Tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad. Oleme jõudnud aprilli teise laupäevani ja tänane päevapärimussõna minult, miks arvelt? Tuletab meelde meie nädalate loendit, mida me ala alates veebruarist oleme järginud ütleb nõnda, et küünlast 10 nädalat kündi ehk siis künnipäevani. Künnipäev on 14. aprillil ja nädalate lugemine algas küünlapäevast teisest veebruarist. Künnipäev on muistse 100 arvamises kevade poolitaja. Siin lõpet, külm kevad ja pime kevad ja sõit algab valge ilmaga ja rohelise maaga aeg. Meist põhja pool elavate rahvaste jaoks oli selle päeva nimeks suveööde päev. Sellest päevast täitsa, mida kaugemale põhja poole lähen, seda lühemad on ööd, seda kiiremini lähevad nad valgeks. Ja selle päeva järel lahkuda Vitali küladest õdusatest maa onnidest, kus tali mõnusalt veedeti mis on samasuguse arhitektuuri tõusega passiivmajad juba 5000 aastat-Jäämere kaldal. Dali külades tasuti rännuteedele mööda suve paiku mööda karjamaid mööda marjamaid mööda kalastuskohti sest iga aasta on ju erinev ja nii palju on õppida teel. Eestis olemegi seda muistset tähtpäeva juba kaheksandat aastat tähistamas õuesõppepäevana, kus kõik õppijad, lasteaedadest, ülikoolideni on kutsutud lahkuma tubastest õpiruumidest, tõue õppima tõelist ja ehedat maailma tundma ilma ühegi vahendajat. Ta mängutega toidu küpsetada, tamisega, liikumisega, haistmisega, maitsmisega, kõiki kõiki meeli kasutades. Kui nüüd künnipäevast edasi vaadata, siis me kohtame järgmist nädalate loendit. Kuni jaanipäevani loendad takse alanemas järjekorras külvinädalaid. Nii et viimane külvinädal, ehk siis teistpidi esimene külvinädal on otse vastu jaanipäeva ja igal nädalal erinevad viljad ühel nädalal kaera, teisel otra, kolmandal hernest ja nii edasi. Niisugune nädalate loendamine annab samuti tunnistust künnipäeva olulisusest kevade poolitajana. Künnipäevast edasi algab see aeg, kus tuleb mõelda seemne muldapanekule. Hea ja ilus valgene Vilm. Olem mullegi abiks kasvamises ja sinu kasvamise mõistmises.