Siin me oleme peekjaabee varu. Käimas on saade siin me oleme stuudios peekia Pedaru ja meie tänane külaline Elena ttaale, tere, Elena. Tere. Tere. Algatuseks räägime sellest, mis muusika meil just kõlas, sest nagu kombeks. Me räägime külalise poolt valitud muusikast, Iowa nutisafari, räägi natuke sellest artistist lähemalt. Et seal on vene artiste, eks ole, kes on ise laulude kirjutaja, et ta nagu luuletaja rapper ja ütleme, sellist jazziliku vangi muusikat, kus leiad väga palju ajatrumme ka taga, et noh, väga paljud on kasvanud, eks ole, nagu erinevate muusikastiilide ja saanud nagu juurde ja siis no ütleme, mingisugust nagu praegu selles paaris nii kergesti tuli välja, et just selline selline trummide osa. Aga see on noh, on on, on neid artiste, kellega mina olen kasvanud. 88 vaja 86 millal tal esimesed lood tuli välja ja ta oli üks nendest esimeses nagu hiphop artistidest Itaalias. Ja ta ainult ta on ainult nagu saanud paremaks ja paremaks ja ta ei ole ainult nagu artistina selline tähtis inimene, ütleme Itaalias on ka teiselt poolt ta on selline inimene nagu oma eluviis on selline ütleme noh, et, et need asjad, mida ta teeb, nii, nii nad on väga hästi valitud ja asellest, millest ta räägib ja mida ta pooldab. On ta siis noh, ütleme ka sotsiaalsest Iraku ja poliitilisest aktiivne, aga mitte niimoodi nagu need teised poliitikud, keda me tunneme Itaaliast, aga just nagu teistmoodi, et rohkem nagu kogukonnade poolelt ja, ja rääkija ja, ja sellise hea elustiili nagu noh, näitaja teistele, et, et noh, me armastame teda väga. Sinu juttu kuulates siis kuule, ilmselt saab aru, et tegemist ei ole eestlasega, et Helena, vabandust, väike keha. Sinu isa on itaallane emast soomlane ja sa räägid väga hästi eesti keelt. Oled siis romaalane? Ja ma promi rääkida eesti keelt hästi, aga mu kolleeg Andrei tegelikult ütles, et nad kirjutanud halvasti, et et see on nüüd järgmine etapp, et ma pean siis natuke ennast paremini kurssi viia, et kõigile teie imelikud tähtedega, aga aga tegelikult ütleme ausalt, eesti keel, autotrahv. Ja ja probleem on selles, et, Seda räägitakse ka nagu omamoodi siin, et inimesed, kui nad omavahel räägivad eesti keelt, niisiis nad kasutavad oma oma nagu terminoloogiat ja nii edasi, et, et noh, kõik need aastad, mida siin olen olnud nii, nii, nii hästi kui ma praegu räägin, ma olen õppinud kiosk paremini, saab ka. Helena üldiselt, ega see keeles eesti keel on meile endile eestlastega väga raske ja me saame kogu aeg mööda Nadia ja pükse tähendab üks kõike räägid, sa nii räägid, sonaa ikka saad põhimõtteliselt laida. Et, et see ongi meieni, öeldakse noh või kuidas öelda orjuse viimased? Ma arvan, et nii-öelda eesti keel, mida me tegelikult nii armastama eesti keel muide on ju kunagi siuke legend, jäi ju keele ilude võistlusel, noh, ma ei tea, jõusisse kunagi olevat olnud alla ainult itaalia keelele. Kuulutada ka ma ei tea üldse, kas mingeid kuulujutte No ei, ma aeg-ajalt on päriv joot aga. Suhteliselt midagi nagu tõsistele taga peab olema, sellepärast et eks Eesti muusika ja, ja ütleme, ütleme selle, kuidas ta kõlab, eks ole, et nagu lauludes, need on väga selline poeetiline ja, ja meeldiv kuulata. Et, et võib-olla tõesti Helena on siin meil noh, praegu täna sel päeval nagu suuresti siis samal põhjusel Et sa oled Tallinn 2011 kultuuripealinna siis projekti kultuuriturism juht, millest me räägime ilmselt ka edasisest, kultuuripealinnateemad on aktuaalsed ja põnevad ja teine põhjus ongi see, et sa oled hästi kohanenud ja integreerunud siis tänaseks eestimaalane, ehkki ehk siis välismaal, kes elab Eestis õppinud ära keele, töötad siin eestikeelses keskkonnas, mis on alati väga huvitav jälgida ja muljetavaldav, et võib-olla alustaks sellest, et räägiks sellest sinu loost natuke, et kuidas sa üldse Eestisse sattus. Ja kui ma sattusin nagu elu elus nagu juhtub, eks ole, et ma tulen siia puhkusele ja siis ma kohtusin oma abikaasaga, eks ole, tavaline tavaline selle Mooset, sellega vanusega seotud asi, et siis ma ei ole väga romaadi inimene, maa osad, eks ole, et ma usun, nagu bioloogilisest kassad juhtuvad, eks ole, niimoodi sellepärast et võib-olla on mingi hetk peavad juhtuma ja siis oligi see hetk oli mul Eestis ja ma kohtu oma oma abikaasaga ja siis tegelikult, miks me jäimegi nii, nii see küll on ikkagi seotud väga palju sellega, mis hetkel toimus siin, et 94 oli see nagu avastamise periood ja ma tulin 90, neljanda lõpus detsembrikuus ja tegelikult siis nagu kõik hakkas pihta, eks ole, et ütleme, ma olen ise olen nagu ütleme küll, klubi klubi nagu maailma külastanud nagu tööalase toonud väga palju seotud just see ütleme, mis on nagu see Haus teema, eks ole, sellel ajal hakkas Eestis ja need väiksed kohad, mis nagu tekkisid teema siin, eks ole, mõned mõned tegijad täitsa olemas, et kes nendega olid seotud ja ja ütleme, tola nagu osas seda. Ja siis kõik see muu muidugi ikka mis hakkas, mis oli nagu väga selline fantastiline, nagu võimalus ja ma usun, et et noh, see on natukene nagu peale, eks ole, sõjate n nagu asjad, nagu hakkavad uuesti käivituvad inimeste väga eufoorilised ja väga positiivsed ja nagu umbs läkski mööda, eks ole, 10 aastat. Siis hakkasid tekkima mingi lapsed ja siis nagu märkasite, et sul olid juba võlateks soe ja sirtsu ei vaja töökohad ja kõik, eks ole, nagu ja siis jälgida vangijad. Ja et aga see oli see ilus aeg, 90.-te algus, keskpaik ühesõnaga. Aga silm jäi sul peale ikkagi sellisel poisil, kes ka ise oli, eks ole, sina oled, eks ole, siis isa isa poolt itaallane ja ema poolt siis soomlane, aga poiss, kellele sul siis silm peale jäi, oli ju ka isa poolt itta. Ja täpselt ja ema taas eestlane, et et niimoodi see oli, et. Just just just ja, ja niisiis veeretasite seda oma nagu mõnusasti seda lookest ja siis tulid nüüd tänaseks on siis teil on, teil on kaks, kaks. Jaa, meenungaks tüdrukud, et üks on Mika hakkaks täiesti alles ja kaheksa ja nad on mõlemad väga aktiivsed ilusalt, sellised pikad tõmmud, noh, ma usun, et nende on hea tulevik. Kui just nimelt kõnelevad kaunilt inglite keelt, ühesõnaga itaalia keelt, eesti keelt ka veel. Nad käisid vahepeal minul ka välismaal tööl ja siis olidki inglise keeles koolide, et nad saivad sellega juurde. Kahjuks soome keelt kunagi ei tulnud, et ma ise olin natukene laisk selles mõttes, et et Meie oli nagu juba kaks keelt kodus, et ütleme, et kolmas geonagu liiga raske tuua, siis tänama natukene kahetsen sellesse. Et mida rohkem keeli seal on võimalik lastele õpetada, seda parem, see on nagu nendele. Sa usud ka ikka, et noh, lastele tasub ikkagi neid keeli anda peale, et küll nad võtavad. No muidugi, ma ei tea, iga laps ei ole samasugune, aga mul nagu tütar juba räägib sellest, kuidas ta tahab Ameerikas ülikooli minna. Et okei, ma loodan, et ta ei lähe sinna sellepärast et ma ei tahaks küll seda, et nagu jääks ikka Euroopasse ja veel siis võib-olla linna, kus ma võiksin ise kassis Epintsiooni ajal nii ilusti käia, teda külastavad, et aga, aga jah, ma usun, et see siis nagu tegijad ja, ja, ja tegijad noored nagu nad kõik on, nii see ütleme, see maailm on nii väikseks muutunud nendele, et et ikkagi nad tahavad juba näha, reisida ja mida rohkem sa oled nagu nendele seda baasi nagu andnud, et nendel see elu siis on lihtsam, seda parem muidugi. Kuulame vahepeal muusikat, siis räägime edasi. Kuidas sinu elu siin Eestis on kulgenud, et meil on ootele ajukaja, miks sa selle artisti valisid? See on suur armastus, eks ole, Raul Saaremets armastus selles suhtes, nagu, et tema ja teeme terve perekond tuli mulle külla siis kui marke nende poeg oli kaheksaaastane ja siin on nähtud, eks ole, jälle nagu, nagu nagu inimesi, kes on, kes on eriti spetsiaalset, nad on kõik, eriti spetsiaalsed muusikainimesed ja, ja vaatamist Markkiast tuleb veel, et noh, ütleme ütleme kindlasti kindlasti valin teda iga kord. Sellisesse ajukaja uvaid, if you wanna ja me räägime Elena Nataalega, kes on kultuuripealinn Tallinn 2011 projekti kultuuriturism juht, kes on siis Itaalia Soome segu eestimaalane, et Helena, kui te üheksakümnendatel Roberto ka oma abikaasaga siia Eestisse tulite, jäite siia pidama, et mis alguses kõige raskem oli keelist ilmselt alguses reo. Mingi mingi oli raske soe, mida vanemaks saad, seda raskemas asjad nagu lähevad, aga kui see nüüd niimoodi küsid, et kas keel oli raske, siis muidugi et see oli nagu suur saavutus, paev, kui eestlane hakkas mulle rääkima tagasi eesti keeles. Et see oli mu nagu see kaks aastat võttis selle jaoks, et mina proovisin ja, ja teised vastasid kas inglise keeles või soome keeles tagasi, et kõik enam-vähem nagu mõtlesid, et ma olen, räägin soome keelt, kuna Mooses mu mingi aktsent on. Aga mis oli nagu raske, ma ei tea, see on teine asi, võib olla, mis on nagu igal poolraske, eks ole, on see harjuda mitte oma omas nagu kultuuris nagu iga päev seal elama, et sa nagu igale igale nagu inimesele, kes läheb elama kuskile välismaale, nii, nii, nii selline raske asi. Aga ei raskeid asju tegelikult Eesti, Eesti ja Tallinn oli ikkagi väga lihtne linn. Et kõik oli lähedal, inimesed olid sõbralikud ja asja asjad toimunud nagu toimused. Alguses muidugi ma pidin igasugust sellist neid lubasid nagu enda sabades seisma, et ma sain, ütlesin Eestis olla, et see oli muidugi väga nõme. Nõme asi, aga, aga õnneks me oleme üle selle saanud. Sa ütlesid, et Eesti, noh, Tallinn on suhteliselt, eks ole, oli sõbralik ja, ja et nii hullu ei olnud, aga, aga eks siiski siiski mingisugust, eks ole, noh, kultuuri, lised, võib-olla siis siis arusaamatused või võib-olla isegi mingeid konflikte. Me, me peame arvestama ka seda, et me ise olime ju ikkagi 90.-te aastate alguses ka tulnud, ütleme, nõukogude ühiskonnast. Ja aga ma, ma tegelikult ütleme nii, et siis oli nagu teistmoodi jäänud, kuna inimesed olid nii huvitatud kaike, millist nagu väga palju võeti vastu nagu positiivsest nagu välismaa arst inimest ja, ja sellist, mida ta sai nagu, ütleme, uut tuua sisse. Aga ma ütleksin nii. Kauemini asjad on ajude tänavu, Poola ikkagi on rohkem sellist nagu foobiat tekkinud. Et ikkagi tahetakse rohkem sulgeda ennast ja rohkem nagu oma asjad ja nii edasi, et, et see on nagu selline asi, mis on nagu minu meelest nagu kasvavas, mitte nagu vähesemaks läinud. Kui ma sellepärast sõjaväest see ka, et kellega nagu tegeleda, et ütleme, selles ringkonnaringkonnas, kus mina nagu käisin ise, need inimesed tulevad ikkagi sellised nagu vabamad, et mitte mitte nagu suurt probleemi. Aga kus sa märgid, et ütleme just noh, võib-olla tänasel päeval inimesed nagu, nagu rohkem sulgevad ja otsivad või tähendab, ei ole nii avatud, et kas see on seotud ka sellega, et ütleme, see kapitalism on siin nüüd kohale jõudnud ja näidanud ka oma Niukest negatiivseid pooli ja võib-olla majanduslikult on raske Ja noh, see on ja siis on igal poolel, on samamoodi, on selline nagu inimesed hakkavad kartma, eks ole, kõik see, mis ei ole nagu omani, on võõras ja seda kardetakse ja, ja siis mina nagu usun, et ikkagi poliitikutele ei aita sellele ütleme selline see nagu, kui kuuled, eks nendes Loganeid ja muid asju. Ega nad väga nagu ei, ei aita nagu inimeste jäid mõtlema. Et rohkem tahate tahetaksegi just seda nii nagu inimest tugevad ja kardavad ja see on nagu see kontrollsüsteem minu meelest, et kui sa ütled, et idealismi nii kenasti see on ka osaleda, mingil määral, aga jah. Helena, sa oled tõeline kosmopoliit Soome, Itaalia, Eesti oled elanud, töötanud hingav puris Londonis, oled elanud ka Itaalias. Et kui sa rändad ringi, suhtled mujal teiste inimestega, räägid oma teisest kodumaast Eestist, et kuidas sa siis tavaliselt neile seda eestit eestlast kirjeldada, et kui sa pead mingi sellise pildi nagu kokkuvõtlikku andma, et mis need põhijooned on, sest see on alati huvitav teada, kuidas nagu meid näevad need, kes siis on tulnud väljast ja samas sina elad ja üks meie sees, eks ju, et noh, meie kehades on meie seas ikka. Et milline see pilt siis väljastpoolt vaatajale tegelikult jääb. No tegelikult see pilt on aga väga erinev, kui sa mõtled nagu aasta jooksul, mis on tekkinud, et ma usun, et mis, nagu tänapäeval on, on väga huvitava on see, et minu meelest Eesti, Eesti ja kindlasti Tallinn avas Tallinnas ja mida ma tunnen kõige paremini teha, et, et siin ma olen elanud kogu aeg, on see nii, et identiteet on, on nagu, kas see nagu omainentide tekkinud lõppeks, et, et väga palju oli selliseid perioodid otsidki mingisugused, et me ei ole seda ja toda ja me oleme väga valged ja me ei olegi üldse nagunii Anjani. Aga tänapäeva ütleme nagu ööman kantsler on, on, on vägagi selline kultuuririkas ja hakatakse nagu võtma vastu seda, mis on olnud ja, ja, ja, ja siis seda kasutatakse nagu enda identiteedi nagu ehitamiseks. Et klubimaailm on, on vägagi huvitava muusikamaailma, mida siin on, on väga huvitav, erinevad pannid. Ja samamoodi kui see mõte nagu just seda muud kultuuri nagu teater ja kunst, eks ole, erinevad kinoprojektid, mis on nagu tekkinud, nii, nii, nii vägambitsiooniline riigi läks muidugi tehnoloogili tehnoloogiline külgaed, et kui sa räägid nagu sellest, mis inimene on, ta on väga tugev ja, ja väga ütleme võimeline ja väga ambitsiooniline on eestlane. Ja kindlasti ta tahab olla väga innovatiivne, ega aga võib-olla nii, et kui me räägime nagu, ütleme sellisel sellisel tasandil, et, et kuidas nagu riik kasutab seda võimalikku ära, niisiis seda võiks küll nagu omamoodi natukene arendava rohkemat. Kuidas noh, kui sa kuskil itaallastega näiteks tuleb juttu nagu eestlastest, et mis, mis need naljad, anekdoodid on, mida siis nagu eestlaste kohta võiks nagu nagu olla või mingite kurioositeedid, et teate, et sa räägid itaallastega, et, et tegelikult mina elan ka seal Eestis ja vaat see on nüüd üks väga-väga naljakas koht seal inimesed on näiteks siuksed või teevad selliseid asju, kas selliseid asju on midagi? Tegime sellist nagu ma küll ei ole kuulnud, mida ma olen kuulnud, ma ei ütleks. Muidu muidu vaid natuke rääkida, eks ole. Et wifi maailm ja igal pool inde piano, et see on nagu see kuradi teed, eks ole, mida, mis mis nagu kõik välismaalased, väga palju, väga palju, neile meeldib sellest nagu rääkida ja muidugi jõudnud naised. Ah jaa, et, et see on teine selline selline asi, mis on Google Play. Et ütleme justkui nagu itaallastega ega, ega nagu rohkem naistest toidust nagu. Millest meile aga kuidas? Sellesse nendesse itaalia poiss meestesse, kes käivad siin lihtsalt jahile tulevad millegi suhtes jäävad kahjuks ainult nagu. Vaba maa ja, ja lõpuks ta, kuidas Itaalia meestega. No mulle meeldib, kuidas läheks. Back to Basics tähendab selles mõttes, et et, et meil on niisugune ettekujutus, et need itaalia mehed, noh üldiselt on ikka mamma pojad, eks ole. Et ema on siis nüüd see, kes kõik nagu, nagu asjata, et ära teeb ja kamandab. Et tegelikult itaalia naised, noh, nagu niukseid. Noh, neid oma itaalia mehi ka ei taha, et, et nad on siuksed nagu tulevad jahedad tikkijad, siuksed. Noh, neid on palju seal see no ütleme, et 60 miljonit inimest elab Itaalias, et no need, kes naguniimoodi jooksevad nagu naiste taga. Ja on võib-olla mitte nii huvitavad nii kergesti lendava mingi probleem, eks ole, et need, kellel ei ole vaja joosta ja aina laevas, et nad on nagu normaalsemad tüübid ja no sa ei saa niimoodi nagu. Aga seni, et, et nagu naine on, on üldse Itaalias on väga tähtis ka see, et on ta siis ema, on ta siivseks soove, abikaasa, nii ikkagi kõik, eks ole, käib enam-vähem ümber ümber naise. Ei nagu naise olukord on selline, selline, et jah, tal on suurvõimu, et kuidas ta siis nagu tuleb läbi köögi, lambi poputamise, aga, aga ütleme nii, et kui need mehed nagu jooksevad just praegu selle asja järge üteldakse, eks ole, nii et et kõhu kaudu, eks soeni sõdelt mehe õnnelikuks, eks. Täitsa hakkame kaaluma Itaaliasse kolimist, aga kui me räägime armastusest, mis käib kõhu kaudu siis kuidas sa kommenteerid seda ütlust, mis meil on, et eestlase parim toit on teine eestlane? Seda ma ei saa väga aru, aga jah, Mae nagu kuulut natukene seda, et et kui ma õigesti saan aru, mida sa mõtled, on see nii-öelda, et, et eestlane, eks ole, nimi sööb, eks ole, oma sõbra Ka noh ma ei tea, ma selles suhtes nagu sellist, ma olen olnud nagu töödelnud nagu sellest rahvusvahelises keskkonnas. Ma olen töödanud ka nagu omas praeguses olukorras, kus ma olen praktiliselt ainuke välismaale seale ka nagu eestlased ja mina olen väga jah, me oleme, käivad omad kaklused läbi ja ma usun, et nagu igas igas nagu olukorras, nii nii, nii, sa pead leidma ennast lõpeks nagu selles selles keskkonnas, kus sa nagu oled ja noh, see võib olla nagu omamoodi protsess, et see võib olla munestiga raske protsess. Tänapäev Ma ütleksin, et minu kolleegid on, on ikkagi väga-väga head kolleegid. Ja ma täitsa austan igaüht neid oma töö ja ja oskuste ja, ja selles pühenduse nagu poolajal ma ei tahaks nagu midagi öelda sellist halba. Kuulame vahepeal natuke itaalia muusikat. Meil on ootel, mis niini channa. Niini Joanna, Žanna, Johanna nännini nii räägi, miks sa selle ära, mis on? Tegelikult ma. Ühe ühe nagu kolleegi pärast ka sellepärast et tema on, kes töötab minuga, neid tuli mu jorbe paravad tagasi ja ütles, et üks sõber kuus, see on nii hea, eks ole, ja siis ma mõtlesin, et ja on hea, kuna ta meeldib ka eestlastele, sest ma mõtlesin, et võiks nagu pakkuda siis Itaalia naisrokkareid. Kes on tänapäeval ikkagi Itaalias üks kõige suurematest muusikategijatest. Mida on juba 50 aastane? Kümneaastase lapse on paar kuud tagasi ja sellest väga-väga tegija. Igatpidi. Sellises Channing. A on, on nagu naisnimed ja on mehed, i'ga on mehed ja meil on külas Helena NATO-le ja me tahakski nüüd teada seda, et sina kui kultuuripealinn Tallinn 2011 projekti kultuuriturismijuht, et kuidas neil kultuuri, turiste siia siis meil meelitatakse. Neid meetmeks. Välisturundust, mis võib olla kas nagu sündmuse vormis vaia vai ütleme, messidel käimist, pressikonverentsi ütleme tegemist ja siis väga tähtis osa meedia meedia nagu ütleme, kajastuste saamine oli seal kaks, Boonev kutsub meediat kohale. Aga vaid teisel poolel, siis nagu ütleme teed, eks kuidagimoodi Eestit välismaale ja kutsud meediat, aga kõige tähtsam asi selles, et nagu kasvatada kultuuri turisminii, sa pead ehitama välja nagu imago. Et on, on selline koht, eks ole, kuhu tulla tarbima kultuuri ja et on huvitava huvitava linn ja, ja, ja no selle jaoks oma maja ikkagi, et ajalehed ja televisioon ja ja need homme raadios ka käinud näiteks Soomes käisime ja on teinud mitu erinevat nagu raadio, raadioeetri, sellist nagu Tallinn, Tallinn räägib show'd ja nii edasi. Mis neile praegu kõige atraktiivsem tundub, et see programm on ju nii suur, seal on, ma ei tea, alates väikestest kooli vidinatest kuni suurte sündmusteni, mis nagu kuidagi teemade või, või sellise jah, magnetina kõige rohkem mõjub. Loome. Räägime nendest asjadest, mis on kõige lähedamal meid praegusele hetkele, et et ütleme, et täna, eks ole, me räägime väga palju puhud teatrist, mis tehakse lahti. Kolmas, 10. aprill. Ta on nii, ütleme tegijate poolelt üks üks Eesti ja Euroopa nagu mastaabis ikkagi kõvad tegijad, Semper ja, ja, ja tema mees, et tiine, millest räägitakse, muidugi on jazzkaar praegusel hetkel, kuna on aprill ja siis teine on see, kui Eksperimenta, mis tuleb lauluväljakuga, tehakse lahti. Nüüd aprillikuus ja see on, see on selline nagu koolinoorte kunstiprojekt ja seal tulevad oma suured installatsioonid. Näiteks noh, natuke aega tagasi rääkisime väga palju objektist, Kivastelt eel ka, oli siin sellest juttu, Tartu ja Tallinn Music Week oli ikkagi väga tähtis asi, millest me rääkisime ainult nädal aega tagasi. Et kogu aeg räägime nendest projektidest, mis sellel hetkel toimuvad ja siis, kui me ütleme, läheme välismaale, siis muidugi näiteks räägime augustikuu projektidest. Ja jah, juulikuu projektidest, et inimesed siis tuuakse pea varsti hakkame rääkima sellest sügisest. Aga aasta läheb väga kiiresti. Tallinn Music Weekil, minu meelest kas ei olnud mitte üks teema ka selles, et mis saab sellest organisatsioonist pärast? Teema, ma ei tea, kas seal Peeemmskylze teema mäletan, see tõusis ja ma veel tahtsin suga rääkida. Sest et praegu, kui seal on ikkagi 30 inimest igapäevasel tööl, ehitatakse üles selline struktuur, et kui aastanumber vahetub, okei, veel paar kuud tõmmatakse otsad kokku ja mis siis? Palun, pakkuge meile tööd. No reaalselt mingisugused inimesed jäävad, sihtasutus iseenesest ei kao kuskile, nendel jaam peaks olema projektid, näiteks merepäev ja katla projekt iseenesest, eks ole, seda haldab eksast sihtasutus, Tallinn kindlasti tulevad mingid teised projektid, ka seda tänapäeva, me ei oska veel täpsemalt öelda, et mis nad projekt tulevat olema, aga loogilises tiimi, kui me räägime nii et täna meil on 250 projekti enam-vähem ja, ja mis on 7000, eks ole sündmus, nii? Kolmandik inimesed kindlasti ei jää töökohta, et igaüks siis peab. Ta peab nagu, nagu igas projekti olukorras, sul on ikkagi tähtajaline leping, leping lõpeb nii, nii, sa tead, et siis tööd otsin peal. Teine kultuuripealinn on turu, eks Soomes, et kuidas nüüd, kas, kas see on niisugune sõbralik vennas, venna suhe, et oh, et teeme koos midagi või pigem on selline väike konkurentsi. Eks ole, sa teed nii konkurendid kui need nagu koos. See on igal pool nagu tervislik konkurents, väike positiivne asi. Et et ikka ikka igaüks armastab oma sead nagu ja mõtleb, et mul on väike, kõige parimad, noh, ja nii peab olemagi, et jaa, aga teeme koos, muidugi me just välisturgudel teeme väga palju noh, promot koos, kuna ja ta on nagu selles suhtes nagu tugevam sõnum, et, et, et kui me läheme kuskile, näiteks Rootsi, läheme nüüd maikuus koos. Me olime just sakslast Berliinis koos, et noh, et me, mis on meie, see sõnum on siis käige nagu mõlemates kohade, sest me oleme nii lähedal, üks, teine teises kvartalis, vaid nagu nelja päeva jooksul, nagu käia kahe skulptuuri pealinnas, mis on iseenesest on, on tugevus. Kas skulptuur tundub, et, et müüb sest et ikkagi noh, vaata. Üldiselt räägitakse ikkagi turismi siuksest, meelenumbritest ja meelelahutus, eks ole, võib-olla tõesti siin need need asutused rohkemaid, et ma ei oska, tundub jah selline, et kuidas skulptuur. Linna puhul, eks ole, müüdki kultuuri ükskõik millises vormis ja seda mööda, et kas see on nagu tänavakultuur vaja, on see toidukultuur, arhitektuur, maja on see, ütleme, sündmused, asjad, eks ole, kultuur ongi see, mis nüüd ja mis ta, mis toodab turismi, ta on välisturundus ütleme mõistena, ainuke asi, mis müürsepast sai Miina kuuske ütelda, ta on ilus linn, eks soe. Et ilusaid linna ja nüüd maailmad. Sa peadki rääkima sellest, me ei ole väga kova huvitava linn, kus nagu toimub, igasuguseid asju olnud ja sellepärast, mis seal toimub, nii see ongi läbi nende inimestega, kes seal elavad. Et kui inimesed on ise aktiivsed ja tekitavad, eks ole, sellist erinevaid asju, mida on võimalik siis müüa. Niisiis siis inimene on huvitav tulema, vaatama, keegi ei taha, väga palju Tula-Euroopas linna sellepärased läheb, ma ei tea rannapuhkusele noh, näiteks kuskil Kariibi merede läksuaalse lahed mingisugusesse. Eks ole, kunagi ei, isegi kohtun nende kohalike inimestega Euroopas sellist nagu ütleme, turismi pole ja õnneks ei olegi, et nad ikkagi tulevad tutvuma, eks soe linna, linna ja nende inimestega, mida seal, mida seal on ja mida pakkuda. Et siis nagu noh, selline nagu tervikelamus ühtlasi üle üle selle linnu, et mis on ka teiste siukseid noh kuigi küsiti, kui teil mingeid küsimusi esitatakse, et et mis, mis sellised niuksed, võib-olla nihukesed, kummalised küsimused, mõni küsib ka, kes talle ikkagi noh, süüa saab või. Aga väga vähe enam, eks ole, et selles suhtes on, on inimesi, et ikkagi ikkagi no ma ei tea, muidugi kindlasti on selliseid inimesi, kes võiksid küsida selliseid küsimusi, aga need, kellega me tegeleme, noh, tavalisest joon ikkagi tuur, operaatoreid, vain Nad ütlevad partnereid nagu ütleme, mingisuguse projektipartnereid või meedia ja ei, nemad ei küsi selliseid küsimusi. Tavaliselt ikka teevad mingi väiksema uuringu enne kui, kui üldse nagu tulevad tutvuma professionaalsel tasandil seda ei juhtu. Aga väga palju kindlasti ei teata täpselt, et mida, nagu Eestis on ja ja üks asi, millest me oleme nagu vägagi palju tahto, nagu tuua esile on seni, et me toome seda innovatiivset, seda tänapäevast nagu välja, et, et väga paljud Eesti organisatsioonid, nad nagu näidavad, nagu seda rahvariietes, ega naiste, eks ole, kes laulab kooris. Ja mõned inimesed mõtlevadki, et Tallinnas enam-vähem niimoodi ongi, eks ole, nii et kõik, eks vägevad rahvariietega ringi ja laulavad, eks. Et no et, et ei oleks ka väga hea magnet, kui see päriselt nii oleks. No ma ei tea. Mina lähen reklaamplakatitel. Võib-olla silm vaatab sinnapoole, aga turistide turistidele mõeldud just näidatakse, kui suured rinnad Eesti naistel on. Ma olen väga palju näinud mingite reklaami prospektil. No ja no see on ikka igal pool, eks ole, reklaamidest tänapäeval kahjuks, et et enam-vähem naised müüvad kõike, aga, aga mehed olid need. Kuulame vahepeal muusikat ootel on piinu Daniele ja räägin natuke selle artistiga. Et Bio, Daniele ja on, on tõesti nagu 1970 loost alates, eks soe plaate iga aasta ta välja toonud ja ta on selline nagu väga austatud Ta Napoli Napoli muusik, kes ise kirjutab omad nii laulud kui, kui, kui mängib ja, ja on, on tõesti väga suurt talenti ja ta on tegelikult ma avastasin seal enam pole abi minu isa kes oli Napolist pärit ja, ja tõesti kasvanud tema muusikaga, et et noh, hea meelega jagan, jagan teda teiega. Et su isa oli Napolist valitud, seal seal on niuksed, eriti kuumad mehed, nagu öeldakse, juba vist minu meelest, seal ta juba hakkab. Mõni ütleb, et, et kui altpoolt Roomat hakkab juba niukene aafrika Kui me, ütleme näiteks, ma ütlen Sitsiilia, eks ole meieni 80 protsenti, eks ole, me Euroopa kultuurilist ütleme, on, on, on kuidagimoodi sealt kas käinud läbi, vajab haritud. Et ikkagi noh, lõuna, Lõuna-Itaalia on just oma omast nagu ja Naapoli igatpidi on, on üks nagu nende neid neid kultuurilises mõistes nagu neid, kus nagu tulevad kõige kõige tähtsamad asjad välja tunda siis nagu teater, Vaivaia muusika, muusika niimoodi, et et noh, seni, et mehed on nagu, nagu seda ütlevibli. Seda, seda ma ei oska ütelda, nagu, et kas nagu põhja-lõuna vahel on, on nagu suurt vahedajatena. Ei ole enam nii, et nad põhjas tehakse tööd ja lõunast, siis lauldakse. See on selline jälle nagu, nagu selline noh, ma ei tea, see, see on nagu juba selles peas nagu oma, nagu saate sellest sellest tegema, aga, aga jah, siis igasuguseid probleeme joon muidugi. Ja need probleemid ei ole iga kord, eks ole, sellepärast tekkinud, et inimesed oleks ise lollid, aga, aga see, need, need, need juhtivad, eks ole, ütleme, linnad, linnad ja nii edasi, on ikkagi oma panuse andnud sellele, et asjad ei tööta. Kuulame siis piinata, niiet? Samal ajal kui piino Daniele meil veel siin all mõnusalt taustaks tiksub, siis Helena, räägi, kuidas sulle see eesti köök imponeerib, et Itaalia tuntud söögimaa seda kööki ülistavad kõik see on igal pool maailmas levinud. Me kõik armastame seda ka, et kuidas siis Eesti selline hõrgutis Deparaat sulle tunduv. Las ma mõtlen natuke. Ei no tegelikult on niimoodi, et mina seal kodus Itaalia toitu ja aga ma usun, et tänapäeval süüakse ka väga palju toitu kodus, et kui sa lähed nagu poodimi mozzarella ka tehakse, eks ole, kohalikud ja samamoodi parmesani juurde, et okei, et nendel ei ole samad nimed, aga ka et mis sellest nagu Eeeffi toidust. No ma ei tea, koogid on, ma saan aru, on head, eks ole, niimoodi mulle üteldakse, aga tänapäeval on, on Eesti toit vajab sellist. Ja ta on saanud mõned sellised nagu Kuurud, et et kui me räägime näiteks naabri maas Soomest ning sinna on on, on tekkinud see reso nagu saabas, mis on tegelikult nagu kohalikud tabas. Mis, mis on nagu väga populaarseks saanud ka välismaadel oli, see tähendab seda nii et sa lähed, et see nagu see, et kuidas sa teed süüa ongi võib-olla võetud, eks ole, kuskilt välismaa nagu toidu toidu nagu ütleme sellisest tegemisviisist. Aga nakku toorained on need, mida, mis on kohalikud ja Eestis samamoodi praegusel hetkel trend kasvab ja kasvab, noh, meil on siin ikkagi tulude, eks ole, sinna mere äärde juba nagu väga head restorani ja, ja, ja mis just teevadki seda ja samamoodi on, on, eks ole, Demjanovi ka, eks ole, nagu räägib sellest kogu aeg, Eli Eli Eli nüüd praegu oleks nagu vajaseni. Et, et, et võib-olla natuke rohkem toetatakse seda, seda et ükski nagu selline arendus ei sünni ainult. Noh, kui keegi tahab seda teha, kahjuks vajatakse ka seda. Nii et hakatakse seda aastat rääkima välismaale, et meil on olemas sellist toitu ja nii edasi ja nii edasi. Et kõik kõik võimalik on, on, on hea tulemas, ma ütleksin niimoodi ja juba juba praegu näha. Aga mis sulle eriti maitseb, et kas on verivorst, on see kaerakile, on see maksakaste, on see kama, on mingisugune või on see lihtsalt kartuli? Kartulid ei hinda nüüd nii nii korgi all, et leib on väga hea asi, tegelikult eesti leib, seda ma küll paneksin, täitsa nagu isegi oma top viie nagu hulka. Kama on selline asi, mida väga palju saab igalpoolajal ja ja ma olen isegi harrastada sööma. No ma veel ei, nagu ütleks, et ta on nagu see on delikatess, aga ma peale seda müüakse maha nagu sellisena, et mingi hetk ikka ikka hakatakse niimoodi mõtlema, aga aga millesse me ise verivorsti ja ma olen saanud verivorst branna juures, kes eestlane ja ta tegi seda ise kodus ja see oli tõesti hea, et kahjuks näinud, mida saab poest osta olnud on, ei ole üldse sellised. Et jah, verivorsti ka väga heas ja maksakaste, see on täitsa okei. Aitäh sulle, Helena traaler, suur tänu sulle jagasid oma kogemusi, väga huvitav on kuulda, kuidas sisserännanud siis näeb Eestit oma pilguga teele.