Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Kundas avati haava puitmassi tehas, mis hakkab toormega varustama Euroopa paberi ja kartongi tehaseid. Planeeritud võimsus on 140000 tonni puidumassi aastast. Eesti ja teiste uute liikmesriikide liitumine Schengeni õigusruumiga lükkub edasi, sest inimeste üle piiri liikumist registreeriv uus infosüsteem ei ole valmis ilmselt Eesti Schengeni ruumiga ühineda 2009. aasta alguses. Ülo soovib oma liikmetele järgmiseks aastaks palga alammäära tõusu 20 protsendi võrra. Valitsusdelegatsiooni juht, sotsiaalminister Jaak Aab ütles. Mina isiklikult toetab seda, kuid arvestada tuleb võimalustega ja lähtuda prognoosist, et keskmine palk tõuseb 12 protsenti. Eesti peab võimaldama liigesepõletikuga haigetele nüüdisaegset bioloogilist ravi pakkuma ravimitele, et teiste riikidega võrdset hinnasoodustust leidsid Põhjala ja balti riikide rõõma Nõukogude foorumil osalevad Eesti esindajad. Kunstnik Gustav Adolfi mann arvab, et Estonia teater on olnud õnnelikus olukorras, sest juba varakult asusid seal tööle professionaalsed kostüümikunstnikud. Tänaveti Adamson Eriku muuseumis näitus välismaalt. Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja soovib afganistani rohkem sõdureid. Iisraeli väed lõpetasid mereblokaadi Lõuna-Liibanonis ja ilmast. Homme sajab Eestis hoovihma, puhub loodetuul ja sooja on 13 kuni 16 kraadi. Kundas avati haava puitmassi tehas, mis hakkab toormega varustama Euroopa paberi ja kartongi tehaseid. Planeeritud võimsus on 140000 tonni puidumassi aastas, jätkab Ago Gaškov. Maailma moodsaim tehnoloogiaga tehas läks maksma 2,4 miljardit krooni olles viimaste aastate suurim välisinvesteering Eestis. Kuna tehas toodab paberitööstuse toorainet, küsisin majandusminister Edgar Savisaarelt. Kas on loota, et lähiaastatel võib Eestisse kerkida ka moodne paberi või kartongi tehase haava puitmassi näol on tegu käe. Teie lõpptoodanguga, sest et kui ei oleks seda toodangut, siis ei tuleks kuskilt seda paberit, aga ma tahaks öelda seda, et võimalused siit arendatakse edasi ja tuleb siia ka paberitehas. Ma üldse ei tahaks seda välistada, seda ei välistanud. Omanike esindaja, Austria firma Hansson Holding juhatuse esimees Alfred Me võime isegi öelda, millal me seda tehast laiendama hakkame, see juhtub niipea, kui on näha, et esimene järk end ära tasuma hakkab siis Sami investeerimist jätkata ja võib loota, et viie kuni 10 aasta pärast oleme sellele teha sellega paberi tootmise lisanud, ütles Alfred Hainsalu. Majandusminister Edgar Savisaare sõnul on suur investeering Virumaa arengu jaoks väga oluline. Ma arvan, et siia sellesse piirkonda kulusta säärasest jah, tan kõrgelt automatiseeritud siin ju töötab, viies vahetuses 80 inimest, seda justkui ei ole palju. Aga kui me liidame kõik see, mis läheb transpordi peale, mis läheb sadamasse, mis läbi infrastruktuuri ülalhoidmisele, siis kahtlemata see töökohtadel. Need on olulised. Tehase tegevjuht Margus Kohava kinnitas, et keskkonnanõuded, mis teha, selle on esitatud, on Euroopa rangemate. Selle tehase näol on tegemist ühe uusima tehasega Euroopas ja on ka loomulik, et meile esitatud nõudmised on kõige karmimad, mis siiamaani tselluloositehasele esitatud. Rajati siis ta vältasite sõna tselluloositehas, nüüd te ütlesite selle ise välja. Mis ta siis nüüd on, on see siis nüüd ikka veel haava puitmassitselluloos? Tegemist oli ikkagist haava puitmassiga, et vahe on selles, et puitmass on mehaanilise keemilise mehhaanilise töötlemise tulemus ja tselluloos on puhtalt keemilise töötlemise tulemusel. Eesti ja teiste uute liikmesriikide ühinemine Schengeni õigusruumiga nihkub edasi. Miks te siis Kai Vare? Lisaks muudele ettevalmistusele sõltub Schengeniga liitumine uue infosüsteemi, niinimetatud Siskaks valmimisest esialgupidise valmis jõudma käesoleva aasta lõpuks. Süsteem on aga nii keeruline, et Euroopa komisjoniga ka liikmesriigid ei osanud sellega seotud raskusi ette näha. Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft osales Euroopa Liidu Ministrite nõukogu poolt kokku kutsutud töörühma erakorralisel nõupidamisel, kus oli kõne all Schengeni infosüsteemi uus ajakava. Eks siin pisut süüdole kõigil, aga eelkõige ta on ikkagi keskse organiseerimise küsimus. Sellega seoses usutavasti ei toimu Eesti liitumist Schengeniga enne, kui, siis kas 2008. aasta lõpus või 2009. aastal. Praeguste plaanide kohaselt. Mille poolest see siis kaks nii tähtis on? Ma julgen öelda, et see on väga oluline julgeolekut kompenseeriv mehhanism koguse siis kaks ja tänu sellele süsteemile toimub siis Euroopa Liidu liikmesriikide või siis täpsemalt Schengeni liikmesriikidevaheline omavaheline infovahetus. Ja see on tõesti üks väga oluline osa sellest kogu Schengeniga liitumise protsessist üldse. Aga kui piiril enam nende inimeste dokumente ei kontrollita, kuidas siis see süsteem, teavet, see inimene üle piiri läks? Ega alati, kui ta nüüd Schengeni sees liigub, need väga täpselt tema liikumist ei jälgita, küll on siis teada, kas ta lahkub Schengeni viisaruumist või mitte. Ma lisan, et see ei ole lihtsalt mingi noh, ütleme, päristav vaheline infosüsteem, sest et seal on kindlasti väga suured turvariskid olemas. Turvalisuse meetmetele pööratakse Schengeni infosüsteemi väga-väga suurt tähelepanu. Tegelikult Schengeni viisaruum ju praegu toimub ja nendele riikidele, kes kuuluvad sinna viisaruumi, on kasutada praegu Schengeni infosüsteemiks, aga kuna aeg on edasi läinud, tehnika on edasi arenenud siis on otsustatud, et võetakse kasutusele uus ja parem ja moodsam infosüsteem, seda praegu uued liikmesriigid siis väga ootavad, et see rakenduks. Märt Kraft kinnitas, et Eesti on valmis uut süsteemi katsetama niipea, kui see valmib ja ka muud ettevalmistused Schengeniga liitumiseks lähevad hästi. Ma julgen küll öelda, et Eesti Schengeniga liitumiseks valmis ja see ei ole nüüd küll mitte ainult minu mõtted või sõnad, aga kaks kuud tagasi umbes külastas Eestit ka Euroopa Komisjoni asepresident Franco rutiini ja ka tema kinnitas seda. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja Tseenšeons soovib Afganistani rohkem lääneriikide sõdureid, et võidelda Talibaniga. Soovi lisajõudude järel avaldas ka briti vägede juht, mille teenistuskohas Helmandis paikneb Eesti kontingent. Praegu teenib Helmandis koos hetkel kodus puhkusel viibivate sõduritega 78 Eesti kaitseväelast. Ajaleht The Times märgib, et kuigi ka Helmandi provintsis paiknevad Briti väed on pidanud viimasena seal pea iga päev rünnakuid tagasi lööma, on olukord praegu kõige kriitilisem Khandahharis, kus Kanada juhitavad väed viivad läbi operatsiooni Medusa. Viimase nädala jooksul on seal surma saanud juba viis Kanada sõdurit. Afganistani pealinnas Kabulis toimus täna pommiplahvatus, mida loetakse viimase viie aasta ohvriterohkemaks. Surma sai teist inimest, nende seas oli ka välismaal Alasi Al Jazeera. Televisiooniteater olid vähemalt kolm hukkunutest Ameerika sõdurid. Enesetapu terroristi plahvatas toimus USA saatkonna lähedal. India lääneosas. Linnas hukkus mitmes plahvatuses 35 inimest, vigastatuid on ligi 50. Paljud hukkunutest ja vigastatutest on lapsed. Üks plahvatustes toimus mošee lähedal, kuhu tuhanded inimesed olid kogunenud palvusteks. Konna asub ligi 260 kilomeetri kaugusele finantskeskusest Mumbaist. Juulis toimunud plahvatuste sarjas hukkus seal 186 inimest. Vaid mõne päeva eest teatas India peaminister, et luureametkonnad olid hoiatanud uute terrorirünnakute võimaluse eest. ÜRO rahuvalveteater lõpetasid Iisraeliga Lähed mereblokaadi Lõuna-Liibanonis kontroll liibanoni rannikuvete üle läks rahvusvahelisele rahuvalvele Itaalia juhtimisel. Pikemate plaanide kohaselt võtab töö üle rahvusvaheline kontingent hakkab juhtima Saksamaa. Viis Kesk-Aasia vabariiki kirjutasid alla leppe tuumavaba tsooni loomise kohta. Samas keelduvad tuumajõudu omavad lääneriigid lepet tunnistamast. Tavaliselt kaasneb vabatsooni leppega ka tuumarelva omavate lääneriikide ning Hiina ja Venemaaprotokoll, mis seda kinnitab. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa aga keeldusid Usbekistani, Tadžikistani, Kasahstani, Türkmenistani Kõrgõstani lepet tunnistamast. Keeldumise põhjuseks leppes sisalduv säte, mis lubab Venemaal Kesk-Aasia territooriumilt siiski läbi vedada ja isegi paigutada sinna oma tuumarelva. Ja uuest eestist. TALO pidas valitsuse esindajatega kõnelusi järgmise aasta palga alammäära üle, täpsemalt Kai Vare vahendusel. Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO nõudmine on, et liikmete palga alammäär oleks järgmisel aastal 7920 krooni selleks võrreldes käesoleva aastaga 20 protsendi võrra kõrgem. TALO juhatuse esimees Ago Tuuling ütles, et tänase kõneluste vooru tulemus oli positiivne. Null avaldas siiski lootust, et valitsus võtab TALO nõudmisi tõsiselt sest haritlased on niigi tagasihoidlikud ja nende nõudmine on ikka veel viiendiku võrra väiksem kui järgmiseks aastaks prognoositud keskmine palk. TALO viimase kaheksa aasta nõudmised on olnud sellised, et haritlased palga Alamäe võiks ja peaks olema võrdne vabariigi keskmise palgaga ja seetõttu me oleme ka vastu vaielnud, vastu väideldud ka tänasel läbirääkimiste voor, kus öeldi, et taotlused oleksid nagu need, mis lasevad Eesti majanduse põhja ja aitavad kaasa tema üle kuumenemisele. TALO esimees rõhutas, et palgatõusust rääkides peaks arvestama ka olukorda tööturul. See kulutuste nii-öelda maht, mida on tehtud hariduse omandamiseks, tuleb tasa teenida ja kui nüüd noor inimene läheb kas haridusasutusse või kultuuriasutuse tööle ja kui ühesõnaga inimesed tunnetavad, et kusagil on võimalik natukene lihtsamalt raha kätte saada, siis loomulikult. On tehtud topeltkulutused, inimesed on omandanud ja teinud kulutused hariduse omandamisele ja riik on teinud, aga samas nad lähevad kas bussijuhiks temast, nad lähevad ehitusele, nad lähevad üsnagi teistesse riikidesse. TALO esitas oma nõudmised juba varakevadel ning valitsusdelegatsiooni juht, sotsiaalminister Jaak Aab kinnitas, et ministeeriumid on oma eelarvetaotlustes. Nendest lähtunud. Ei julgenud aga prognoosida, kas oodatud 20 protsendine palgatõus saavutatakse või mitte. Kindlasti on üks niisugune, ütleksin küll, et pigem miinimumi taoline number, see Eesti keskmine palk, mis peaks järgmine aasta siis rahandusministeeriumi andmete põhjal kasvama 12 protsenti, see oleks alus, mida me peaksime üritama kindlasti saavutada ja kassiitsi saavutatakse mingisuguseid kasusid veel, on tõesti paljuski nüüd ministeeriumide teha, aga Ma arvan, et üht-teist on võimalik. Jaak Aab isiklikult leiab, et tala nõudmine ei ole liiga kõrge. Ma olen ise hariduselt õpetaja, koolis tööd, aga eks ikka arvestama võimalusi ja ka küsimus on ikkagi prioriteetides, nii et ka sellel valitsusel on anda ju selge signaal, milline on see prioriteet. Et kas ka siis kõrgharidusega õpetajate või kultuuritöötajate palk on üks prioriteete sellise noh, ütleme küll, suhteliselt hea laekumise juures, nagu eelarves on seal siis ma loodan, et on. Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, mille käigus selgitati, kas aktsiaselts Kalevi ja selle tütarfirma Kalev rekkajuhid on kinnisvara tehingutega tekitanud aktsionäridele rahalist kahju. Uurimine selgitas, et Keila-Joa puhkeala kinnistut, sealhulgas osaühingule fiksar Holding ja märjad müüdud kinnistud müüdi 2,8 miljonit krooni alla turuhinna Kalev Rec juhtide ütlusega. Algselt oli see osa müügistrateegiast, et aidata kaasa projekti kiirele kasumlikkusele. Riigiprokuratuuri otsuse kohaselt pole niisugune otsus ebaseaduslik. Leiti, et Pärnu maantee 139 kinnistu müügihind vastast turuväärtusele. Menetlust alustati Eesti investoriteliidu ja Kalevi Väikeaktsionäride kaebuse alusel. Tallinnas toimus Põhjala ja balti riikide reuma nõukogudefoorum, et pöörata tähelepanu eesti mahajäämisele. Ravimeetodite kasutamisel jätkab Reene Leas. Igal aastal haigestub ainuüksi Eestis üle 1000 inimese erinevatesse liigese, luu- ja sidekoehaigustesse. 60 protsenti neist on parimas töö- ja sotsiaalse aktiivsuse eas. Eesti reumaliidu juhataja oivi Aakre sõnul on Eesti ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, mis võimalda liigesepõletikuhaigetele kaasaegset bioloogilist ravi. Traditsioonilised ravimid on meile kõik kättesaadavad Eestis põletikuliste reumaatilisi haiguste korral, kuid kahjuks kõik haiged ei allu sellele ravile. On üks, 10 protsenti haigetest, kellel oleks vaja tugevaid väga toimivaid ravimeid, mis on Euroopa liidu teistes riikides. Eestis ei ole ravimite puudus, vaid neid ei kompenseeri riiklikult kompenseeritakse kahele haigele. Vajajaid oleks kuni 200. Üldiselt on levinud arvamuse traumaatilised, haigused tabavad enamasti täiskasvanuid, tegelikkuses on asi teisiti, räägib lastearst ja eesti raamatoloogide seltsi sekretär Chris Pruunsild. Viimastel aastatel on Juve niilsesse idioopaatilise artriiti ehk kuni 16 aastasel lapsel algavasse kroonilise liigesepõletiku Eestis haigestunud ligikaudu 100 uut last, Ligiga puudu 40 protsenti siiski nendest lastest esimese kahe haigusaasta jooksul omandab mingisuguses astmes puude. Need ravimid on meil olemas ja seda Ta ei kompenseerita ametlikult haigekassa poolt, aga hetkel saab. Täna alustab ravi Eestis juba seitsmes laps. Täiskasvanuid on ainult kaks, kellel seda ravi kompenseeritakse siiamaani ja lapsed saavad meil kõik ravib puhtalt heategevuslikus korras kogutud raha eest. Kolleegide hinnangul on praegu kuskil järjekorras umbes 10 last, kes seda ravi veel vajaksid. Ehkki Eestis vastavasisulisi uuringuid tehtud ei ole, näitab teiste riikide kogemus, et õigeaegne ja tõhus ravi aitaks hiljem oluliselt kokku hoida invaliidsuspensionide ja sotsiaaltoetuste pealt. Samuti säästaks riigile olulisi töökäsi Eesti raamatoloogide seltsi president Tõnu Peets. Luu- ja liigesehaigustest tingitud töövõime kaotus pidevalt suureneb ja niisugusi inimesi, kes saavad invaliidsuspensioniluu- ja liigesehaigustest tingitud töövõime kaotuse tõttu on praegu juba tunduvalt üle 1000. Adamson-Ericu muuseumis avati täna näitus kavandist kasteemini, sellega algab ka rahvusooperisajanda sünnipäeva ürituste sari muuseumis. Näitusel käis Reene Leas. Väljapanek sisaldab läbilõiget Estonia teatri pea sajandipikkusest professionaalse kostüümikujunduse ajaloost. Esimesed kavandid pärinevad 1924.-st aastast. Lisaks kavanditele on eksponeeritud ka kümmekond kostüümi Estonia kogust. Näitusest lähemalt räägib selle koostaja, kujundaja, teatrikunstnik Gustav-Agu püüman. Estonia teater on selles mõttes küllaltki õnnelikus olukorras olnud, sest päris varakult hakkasid kostüüme tegema professionaalsed kunstnikud, kellel olid siis oskused ja maitse ja arusaamine kostüümist. Enne seda oli kostüümide jagamine, seda võib tõesti nimetada jagamiseks näitejuhi, inspitsient, ülesanne ja nii nagu taas oma mälestustes meenutab, et isegi ei tehtud proovi nende kostüümidega, vaid enne etendust, siis anti sunniviisiliselt igalühel pihku, öeldes, et see käib sulle küll. Ka esimesed kavandit. 24.-st aastast on siis apoliaaninova Krummergemasse nimi võib olla paljudele üldse mitte midagi ei ütle, aga tema oli tõesti Peterburis revolutsiooni eest siia pakku tulnud kunstnik, kellel oli juba täiesti professionaalne haridus ja kes valdas kangatöötlemise maalimise võtteid. Järgmine oli siis Natalja Mei, keda võib lugeda siis meie kostüümikunstirajal ajaks väga tugeva põhjaalusepanijaks meie kostüümi loomingule ja muidugi ei saa mööda minna Eldon räntherist, kes on Estonia teatris üle 50 aasta töötanud ja töötab seal edasi puistades fantaasiaküllaseid, lavakujundusi. Aastate jooksul on muutunud palju, kõige põnevamaks ja keerulisemaks peab püüman aga nõukogude perioodi. Võib-olla kõige raskem, aga teiselt poolt kõige inspireeriva aeg oli nõukogude aeg, mil kostüüme tuli teha kesklaost ostetud valge kangaga ja siis tuli nuputada, kuidas neid saaks ajastupäraseks, kuidas neid saaks lavapäraseks. Kunstnikud mõtlesid välja igasuguseid võtteid ja vahendeid, millest ka siin nendel kostüümi näidistel võib aru saada, mida siis tehti. Kasutati maalimist, kasutati kleepimist, kasutati peale õmblemist, kasutati tikandit, Lembit osa deklareeris kostüüme isegi daatud korrutatud metallitükkidega. Lisame veel, et see näitus jääb Adamson Eriku muuseumis 26. novembrini vaadata, kuid kolmapäeviti hakkavad toimuma muuseumis vestlusõhtud, räägivad rahvusooperikunstnikud ja artistid. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, võib äikest olla. Puhub loodetuul kaheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Saartel ja rannikul ulatuvad tuuleiilid 20 meetrini sekundis ja sooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb, sajab hoovihma, puhub loodetuul seitse kuni 12 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Ja sooja on homme 13 kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.