See on raadiokakk. Käimas on saada ja siin me oleme stuudios peekia Pedaru ja meil on suur rõõm tervitada meie tänast külalist, Tiit ojasoo. Tere päevast, no ausalt öeldes, ega vega, ega tihti juhtub ka seda, et nii head muusikat jällegi tegelikult hea muusika tuleb kogu aeg lemmikpluusi, head muusikat ikkagi noh, iga päev ei tule või vähemasti mitte iga minut iga minut ei tule. Et põhjus on siis see, et Tiit ojasoo valitsusele välja, aga miks, miks sa seda tegid? Selle fooliga on niimoodi, et mingis varases lapsepõlves ma ei tea, mis kombel minu kätte sattus üks või õigemini kakskolm fooli linte ja siis ma kuulasin neid hommikuti, kui ma ei tahtnud voodist välja tulla, siis mõtlesin, et ma kuulan lintide ja muusikat ja siis lähen kooli. Ja The Fool on sellest ajast mulle kuidagi väga südamesse ennast mänginud. Ja sellest varasest lapsepõlvest tahaks ka peale seda kohe eriti palju kuulda, aga me lähme, lähme praegu kõige. Rituaal jah, ränkuna siin nädalavahetusel on toimunud ju nii palju, eksju, kuninglik pulm. Paavst Johannes Paulus, teine kuulutati õndsaks, Evald Okas, Evald Okase surm, Osama bin Laden ja Obama võidukäik ja nii edasi ja nii edasi. Aga siiski üks suursündmustest oli ka see, et avanes põhuteater laupäeval, teil oli siis suur avamine, räägi kuule natukene, kuidas seal läks. Kas on tõesti kõik nüüd valmis? No põhimõtteliselt on, kõik on valmis jah, et maja on olemas ja, ja viimne kui kõrs paigas. Viimne kui kõrs, majas on paigas ja puhvet töötab ja ja praegu lavamehed ehitavad hirveküti lava üles, nii et ülehomme on esimene hirvekütiproov laval. Aga üht-teist, üht-teist ütleme, see huumor, pöördehk, siis inimkeeletõlk ja lindude keelt ja see tuleb küll alles juunis, nii et on üht-teist oodata veel ka tulevikuks, aga juba praegu saab seal jah, malet mängida, keksu hüpata ja saab laenutada kohvikust palli ja mängida triblat. Sündidega see ühesõnaga, kas sina siis ei tea seda muinasjuttu kolmest põrsakest, need, kes ehitasid põhust või õlgedest, siis see maja puhuti minema hundi poolt ja seal seal jumalasse, mere ääres. Ühesõnaga, kuidas see, see põhuteater seal püsib? Võlgajatel püsib seal tegelikult kohutavalt hästi, ma ei tea, kõik, kellega ma olen rääkinud, kõik ütlevad, et see sobib nagu ma ei tea, suhkur kohvisse. Et et see Skoone bastion, mis on olnud ju ma ei tea, mingi 15 aastat vist üsna mahajäetud ja linn on seda küll noh, nii-öelda parandanud ja puhastanud ja sinna mingi rulapargi ehitanud, aga põhimõtteliselt on ikkagi inimeste poolt täitsa unustatud ja mahajäetud, et selle laupäevase ürituse põhjal mul on küll selline tunne, et see koht on leidnud oma uue hingamise ja, ja eriti just päeva teine pool on seal Skoone bastionil äärmiselt meeldiv, sest päike keerab mõnusasti ja seal saab sihukeste õhtupäikest nautida väga-väga pikalt kohviku terassil ja noh, loomulikult see programm, mis seal saab olema, ma arvan, et see täidab seda ka. Aga põhuteater isenesest ka väga hästi, sest Ühelt poolt me oleme küll ehitanud selle sellises suhteliselt odavast ja käepärasest materjalist nagu põhust, aga teiselt poolt me oleme jälginud absoluutselt kõiki võimalikke ehitusnorme, mis Tallinnas on välja mõeldud. Ehk siis ta ei põle ega häviga mingil teisel kombel. Jah, huvitav oleks võib-olla teada ka natuke, ma ei tea, kui palju sa teada, aga sellest põhust ehitamise tehnoloogiat äkki paari sõnaga rääkida ka sellest, et noh, arvatakse, tavaline põhust, maja, ekspakid püsti, katus peale tõesti süttib, tuul puhub mida iganes, aga tegelikult see on kuidagi täiesti. No ma just sattus täitsa naljakal kombel, jalutasin telepõhjatest mööda ja siis üks pikk härrasmees küsis, et miks te seda siia niimoodi nii lühikeseks ajaks ehitasite ja siis tuli välja, et on arhitekt, jalutasime temaga mööda mööda teed natuke koos ja ta rääkis, et ta USAs Yellowstone'i rahvuspargis oli selline lugu, et et seal ühesõnaga rahvusparkis põlema ja kuna see rahvuspark sellise filosoofiaga, et inimene ei tohi seal sekkuda, ehk siis põlesid ka kõik majad ja kõik metsad ja absoluutselt kõik. Aga ainuke asi, mis ei põlenud, olid põhust hooned, sest noh, põhust hoonet, ühesõnaga et tehakse niimoodi, jah, põhupakid põhimõtteliselt aetakse püsti ükskõik et kas siis kas siis nii-öelda konstruktsiooni puitkonstruktsiooni vahele või siis ilma puitkonstruktsioonid. Aga nad krohvitakse üle ja kui teda on piisavalt palju krohvitud, siis ta põhimõtteliselt muutub ka täitsa tulekindlaks. Neil näiteks selle tulekindluse tõestuseks on seal põhus tehtud leivaahi. Ja see on ka seal täitsa olemas ja seal on igapäevaselt tuli all ja seal põhus tehtud leivaahjus saab siis valmistada kõiki neid värskeid pirukaid, mida põhuteatri kohvikus pakkuda. Aga no ma mõtlen just selles mõttes vaata kui palju seal on ju neid ettevõtmised, kui inimestel lähevad emotsioonid tunded väga tuliseks, et siis ei ole selles mõttes Jah, aga räägi natuke üldse sellest, et okei, õhtul on seal teater, eks ju, või enamus õhtutel, et, et siis on piletiga, kuidas seal muidu on, et kas saab käia niisama hängima chillimas malet mängimas, palli kohvikus vedelemas lugemas, et kõik need asjad? Just just selle jaoks vabaõhuteater mõeldud ongi või õigemini see avalik ruum nii-öelda sellest põhu teatel on nii-öelda kaks poolt, üks asi on see programm, mis seal majas sees toimub ja mille eest me küsime ka piletiraha loomulikult, sest inimesed on kaugelt kohale toodud, neil tuleb sellest maksta. Aga see teine pool on just nimelt avalik ruum, osake linna, mis on tagasivõidetud jälle ajaloo käest ja, ja me oleme sinna jõudumööda siis püstitanud erinevaid atraktsioone ja see puhvet on see üks võimalus istuda terrassi peal ja juua kohvi ja süüa pirukat, aga aga ei pea üldse minema puhvetist, siis võib rahulikult ronida mäeotsa mängida seal palli mängida malet, seal on suur nihukeste lapse kõrguste malenditega male. Kohe-kohe tulevad sinna kiiged, keksuplats on palliplats, ühesõnaga, et võib võtta ka lihtsalt oma piknikulina kaasa ja nautida seal seda, seda vaadet ja ilusat päiksepaistelist ilma, nii et see on nagu linnapark, nagu kõige paremas mõttes. Kas sealpärane ja kas tal seal see viina ja õlleload on ka puhvetis olemas? Puhvetis on olemas viina ja õlleload, aga suitsetama peab majast natuke eemal mitte sellepärast, et maja põlema läheks, aga sellepärast, et et lihtsalt need inimesed, kellele suitsuhais ei meeldi, et need saaksid valida ilma suitsuahjust olemise. Aga mis puutub muidugi põõsa peale õllejoomise, siis sellest peab mupo ka rääkinud? No igatahes ei noh, see on koht, kuhu kindlasti tuleb minna, tähendab vähemalt kord noh, parem juba kolm korda korduval korduval. Ja minule igatahes kaugele jõudnud, aga ma tahan juba kõik see, mis sa kirjeldasid, on noh, nii ja apetiitne läheb natukene soojemaks, ei, kohe soojad püksid jalga, aga räägime natukene siis ka põhuteatris, et sellest teatriosast seal on ju ka, teil on terve rodu igasugu lahedaid etendusi, aktsioone mida kõike veel, et võib-olla teie väike ülevaade kuulajale, kes pole veel klikkinud iga etendust lahti ja selle kohta lugenud, et mis need põhisellised suunad ja teemad ja asjad teil on, mis kavas on? No me oleme seda programmi kokku pannes, me alustasime sellisest põhimõttest, et me tahaks tõesti tuua asju, mis meile endale on kas meeldinud või mille mille tegijad meil on kunagi väga meeldinud. Ja ehk siis, et me võime anda igale ühele nii-öelda nagu kvaliteedimärgi juba ette külge, et mõni asi, mida me ei ole ise näinud, sest viimased asjad alles esietenduvas nüüd lähipäevil Londonis. Nüüd me oleme näinud, aga nende, nende nii-öelda neid kompaniisid, me oleme, me oleme näinud ja nime alustamegi ise hirvekütiga, sealt läheb edasi kohe. See programm ei ole mul nüüd. Järjestikused peas aga aga tuleb looduse omnibussi omanik, eks ole, linnulaulupeo Fret friisi kontsert 20. mail. No just, et, et see programm koosneb, ühesõnaga, ta koosneb teatrist, tantsust, muusikast, muusikainstallatsioonidega, sellistest ruumilistest interinstitutsioonidest ja noh, võib-olla nüüd. Ma arvan, et miskipärast Fretherit nagu ütleb nagu nendele, kes muusikast lugu peavad juba juba niigi väga palju ja loodetavasti saab kontsert väga lahe olema. Et mis veel sellistest nagu noh, ütleme mida me veel siia toonud oleme, näiteks Me oleme toonud Juhan Ulfsaki ja Ani ojaneni viha südamesse, mis esietendus nüüd mõni aeg tagasi Helsingis Viron kadul väikses teatris. Ehk siis et need, kes näiteks Juhan Ulfsaki näitleja ja lavastaja talendi austajad, need saavad seda projekti siin näha, mis on just see võimalus. Mitmed lavastused, mida me, mida me siia toome näiteks näiteks näiteks Šiši pop, mis tuleb sügise puhul, on, on teater telefoniprogrammis, mis tähendab seda, et ta on kogu saksakeelse ruumi möödunud aasta üks kõige olulisemaid lavastusi üks 10-st olulisest lavastusest ja see, et ta meie programmis on, see näitab ausalt öeldes täidab meie rinna uhkusega täpselt samasugune kvaliteedimärk küljes. On küljes ka Living of Charlie Orcherdil, mis on kristlus, metsi, lavastus, Kirsiaed, mida ta tegi, mida ta tegi Leedus ja seda mängitakse kuskil leedu tühermaal, need üheks korraks see viiakse siis ka Viini ja meil on võimalus sellest lavastusest näha nii-öelda veebipõhist otseülekannet. Et, aga see ei ole mitte ainult telepilt, vaid sealjuures on ka Šveitsi poolt valitud bänd ja ühesõnaga, et see peaks olema niisugune nagu spetsiaalne õhtu täpselt selle selle lavastuse jaoks. Meil on, meil mängib siin sügisel meie teatrisse uut lavastust tegev Sebastian Lübling mängib sellist veidrat tüki, ise küll lavastajaga kunagi olnud näitleja ja nüüd ta mängib koos oma naise, oma muusikalise kujundaja ja tema isaga ja veel kolme perekonnaga sellist ilma sõnadeta väga südamliku perede lugu, mis ma arvan, et kõigile neile, kes, Ma isegi julgeks seda soovitada, tulge oma noh, mitte just kaheaastastega, aga tulge oma mingisugune 10 või kuueaastaste lastega seda vaatama, et mismoodi ühelt poolt nagu professionaalsed teatriinimesed, aga kes tegelikult ei ole üldse näitlejad koos oma peredega mängivad ühe ühe lavastuse, mille samas on lavastanud üks saksa tipp lavastajatest. Noh, mingisuguseid selliseid natukene teise nurga alt tehtud teatrietendusi on siin mitmeid. Muidugi väga huvitav, ma sain aru esimesena, siis ongi kavas hirvekütt, et me hakkame kohe kuulama ka Franki vallilugu, rääkige natuke sellest loost, mis kõlama hakkab, rääkida natuke sellest etendusest, et mis seal tulemas on. Hirvekütt on iseenesest, esietenduse, meie teatris vist ma ei tea näiteks viis aastat tagasi veel ja nüüd me ei ole seda kolm aastat mänginud, aga me ei ole seda mitte kunagi oma repertuaarist maha võtnud, vaid mis oleme mõelnud, et las ta ootab ja küpseb ja kogub ennast. Ja see lavastus põhineb Maicel simina samanimelisel filmil, kus mängivad siis Robert De Niro ja ja Meryl Streep ja Christoph ookean. Ehk siis lugu on sellest, kuidas poisid lähevad rind kummis Ta ja mis nendega seal juhtub ja kuidas nad tagasi tulles ei saa enam ühiskonnaga kontakti, ehk siis et see on selline posttraumaatiline stress mis kolm aastat tagasi veel Eestis kuidagi kolm-neli aastat tagasi veel Eestist justkui nagu ei olnud teema, aga tänaseks päevaks noh, kahjuks on, on ka Eestis väga, väga selge teema. Ütleme kui oleme käinud Iraagis ja kui me oleme Afganistanis, et siis siis need mehed, kes seal on käinud, et kuidas me nad oma ühiskonda tagasi saame, aga et see aga see lugu see franki valimistel kohe kõlama hakkab, see on veel sellest nii-öelda sellest esimesest poolest, ehk siis sellest poolest, kui, kui elu on lill just nimelt selle sellest hetkest, kui elu on lill ja, ja üks poistest, kes abi, kes abiellub ja homme sõtta läheb, see on siis tema nii-öelda pulmalugu. Me siin vahepeal lugesin bastioni kokku ja, ja neid bastioni, mis Tallinna linnas Rootsi aja siis 18. sajand enne Põhjasõda lõpuks valmis sai, oli kolm tükki, kuigi plaanid olid palju suuremad. Aga jah, põhjapoolsema bastioni peal seal ikka tuulte käes, siis seal, kus on siis tõesti vapustav õle tõhu teater, põhuteatris oli siis palju meil seal üldse kohti oli praegu, et natuke. Lavastusest aga keskmiselt on seal 252 kohta. Mõne lavastuse puhul vähem, mõne puhul natuke rohkem või mõnel päeval nagu koht ei loetagi selles mõttes, et kui seal me teeme mingisuguse installatsioone ruumiinstallatsioone, siis peavad inimesed seal päeva jooksul läbi. Ei, ma tahtsin seda lihtsalt küsida, muidu läheb meelest ära, et, et see nagu osa põnevaid asju on täiesti täiesti ka, isegi ilma sõnadeta ma sain aru ja, ja aga aga neid, aga need, mis on näiteks inglise või saksa keelsed, kas seal on mingit nagu tõlget kamara? Ja loomulikult loomulikult tehnika on arenenud nii kaugele, et me saame tõlkida, kõik otse inimesteni tuua. Enamus tõlked on, on tehtud subtiitritega seina peale, noh see on samamoodi nagu meiegi välismaal mängimas käime, et see on teatrivaatamiseks täitsa täitsa normaalne viis ja see tegelikult väga isegi ei segafilmi, me vaatame kõik subtiitritega ja väga ei kurda selle üle. Ja noh, loomulikult need, kes on keele oskajad, keel vist väga palju rohkem ei tulegi. Leedu keel on ka kosmos tuleb oma uue lavastusega põhjas Laurde täpse siia, et Leedu, Leedu, Soome, Saksa Inglise keeles on pakkuda. Aga hea valik. Avalik eesti keel loomulikult ka lisaks sellele meil tuleb ju veel Anne Türnpu ja Eva Klemets projekt, kus mängitakse erinevates soome-ugri keeltes, vaata nende keelte nimetamisega. Ma jään isegi rulaga, Tiit, ma vaatan sellist asja, et vene keel on jälle tõrjutud välja. No kuidagi katus. Seekord niimoodi jah, et sealt Venemaalt nagu ei osanud miskit tuua ja ausalt öeldes vaata Vene teatrit tegelikult käib Tallinnas väga palju, et et kuldne mask toob siia igal aastal mitu, mitu lavastust ja ja me mõtlesime, et mis me hakkame siis nagu kaevule vett vedama. Et omal ajal oli see paisten just suurt vene madruste selline nagu kohta, ühesõnaga kus minagi seal olime, karussell oli, kus minagi tegin selle legendaarse surmasalto kuskil lapsena. Tõnis Tõnis Mägi rääkis seda, kuidas tema 15 aastase kutina käis seal vene bastioni kaklemas venelastega sellest, et, et noh, omal ajal vähemasti nagu on need maa kõneleb ja mõistab kindlasti vene keelt ka aga vaatame, mis ja kuidas sul endal siis nüüd praegu nii-öelda põhi, põhitegevus või põhitegevus on siis, siis ikkagi olgem ausad, peafookus peaks ikka olema siis noodi atril. No peafookus loomulikult on no-teatrile, et neid, ega see põhuteater on ka, see on 99 põhuteatris ei ole niisama põhuteater. Me oleme ikkagi oma teatriga jaoks kolm aastat kõikide muude tegevuste kõrvalt selle maja ja programmi valmis valmimisse panustanud ja ja noh, siit kõrvalt näitlejad hakkavad küll ka uues lavastuses proove tegema, aga põhimõtteliselt kogu maja jõud kulub praegu sellele õhuteatrile. Aga ega, ega no teater selles mõttes oma oma viljakotti ei pane, et meil on nüüd tulemas ridamisi välislavastajaid ja võib-olla mina Jänelis pärast irve küttisi taas esietendust enam nii niipea üles ei astu, aga ma arvan, et need välismaalased on ka piisavalt toredad. Üks hästi noh, mingi asi, mida meie siin ka mõlemad oleme käinud vaatamas, oli seal haisev, voolav Estonia ja kahtlemata see on üks noh, seni sel aastal paremaid etendusi, kuidas sa oled rahul sellega, kuidas nagu retseptsioon või vastuvõtt oli, et, et ausalt öeldes noh. Ma isiklikult ei pannud nagu tähele, et kellelegi ei meeldi. Mina kuulsin väga palju arvamusi, et ei meeldinud, et milleks kinnistada sedasama stereotüüpi, millised need eestlased siis ikka on ja nii edasi ja nii edasi. Ma kuulsin, noh, minu suureks, mina suure hurraaga lendasin peale, et vau, kas te nägite nii äge? Kui tekkis diskussioon, et ma kuulsin palju selliseid arvamused inimeste noh, loogiline, mis ongi normaalne, eks, et ta tekitab mingeid tundeid, emotsioone, aga kui sa oled ise jälginud jah, et mis. Mis on need õppetunnid saidi panid kirja midagi. Õppetunnid nojah, võib-olla ka mõned õppetunnid. Mind rõõmustas see, et oli ka sellist väga, kuidas ma ütlen asjalikku tagasisidet, et no loomulikult umbusklikud, et kes need on, uskumatut Toomased väitsid kuni lõpuni, et no küllap me salvestasime selle ja mängisime lihtsalt maha ja tegelikult ise libistasime vaikselt põõsa varjus õlut, aga aga et see, et mõned inimesed, kes ikkagi hammustasid läbi ka selle, et mismoodi sa üldse tehtud on see, et Mait Malmsten näiteks rääkis nii toredasti, et et ma ei tea, kas ta, kes kontrollib esietendusel ja vaatas seda algust ja siis näitlejad tõusid püsti ja läksid minema ja ta sundis ennast. Nii solvatuna, mis mõttes te lähete minema? Ma tulin vaatama päris hea koht. Ja siis järgmisel hetkel ta sai aru, et, aga see ongi ainuke võimalus lihtsalt minna ära ja, ja, ja olla seal kõrval kõrvaltoas ja kuidagi see, see samasse kohaloleku tunne nii lähedal, et see talle väga meeldis, et tekstis, et need inimesed, kes hakkasid lugema nagu seda sedalaadi ka, et mismoodi see on tehtud, et see on tehtud selles sellises suures kaubanduskeskuses ja see teater on seal pisikene pisikene seal kõrval ja ja ausalt öeldes noh, see omamoodi selline nagu tagasivaade, et ega me ei tahtnud küll mitte kuidagi nüüd eestlastele nii-öelda ära panna lahingusse, eestlased on, et pigem need lood on nagu väga-väga isiklikud ja muidugi naljakas, kuidas nii-öelda spordikommentaatoreid, nii päris spordikommentaatorid kui ka need, kes ennast igasugusteks muudeks ajakirjanikuks nimetavad hakkasid õiendama selle kallal, et noh, et, aga mis mõttes teil on selline sõnum, et kuidas te üldse julgete siukseid asju öelda, see on suhteliselt kunsti puhul täitsa üllatav, et ma saan aru, et sa võistled kunstile ebaprofessionaalsust ette heita või seda, et ei ole nagu mõelnud piisavalt läbi, aga seda, et teil selline sõnum või see, et kunstnik näeb maailma niimoodi, nagu ta näeb. Kuulge, hüppa kaugemale. Ühe korra, nagu selle Eesti teema peal juba peatusime, siis mul tekkis küsimus selle ühtse Eesti suurkogu teemal, eks ja sul on seal tohutult võimas kõne ja kõik see kogu see protsess, eks ju, mis oli ja need sõnavõtud ja nii edasi ja nii edasi. Kas õudselt palju avalikke esinemisi ja sa pead mõju mõju veenvalt enesekindlalt oyama seda osa, et esiteks, kas sa läbisid ennega mingi sellise koolituse, et ma tean, et teile konsultant näiteks Daniel Vaarik, eks ju, kes on selle alad superprofiks ka, aga kas, kas sul oli ka mingi selline konkreetne nagu noh, instruktsioonide koolitused, kuidas seda asja nii veenvalt teha või kas sul oli vahest, et tegelikult oli kohutav hirm, aga sa pidid selle nii veenvalt välja mängivat? Mis puutub otseselt sellist esinemiskoolitust, siis iseenesest mul neljas Ei, ma ei, ma ei mõtle nagu lavaka koolidest, aga just see ka selline nii-öelda poliitretoorikaga. Ja mis retoorikasse puutub, siis seda tuli pidevalt juurde õppida ja siin oli täiesti Daniel Vaariku st ja, ja veel mõnest teisest. Suhtekorraldajast kasu aga noh, see on pigem nagu küsimus selles, et mis nurga alt mingit asja näidata, kuidas mingi mingisugust asja serveerida. Aga ega lõppkokkuvõttes no kuidas see multifilm vaata kunagi oligi, et kuidas ma ei tea, kas hiireke, kes kartis kõiki ja siis talle tehti kassi ja koera ja lõvi keha, süda on hiire süda, siis pole sellest ka mitte mingisugust abi, et ehk siis et see hirm tuli lõppkokkuvõttes ikkagi enesel ületada ja ja see ongi nagunii vastuoluline tunne, et kui sa marsid seal sellise äärmiselt natsliku sissejuhatuse saatel läbi 7000 inimese, siis see on meeletu hirm, aga ja samas on ka meeletu kurbus, Etti ilmselt rohkem vist ei saa elus niimoodi marssida. Jäädki seal avastada endale lõpu, selle, et sind tõstetakse nagu veel poodiumi otsa sa vaatad kõik need inimesed sinu ümber siis jällegi päris päris hirmutav on, aga, aga teiselt poolt on ka. Ja lipud on ka väga kahju, et ilmselt ka seda seal rohkem elus ei saa, vähemalt sellisel kujul. Ma ei tea, mul läks, etenduse ajal läks vahepeal pilt ära, nii et aga õnneks tuli natuke natuke enne kõnet tagasi. Teen ettepaneku siis guugeldama, mõtlesin muusikat teha ja siis vaatame, kuidas kõik asjad võib-olla alguse sain, vähemalt sihuke näitlemise värk. Ja kas sa tahad öelda midagi järgmise loo kohta? Aga see on, ütleme siis hirvekütist see teine pool, et kui eelmine lugu oli see, kui kõik on veel ilus ja ja pulm ja minnakse kohe sõtta, siis nüüd see lugu on sellest ajast, kui tullakse sõjast tagasi ja minu meelest on ta kergelt kergelt irooniline. Nii see, mis kõlas, ma ei tea, kas ma hääldan seda õieti Crydensclievother vaibal. Jonathan oli see ja me räägime Tiit Ojasooga kõikidest erinevatest asjadest ja nüüd olemegi jõudnud sinnani, kus on aeg pöörata pööritada ajamasinana. Täiesti tagasi jah, et Tiit, et kuidas ikkagi siis sinust siis ikka niisugune nagu teatriinimene sai, et kus see krõks ära käis, ma vaatan, et sa oled Aare Laanemetsakooliteatris käinud, et kas sealt siis see, see asi või ikkagi kodust juba. Kuidas see asi, nagu alguse sai, see suund nii-öelda miskipärast. Ma arvan, et sinna mõistlik ja läksin sinna kooli teatrisse juba selle mõttega, et teater on teater on lahe või ma ei tea, umbes sel ajal see käiski, aga igatahes Aare Laanemets oli jah, selline kuldne inimene, tema kooliteatrist on ju väga palju, väga palju näitlejaid tulnud ja ja ta suutis, ta suutis noori mitte ära rikkuda, mis kooliteatrite puhul paraku ei ole mitte harv haruldane, et, et noored, andekad inimesed õpetatakse neile mingisugused valed trikid selgeks ja siis nad üritavad nendega elus hakkama saada, aga aga Aare tegi seda väga, väga niisuguse pieteeditundega ja samas nagu need asjad, mis ta õpetas nendest, on siiamaani kasuse püstide samas tinglikus ja küsimus, et et kui sa, kui sa midagi ette kujutad, lava peal, et see nii on, siis saab ka publik sellest aru, et see tõesti nii on. Kas seal mingid rollid ka juba seal kooliteatris, kus numbrit kandvad rollid või pearollid ei pea midagi sellist, mis nagu ma ütlesin, et ah et tead, mina tean, minul oli, mina mängisin Bullerby lastes vanaema. Aga ilmsed ärikad loovad, ilmselt rikuti väga ära mind teiega kõigest ei peagi, näitleja. See ei ole ju eesmärk, asja eesmärk on ikkagi eneseväljendusoskuse parandamine, aga ei, ma mängisin vist seitsmes vennas, kes see kõige targem. Ta oli seal Apowist A tähega nõu siis et. Et see on jah üks üks meelderull, aga ei, me tegime seal igast muid asju ka üks tegelikult võib-olla kõige olulisem töö kooliteatri ajal oli, me tegime nii-öelda sellist Betti Alveri Ühed poeemiga sellist lugemisteatrit ehk siis läbi raamatu mängimist mängisime samas nagu lugesime seda ja see viiekesi ja see oli kuidagi väga selline hell ja tellija tuleb protsess, et et sealt on jäänud jäänud külge küll, aga midagi mitte midagi, ilmselt sellist, mida ma oma nii-öelda neuroloogi rullide ossa. Hulka võiksin arvata, päris kohe sa ikkagi ei pääsenud või läinud siis tähendab lavakasse, sest sa käisid Tartu Ülikoolis klassikalist filoso filoloogiat õppima, siis siis noh, põhimõtteliselt nagu eesti keelt või klassikaline filoloogia ei ole üldse mitte eesti keele klassikaline bioloogia on vanakreeka ja, ja ladina keel. Ja, ja ma läksin sinna noh ühelt poolt sellepärast, et lavakasse sel aastal ei võetud ja kui, kui ma kooli lõpetasin ja teiselt poolt sellepärast, et, et ma ei tea, mingisugune selline õrn huvi mul ilmselt ka oli ja ma olen väga rõõmus, et ma ma selle aasta niimodi kulutasin ja tegelikult me oleme ka väga piinlik nende õppejõudude ees, et ma sealt ära läksin. Et nad õpetasid mind nii hästi, et ma vaatan, kui ma eriti ladina keelest on kahju, kreeka keel oli ikka väga keeruline. Aga et, et kui ma käisin Tallinna kammerkoori ja kammerorkestri kontserdil ja ma ei mäleta, mis, mis missat nad laulsid, aga igatahes mõistsin saalis ja ma sain kõigest aru, ilma et ma oleks pidanud tõlget vaatama. Ja siis ma mõtlesin, et näed, aasta ei olegi tühja läinud. Aga lavastajaks hakkasid kohe pihta või kuidas seal nagu võetit Ingo Normeti kursusele sa läksid? 96 ja see Ingo võttiski esimest korda nagu päris kohe nii-öelda eriprogrammiga lavastajaid lasteaiad on seal ju koolis varemgi lõpetanud, aga need on enamalt jaolt olnud sellise näitlemise kõrvalproduktid või et noh, et see programm on näitlejatega praktiliselt sama olnud. Aga Ingo uue koolijuhina mõni aasta oli siis juba olnud, siis ta tegigi lavastajatele eraldi programmi eraldi vastuvõttu. Ja, ja nüüd see eraldi vastuvõtt on siis järgnevatel aastatel ka olnud, nii et me saime mõnda ainet rohkem ja mõnda ainet vähem kui näitlejad, aga mina muidugi oma sellises edasipüüdlikkusest üritasin ka ikkagi kõiki neid aineid võtta, mis näitlejatele mõeldud oli, nii et et ma mõnes mõttes nagu tegin topelt Aga kas sa tundsid, et jah, ma tahan hoopis saada lavastajaks, mitte näitlejaks. Isegi see arusaamine kummalisel kombel jah, tuli ka enne kooli, et, et ma tahaks olla pigem lavastaja kui näitleja, et mulle iseenesest väga meeldib mängida ja mu on väga vähe võimalust selleks olnud, viimasel ajal aga aga. Sa oled vahepeal nii targaks saanud, vaata, sa oskasid juba ladina keelt ja mingid rullikesed, mis ütleme kes, kes seal nagu näitlejaks lähevad, et võib-olla oligi jah, selles mõttes. No ma ei tea, kas ladina keeles lavastamise juures kasu on, aga. Aga ei, see lavastamise juures võib-olla mingisugune selline suurem ehitamine. Ma ei tea, ma ei, ma ei oska siiamaani ausalt öeldes öelda, mis mõnes mõttes on ju lavastaja elukutse ikka kõige toredam, et ei pea igal õhtul väljas käima. Vahepeal, kui ma mängisin siin erinevates rollides, täitsa tüütu, et hommikul proovi ja siis pead õhtul veel etendusele ka minema, muidugi lasteaiast koju koju jääda. Aga noh, lastel muidugi teised hädadel tabab oluliselt kauem proov ette valmistama, kui, kui näitlejad seda teevad. Kuidas, mis lavastaja lavastas oled, oled noh, käid ikka pikka aega vaatamas oma etendust lapsukest, mis on siis nii-öelda valmis saanud ja, ja siis võtad vahetevahel, mis teete koosolekute ikkagi nüüd vajab natukene järeleaitamist või kuidas? Ja ega selle teater no 99 nii-öelda loomise üks mõte oli ka selles, et, et saaks hoida lavastuste kunstilist kvaliteeti ja selle juurde kindlasti käib ka see, et lavastusi tuleb vaatamas käia ja, ja teha aeg-ajalt taastusproove ja aeg-ajalt ka lihtsalt märkusi, et vaat, teeme siin niimoodi, teeme siin niimoodi, et et ma mõnda lavastust selle, kui mängisime karjatšestonski Barni, siis kuna me reisisime sellega kohutavalt palju ja siis noh, välismaal vaatad ka, et noh, et kuidas siis see publik vastu võtab, et siis ma arvan, et kuna ma lõpuks hakkasin seda mängima Kaavel mängisin vist üle 50 etenduse, ma arvan, et siis lõppkokkuvõttes. Aga kas see juba täitsa täitsa ära tüütama. Aga, aga üldiselt jah, ma käin ja jälgin ja käin kõigile pinda nii palju, kui vähegi jaksan. Tead, tänaseks ette valmistades leidsin 2004 aasta teater, muusika, kino sealt sinuga väikse sellise inteka, kus sa ühte koma teist kommenteerid ja mul jäi kõrva või silma üks selline lõik. See on aastal 2004, eksju, kus sa ütled, et heast teatrist tunnen puudust kogu aeg lõpule viidud ja maksimaalselt kõiki võimalusi ära kasutamast teatrist. Et kas tänaseks päevaks, eks, ja kui nüüd on juba korralikult aega mööda läinud, et kas nüüd oled nagu rahuldanud selles mõttes mingis mõttes kas sa tunned, et sa teed nüüd teatrit, mis siis on lõpule viidud, kasutab maksimaalselt kõiki võimalusi ära. Ei, ma ei mäleta, mis sul seal 2004 mõtlesin, aga ma arvan, et mõtlesin pigem nagu seda, mida vaadata tahaks veel, mis minu ümber on, aga, aga ma arvan, et, Lihtsalt ütled veel seda, et 95-l protsendil juhtudest jäävad lavastaja, kunstnik, näitlejad, tehniline personal ja näitekirjanik kõik kuskile poole peale, ehk siis, et enamus meie sellist teatrit, et see on selline suvaline, mida näidatakse. No ma ei tea jah ega ei tahaks nüüd kuidagi siin jällegi ma ei mõtle enam võtta, aga ei, ma arvan, et et see Maximalism ei ole minus üle läinud ja tegelikult mida aasta edasi, seda, seda, kuidas ma ütlen seda raskemaks, tegelikult läheb teatritegemine sellepärast, et need nõudmised on järjest kasvanud ja ma arvan, et kui Enelisiga oleme, oleme nii palju asju koos teinud, siis me oleme nii palju asju kui juba ära teinud. Et leida siis see praeguse hetke tõde ja, ja see maksimaalselt ära kasutada, et. Ma arvan, et meil on, meil on arenguruumi veel küll, et noh, kas või näiteks see, et. Me oleme siin aastaid teinud ise oma lavastustele tekst ja sellepärast, et selliseid tekste nagu veel vaja oleks, selliseid ei ole olemas olnud. Ja nüüd, et noh, on ma arvan, et see ring ka juba ära käinud ja me peame veel mingisuguse kolmanda mooduse leidma, et lavastustega tekste tekste leida, aga aga ma ütlengi, et eks me teemegi nüüd pikema pausi teatris, nii et küll ma selle vältimatu Kui teil ei ole muusikale juba pikka aega olnud vist või ma olen millestki valesti aru saanud, sa oled ikka teinud siin neide. Ruja oli võib-olla hästi Raco tarku kuulus-kuulus asi? Jah, aga ei ole nagu ajada. Vajadus tegelikult on niimoodi, et noh, võiks ju, võiks ju palju asju teha, aga aga iga lavastuse tegemine võtab ikkagi elust mingisugune neli-viis või isegi rohkem kuud. Ja ühes aastas on paraku neid ainult 12 ja vähemalt nädal aega tahaksin vahepeal puhata ka ja ja muusikali tegemine ei ole mul kunagi mingisugune eraldi eesmärk olnud. Esimese muusikali Verevennad me tegime, sellepärast et ma käisin, mängisin ühes muusikalis, mis minu meelest oli nii halvasti tehtud, et ma mõtlesin, et ma võiksin siukseid teha nagu iga päev kaks tükki. Ja siis täitsa juhuslikult tartlaste helistas, et kuule, et kas sa tahaksid muusikat teha, mõtlesin mis muusikal on. Ja siis ma sain selle muusika siis Enelis muidugi kohutavalt lahutas mind, et mis mõttes sa võtad selle, kuidas sa teed, et seal sul nagu mingisugune nukumuusikal ja sest nagu on akadeemia siis nukumuusikali sellest ja nii see läks, et ja kui me tegime järgmisena ei viita, siis viida, oli Vitali jälle teistmoodi väljakutse, et see oli, see oli nii suur ja vabas õhus ja kuidagi nagu nii nõudlik ja õpetas, õpetas mind lavastajana väga paljud, ta õpetas aegloneerima. Kui sul on ikkagi proovis 400 inimest, siis sa pead väga täpselt minuti pealt aega planeerima ja sellest ajast kinni pidama ja noh, mis, mis Ruiasse puutus siis Ruja, noh, see oli Vanemuise teatripakkumine, et Rujas teha mõtlesime algus, et meil ei ole aega, siis nad olid nõus sellega aasta ootama, siis me olime justkui nagu sunnitud seda tegema. Aga teiselt poolt on see, et et need mastaapsed, tehnilised võimalused, mis seal lavastuses olid, et et seda meie teatril sel hetkel ei oleks olnud ja, ja, ja noh, Ruja muusika iseenesest oli ka väga lahe, et mulle see muusika on, on meeldinud, et ühesõnaga niimoodi kuidagi kokku saigi ja noh, nüüd samas nagu see kogemus, mis ma nii-öelda kaameratega Rujas saime, et ma arvan, et raisal Fool of Estonia oli sealt Sammu edasi jälle absoluutselt, muide, vahepeal tahtsin küsida, et kas nüüd noh, need asjad said ka mõnusasti tegelikult salda. Et on ilmselt tulemas millalgi DVD või kuidas neid nimetatakse tänapäeval ühesõnaga, mingi kandja andja väljastatakse, võib-olla kunagi on paremad palad, sest et noh, eks ole, seal on ikkagi oli kõik need erinevad, seal on ju võimalik valida mingi pest või kuidas? Neid kõiki võiks ikka näha, kas Isoppidena või tervikuna. Ma arvan siiski, et selle Rain Fool of Estonia, noh, see kõige parem efekt on ikkagi siis, kui sa istud seal nokia saalis ja tõesti näed neid näitlejaid, kuidas nad on, päriselt? Sa näed seda suurel ekraanil, suur ekraan, ma ei olnud kunagi selle peale mõelnud, olin kallakuid, kino ja nii ja naa ja suur ekraan ja väike ekraan ja mis vahet mõtteliselt arvutist filmi vaadata, aga et, et kui sa nagu oma tööd näed suurel ekraanil, see on nii lummav, realiseerivad, kuidas näitlejad mängivad, et meil praegusel hetkel on tegelikult hoopistükkis plaanis, et me teeme võib-olla detsembri alguses paar-kolm etendust veel. Nii et kes veel ei jõudnud, siis saavad tulla. Kas me jõuame teha vahepeal väikese muusikalise katke Rinne Radio nootel tahad öelda ka paar sõna selle valiku kohta? Kuna ma võtsin siin enamuse sellised lavastuses kõlanud muusikat, siis Rinne Radio on kunagisest lavastusest kuninga sugu Kiltsi lennuväljalt. Siin taustal mängib veel Rinne Radio Trumpist on selle loo nimi ja Tiit Ojasoo on meil veel külas ongi jäänud vist viimased küsimused, et kas sa tulid, ma vaatasin, sul oli, rabasin sul kohe käest selline mõtlemismängud Robert Fischeri raamat. Et kas sul on äkki mõni selline tore mäng kuulajale võib-olla anda, et siis kuidas oma mõtet arendada. Sa oled nagu juba? Mõtlemismängude raamat, nagu sa näed, on veel üsna lugemata, et ma olen sealt lugenud paar-kolm mängu, mängisime üks päev lennujaamas lennukeid toodetes, sõpradega sellist mängu, et sa võtad lahti suvalise raamatu, loed sealt ühe lause, siis loed järgmise lause esimese sõna ja noh, kolme-neljakesi seal mängida ja siis järgmine peab ära arvama, mis järgmine sõna on, kui ta ei arva ära, siis sa loed järgmise sõna, siis nad peavad äraarvamis ülejärgmine sõna ja see oli kohutavalt põnev mäng ja väga sellist keelelist mõtlemist arendab. Aga mis võiks, näitlejate mäng on, mis mulle kohutavalt meeldib ja millega on tore legende seotud, on see, et sellest kunagi Pieter Bruckile, kes on üks teatri gurusid, räägiti, et noh, et seal on teinud väga tore Pieter Bucki mäng. Ise muidugi ei teadnud, et tal selline tore mäng on, aga pärast seda, kui ta sellest kuulis, mängib ta ise ka, aga mäng on selline. Et üks seltskond inimesi, noh, neid võiks olla viis, kuus vähemalt, aga kuni 20 inimest on koos ja nad hakkavad lugema numbreid ühest 20-ni ja 20-st siis alla üheni tagasi. Aga nüüd niimoodi, et nad ei lepi järjekorda kokku, nad ei anna mitte kuidagi märku, kes järgmise numbri ütleb. Ja samas, kui kaks inimest ütlevad korraga ühe sama numbri, siis minnakse algusesse tagasi ühte tagasi, ehk siis tuleb öelda 40 numbrit niimoodi et kaks inimest ei ütleks samal ajal ja mitte mingit moodi märku ei tohi anda. See on lihtsalt kohutavalt põnev ja sellist äärmiselt energeetiline mäng, eriti sel hetkel, kui sa oled ülevalt juba alla tulemas, kui sa oled kuskil niimoodi 10 juures. Ja kui siis keegi ütleb sinuga samal ajal, kui õudne see on, sa pead jälle algusesse tagasi minema. Paistab Tiit, et, et igatahes oma lastega jaksad ka neid mänge mängida tütre ja pojaga, sest et tütar sul vähemalt sai Tallinna eliitkooli sisse, kuidas muidu saab, kui on ikkagi mõtlemine nagu arendatud? Me loeme lehtedest koguaegne hüsteeria praegu nende laste esimesse klassi saamisega on jah, täitsa mure on sellega. Tütar, ma loodan, et sai sisse tänu sellele, et ta käis, käis muusikakoolis ja ta sai nagu muusikakoolikatsetega sisse, et et ta mängib väikest viisi klaverit, mis võib-olla et on vanemate lapsepõlvest tegemata tegude väljaelamine, aga, aga tal tuleb täitsa toredasti välja kuulda. Kuidas, kuidas ta siis aega näpistate mõlemad Ene-Liisiga siis laste jaoks, kes tegelikult on ju teada prioriteet, aga vahel jääb siis lihtsalt sõnakõlks. Ah, sa esitasid nüüd nii raske valusa küsimuse näpistama nii palju kui saame ja ja noh, nagu ma ütlesingi, et meil on plaan oma eluga natuke ümber korraldada, nii et et lapsed saaksid rohkem meie meie aega endale. Siis teine asi on see, et te olete latiga nii kõrgeks ajanud, et noh, ausalt öeldes, ma ei kujutagi ette, et mis nüüd järgmisena peaks, peaks tulema. Jah, ma just enne mõtlesin, mitu korda selt küsitakse seda, aga mis järgmiseks peale ühtse Eesti suurkogu, mis järgmiseks pool ja põhuteater ja mis siin ja nüüd? Ootavad mingit emane valgungi, uurija. Et nagu Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper on ju tegelikult Eesti üks noh, selles mõttes nad võimu, paar mõju, paar noh, et ütleme niimoodi, ta võib ühiskonda mõjutada, et kultuuri tajub seda vastutustunnet juba ja kõik, mis värke tulla. Nojah hea sõber Tõnis Mägi ütles selle peale niimoodi, et ennast küll kommenteerides ütles ta, et aeg-ajalt on hea ära kaduda, et ei saa kogu aeg pildis olla ja ja praegu ongi viimane raadio kahe intervjuu, mille ma annan lähima Ma ei tea, mitu aasta jooksul haiglas edasi seal sabast kinni saime, igatahes ma loodan, et sööd oma sõnu, et kui on jälle põhjust tulla, siis sa kindlasti ka tuled ja meie kuulajaid oma põnevatest tegemistest valgustati. Aitäh sulle, Tiit Ojasoo, tõesti. Rõõm oli rääkida täna ja lustida. Ma loodan, et põhuteatril on kogu aeg kõik väga hästi, ma kavatsen juba sinna ise kohe peale saadet lähengi sinna panen piknikulina maha, eakamal malet mängima, mida ma ei oskaks. Ka laenuga saab raamatuid laenutada just nimelt seal täitsa mitmeid lahedaid raamatuid, mida tahaks isegi seal lugemas käia. Kas teil on mingeid toredaid, selliseid lauamänge, kaardipaki siukest harjunud träni ka? Ongi praegu ei ole ka selle peale mõelda, võib-olla me oleme siis lauamängud. Jah, mingit sõnamänguasjad, nii, mis meil lõpulooks ootel on. Lõpuluksu noorde siir ja see on Gert Raudsepale sünnipäevatervituseks. Tal oli paar päeva tagasi sünnipäev. Palju õnne, Gert, suur aitäh, Tiit, sa kõike head kutsumast.