Tere, head saate kino, kino, kuulajad. Algamas on 21. aprilli saade ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. 24. aprillini kestab jaapani animafilmide festival jahv, milles teeb lühiülevaate Tõnu Karjatse. Kinos Sõprus jookseb hetkel itaalia lavastaja Michelangelo Antoniooni retrospektiivne programm. Ekraanile jõuab seitse hoolikalt valitud itaalia neorealistliku koolkonna tipplavastaja haruldast teost ja esilinastus ka Marianne Kõrver. Dokumentaalfilm inimese mõõdus, et mis peegeldab harjumuspärase maailma lõppemise aimdust Manhattani alati pultseerivatel tänavatel, samuti sapijärve kalurikülades ja teistes maailma paikades järje stuudiosse kõneleb filmi teemadel Marianne Kõrver. 30. märtsil tähistati talli filmi juubeliaastat ning esitleti Andres Söödi DVD, millel on jäädvustatud tema kolm dokumentaalfilmi jaanipäev 511 paremat fotot, marsist ja draakoni aasta ja kohapeal kõnelesid veel ka Tallinnfilmi juhataja Henry Kõrvits, Eesti filmi 100 projektijuht Jaak Lõhmus ning seitsmendad prillil tutvustas balti filmi- ja meediakool oma kolmanda kursuse tudengite lühifilme programmis minevikku, kuid saate esimesed 10 minutit on pühendatud Haapsalu õudusfilmide festivali programmi tutvustamisele ning klassikaraadio stuudios on Helmut Jänes, keda küsitleb Elisa esik. Tubakas kõikuma pärand, tänan, sõidame seltsi. Tõuked olid. Haapsalu kultuurikeskuses avatakse 29. aprillil kuuendat korda toimuv Haapsalu õudusfilmide festival ehk stuudios on pressiesindaja Helmut Jänes. Tere. Tere. Kõigepealt võiks vist mainida ära, et Haapsalu õudusfilmide festival on üx Pimedate Ööde filmifestivali alafestivale ja PÖFFi legi sarnaselt koosneb PÖFF teatud väljakujunenud formaadist. Mulle tundub, mis hõlmab siis endast sellist põhiprogrammi ja erinevaid fookuseid. Et mis aasta põhiprogrammis ja mida pakuvad sellised jaotused nagu ekstreem, horror, riigifilmid ja kesköine Ameerika. Jah, täpselt nii, PÖFF ei ole enam ammu ainult detsembrikuine festivale, PÖFF laienenud kogu aastale. Et võib-olla sellised suvesõbrad ja armastusfilmide sõbrad teavad, et meil on üks suurepärane festival startup, augustis, aga sama vana kui Tartus on ka tegelikult Haapsalus toimuv siis Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, mis sellel aastal jah, toimub juba kuuendat korda. Ja mis mind nagu eriti rõõmsaks teeb, on see, et me lõpuks saame filme näidata, aga vastavatud Haapsalu kultuurikeskuse suures saalis, mis oli kolm aastat remondis, aga nüüd praktiliselt siis festivale Uue kino ja helitehnikaga näha väga-väga vingeid ja häid filme. Aga kui rääkida hästi natukene siis HÕFFi programmi liigitusest, siis jah, meil on aastatega välja kujunenud süsteem, et näitame põhiprogrammis selliseid huvitavamaid õudusfilme viimaste aastate jooksul, aga alati selle tsunami kõrval annab olulist värvitooni juurde eriprogramm. Milleks on sellel aastal siis väga suur ja väga hea põhja Ameerika filmiprogramm Kesk-Ameerika, kus näeb siis tegelikult Ameerika Ühendriikides, aga ka Kanadas tehtud viimaste aastate parimaid õõva ja fantaasiafilme ja meil on ka kaks filmimis esilinastuvad Haapsalus esmakordselt Euroopas ja see on juba väikese Haapsalu kohta väga suur asi, et haapsalu publik, jõhvi publik näeb tõesti Euroopas esimestena kahtav ilmimis arvatavasti vähemalt spetsialistide poolt hakkavad maailmas ilma tegema alles alles siis noh, peale HÕFFi, nii et selle eest tahaks väga tänada selle Ameerika filmiprogrammi, kokkupanijad, toot, Brauni Kanadast, kes ka loodetavasti ise tuleb koos paari külalisega. Kui nüüd vaadata seda kava ja üritada teha mingisugune valik ja mõelda, et, et kui ma tahaks mingisugust õudust, siis ma ei tahaks, et see oleks võib-olla selline võikate efektide peal hirmu tekitaja, milliseid filmima siis võiksin valida ja vaadata. Aitäh just, et kõik need programmid on tegelikult ju jaotatud ja liigitatud ikkagi aitamaks publikut endale lemmikfilm valida, et näiteks kui me hakkame võrdlusi tooma õpil põhi praga jah, riigiprogrammi vahel, siis mingisuguse paralleeli võib tuua siin ka PÖFFil näidatava ütleme panoraami ja näiteks foorumi vahel, et see foorum on umbes midagi sarnast nagu hõbil siis see friigi progra. Et riigiprogrammis on meil õpil filmid, mis ei pruugi kindlasti ja kindlasti ei meeldigi kõigile, et neid filme peab ikka tulema vaatama teatud eelhäälestusega näiteks Jaapani viimaste aastate sellised ekstreemsed verega täidetud filmid, kus hulganisti näidatakse nüsituid, jäsemeid ja kus verd purskama tonnide viisi, et tegelikult ükski ükski endast lugupidav õudusfilmide festival ei saa näitamata selliseid filme, kuigi jah, nad võivad hästi tobedad mõnedele tunduda, aga aga väga palju on ikkagi inimesi, kes just sellisest filmist lugu peab. Meil on nagu valida kahe saali filmide vahel, et ei taha nagu vaadata sellist popi peavoolu jälgivad filmi, vaid lähebki sinna väiksemasse rõdusaali ja vaatab siis oma maitset järgi väga kreisid taga väga nagu ehtsat ehtsat riigi filmi. Et festivalil peabki selliseid valikuid olema, riigiprogramm on ennast aastate vältel väga hästi õigustanud. Milliseid filme võib festivali avamispäeval näha? Avamispäeval ehk siis 29. aprilli õhtul võib näha kokku tegelikult kuut filmi. Et me avame festivali zombimarsiga, mis oli väga populaarne ka eelmine aasta ja zombimarss läbib siis Haapsalu kesklinna läheb ta välja siis piiskoplinnusesse, kus me näitame tasuta kahte filmi, üks on siis eesti film Ladžigisse üks veerandtunnine õudusfilm ja põhiVillmann siis HÕFFi erikülaliseks kaks aastat tagasi olnud lavastaja Bryan Juusnad tuli uus, selline Polli film merekoletis. Aga kohe peale ole neid avafilme, avatakse uksed ka kultuurikeskuses, kus nii suures saalis kui ka väikses rõdusaalis näeb kokku nelja filmi ja kui näiteks mõnda siin esile tuua, siis kindlasti väike hoiatus nendele, kes ikkagi väga extrimaalsest horrori lugu ei pea. Aga siiski reklaam nendele, kes tahavad kaasa mõelda filmidele, et tulge vaatama ühte omapärasemat ja võib-olla ka ikkagi jubedus, tekitavamad filmialadel, lik julmus, mis algab kohe peale avafilmi lõpupool 12, kui ma ei eksi, siis kultuurikeskuse suures saalis. See film on tehtud, kuna ta lavastaja operaatori Karim Husseini poolt, et me oleme Karim Hodsaini filmega PÖFFil näidanud tema seekordne film alateadlik julmus, mis on tehtud 11 aastat tagasi aastal 2000 tekitas siis jah, omal ajal tõesti sellist suurt kõmu ja ja aga väga paljud olid sellest filmist šokeeritud. Meil on kindlasti ka kavas selgitada väikse sissejuhatusega, miks selline film on tehtud ja miks selliseid filme mõned filmitegijad julgevad veel teha, aga ka ütleme nõrgema närvikavaga õõvafilmide sõpradele on juba reedel väga palju pakkuda, et meie, meie programme kava on üleval veebilehel wwwhaaee, et sealt saab põhjaliku info kätte, et mis kell filmid on ja millest filmid räägivad? Ja tegelikult võib-olla ongi parem, et sealt täpsemalt uurida, mina tahtsin vaid küsida, et kas see ajavahemik orienteeruvalt jääbki ikkagi sinna õhtuste tundide arvele ja pigem kaldu töösse, et sellega peaks vist ka arvestama? Jah, eriti, mis puudutab reedet, siis viimased seansid lõppevad seal kahe-kolme vahel. Muidu näiteks laupäeval hakkab viimane vimm kell 12, nii et kahe-kolme paiku saab ikka magama. Kes väga tahab, kes ei taha magada, meil on ka väga kihvtid eripeod peale peale filme. Tõid mulle siin ka festivaliga seotud muusika, äkki tutvustad natuke seda, et kuidas see seondub selle festivaliga? Jah, selle plaadi aitas meil kokku panna tuntud filmimuusikablogija Trash Lääts. Tema tegi meile ettepaneku, et koostas temaga, võiks välja, vean ühe plaadi, kus on peal põhimõtteliselt seni avaldamata lood kui ka mõned juba avaldatud lood eesti tegijatelt, kes teevadki selliste õõva filmidele omast kas sellist metal muusikat või tantsumuusikat? Kordan üle veel, et Haapsalu õudusfilmide festival 29.-st aprillist esimese maini Haapsalus aitäh tulemast oma programmi tutvustama. Helmut Jänes. 2004. aprillini kestab veel kinos Artis jaapani animatsiooni festival, jah, ja sellest nüüd lähemalt Tõnu Karjatse. Seda korraldavad MTJ aku koos Tallinnfilmiga juba viiendat aastat ja kordagi pole sellelt anime peolt tulnud lahkuda tühja pilguga. Kui nii-öelda jah, tookord aastas siinse publiku ette, siis suurel ekraanil seda, kuhu anime viimastel aastatel liikunud nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Ja samas püüab festival täita seda musta auku, mis meil kahjuks senini animest on. Anime on läänemaailmas saanud kiiresti üpris populaarseks ja kui võrrelda näiteks viie aasta taguse ajaga, mil jahv alustas, siis toona võis meie raamatupoodides esindatud manga sarju vist küll vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda kui sedagi. No ega olukord mangade osas praegugi väga ja ei ole, sest kahjuks eelistavad raamat kaupmehed sisse tuua just teismelistele ja varateismelistele mõeldud sarju eirates vanemaid ja nooremaid vanusegruppe. Igatahes jahvilt leiab midagi kõigile nii neile, kes siinsetes raamatupoodides on harjunud mangasid ostma neile, kes seda teevad neti kaudu. Jaga neile, kelle jaoks mango on lihtsalt pildiraamat ja anime multikas. Nii nagu mangaski on animes kõike kokkamisõpetustest, kosmose lahinguteni. See, et anime ja manga kultuur omab mitut kultuurikihti, olles põimunud nii omavahel kui ka videomängudega, ei peaks tegelikult eemale peletama, sest jahvi kavas leidub filme, mis on vaadatavad ka taustsüsteemi teadmata. Nii näiteks on kindla peale minek kõik varalahkunud Anina meistri Satoshikonni tööd. Millesti ahvil on ka olulisemad nüüd esindatud koni, filmid käsitlevad reaalsuse ja unelma liikuse kõrnad piiri ning räägivadki ju seega tegelikult filmikunsti süvaolemusest, tegelikkuse peegeldusest ja taasloomisest ning unelmatest. Festivali lõpetab teise anime suurima nime, hajaMiinassaki uhiuus, kogu perele mõeldud film, härraieti Claenajad, mida võiks eesti kultuuriruumi võib-olla isegi kohasema nimega tõlkida ahjualused minast saki uus film räägibki loo põranda all elavatest tegelastest kes elatuvad inimeste varast aga võtavad kõike nii vähe, et õiget peremehed seda ei märkagi. Ka see film on nii-öelda kindla peale minek, sest Miia saki südamlikud lood ei jäta kedagi külmaks. Meenutagem kasvõi hiljuti linastunud filmi ponio mäe otsas, mida ka seekord näidatakse. Või siis näiteks anime, klassikut totoro. Tõtt-öelda ma ei tea kedagi, kellele see film poleks meeldinud. See 1988. aastal valminud film on olnud sedavõrd mõjub kas et sellest võtavad autori lahkel loal üle ega tänada. Anime tegijad millessegi on ise kinnitanud, et laenamisest pole midagi halba, kui ta annab uuele tööle elu. Pahandas Tõnu Karjatse ja Miia sakkija Satošegonni filme näeb veel ka eeloleval nädalavahetusel. Täpsema kava leiate kino Artis kodulehelt. Mängis Michelangelo Antoniooni võõrandumise triloogia filmil Ventura ehk Seiklus treiler tervikuna on seda triloogiat ning Antoniooni retrospektiivseid programmi võimalik näha siis alates tänasest kinos Sõprus ja stuudios on programmijuht Tiina Savi. Tere. Tere. Mis puhul on siis selline huvitav programm küll kokku pandud? Michelangelo Ancaniooni retrospektiiv on üks selliseid programme, mille kinno toomisest unistanud tegelikult ammu enne, kui me kino pidama hakkasime üldse. Praegu on väljas ilus suur kevad ja see on kino, sõpruse taassünniaastapäev. Palju õnne, aitäh. Kui rääkida nüüd režissöör Michelangelo Anton joonist milles peitub tema fenomen, kuidas teda publikule võiks tutvustada? Antonio nüüd võiks võib-olla tutvustada kui režissööri, kes on maailma kinokunsti kõige enam mõjutanud, aga keda on kõige võimatum jäljendada teistel režissööridel. Ta on üks esimesi režissööre, kes tõi filmikunsti pikad igatsevad kaadrid tema kaadrikompositsioon ja näitlejate paigutus. Kaadris oli midagi täiesti uut. Moody tema loo jutustamise viis, mis ei olnud enam selline loogiline narratiivi, vaid justkui üksteise otsa pikitud pealtnäha seosetut sündmused, et need on need komponendid, mis Antoniooni tõi filmikunsti ja mida enne peaaegu üldse ei kasutatud. Näiteks seesama Antoniooni triloogia esimene osa laventuura ehk seiklus, esilinastus kallis, siis vilistati esimesel linastusele välja, sest see filmikeel oli niivõrd uus ja ootamatu, et isegi olnud professionaalid ei suutnud seda kohe nagu aksepteerida. Aga hiljem see sama film võitis loomulikult Kuldse palmioksa. Millised on need teemad, mida Antoniaani käsitleb? Antoniooni põhiliselt käsitleb armastust ja võõrandumist ja inimese emotsioon lollide otsingut järjest mehaanilises maailmas. Et tegeleb inimeseks olemisega põhimõtteliselt. Kui rääkida nüüd konkreetsemalt programmist, siis millised on need filmid? Millise valiku te olete teinud? Linastub kokku seitse filmi, siis alustame sellise toreda filmiga nagu Lomiss ehk sõbrannad mis põhimõtteliselt on seks ja linn olla Antoniooni vaatleb siis kolme toriinast pärit keskklassi daami, kes igavledes üritavad oma elu põnevaks teha erinevate kääridega ja ja see on selline väga kelmikas, see on pärit Antoni varasemast perioodist, siis, kui ta nii-öelda maailmakuulsuse eelsest perioodist aga ta sisaldab endas kõiki neid komponente, mille poolest Antonio on hiljem nii tuntuks sai siis sellele järgneb võõrandumise triloogia laventuura Lanotajale kliss ehk siis seiklusöö ja varjutus. Ja siis on esimene värvifilm reed Desert serto rosso, punane kõrb eesti keeles, mida peetakse eksperimentaalse kinokunsti. Eks see oli Antoni esimene värvifilm ja kui ta seda tegema hakkas, siis ta ütles, et tema ei kavatse piirduda nende loomulike värvidega, mis me enda ümber näeme vaid et ta tahab, et seal filmis oleksid kõik Nad tänavad, lilled, puud-põõsad täpselt seda värvi, nagu tema neid näeb. Ja enne filmima hakkamist ta siis värvi sisened ära lasi värvida. Kindlasti on see film, mis tasub vaatamist just ka selle pilgu läbi. Seda filmi peetakse aegade kõige huvitavamaks ilusamaks värvifilmiks, üleüldse linastub ka elukutsereporter peaosas väga-väga noor Jack Nicholson ja Maria Schneider. Ja see film on selline sotsiaalse kulgemise film või võib ka nimetada põnevikuks Antoniooni moodi kas tahes on tegemist siis looga, kus Jack Nicholson poolt kehastatud sõjareporter varastab ühe surnud mehe identiteedi, asub siis tema jälgedes päevikut jälgides käima nendel kohtumistel, mis sellel mehel oli planeeritud ja avastab ühel hetkel, et temast on saanud relvakaupmees ja, ja siis mis sealt kõike edasi toimuma hakkab, et see on väga põnev selle filmiga õhtus, nii Jack Nicholson omastas selle filmi linastumise õigused 20-ks aastaks ja selles lepingus, mis ta tegi, oli kirjas, et seda filmi tohib kinos näidata ainult juhul, kui Michelangelo Antoniooni on ise kohal. Loomulikult on see täiesti absurdne ja selle tõttu seda filmi kinos 20 aastat ei näidatudki. Esimesed puhastused olidki alles 2006. aastal, nii et see on üks film, mida rahvas on vast kõige vähem näinud. Kuigi need DVD on nüüd väljas siis on samuti selline film nagu naise identifitseerimine. Mõtlesime pikalt, et millega seda programmi lõpetada ja see naise identifitseerimise lugu on selline, mis mõjub justkui Antoniooni enda paroodia kõige olulisematest filmidest. Ja meile tundus, et see on selline huvitav lõpufilm. Programmis ei ole ilmselt terve Antonioni looming ja elutöö, et kui palju oli neid filme, mis välja pidi jääma? Me jätsime teadlikult välja filmid nagu blow-up, näiteks mida on Eestis viimastel aastatel vist kolm korda näidatud. Helistasime tuua siis neid filme, mida suurel ekraanil üldse varem ei ole olnud. Seal olid mõned filmid, mida me üritasime kätte saada, aga selgus näiteks, et ainuke koopia on hävinud või et sellised väikesed takistused Itaalia filmidega on üldse, neid on nagu suhteliselt keeruline kätte saada ja selle tõttu ei ole vist itaalia režissööride selliseid ülevaatlikke retrospektiiv Eestis korraldatud ka. Programmi on võimalik näha 19.-st kuni esimese maini ja mis kellaaegadel ja mitu filmi siis päevas linastus? Kõik filmid linastuvad kaks kuni kolm korda õhtu ühe päeva jooksul linastub tavaliselt kaks, filmiprogramm on meil üleval kodulehel, piletilevis ja ja muidugi Facebookis. Ajalehtedest vast leiab ka ja tõepoolest see kestab kuni esimese maini, ehk siis üsna pikalt, et inimene jõuab rahulikult aega võtta ja vaadata ära kõik filmile ja filmid linastuvad eesti ja inglise keelsete subtiitritega, et see on ka oluline fakt. Aga aitäh, Tiina Savi tulemast stuudiosse. Oma toredast programmist. 31. märtsil esilinastunud dokumentaal allfilm inimese mõõt uurib, kas keskkonnakriis on ikka keskkonnakriis või on see tegelikkuses meie harjumuste ootuste ja väärtuste kriis. Kõigepealt pakkus teile kuulata aga lõiku intervjuust, mis oli eetris 31. mail ETV hommikutelevisioonis Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. Küsimustele olid vastamas filmi stsenarist Kaie Kotov ja filmirežissöör ning samuti stsenarist Marianne Kõrver. Eesti tegijate film aga oi kui palju riike ja maid on läbi käidud selle filmiga. Et rahvusvaheline asi, aga samal ajal üks probleem, mis tegelikult võiks ju kõiki inimesi maailmas huvitada, keskkond. No eks see, et me külastasime selle filmi tegemise käigus niivõrd erinevaid paiku, et eks selle tagamõtteid oligi tegelikult see, et tõmmata tähelepanu keskkonnaprobleemidele nii nagu nad siis nendes maailma eripaikades avalduvad. Teisalt aga sellele, et, et see tegelikult on meie kõikide jagatud probleem ja et mingis mõttes ka võimalused leida vastuseid või lahendusi neid kummitavatele probleemidele on, on tegelikult meis kõigis. Kui kõnekas see pealkiri, inimese mõõt tegelikult on selles mõttes, et noh, inimene võtabki kõiki oma mõõdupuu järgi, võtab ka neid keskkonnaolusid keskkonnakriise oma mõõdupuu järgi, et kui palju see selles filmis välja tuleb, filmi nimeks ei oleks saanud kuidagi pannagi keskkonnakriis lihtsalt. Keskkonnakriiser kindlasti tähendab filmi teemaks panna, et inimese mõõt tegelikult on minu arust selle filmi nagu väga hea pealkiri kuna see film, mida, mida me tegime tõesti selles mõttes inimese keskmine, aga inimese, maailmatunnetuse keskne räägib sellest, kuidas nagu üksikindiviid kogu seda keskkonnaprobleemid hajub ja inimesed, et just nimelt nagu sa ütlesid, et et inimene tajub kõike enda mõõdupuu järgi ja võtab nagu enda mõõdupuu järgi oma suhtumist keskkonda. Et me küsimus, mida me seal filmis tõstatan, ongi see, et kas inimese mõõt mõõdupuu on see piisav küllaldane. Kas seda mõõdupuud saab kuidagi laiendada ikkagi kõikide inimeste peale või üks peab ühte asja kriisiks teineteist asja, et kui erinev see tegelikult on, tuleb see sellest liinist väljaga. Meil on neli väga erinevat inimest, kes on väga erinevast keskkonnast pärit, kellel on väga erinev elustiil, on seal filmis nende nende nelja inimese lood ja ma usun, et et see on jah, see on just nimelt mõeldud, et iga inimene leiaks omale midagi sealt, kellega tema suudaks samastuda või kelle lugu teda kõnetaks. Kui ma proovisin kuidagi nagu sõnadesse panna, et mis see peamine probleem praegu on, mis kahju põhjustanud kõige rohkem, millise käitumise läbi kõige tähtsam asi, mis seda filmi tehes silma ja südamesse. Kindlasti üks probleeme, mis on tegelikult ülemaailmne, on, on see, et meie vajadused on kasvanud niivõrd suureks, et tegelikult see planeet maa ei ole enam võimeline varustama siis meid kõikide ressurssidega, mis tegelikult on vajalikud nende soovida või vajaduste või ihade täitmiseks, et noh, iba täna öeldakse, et me vajame rohkem kui ühte planeeti maa tegelikult selleks, et kõik inimesed saaksid vastavalt siis oma ootustele või vajadustele ära elada. Et see on kindlasti üks selliseid läbivaid probleeme, aga need vajadused tulevad ju tegelikult siis meist endist on seotud sellega, millega me oma ühiskonnas oleme harjunud või mida ühiskond meile ütleb. Normaalne ja selle filmiga seoses ringi rännates, et võib-olla üks asi, mis minu enda jaoks muutus või midagi selle filmi tegemine muutis, on ka see, et nendes erinevates paikades tulevad rohkem ilmsiks need asjad, mida me peame iseenesestmõistetavaks, aga kuskile mujale minnes või mõnda teise kohta minnes me avastame, et nad ei Pole enam iseenesestmõistetavad ja võib olla ka see, on selle filmi üks sõnum, et selline teatav sisekaemus selles osas, et mida me peame tänaseks aga et kas see tegelikult nagu testija normaalne vajalik ja kas tegelikult toetab nagu meie heaolu või turvatunnet või õnnetunne. Marianne Kõrver on aega leidnud, et ka siin klassikaraadio eetris natuke oma filmi teemadel kõneleda ja võib-olla täpsustaks kohe selle üle, et kus film on filmitud ja miks need kohad said valitud. Filmis on neli lugu, üks neist on filmitud New Yorgis teine filmitud Kambodžas tolle sapijärve ääres. Kolmas on filmitud Türgis, lõunanatoolias Hazenkeff linnas ja neljas lugu on filmitud Lõuna-Saksamaal Freiburgi linnaosas nimega vaban. Kuidas sina sellesse projekti sattusid, nagu ma aru sain, ei olnud see päris sinu algatus nii-öelda, et sa oled selle sellesse projekti nagu kuidagi sukeldunud. Kuidagi võib-olla ootamatult. Ma ei tea, kas just ootamatult, aga, aga selles mõttes mind kutsuti seda tegema, jah, jah, ühel hetkel see oli paar aastat tagasi selle projekti ajalugu on palju pikem, et nii palju kui mina sellest tean, siis selle, selle nagu idee autorid, et võiks üldse nagu teha sellisel teemal filmi. Olite Marek Strandberg ja selle filmi, eks rahastajaid Valloveering ja nemad siis kutsusid kokku teadlaste semiootikute kambaga, siis tegid seda nii-öelda, tegid eeltööd ja, ja uurisid, et millised, millised temaatikat võiks praegu üldse inimesi puudutada, kuidas need teemad? Kas eesti vaatajat kõnetama näiteks pärast filmi esilinastust olid seminar, kus oli võimalik mõnes mõttes kuulda nii üht kui teistpidi arvamusi, et kalduti arvama, et võib-olla meie eesti klimaatiline ja ja üldse asukoht ja mõnes mõttes võib-olla kuigi vajadus, et need probleemid ei puuduta. Aga kuidas, kuidas sina arvelt, ma usun, et me püüdsime teha filme, mis ei puudutaks praktiliselt ainult nende nelja koha inimesi, kellest seal konkreetsed filmis jutt on. Et see, mida me üritasime teha, on ikkagi film nagu inimesest ja inimeseks olemise vastutusest vastutusest oma keskkonna eest ja selle eest, mis meid ümbritseb, et, et ma ei usu, et sa saad nii võtta, et see kuidagi nagu meid ei puuduta. Loomulikult see puudutab. Ma arvan, iga inimest planeedil maa alati sellise filmi tegemine ei saa teha nagu ühte filmikeskkonnast, mis räägiks absoluutselt kõigest ja kajastaks kõiki probleeme maailmas, et me pidime tegema mingisuguse valiku, et mis on siis see konkreetselt, mida, nagu meie öelda tahame ja nende nelja loo kaudu mulle tundub, üritasime panna kokku sellist nagu teatavat loomulikult mingis mõttes nagu üldistavat mosaiiki ja tänu sellele osutusid valituks siis kas mingid inimesed või siis nagu mingid keskkonnad, mis, mis juskui kõnelesid, mingit lugu, mis meie jaoks on väga oluline näiteks Türgis Hazankefisse tammi probleem, et see oli konkreetselt nagu me läksime sinna sellepärast et see probleem Asacefis, mida võiks vana iidne linn, Türgi valitsus kavatseb lähiajal veega üle uputada ja me läksime sinna kohale ja üritasime leida inimest, kes, kes oleks nõus ja tahaks sellest kõigest meiega kõneleda. Ja kuna see probleem on neile inimestele igapäevaselt nagu niivõrd aktuaalne seal konkreetselt, ei olnud küll ühtegi probleemi leida inimest, kes tahaks sellest probleemist kõneleda, sest et need inimesed tegelikult kes seal elasid, neil oligi selline nagu appikarje, et maailm nagu kuuleks neid. Mõnes mõttes mulle tundus, et te olete nagu vastandanud erinevaid keskkondi, et näiteks linnakeskkond ja, ja siis tõesti sellised perifeersemad kandid, et millest nüüd vastandused. Et ütleme nii, et ega see vastandus ei olnud selles mõttes noh, loomulikult oli, tal oli nagu teadlik, me olime teadlikud, vastandused tekivad aga see noh, nii-öelda lihtsalt öeldes linna ema keskkonna vastandamine selle kõige lihtsamal kombel ei olnud kindlasti nagu meie eesmärk, see mõte tundub kuidagi liiga lihtne, et seda seda oma eesmärgiks võtta. Meie jaoks on lihtsalt oluline luua see tervikpilt, mis sellest nagu tekib ja mitte neid omavahel vastandada, mitte öelda, et üks on õige, eks on vale ja et inimesed minge mingi maale oma juurte juurde tagasi vaid vastupidi, näidata erinevaid kultuure, kes, kes endiselt on oma oma keskkonnaga lihtsalt niivõrd väga seotud mingis mõttes Teatud lahenduse välja pakkunud, et nii-öelda selline ökoplaan ja võib-olla räägid sellest lähemalt ökolinna teema. Ja me neljas lugule räägib Freiburgi linna asust vabanist, mis on siis mitme 1000 elanikuga ökolinn. Me ei ole seda otseselt välja pakkunud, kui, kui lahendust kõikidele keskkonnaprobleemidele kolige elama Violooge erinevaid EKA linnaosasid vaid vastupidi, näidata seal seda inimest, seda konkreetselt siis meest, kelle nimi on Hannes, kes on lihtsalt teinud oma elus teatud valikut ta võtnud omale selle vastutuse ja ta ise, nagu ta filmis räägib arva, et tema valikutest et ta parandaks maailmavalikutega, et ta teeb seda, mida ta tunneb enda sisetunde järgi olevat kõige õigem. Ja, ja meie eesmärk oli pigem nagu äratada inimesesse sisetunne, kui öelda, et see ökolinnaosa on nüüd absoluutselt igas olukorras ainuõige, ainuvõimalik lahendus. See film on ka linastunud vist juba Mehhikos festivalil. Et kuidas seal see vastukaja oli? Nii palju kui mina, sellest tean, ma ise seal kohale viibinud, seal kohal käis meie stsenarist ja toimetaja Kaie kaotav. Nii palju kui mina tean, olid seal inimesed olid väga positiivselt meelestatud ja neile väga läks see film väga hinge. Ja sai see film sai seal ka publiku auhinna sel festivalil. Nüüd räägiks natuke. Tollase muudest parameetritest filmis, et kes on filmimuusika teinud, et see oli väga, mõnes mõttes väga sobiv, kõnekas ja kas on spetsiaalselt selle filmi jaoks loodud. Ja selle filmi helilooja, kes, kes töötas meiega kõik need pikad aastad koos oli Robert Jürjendal ja Robert Jürjendali muusikat, siis hiljem tuli täiendama Lauri-Dag Tüür, kes, kes andis nagu oma mingisuguse natukene nagu teistsuguse noodi sinna veel lisaks sinna filmi. Ja see koostöö Robertiga oli, oli väga pikk ja väga huvitav, et ma tegelikult ei olegi Ühegi heliloojaga selles mõttes nagu filmimuusika mõttes nii pikalt koos töötanud, ta oli kursis kõikide meie reisidega, ta juba pakkus erinevaid teemasid välja siis, kui meil Polnud võttedel alanudki või olid võtted just toimunud. Et see koostöö oli väga-väga pikki, väga huvitav. Pärast filmeli seminar, et justkui siiski kutsute inimesi mitte ainult vaatama, vaid intensiivsemalt kaasa mõtlema sel teemal, mulle tundus, et selliseid filme ka on omajagu. Et mis võiks seda filmi eristada teistest samalaadsed. Sest kui me seda filmid sellisel kujul nagu tegema hakkasime, konkreetselt hakkasime stsenaariumi kirjutama, siis tegelikult meid vastupidi, häiris nende filmide juures nagu see, et kõik filmid olid skust, süüdistavad võistlust nagu selliseid ähvardavad, et kui see homme prügi sorteerima ei hakka, siis saabub katastroof ja, ja maailm saab, põhimõtteliselt saab otsa juba järgneva muide aasta-paari jooksul. Või siis teine äärmus oli see, et midagi ei ole meie kätes, et kõik suurkorporatsioonid on kogu need ohjad enda kätte võtnud ja ja siis nemad otsustavad meie eest. Üksikindiviid on selles olukorras nagu täiesti abitu, et me vastupidi, üritasime leida sellist nii-öelda kuldset keskteed, kus me ei väida, et üksikindiviid suudab päästa maailma aga samas üritaks inimesele pakkuda või sundida inimest otsima endas seda tasakaalu iseenda ja oma keskkonnaga ja võtma seda vastutust selle üle, mida ta inimene oma igaveses elus oma ümbritseva keskkonnaga teeb. 30. märtsil toimus kinos Artis Andres Söödi kolme ajaloolise tähtsusega dokumentaalfilmi DVD esitlus ning Tallinnfilmi juubeliaasta tähistamine kõnevad Tallinnfilmi juhataja Henrik Kõrvits, Eesti film 100 projektijuht Jaak Lõhmus, režissöör Andres Sööt ning loo tõi meile Elis Vesik. No mina olen Henry Kõrvits, mina olen Talibani nagu juhataja. Miks me siia oleme tulnud? Sellest täpsemalt? Numbritest ja faktidest, räägib Jaak Lõhmus. Jah, mind paluti rääkida Tallinnfilm naerust. Ajalugu tormab meile vastu rongile. Väga kiiresti või meie eest ära. Viimased kaks nädalat on meie hulgast ära viinud kaks tubli Tallinnfilmimeest äsja Enn Klooren ja hiljuti Rudolf Hallobert. Tublid filminäitlejad. Omas ajas kuulsad mehed mõnes mõttes asendamatud. Eesti filmi 100 aasta jooksul on tekkinud väga palju valgeid laike. Tallinnfilmi saladus on üks saladustest, mis Meil tuleb veel avastada ja lahti kirjutada. Tallinnfilmi nimest hakatakse rääkima 61. aastal toimetus kolleegiumite istungitel kunstinõukogus kirjavahetuses kuskil ametlikult seda nime veel ei ole. Ega ma ei ole ka neil kannale nii palju uurinud, nagu mõni siin saalisistuja on teinud. Aga nii on silma jäänud. Ja meil on üldiselt kinnistunud teadmine, et 63.-st aastast on talv, külm talv, film. Aga kui me vaatame jällegi aja Luannale, siis seal veel ei räägitud Tallinnfilmist ehk siis ametlikult ei ole hädasites stuudiote 64.-st aastast juba kindlalt. Nii lõppes laulev revolutsioon, siis hakati vaatama kaugemasse minevikku, et äkki on talvine juured kuskil kaugemal. Kui kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel pidusid peeti, siis tähistati Tallinnfilmi sünnipäeva alates 40.-st aastast 25 aastat nõukogude kinematograafiat ja nii edasi. Laulva revolutsiooni ajal tekkis mõte, et äkki Tallinnfilm vanem kui seni on arvatud muide, üks huvitav kurioosne fakt, et kuulsa hõbehalli helibussijuht Mihkel Vaarma tema tööjuubelit Tallinnfilmist tähistati arvestusega sellest ajast, kui ta Eesti kultuurfilmitööst oli seal üks ringvaatepala. Nii et ridade vahele oli see kirjutatud juba seitsmekümnendatel aastatel. Eesti kultuurfilmi, aga eesti kultuuris küll me jah, esimest korda sidus Tallinnfilm ennast tõsiselt aastal 1996, kui Harju tänava majas keldris pidi toimuma Tallinnfilmi sünnipäev päevale pühendatud näitus. Pildid olid seina äärde pandud valmis, kirjad olid valmis kirjutatud nende piltide juurde. Pildid jäid sinna seisma pandud üles. Kuupäevad või Henry nimetas kolm korda põhjust. Sellel aastal Tallinna sünnipäeva pidanud. Paljud said võib olla hiljaaegu ühe huvitava e kirjandusel kirjutatud sellest, et 2011 on kummaline aastantsin, on sellised numbrilised seosed. Üks, üks, 11 ja 11 11 11 ja nii edasi. Võib-olla detaili firma samuti mingi müstiline nähtus, ükskõik kuidas sa vaatad, 2011 ikka sünnipäev. Kui me hakkame vaatama sellest hetkest, kui loodi kinokroonika Eesti stuudio kultuurfilmi baasil siis saame 70 aastat 41. aasta jaatrist. Vaatame märtsikuus 1936, kui Eesti kultuurfilm teist korda loodi mitu aastat, siis saame. 75. See on siis nüüd täna 75. sünnipäev. Ja kui hakkama vaatama esimese Eesti kultuurfilmi asutamisest, mille põhikirjade nägite, näitasime Ringvaates siis on see sünniaeg juuni 1931. Nagu Henry ütles, et pidutsemiseks leiab alati põhjust ja vähemalt mina tean küll vähemalt ühte suguvõsa, kus peeti vanaema saja-aastase vanaema sünnipäeva alati samal päeval, kui vanema tütre sünnipäeva. Või vanaema lahkuseks kirikuraamatutes tema tegelik sünniaeg välja võeti, siis ei kuu ega aasta ei olnud õiged. Nii oli lihtsalt kokkulepitud, nii oli mugav perekonnast teha. Et head sünnipäeva teile ja meil on hea meel. Ühe tubli Tallinnfilmi, see, kes tuli 60.-te aastate keskel oma autorifilmidega Eesti filmi dema ühe teose uuestisünnipäev on täna palun siia Andres Söödi. Kas sa mäletad Ruhnu filmi kunstinõukogu? 65.-st aastast? Ei mäleta, ausalt öeldes lugesite seda hiljaaegu seal see huvitav diskussioon. Vladimir ründas seda filmi tõsiselt. Et siin oli juttu, et millal oli Tallinn film, mida mitte ja mina igal juhul tuli tööle Tallinna kinostuudiosse loosung parandada, aga see oli aastal 54, niipea kui hakati tegema mängufilme. Esimene mängufilm minu arvates oli, kui saabus õhtu, see oli vist aastal 1955 siis tekkis küsimus, et peaks nagu Tallinnfilmile või Tallinna kinod stuudiole viis soliidsema nime leiutama need ja siis ma mäletan, et oli selline arutelu ja selle võttis kokku. Pane stuudio peainsener kenaadi mis ütles, et igal pool on meil Moskvas, on moslem, Leningradis on kallis ja nii jäigi minu arvates. Aga nüüd, miks ma siia tulin, draakoni aasta pärast? Mul on väga hea meel, et see on sündinud ja aitäh filmile sest meil on jälle võimalik mõnda menufilmi vaadata kõigil soovijatel selles seerias on tehtud kolm silmi. Üks on draakoni aasta, teine on hobus aasta, kaks aastat hiljem. Ja kolmas oli möödunud sajandi Eestist. Mulle tundub, et see kogu see aasta on tunduvalt huvitavam kui esimene sild rahva ja seepärast, et ajad olid huvitavamad. Silm iseenesest ei olegi huvitav olla. Huvitavad need sündmused, mida teil on võimalik seal nagu mälus taastada filmi pealkiri, tollel ajal olid hiina horoskoobid nagu moes ja oli aasta 1988. Ja oli parajasti draakoni aastal. Ja siis ma võtsingi kevadel kaamera kätte, hakkasin käima mööda linna lihtsalt oma lõbuks või ma ei tea, milleks ma ei, mul oli ilmselt ametlik eelarve, pole kinnitatud, nii et ma sain noh, ikka teha nagu filmi. Aga ülikooli nagu ta oli, aga mis mind päästis, oli, oli see, et et sündmuse tol aastal oli nii palju selliseid, mis pakuksid operaatorile visuaalset huvi. Et ei tekkinud selle filmi kokkupanekuga erilisi raskusi. Teine asi on see, kui palju maa kogu sellest aasta jooksul toimunud sündmustest suutsin ritta panna. Kõneles režissöör Andres söök oma filmist draakoni aasta ja sel moel tähistatigi talli filmi juubeliaastat 30. märtsil, mil esitleti Andres Söödi uut teeveedeed, kus ilmusid kolme ajaloolise tähtsusega dokumendid Taal filmi Jaanipäev, 511 paremat fotot, marsist ja draakoni aasta. Möödunud sügisel said kolmanda kursuse balti ja meedia filmitudengite ülesandeks otsida ajastu vaimu ja seda vähemalt 100 aasta tagant otsiti Narvast ja Vilsandilt rabadest, Odest, mõisatest ja taludest teel olevat tulnud vastu prohveteid ja hullumeelseid, isepäiseid, tudengeid, piinatud mehi ja igatsevaid naisi, libahunt, ämblikke ja isegi üks eesel. Filmirännakutel tekkinud materjal on siis nüüd kokku võetud tühi programmis nimega minevikku ja seda saab näha kaheksandast aprillist kinos Artis, kes on lastele filmitegijatele kaela sadanud, nii raske ülesanne. Kes sellest küll vastust. Tähendab meie õppetooli juht professor Jüri sillalt, et see ajastu vaimu tabamine, see on olnud selle kogu asja põhieesmärgiks, et minna ajas vähemalt 100 aastat tagasi enamus need sündmused, mis on filmidesse jõudnud, need juhtuvad Eesti piires ja nagu eelnevalt on öeldud, et alates Vilsandis lõpetades Narvaga olid need võtmekohad Se ajastu vaimu tabamine, see ikka läks sinna ühte ühte kanti, et sellised ma ei ütleks, et otseselt nagu sünged lood, aga, aga sellist raskepärasust on, meil on suur rõõm, et meil on selline kunstinõukogude süsteem, see on midagi, mida praktiseeritakse omal ajal Tallinnfilmis. Kui me üldse konkreetse looga võttesse läheme, selle veel eelneb neli kohtumist spetsialistidega, kellele me siis peame oma stsenaariumit tutvustama, seda kaitsma vahepeal tegema muudatusi vastavalt ettepanekutele, siis lõpuks, kui see stsenaarium on kinnitatud, siis Me peame järgnevaid materjale näitama, kus me oleme teinud näitlejate Ove fotosi võimalikest võtte kohtadest kostüümiproove ja igasuguseid selliseid nägemusi, eks publikatsioone, mida me peame paberile panema, neid seal arutatakse ja siis alles lõpuks antakse roheline tuli ja siis läheb asi praktiliselt tegevuseks, mis tegelikult oluline, sest niimoodi päris üksi oma päid. Ma arvan, ikkagi filmi raskem teha, et on hea, kui saab peegeldada ja huvitav asi on ka see, et, et kõik need nõrgad või kahtlased kohad, mida meile selles eeltöös millele tähelepanu juhitakse, siis need kipuvad ikkagi olema ka lõpuhindamisel. Et siis ikka tuleb see niimoodi huvitavalt ringiga tagasi, et kas te mäletate? Me mainisime teile seda, kas te arvate, äkki see ikkagi jäi siia sisse ja see jäi siis? Suurem osa kolm aastat tagasi alustanud tudengitest on on endiselt nende filmidega seotud ehkki siin teatud väikseid äralangemise ja vangerdusi on toimunud, aga näha saab siis kaheksa režissööri filme ja loomulikult nende kaheksa režissööri taga on korda korrutatud viiega veel erinevate erialade esindatud on siis operaatorid, Monteerijad, helirežissöörid, produtsendid ja lisaks on veel meil abiks olnud ja koostööd oleme teinud Eesti kunstiakadeemia filmi kunstnikega. Sellisel kombel tegutseb siis balti filmi- ja meediakool valmistas ette ka tulevasi filmiinimesi. Sellised olidki tänase saate kino kinoteemad ning tänast saadet aitasid kokku panna Elis Vesik ning Tõnu Karjatse siin klassikaraadio stuudios oli Mirje Mändla ning järgmine saade kino. Kino on eetris juba 19. mail.