin, et see ei olnud mitte teie esimene kohtumine, et sa mängisid need lipmanni Fintetis. Et milline see esimene kohtumine oli. No see päris esimene kohtumine, see oli mingi üle 10 aasta tagasi või enam-vähem nii, siis tal oli mingi workshop Saksamaal ja siis ma sattusin sinna samamoodi ansamblisse selle workshop iga kaasnes kontsert, kus ta ise mängis ja niimoodi ja siis. No ja siis see oli küll äärmuslik kogemus, et mul endal puudus ka mingi ettekujutus, mis sealt tuleb ja siis see sellel omal ajal läksimast küll ikka väga nagu mingi laine sõitis üleni. Ja stiilid ja muusikad ja isiksused on nagu erinevad, et sa pead väga paindlikult ennast sobitama, siis selle põhiartistiga nii-öelda kas siin liimani puhul oli ka probleeme või tundus see muusika sulle omane? Nüüd tundus küll omane, ütleme, kuna ikkagi ma tea, mõned asjad siis aastatega kuidagi sätivad. Ja, ja siis kui tuleb selline hetk, et polnud temaga nüüd isiklikult kokku puutunud mingi viis aastat, nii polnud näinud ja siis tuleb järsku see hetk, et oled koos ja teeb muusikat ja siis märkad. No ma ei tea, mul on tihtipeale raske. Üleüldiselt on vist raske ise näha enda mingit arengut ja siis, kui käib selline äkiline mingi muutuse olukord, kus on aeg möödunud ja jälle toimub muusika koos ja siis tajuda, et järsku on mingi teine arusaam või teine suhtumine ja teine võimalus ka sellega sellele reageerida, et siis siis oli, see oli selline hea hetk. Jah, ja meil on võimalus ka kontserdist, mis toimus siis Vene kultuurikeskuses, kus esinesid koos sinuga veel Jaak Sooäär, Tanel Ruben ja Mihkel Mälganud ja David Liimann, et kuulame sealt lugu, mis on selline natukene India aineline või? No see on jonn, kaltsu heni lugu, mida ma olen ka liikmeni esituses päris tihti kuulnud, et see talle üks tema selline põhilugu, et see on seal Kaldruani, india. Kindlasti on sul päris palju erinevaid ansamblipartnereid olnud Ameerikas, kas sa nimetaksid, et kellega on sul olnud hea mängida? Ameeriklastest? Ameeriklastest no kuidagi on läinud niimoodi, et sul on võimalus olnud ja muusikat koos väga erinevate muusikutega ja siis ma mõtlen just muusikaparameetrite suhtes, et näiteks ben Manderiga kitarristi ka, et siis on täitsa oma maa ilmise just harmooniat näiteks puudutad või siis Need võimalused mängida koos Ari Haunigiga trummariga, et see on jällegi rütmika pooleli hoopis oma universum, et siis need on kuidagi väga niimoodi positiivselt. 11 täiendavad. Kogemused ma mäletan seda juhust, jah, jõulud džässifestivalil, et Harri hunnik tuli siia nagu viimasel minutil ja ta ei olnudki saanud nagu ette koos harjutada, aga see kontsert laabus päraselt ja mul ei mahtunud kuidagi pähe, et kuidas on võimalik, et sa oled niimoodi ette valmistatud, et sa võid tundmatus kohas vette hüpata ja kõik tuleb välja. Et see oli imeline, kas, kas temaga koostajad? Ja temaga koostöö jätkub nüüd maikuus on jälle New Yorkis mõned kontserdid. Möödunud veebruaris oli tema plaadiesitlus Pariisis, kus meil oli võimalus mängida siis kolm õhtut järjest ja et see on väga-väga positiivne ja muusikaliselt positiivselt nõudlik. Olukord jah, et Donime, käslin üks selline nimi, tõusev saksofoni staar, et siin jätkarel kunagi jamisid temaga koos, kas tema peale ka veel? Olen olen, ma olen temaga niisama Jämbinud New Yorgis ka, aga ja see on hetkel sellisele jämmi tasandile hetkele jäänud. Praegu aga üks põhikoosseis on head sõbrad ka vanast koolipõlvest Saksamaal, kuidas, kuidas nendega on ka õige mitu plaati välja antud. No ekskepp ka niimoodi kuidagi faaside kaupa, et kui nendel kõigil on ka oma mingid projektid ja oma oma muusikaelu, nii et et praegu ongi kujunenud nii, et et kõik need projektid, mis me oleme maininud või ka mis Ameerikas on, et ma olen pigem keskendunud sellele. Aga see ei tähenda, et need teised projektid seal nagu lõppenud oleks, on samamoodi, et noh, mõned kontserdid on planeeritud jälle 2012 ja niimoodi, et. Et botabki hanke on selline tore multiinstrumentalist teede vahel teete lausa kahekesi kontserte. Jah, üksvahe tegime päris palju nii ja sellest siis sündis ka see üks plaat, mis oli kontsertsalvestus siis Saksamaalt. Ja kas seal mängite ka oma repertuaari või enamuses oli see oligi selline juhus, et meil oli, meil ei olnud plaanis teha plaati, vaid see oli siis, kui mulle anti Baden-Württembergi liidumaa preemia, siis sellega kaasnes kontsert. Ja mida salvestas raadio ja siis juhtuski nii, et publikus oli plaadifirma ja nendele see kontsert meeldis ja ja siis kuidagi peale kontserti kuidagi selgus, et nüüd teeme sellest lindist plaadi. Ja noh, see ongi nagu kontsertsalvestist heliplaat ja ja võib-olla võtaks sealt ka muusika näite. Noh, sealt võiks mängida ühte vanemat lugu standardlugu olla Thingsi Joar. Kes palju teeb, see palju jõuab ja noh, et, et nagu väga erinevate asjade vahel ennast jaganud, aga aga kas on ka mingi selline põhiliin, et millega sa edasi lähed, oled sa? On sul oma trio, on sul oma sooloprojekt? Ja no see on juba aastaid olnud, ütleme üks esimesi plaate, mis ma tegin, see ilmus, kakstuhatkolm oli konfi, tantsimise, sooloklaveriplaat ja sooloesinemisi on ikka ja jälle olnud ja samuti noh, minu kvartett siis, mis on nii-öelda selline standardtrio kombinatsioon hoopiski tšelloga. Et see on ka aastaid tegutsenud. Aga, ja sellise, miks see on kuidagi hetkel niimoodi kujunenud, et on selline noh, suhteliselt kirju koostööd, aga mitmete muusikutega olnud, et ma olen sisuliselt ka tajunud, et et on vajalik selline rikastumine, rikastumine olemine ja sest ma kuidagi läks nii et ma ise alustasin džässiiga üleüldisemalt, et siis ma kohe algusest peale tegin sooloklaveriasju, kirjutasin ise omi asju ja oli, olin kohe sellises bändi liidrirollis ja nüüd ma tunnetan, et et on vajalik selline teadlikult ka sobitada ennast teiste muusikutega ja. Ja siis pärast ise edasi minna, siis on võib-olla hoopis teistsugune mõtteviis vähemalt osaliselt. Ja nagu ma internetist lugesin, on sul maikuus ja see ees väga põnevad kontserdid ta ferioosseffiga, kes on siin ka jätskaarel esinenud ja, ja kes on tõeline maailma muusika staar. Kuidas see juhtus? Kas see juhtus nii nagu kõik asjad, et see oli isiklik soovitus, miks ma sinna sattusin, et nui on LED, kes on Taferiga muusikat teinud juba aastaid ja tunnevad 11 ja siis nutan, käis jällegi minu kontserdil Pariisis ja sealt meie tutvusime ja siis tekkis tahvlil olukord, et oli vaja uus ansambel kokku panna ja siis soovitas mind. Ja ei, see on, see on praegu väga põnev ja muusikalises mõttes väga ka selline nõudlik koostöö, mis mis on väga-väga rikastav igal juhul, et seal on esimesed proovid, on olnud Pariisis ja jätkuvad ja siis ongi kontsert, on nüüd, esimene on Kairos ja siis tuleb veel kontserte ja neid on siis niimoodi esialgu üksikult, aga siis ongi uuem projekt, mis tal on, käsil on et ka see ansambel, mis hetkel on siis põhikoosseis on kvartett, aga sinna lisanduvad siis keelpillid ka, nii et see on praegu siis ongi seal. Ma ei tea, nüüd suvel ja sügisel kontserdid Bratislavas ja Bukarestis Ja kui festivali korraldajad kuulevad, et siis läheb see asi lumepallina edasi, et nii nagu sinu terve karjäär on edenenud, et kuskil ikka keegi kuuleb ja kas kuulevad muusikud, kes kutsuvad sind omakorda mängima või kuulevad kontserdikorraldajad. Et see on üks loomulik teed, kus sind ei nagu ei pussitaja plaadifirma ei tõsta sind kuskile kilbile, sa ei ole Ameerika superstaar, keda nagu tänavanurga peal müüakse, aga, aga see on nagu selline loomulik karjääri areng. Ma arvan, et see on selles mõttes ka ainuainuke nii jätkusuutlik areng, siis ma arvan, et ka mingi asjaga tõstetakse kuhugi noh siis ma arvan, et siis muidugi on võimalik seda hoida, aga kas see siis ka sisuliselt muusiku perspektiivist ennast õigustada õige on, et aga noh, see ei ole ju ka teadlik valik, ütleme lihtsalt hetkel see on kuidagi niimoodi läinud ja mul on nagu selles mõttes tekib ka mingi sisemine rahu, et see ei ole, et on, kui järsku kuhugi tõstetud ja nüüd hakkame seda õigustama, vaid kõik asjad, mis on arenenud, on kuidagi arenenud niimoodi noh, aegamööda ja loomulikult Ja tunned, et oled tasakaalus, et New Yorgi pilvelõhkujate vahel lähed ennast lõõgastama kuskile sinna, Viljandi. See annab väga suure sisemise rahu, just see, et ei ole mingi selline paanika peale, ta peab jooksma seal pilvelõhkujate vahel pidevalt ja ja näitama ennast ja ma ei tea, kellele olema nähtav, nii et siis just see rahu, et minna sinna mängida head muusikat heade muusikutega, siis rahulikult minna jälle Viljandi metsa ja ja teha oma asja, et see on väga rahustav. Noh, see on nii-öelda, et tasakaalus muste valge in all ja, ja tõtlemine ja magamata ööd ja siis saad lõpuks välja magada. Ja tänane saade lähenedki lõpule, et väga tore, et seal on nii palju töid ja tegemisi, et igal pool ilmselt oma kontsertidel nimetad sa ise või nimetatakse, et Kristjan Randalu Eestist mängib klaverit. Ja viimane kontsert siin jätskaarel oligi Tanel Rubeni intetiga nõiutud veerand tunnid. Kuidas sul see projekt meeldis? See on selles mõttes ka hea, et laager on õnnestunud hoida ikkagi bänd koos, et me oleme selle ansambliga, nüüd on ju ka juba kaks plaati ilmunud ja on võimalusi olnud esineda ka väljaspool Eestit, et noh, selliseid eksootilisemaid kohti nagu Minsk ja Moskva, kus ma isegi Kremlis mängisime ja ja siis vahepeal mingi Pariisi ja Brüsseli ja nii et ja siis muidugi, kui aeg möödub ja kontserte on selles ühes ja samas koosluse, siis muusikaga areneb ja kasvab, nii et see on väga hea. Tänan sind, Christian ja ilusat suve ja hästi palju tööd sulle, aitäh.