Helga ja tere head. Klassikaraadio kuulajad algab 23. aprilli heligaja saade, mina olen toimetaja Kersti Inno. Tänases saates keskendume ehk 12.-le rahvusvahelisele koorifestivalile Tallinn 2011. Kuuleme intervjuusid žüriiliikmete puu, Johansoni ja Mikk Üleojaga. Publiku poolelt jagab muljeid ja tähelepanekuid emeriitprofessor Ene Üleoja. Jätk paar algas kolmapäeval Norra punkt festivali ja Tormise muusika remiksiga kontsertidelt Mustpeade majas jagab muljeid Igor Karsnek. Eelmisel nädalalõpul, 14.-st seitsmeteistkümnenda aprillini toimus Tallinnas suur koorimuusikapidu 12. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2011. Nelja päeva jooksul võistles 35 koori ja seitse haal ansamblit 13-st riigist kokku üle 1500 lauljaga. Lisaks konkurssidel anti Tallinna koolides, kirikutes ja kontserdisaalides ka 10 kontsert. Simpiira Paulos Kanadast viis läbi meistriklassi ning esitleti nelikplaati eesti koorimuusikaga. Seekordne festival oli osa Euroopa kultuuripealinna Tallinna kultuuriprogrammist. Konkursi žüriis töötasid rahvusvaheliselt tunnustatud dirigendid siin piirabolos Kanadast Filippo Maria presson Itaaliast, Sigvard Klava Lätist, Mikk Üleoja Eestist ja žürii tööd juhtis puu Johansson Rootsist. Kuulakemgi kõigepealt Annika Kuuda intervjuud puu, Johansoniga, puu, Johanson kui üksmeelne oli žürii töö ning kui keeruliseks osutuda See töö on alati väga raske. Kellel on üldse õigus öelda, milline koor on parim. Ma pole kindel, kas žürii on selleks õigus sest me ei tea mitte midagi nendest asjaoludest, mis on koori esinemise taga. Nagu ütlesin publikule oma avakõneski, kui sulle meeldivad puuviljad, siis mis on parem õun või banaan? Kui sulle meeldivad, olid siis milline koor on parim? Ma ütleksin hoopis nõnda, et kõik koorid on võitnud esikoha juba ainuüksi sellepärast, et neile on antud luba osaleda sellel kõrgetasemelisel konkursil. Ma tõepoolest loodan, et seda peetakse meeles, sest paljudele kooridele seda võimalust ei antud, sest nad polnud lihtsalt piisavalt head. Seega annaksin kõikidele kooridele ses mõttes esikoha. Või kui kõrgetasemeline koorifestival Tallinn 2011 oma taseme poolest võrreldes teiste rahvusvaheliste koorikonkursside ka maailmas. Siiski on. Ma võin vastata sellele küsimusele hoopis teisiti ning ma pole seejuures pelgalt viisakas, kui ütlen, et väga paljudele rootslastele on Eesti koorijuhid ja Eesti koorielu eeskujuks. Seega on meie jaoks väga oluline olla kontaktis eestlaste ja lätlastega ka selleks, et saada uusi oskusi, kuidas kooris rahulda. Üha rohkem Rootsi koore ja dirigente, soovib tulla Eestisse, et saada siit uusi mõjutusin, teil on need olemas, teil on palju uusi heliloojaid. Mõnes mõttes on minu jaoks kooriheliloojad veelgi olulisemad kui dirigendid, sest kui meil on head kõrgetasemelist muusikat, mida laulda, siis muutuvad ka koorid aina paremaks. Ma tahaks väga loota. Dirigendid ütlevad oma lauljatele, et kõige tähtsam pole mitte ainult esikoht, vaid teiste kooride muusika ja uue lähenemise nägemine ja kuulamine ilma eelarvamusteta. Saalis istudes on oluline mitte ainult kuulata, vaid ka vaadata laval toimuvat ning Ma tahan, et nüüd koju naastes on lauljad saanud palju uusi impulsse ja mõjutusi ning tahavad proovida uut repertuaari uutmoodi laulmist ning räägivad sellest ka oma dirigent küljele. Ellu viib. Žürii andis välja eriauhinna dirigent Ingrid Kõrvitsale. Näen, et lauljad armastavad teda. Tundub, et ta ei tööta kooriga mitte enda isikliku karjääri nimel. Koor on talle südamelähedane ning on tunne, et kõik lauljad võivad olla väga edukad. Seda oli hea näha ning tunda, sest on olemas erinevaid lähenemisi, näiteks ka selliseid, kus koorilauljad kardavad pisut oma dirigenti. Ingrid oli aga väga meeldiv jälgida. Kooria poistekooride kategoorias on väga oluline luua poistele soodsaid tingimusi, mis tooks juurde uusi kooris laulvaid poisse ning see konkurss võiks muutuda just selliseks, kus järgmisel korral osalevad paljud poistekoorid erinevatest riikidest. Ma tõesti loodan seda, sest poistel on Pätu konkureerida nais- või tütarlastekooridega ja nii edasi. Mul oli muidugi ääretult hea veel konkursil osalenud Eesti meestelaulu seltsi üle-eestilise poistekoori Kalev üle. Ma soovin neile ainult parimat. Missuguseid soovitusi te annaksite kooridele endile, mida peaks panema tähele enne esinema hakkamist Shenzhen'i? Ihaldus. Lostutvuayus sündis taim, ulsin svillukus. Ka siin mõtlesin, et me peame laulma koos, kuid tänapäeval näen, et liiga paljud koorid ka meil Rootsis tegutsevad koorid laulavad omaette iseendale. Võib-olla nad vaatavad küll dirigenti, kuid nad ei kuula, mis toimub nende paremal või vasakul käel. Minu meelest aga pead sa lauljana teadma, kellega sa sama materjali esitad ning kujundama tulemuse koos kõrvallauljaga. Kahjuks ma ei tunneta sellist mõtlemist koorides. Teinekord on õige kõla tekitamiseks vaja asetseda lausa vastamisi. Esinemise kõige suurem eesmärk minu jaoks on laulda publikule suhelda publikuga, et neis tekiks tunne, et kooris laulmine ongi väga lõbus ja tore. Selliseid koorema festivalil ka palju, aga ei näinud. Võib-olla laulavad nad liiga palju dirigendile. On väga oluline puudutada oma musitseerimisega kuulajaid. Kuigi kõik lauljad ilmselt armastavad seda muusikat, mida esitatakse, on oluline anda see armastuse edasi ka kuulajale. See on kõige olulisem harjutamise eesmärk. Üldsed tutaks. Kas see tõesti mõjutab ka žüriid, kes jälgib hoolega ja hindab intonatsiooni ja teisi parameetreid? Sulidest, kes tulevad lavale nooti lugema, uisa vajad nooti laval, siis järelikult pole sa veel valmis selle teose esitamiseks. Sa pead minema koju ja materjali selgeks õppima. Ja kui nüüd olla veel kriitilisem, siis, kui koorile võib veel lubada noodist laulmist siis minule on täiesti arusaamatu, miks dirigendid noodist juhatavad. Siin kõlab väike helinäide parima noortekoori Tallinna muusikakeskkooli koorilaulmisest. Festivali parimaks dirigendiks tunnistatud Ingrid Kõrvitsa käe all. Stuudios on Mikk Üleoja 12. rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2011 eestipoolne žürii liige, tere tulemast. Milline mulje jäi kõigist osalenud kooridest žürii poolelt? Mulje jäi väga hea, seekord istusin žüriis ka kaks aastat tagasi. Ma mäletan, et siis oli meil põhiline probleem, et konkursi tase oli madal. Siis ilm selgelt. Selleaastase konkursi tase oli hüppeliselt kõrgem, nii et oli rõõmustavalt palju väga häid koore, väga tugevaid koor. Kuidas laabus žürii koostöö? Veel oli selline tore rahvusvaheline seltskond Kanadast, Rootsist, Itaaliast, Lätist ja Eestist. Töö laabus väga hästi, tegemist oli lisaks sellele, et väga heade muusikutega ja väga heade spetsialistidega väga soliidset rahulike inimestega, mis tähendab seda, et žürii töö oli üldiselt meeldib. Me töötasime tükati väga üksmeelselt tükati natuke erinevalt aru saada inimestega, aga ma tahan just nagu rõhutada, et nende inimeste käitumise kultuuritase oli selline, mis ei lase tekkida mitte ühelgi probleemil. Et selles mõttes võib öelda, et žürii töö oli täiesti probleemivaba ja täiesti konfliktivaba. Äärmiselt meeldiv. Kas te panite kirja numbreid või toimus siiski kaalutlusi? Nii üht kui teist. Aga Me diskuteeriksime palju. Milliseid tähelepanekuid oli teil isekeskis, ütleme praegu, tegemist on ju siiski harrastuskooride konkursiga? Nagu ma enne juba ütlesin, et see konkurss oli nagu rõõmustavalt kõrge tasemega, tegelikult oli mõningaid üsna rabaval vokaalsel tasemel olevaid kollektiive seda ja isegi siin noortekooride hulgas, kus ilmselgelt on tegemist valitud noorte inimestega kus on tohutu sõel, et, et inimesed on selle koha peal, kus nad parasjagu on. Ja ilmselgelt oli selliseid seltskondi, kus just nimelt need noored inimesed on saanud väga heal tasemel vokaalpedagoogilist juhendamist ja seda kindlasti mitte meie mõistes koori hääleseade näol, vaid individuaal vale Õpet lauluõpetaja juures. See rõõmustas nagu väga, et minust kuulates Professionaalse kooridega töötava inimese kõrvaga siis tegelikult sellel konkursil olles üsna suur hulk selliseid lauljaid, kes olid vähemalt sellisel tasemel nagu Eesti filharmoonia kammerkoorilauljad ja osad isegi paremad, aga teiselt poolt sellel konkursil oli ka väga palju kasutamata potentsiaali või puudulikult kasutatud potentsiaali olukorras, kus laval on tõesti ülivõimekas koor, siis me ei saa öelda, et need võimed kõik ära tarvitati. Et selles mõttes võib-olla ei olnud nii sädelevaid dirigente. Kooride tase või nii-öelda need kooride võimed või kooride potentsiaal oli seekord mitme koori puhul märgatavalt suurem kui selle koori ees seisva dirigendi potentsiaal. Vitro muusikaline potentsiaal, musitseeris potentsiaal. Tulemused näitavad, et parimaks kooriks on tunnistatud läti segakoor soola, kes saini Grand Prix kui segakooride esikoha. Kas nad olid läbi konkursi juba tuttav liider? Soola oli vast kõige stabiilsem läbi konkursi, et selles mõttes nad ei lubanud endale ühtegi sellist allapoole latt, eriti ülesastumist, nagu žürii esimees puu Johanson siin viskas nalja nii konkursi alguses kui lõpus, et kui inimene peab valima, et kas parem on õun või banaan, et see on väga keeruline küsimus, et need on kaks erinevat puuvilja, kuidas neid võrrelda. Et ses mõttes need nii-öelda õuna ja banaanitüüpi valikud muidugi iseloomustavad žürii tööd kõikidel konkurssidel. Kollektiivid on erinevad, neil on erinevad tugevad küljed, neil on erinevad nõrgad küljed. Tegelikult on väga keeruline öelda, et milline parameeter on olulisem, milline on vähem oluline. Soola tugevuseks oli kahtlemata väga heal tasemel sooritus nii-öelda tehniline sooritus, kus nii-öelda kuivad faktid, ehk siis need helikõrgused, mis seal noodis kirjas esitatakse küllalt perfektselt ära, võrreldes paljude teiste kooridega. See koor oli väga ühtlane, vokaalselt hääle rühmiti väga ühtlane, ühesõnaga väga hästi balansis. Aga võimekas, võib-olla mõnevõrra ühekülgse repertuaariga, samas nii-öelda neid tehnilisi tugevus oli piisavalt palju, jäi kahtlemata ühena kõige rohkem silma segakoorides nii-öelda see žürii otsus oli suhteliselt noatera peal. Need need hääled jäid tegelikult seal kolm, kaks žüriiliikmete maitsed natuke erinesid, kes eelistas soolad, kes helistas Läti Swedbanki segakoor, ütleme, et mis puudutabki Priit siis seal ei olnud eriti kahtlust. Grand Prix voorus tegelikult põrusid nagu väga mitmed koorid. Ilmselgelt Grand Prix voor ei olnud paljudel kooridel sellisel tasemel ettevalmistatud, nagu nende põhivooru ette aastaid. Tegelikult soolal ei olnud seal muudkui lahtisest uksest sisse murda, et see ei olnud eriti keeruline selle kramprivooru võitmine. Millised on tähelepanekud repertuaari suhtes? Siin oli näiteks ka kaasaegse muusikavoor, et kas seal oli kooride repertuaarist väga põnevaid ja eredaid teoseid. Ilmselgelt repertuaari osas jäi väga eredalt silma Sloveenia naiskoor ja tegelikult see oli ainuke koor, kelle repertuaar vastasžürii ettekujutusele, milline peaks olema sellise kategooria repertuaar? Nemad selle kategooriaga võitsid loomulikult mitte ainult repertuaari pärast vaid nende puhul oli tegemist väga suure õnnestumisega selles kategoorias. Nad esinesid kenasti ka naiskooride kategoorias, aga kahtlemata nii-öelda see kaasaegse muusika kategooria oli nagu väljapaistev esitus ja väga sobilik repertuaar. Et repertuaari koha pealt oli ka mitmeski kategoorias selliseid küsimärke väga palju, seda nii kammerkoorides kui ka iseäranis kaasaegse muusika kategoorias oli selliseid, nagu meil siin Eestis öeldakse, juriidiliselt on kõik korrektne tüüpi kavasid, kus paberid seal kõik on õige ju lugu on kirjutatud alates sellest aastast, mis on reglemendi ette nähtud. Aga kui see lugu juhtub mutionu pidu olema, siis midagi ei ole teha. See repertuaar ei lähe üle lati, jäävad seda üle lati, mitte minevat repertuaari. Oli liiga palju, teine asi, väline efekt on tore, kui aeg-ajalt, kui, kui nii-öelda vürtsitatakse kontserti mingisuguste natuke efektsemate lugudega, aga mina pean tunnistama, et konkursil ma tahaks kuulda nagu sellist tões ja vaimus tehtud asja, tähendab mis on nagu kvaliteetne muusik, aga mis on tehtud kvaliteetselt ja nii-öelda see muu tilulilu, mis sinna juurde poogitakse, see ei tööta mu peal žüriiliikme peal, jah, sa võtab pigem mu punkte nagu, kas maha või no igal juhul ta ei anna midagi juurde. Et selles mõttes oli ka neid, selliseid, natuke efektitsevaid lugusid, mis muusikana tingimata ei ole palju ütlevad, kui ma nüüd mõtlen, et ma olen näiteks kontserdile Ma vaatan kontserdikava, et ma lähen kontserdiprogrammi järgi kontserdile. Siis kui ma näen, et kavas on sellised lood, ma kindlasti kontserdile ei lähe. Need, mis välisele efektile rõhuvad, et mind ei huvita see muusika konkreetselt mind ja tundub, et need sama oli ka teiste žüriiliikmetega, et tegelikult need seltskonnad, kes soovisid mingisuguste muude vahenditega muljet avaldada, et see ei õnnestunud. Ma palusin festivalil vaatlejaks Ene Üleoja. Milline mulje jäi? Mulje on väga hea, huvitavad muljed, eredad koorid, eredad tõsi, et väga tihe konkursisõel ja kahtlemata oli žüriil nuputamist, ma kujutan ette, et reastada mõningaid kooriliike, kuidas ja mismoodi ja kuulajale pakkusse konkurss väga palju positiivseid elamusi, mis ei pidanud alati tee kokku langema žürii arvamusega, sest kriteeriumid on erinevad ja eesmärgid on erinevad. Kuulajana ma kuulan seda muusikat, jälgin ka mängu sinna juurde jälgin koorija avatust või suletus dirigendi või publiku suhtes, see töötab minu peal. Ja mul ei ole noh, nii-öelda dominantseks, ainult ütleme, see ideaalselt häälestub partituur või, või, või täpselt sisse lauldud autorimärgid, sest mul puudub partituur käes, ma võtan vastu lihtsalt kogumulje. Aga muljed olid väga huvitavad ja positiivsed. Aga kui nüüd räägime kategooriat pidi ja siis kõigepealt olid vokaalansamblid ja see oli nüüd esimene kord, kui need vokaalansamblid olid meile kategooriana sisse toodud. Ja vot siin tekkis esimene probleem kindlasti žüriil ja kuulajatel, sellepärast osa nendest niinimetatud ansamblites tulid tegelikult minikoorid, väga väikesed koorid, kes laulsid koos dirigendiga ja siis oli teine grupp tõesti ansambleid, kes laulsid, dirigendid ta ja töötasid nii-öelda vastastikuse sünergia alusel. Siin oli väga tore ja ilus tegi ja meie eesti ansambel chillin ja festivali nii-öelda kooride konkurss algas siis lastekooridega ja see oli üks väga ilus sissejuhatus, sest esimesena laulis Riia toomkiriku tütarlastekoor ja see oli kingitus kuulaja hingele, südamele ja kõrvale. Sest ma ei ole tõesti tükk aega nautinud nii täiuslikku lastelaulu. Ma ei osanud ühtegi etteheidet teha sellele koorile. Et see musikaalsus fraseerimise aktiivsus, ilus vokaali kõla oli lihtsalt kadestamisväärne ja nad tõepoolest olid väärtuma esimest kohta. Ja noh, ütleme siis, lätlased viisid siit Eestist ära hulgaliselt häid kohti, sest teiseks jäi ka tütarlastekoor lätist Vivaatia ja kolmandale platseerus Ellerheina lastekoor, ellerhein. Ja konkurss läks edasi noortekooridega. Nojah, vaat see noortekooride nimetus on meile niisugune võõras. Me oleme oma neidude koore harjunud selekteerima eraldi, aga siin on tõesti noortekoorid koos, sest Reykjaviki kolledžist oli ju segakoosseis. Aga ülejäänud olid kõik tütarlastekoorid, neidudekoorid. No siin oli nüüd kaks kõva tegija, et Eestist ja ma julgen küll öelda, et need on praegusel hetkel kõige enam rahvusvahelistele mallidele, vastavad koorid. No peale muidugi suur Ellerheina, eks ole, kes oli eelmise konkursi Grand Prix, need on siis vanalinna muusikamaja tütarlastekoor, kes saavutas teise koha ja Tallinna muusikakeskkooli noortekoor. Ja tema dirigent Ingrid Kõrvits pälvis ka parima dirigendi preemia. Ja muusikakeskkoolikoor võitis või selles just just tähendab need mõlemad koorid võluvad nii oma, ütleme, tehnilisi parameetreid tega ja kava valikuga muusikaalsusega ja muusikakeskkooli koori puhul töötab nii-öelda, mis viibida. Hetkel viis teda ka mööda vanalinna muusikamajas on tema vokaalkultuur. See on säravam, huvitavama, rikkam. Aga mis minule väga imponeerib, jällegi selle muusikamäe tütarlastekoori juures on nende mingisugune muusikaline hingus, muusika hingab, elab, liigub, tähendab, ta ei liigu mitte ainult et horisontaali mööda, vaid ka vertikaalset mõõtmeid ja selle tõttu, noh vot mulle niisugune stiil lihtsalt imponeerib väga, nii et tegemist on kahe väga arvestatav, aga kooriga ja nad on tõestanud ennast juba vähemalt viimase viie aasta jooksul, nad on noppinud ju konkursi võit nii Eestist kui ka mujalt, nii et need on meie praegu au ja uhkus meie koorikultuuris. Tundub, et naistekoore oli üsna palju sellel konkursil osalemas ja, ja ma pean ütlema, et võib-olla kõige tugevamad muusikalised elamused või mälestused või muljed tulevad just sellest grupist. Ja siin on nii huvitav. Minu jaoks vähemalt oli huvitav, et kohtusid väga erinevad rahvused, koolkonnad, vokaalkultuurid, taotlused ja ma võin öelda niimoodi, et minu jaoks kõige huvitavamad hääle värvi poolest ja koloriidi poolest ja kuidas häält on kasutada, jutud olid kahtlemata norra naised norra naiskoor, kes platseerus neljandaks? See oli naiskorv volve vokaal Norrast ja mind lummas üks niisugune koor nagu Prima Vista Ukraina. No me teame ju tegelikult Ukrainat kui noh, vana ka koorilaulumaad sügavate kirikulaulu traditsioonidega teame ju ka, et Venemaa käis otsimas Ukrainas näiteks sügavaid basse ja ja seal on mingisugune noh, taustsüsteem, mis praegu täiesti oli tuntav ka nende ettekandes, kui nad laulsid, et see oli Ukraina helilooja con Talvet koos solistidega ja see rike, kus, mis on nendes ukrainlanna hääles on erakordne ja seekord olid nad ka kuidagi väga hästi hillitsetud, kammitsetud, sest me teame, et slaavi koore ohustab tavaliselt tugev emotsioon, mis lööb nagu selle vokaali lõhki, nagu me ütleme. Aga nad olid väga ilusasti hoitud antud ja ma ütleksin, et selle koori esimene esinemine oli laetud. See laeng oli kogu aeg tunda, aga ta ei lahvatanud kunagi niimoodi robustselt või, või liiga agressiivselt sulle vastu. Aga muidugi seal oli muid probleeme, mis ei toonud neid kohtadele, aga ta oli huvitav väga. Ja muidugi nähtus omaette, oli tõesti see volve vokal Norrast ma ütleksin, see oli audiovisuaalne elamus. Publik, eks ole, ma vaatan koorima, näen teda žürii vaatab noote ja nende jaoks on täiesti ükskõik, kuidas see koor seal laval seisab, liigub, istub või astub. Aga sellele kooril oli laulmine orgaaniliselt seotud ka liikumisega väga delikaatse, väga peenetundelise liikumisega. Peale selle nad olid väga huvitavalt riietatud. Ma ei hakka seda kirjeldama, aga need toonid olid kõik pastelsed sulanduvad, nii et pehmus, maid sekkus, avatus, soojus, üksteise mõistmine, publikut armastav esinemine, tähendab, seal ei olnud seda suuri ja krampi, mida me sagedasti kogem, eriti konkursil, kus püütakse anda endast maksimum peale selle oli kehal paljajalu. Tähendab vot seesama pehmus, eks ole, et isegi lavaletulek ja minek seal ei olnud nihukest egoistlikku, mina tulen, mina olen ja millal sa ise panid ennast vaatama? Muidugi ma kardan, et see nende liikumine laval peaaegu iga lugu leidis mingisuguse lahendusega liigutustes, võib-olla see maksis neile ka selle intonatsiooni. Ja tõepoolest, žüriil on täiesti ükskõik, selles osas, et kas nad istuvad, seisavad, liiguvad, on tähtis kvaliteet, mis tuleb, nemad hindavad laulu ja, aga no ühesõnaga see vokaali pehmus, see vokaali kaunidus iluavad tus, soojus, mul oli tunne, et tegemist on noh, vahest öeldakse sõpruskond paljude kooride kohta, mida võib ka läti kooridega kohtades, mina ütleksin, et see oli õeskond. Väga omanäoline, väga rikastav. Kui me räägime nüüd kohtadest, kes siin on, see on noortekoor, Undrefekt tšehhist, kolmas koht, väga stabiilne, harukordselt ilus, vokaalharukordselt tasakaalustatud, harukordselt stabiilne esinemine, väga viimistletud esinemine. Nad laulsid ka kaasaegset muusikat. Tähendab, nad võtsid osa kolmest kategooriast, nad olid äärmiselt stabiilsed, igal pool, aga kõige paremini muidugi töötas see oma kategooria naiskooride kategooria. Ja siin see kolmas koht on kõigiti ära teenitud, aga vot nüüd ongi see küsimus see emotsiooni ja ratsionaalsuse vahekord. Et see koor oli pigem niisugune ratsionaalne, tark, arukas, aga võib-olla see emotsionaalne pool oli pisut nagu tahaplaanile, aga teenitult on see kolmas koht küll välja lauldud. Nii, ja nüüd üks väga tore seltskond Šmicle, Sloveenia naised 20 toredat naist, oma väga šarmantsed erigendiga ja nad laulsid põhiliselt Sloveenia autoreid ja nad laulsid nii eredalt, et nad jäid meelde juba oma voorus, kus nad pälvisid teise kohal ja tegelikult oma esikoha ja pääsu Grand brile võitsid nad kaasaegses muusikas oskus tuua oma muusika nii eredalt rahvusvahelises konkursis välja, see on äärmiselt suur ja näitab meisterlikkust, näitab loomingulisust, näitab just seda fant klaasjad, mis hakkab tööle. Võib juhtuda, et väga sagedasti ongi juhtunud nii, et lauldakse omamaist muusikat, mis noh, nii-öelda iseendale väga palju ütleb ja liigutab, ja ometi ta jõua kuulajateni, aga siin oli just vastupidi. Nii et see oli üks tore koor ja ta tegi südame soojaks ühe väikese ämbrisse astumisega pida me koorijuhid kõik vaikselt. Rõõmuga nentisime nimelt ilmselt see koor ei olnud üldse arvestanud sellega, et neil läheb nii hästi, et nad lähevad grand krisse ja vaatlesin Grand Prix kava oli tegelikult väga toores ja see peaaegu noh, niimoodi ühel ei olnud. Ta vaatas naabri pealt, oli tegu, et lugu koos püsiks. Aga nad laulsid sellega kava siiski ära ja sellega kindlustasid, et nende nii-öelda medal jääb püsima. Niisugused toredad lustlikud elamused sinna juurde, nii esimese koha võitis siis seekord Tartu Ülikooli naiskoor. Nad esinesid väga südikalt kuidagi enesekindlalt, jõuliselt. Soovitaksin sellele koorile tulevikus valida pisut rikkamat repertuaari, sest siin tehti nüüd need voorud läbi tormisega ja kahtlemata tormist laulda on alati üks üsnagi kindel tagatis siis selleks, et võita tähelepanu ja saavutada. Aga oletame, et konkursitingimused on rangemad, võib-olla, et on ettekirjutised suuremad, siis tuleks rohkem süveneda katestisse stiilidesse. Ja lisada oma esinemisele juurde võib-olla pisut rohkem nüansse, mis lähevad Piano suunda, sest praegu jäi domineerima niisugune tugev, jõuline forte. Ühesõnaga see võib muutuda kusagil pisut ohtlikuks. Aga loomulikult on südamest hea meel, et kooril läks nii hästi, et Eesti teisi terase ikkagi väga hinnaliseks koha ja see on väärikas võit. Analüüsi jätkab Ene Üleoja kammerkooridega juhtus nüüd seemnete valitud nende jaoks kohustuslik pala Eino Johani Raudobara kreedo oli ilmselt liiga raske. Tähendab, ei tohi siiski anda kooridele liiga raskeid ülesandeid, sest et see ohustab konkursi ennast ja ma kardan, et see kammerkooride väike osavõtjate arv on ka sellega seotud. Ja siit ei tulnud ka päris esikohta, tuli siis USA Oregoni Ülikooli kammerkoori teine koht. See on üks väga kena ja üsnagi ideaalilähedane kooslusse koor, võib-olla rohkem oleks vaja dirigendipoolset isikupära või vahest ka viimistletud ja üldiselt meie siin oleme allergilised kooride vibraato suhtes. Eelistame seda väga sirgelt, niukses instrumentaalse tooni, aga Ameerika koorid laulavad kõik niisuguse kerge ilusa vibraatoga, sellel kooril on seda märgatavalt vähem kui paljudel teistel, aga natukene ta siiski vahetevahel kipub ehk nagu häirima ja ma tahaks öelda kammerkooride liiga kohta seda, et siin tuli kena üllatus siiski eestile kolleegium musikaalne kolmas koht. See on ju vähe tegutsenud seltskond ja nad üllatasid niisuguse selge puhta kristall Se kõlaga tuuniaktiivsus oli kuidagi väga kaunis ja ka niisugune soov musitseerida ja oma muusikaga nagu kõne Ta ta oli selle koori puhul väga tun. Ja see läks tööle. Koori miinuseks võib pidada seda, mis tuli välja kahjuks eriti vanamuusika kategoorias, kus nad olid ka ja kaasaegses muusikas. Et kooril on ansambel tasakaalust väljas, tähendab, domineerib Bron seal ka kuskil üks väga noh, niisugune kõlav hääl. Ja see lihtsalt lõhub ära terviku, jääb nagu solisti saatel ülejäänud neli häält. Nii et kui need balansid saavad korda, siis soovime edu sellele koorile. Selle koori dirigent on Endrik Hendrik Üksvärav ja ja segakoore oli nüüd märksa rohkem kui kammerkoor. Jah. Ma ütlen seda üsna raske südamega jah. Sest kahjuks selles kategoorias ei olnud nagu eestikooridel palju midagi öelda. Kõik ülejäänud koorid, kes tulid kaks Lätist, Saksamaalt, Rootsist edestasid meie koore ja meil oli au seda rida keskelt alustada ja lõpetada. See tegelikult tõstab niukse valulised küsimused, mis ja kuidas, mis on lahti meie segakooridega, sest et ütleme lahti ei ole hullu ju midagi, nad laulavad kenasti. Aga see kenadus ei ole sellel tasemel, millega rahvusvaheliselt praegu noh, nii-öelda kaasa rääkida. Siit võttis ju võidu Läti täielikult, ütleme esimene teine koht, kaks väga head seda koori soola, see on kultuuriakadeemia segakoor tudengid, noored ja Swedbank. No natukene niimoodi keskealisi on koosseis, minu isiklik mulje sellest segakooride voorust oli vastupidine, nüüd see, mis žüriile on meile tulnud. Minu jaoks oli Swedbanki segakoor huvitavam musitseerimis laad, sügavam muusika, mõtestatum, kujundid, kõnekamad. Dirigent, kes austab tsensuuri pausi ja liigendab muusikat on minu meelest väga haruldane leid, sest seda juhtub harva. Kui ma jõuan siis eesti kooride probleemi juurde, siis seesama probleem kerkib siit üles. Läti kultuuriakadeemial aga seevastu on nooruslik tohutu energiakooril ja tema dirigendile, see on niisugune vastastikune sünergiline sähviminema, ütleksin, eks ole, ta lihtsalt lummab sind esimese hooga, aga mina isiklikult ütlen, et nad laulsid siin ka veel ju barokki ja ka kaasaega. Siis hakkas see pidev energia ülbitsemine lõpuks muutuma väsitavaks. Et ka nad peaksid leidma nagu rohkem pool- ja veerandtoone. Et kõik läheb nagu kogu aeg niukse täispanga peale, mis on muidugi kohutavalt võluv ja köitev sellesse lummusesse. Me jäime kõik, iga imetlesime. Et aga noh, nii-öelda sisukuse suunas nagu on veel midagi võtta. Nii et segakoorides ja kolmas oli Hannover Saksamaal noorte vokaalansambel, nagu nad ennast nimetavad. Suur koor tegelikult sakslaste juures võlus mind, täpsus, stresside mitmekesisus ja täpsus ka, ütleme artikulatsiooni, muusikalises artikulatsiooni, see oli huvitav ja tunda oli, et väga tugev stuudiotöö on, tähendab dirigent, kes on tugev koormeister, aga võib-olla interpoliidina üldse mitte nii huvitav, aga see, mis tehti, oli maitsekas, oli täpne. Ja veel üks mõte, mis mu peast läbi käis, oli ikkagi see, et nonii, sakslased on ikkagi oma nii-öelda ajalookultuuri ajaloo vältel seal olnud nii renessansist, kuiva rockis ja nõnda edasi. Et kõik see, mida meie õpime ja omandame ja teame, et stiililiselt peaks nii tegema, tuleb sellel rahval iseenesestmõistetavalt. Ja vot siin ongi nüüd need kultuurilised taustad, kui ma mõtlen, ukrainlanna Sid, kui ma mõtlen sakslasi, kui ma mõtlen norrakaid, kes on niukene, kummaline põhjamaa rahvas ja üks norra dirigent mulle kunagi ütles, et et miks need norra naised laulavad niukse eriliselt kerge tooniga, nende kõrged noodid tulevad nagu mitte millestki, muuseas meid ajusel kunagi pingutad, kus ta ütles, tead, millest see tuleb, et norra karjamaad kõrgetel mägedel on üksteisest isoleeritud, ei eraldatud ja kui need karjalapsed omal ajal tahtsid kontakti võtta üksteisega, siis nad nagu joodeldasid üle nende orgude, eks ole. Ja see mingisugune pea toon, pea hääl, mida nad nüüd miksivad, eks ole. Nähtavasti see on ka jälle mingisugune geneetiline kood, nagu nüüd öeldakse, et ta on täiesti eriline, et noh, selles mõttes väga huvitav jah, erinevaid rahvusi, koolkondi ja sakslased jah, oma täpsuse, intelligentsi ja korrektsusega seekord tegid ilusa tulemuse. Nüüd eesti kooride probleemidest. Tähendab, Arvo Pärt on öelnud niimoodi, et oluline on see, mis sünnib kahe heli vahel. Ja vaat kui seal ei sünni mitte midagi, kui minnakse lihtsalt sammudes ühelt akordilt teisele, kui jumaldatakse ainult õigeid noote ja ainult taktimõõtu ja kui ei mõtestate lahti dünaamika märkide olemus siis võib juhtuda nii igavust kui ka lausa segadust selles mõttes, et millest sa laulad, et rohkem süvenemist rohkem Daily, rohkem fantaasiat, rohkem isikupära. Et konstruktsioon tellingud ei oleks tähtsam kui see, mida sa nende kaudu ehitad ja tööd oleks vaja teha, noh, selles mõttes võib-olla rohkem, sest kui me räägime nendest väga headest kooridest, olgu see Ameerika, olgu see seesama Ahanoffer või need norra naised või kes tahes ja lätlased, nad laulsid oma rasked mitme vooru kavad peast. Ja mitmed dirigendid juhatasid kõik need voorud ka peast. Meil tullakse suhteliselt noh, lihtsama ei ole nii komplitseeritud repertuaar ja tingimata Peab olema dirigendile ees, noodipulti. Ja koorid laulavad, Kanaadisse võtab ära selle vahetu kontakti. Vaat ma rääkisin geneetilisest koodist, eks siis meil on gaase, soome-ugri raskus kontides, et me nagu teeme rasket tööd, mis peab tulema suure vaevaga seal vaeva näha. Et kui saaks nagu sellest vaevast lahti. D ja ei tammuks nii tõsiselt mööda neid radu, see muutub kuulajale lihtsalt igavaks. Aga ma tahan öelda, et see ei peaks nüüd olema ainukene, mis ma ütlen, meie kooridel on tegelikult näiteks uisapäisa on väga ilus kõla. Lihtsalt oleks vaja nüüd natukene huvitavamat repertuaari edasi töötada. Noorusega koolil on samamoodi kena kõla, huvitav repertuaar, aga just natuke rohkem veel mingisugust isikupära. Ja Vox Populi on tegelikult üks tore nähtus, noored hakkajad inimesed, nad on oma tee alguses ma väga loodan sellest koorist veel. Et me kuuleme ja et neil tulevikus on rohkem veel midagi öelda. Festivali favoriidid olid, lätlased, laulab võidu kors soola. Kurssi kuulates tekkinud mõtteid, jagab veel Mikk Üleoja. Mis mind natuke hämmastas või kurvaks tegi, oli see, et tegelikult publikut oli väga vähe. Kui me räägime eesti kooride esinemisest, siis meie tugevus on hetkel ikkagi noortele lastekoorid. Väga hästi esines ka Tartu Ülikooli naiskoor aga mis puudutab nüüd nii-öelda teisi seltskondasid, siis meil on ikka väga tühi auk praegu ausalt öelda ja olukord on nagu suhteliselt hull. Ja üldiselt, kui võrrelda Ma siin naabri Lätiga, kellel on hulgaliselt väga häid koore, siis. Mul on nagu selline tunne, et me oleme lätlastele kuskile põlveõndlasse, et ma ei saa isegi öelda, et kaenlaauku või avalik, vaid, vaid see tasemevahe on ikka väga üüratu. Et kui näiteks praegu vaadata kahte segakoori, kes kohal olid tõsi, ühte nendest loetakse küllalt absoluutselt parimaks Lätis teguriks ehk siis soolat siis noh, meil ei ole nagu midagi ligilähedastki tänasel päeval pakkuda. Seal muidugi laiem teema, et, et siin me ei saa rääkida, et see probleem on ainult dirigentide oma, ainult lauljate oma, aga võib-olla see on laiemalt meie muusikahariduse muusikakõrghariduse küsimused, et me oleme sel teemal tegelikult siin mõtteid vahetanud mõningate muude jutuajamiste käigus ka. Et tundub, et lätlastel ei ole ära lagunenud see Nõukogude Liidu aegne koorijuhtide ettevalmistamise süsteem ma isegi ei tahaks praegu arutada, kas on hea või halb, vaid ma lihtsalt konstanteerida fakti, et nende ettevalmistamine, süsteem tegelikult jätkab täpselt samamoodi, nagu see oli 20 või 30 aastat tagasi. Produtseerib küll meeletus koguses neid koorijuhte, keda võib-olla vaja ei ole, aga, ja need koorijuhid mõistavad ka päris hästi laulda, nad tunnevad hästi nooti. Tänu sellele fenomenile on neil segakoor Latvija on neil raadio koor, eks ole, raadio kammerkoor ja tänu sellele on neil ka suur kogus väga häid suuri segakoore taidlus segakoole. Meil siin Eestis me näeme nagu kurja vaeva, et meil akadeemiasse üleüldse keegi õppima tuleks, et varsti tekib tunne, et kui tänavalt inimene akadeemiast liiga lähedalt mööda kõnniks, ta rabatakse lihtsalt ära ja pannakse õppima kohe et nagu see huvi kadunud inimestel ja, ja tähelepanu on mujal ja tänu sellele kasekooride tase tuleb nagu kolinal alla. Näeme, et meil on teatud hulk väga häid lastekoore, aga need inimesed kaovad ära kuhugile, nad ei jää laulma. Ühesõnaga, see potentsiaal on, on eestpoolt nagu tulemas ja siis ta sumbub kuskile ära ja seda pole enam olemas tegelikult, kui mõelda neid häid lastekoore, keda Eesti peale on ikka päris mitu tükki, et kui need vilistlased toimetaks, peaasi, et see pilt peaks olema hoopis teistsugune, aga ei ole, aga noh, Me konstanteerisime fakti, et meil hetkel ei ole kõige paremad ajad, eks. Aga siin tuleks leida mingeid lahendusi, et see asi edasi areneks. Jah, et lahendus oleks hädasti vaja, olen ka mitmel pool seda mõtet väljendanud. Et nagu minu pilgu läbi Eestis hetkel professionaalne koorikultuur ja harrastuskoorikultuur on nagu täiesti eraldi nagu metsa eri otstes ja vahepeal on, tegelikult ei olegi mets, vaid lage väli on, Läti puhul me näiteks seda ei näe, et seesama seltskond, kes võib-olla mingil hetkel laulnud mõnes väga heas harrastuskooris ja kellel reaalselt on taga Läti muusikaline kõrgharidus näiteks koorijuhina või muusikapedagoogina, mis iganes nendest paremad vaikselt imitsevad sinna Lätti, professionaalsetes koorides ja see tähendab seda, et see asi on koos, see asi on üks tervik, samuti me näeme seda, et, et kuidas need läti head isetegevuskoorid laulavad väga rasked kaasaegset repertuaari. Eestis ei olegi võimalik ühegi kooriga sihukest repertuaari teha, sul jookseb skoor laiali, tähendab, et inimesed ei ole valmis seda nagu neelama sedasorti muusikat ja meil ei kasva, need harrastuskultuur ja professionaalne kultuur ei kasva omavahel kokku ja sellest on jube kahju. Mulle on nagu tundunud aastaid juba, et akadeemias koorijuhtimise osakonnas käib nagu sihuke natuke omaette liivakasti mäng, et seal tehakse mingisugust veidrat asja, kus veidrad inimesed teevad mingit oma tsunftisisest asja, aga tal on väga vähe ühendust nagu maailma muusikakultuuripildiga tervikuna. Ja võib-olla see tekitab selle siukse naljaka asja, et kuskil mingid inimesed harrastavad mingisugust laulukesi, eks ole. Aga ta ei ole seoses selle professionaalse muusikakultuurile, et kas räägin praegu sellest seisukohast, et ma olen hetkel filharmoonia kammerkoori koormeistri ametikohal kammerkooris on aasta või rohkem olnud üks tenori koht vakantne ja kujutage pilti, meil ei ole siin mitte kedagi võtta. Tähendab, ühte meest oleks vaja, kes tuleks, hüppaks üle lati ja seda meest ei ole, sest need, kes on käinud ette laulmas kahjuks on olnud nii palju nõrgemad kui need, kes olemas on, et me ei saa võtta sellist inimest sisse, et küll me laename seda ühte meest, kui väga vaja on Hollandist ta küll. Me laename seda Lätist, eks ole, sealt on võtta ja meil omal ei ole seda ühte meest võtta. Ja see on täitsa uskumatu, sest noh, me ei otsi tippsolisti kuskile ooperilavale või suurvormi laulma, mõtlesime ühte professionaalset koorilauljat. Nii et sisulisi probleeme on siin küll ja küll, millele mõelda. Aga kui nüüd mõelda järgmisele koorifestivalile Tallinnas, mis toimub kahe aasta pärast kas on näiteks korralduse poolelt midagi, mida võiks nagu paremini teha või reglemendi poolest? Mõtteid tekkis küll žüriiliikmetel ja seda, Ma ütleksin, et kolme kategooria asjus üks kategooria oleks vokaalansamblid, tõsi, mis oli nagu eraldi konkurss seekord, et kui ma seda varem oli olnud ja seekord ta ei olnud ka nagu selle suure konkursi osa, vaid vaid oli nagu eraldi niisugune väike konkurss. Meil žüriiliikmetena tekkis selline tunne, et reglemendi võiks olla punkt, et ansamblit ei juhatata, sest hetkel Meil oli mitmeid ansambleid, kes olid sisuliselt väikesed, koorid, tähendab teda ei eralda mingi asi nagu näiteks kammerkoorist. Et kui on selline seltskond, siis pigem ma ütleksin, et aga alandama siis seda kammerkoori minimaalsete liikmete numbrit ja las nad osalevad kammerkooride kategoorias nagu ansambli nägu ei joonistu välja, kui ta põhimõtteliselt, kui tal on koori kõla, ta laulab nagu koor, seda võiks nagu mõelda, et ansambel võiks laulda ilma terrigeerimata, noh loomulikult keegi võib kuskilt ju sisse näidata nii-öelda alguse või kuidas iganes. Aga kui ta käitub nagu koor, siis ta ei ole ansambel. Eks teine asi oli vanamuusika kategooria, mis tekitas päris palju küsimärke. Meil oli ka üks tugev vanamuusikaspetsialist žüriis Filippo Marina pressaan, kes on väga palju vanamuusikat teinud. Ja iseäranis tema nagu soovitas, et selle vana muusik ka kategooria võiks piiritleda vaimuliku muusikaga, sest noh, kui tuleb lavale suur seltskond üritab Madrigali laulda, siis stiililiselt see ei saagi õnnestuda kui iganes hästi seal ka ei töötaks, ta tuleb nagu vale asi välja. Et võib-olla see on ka üks teema, mille üle võiks nagu mõelda, mida saab kooriga teha ja mida ei saa kooriga teha, et kui me räägime võib-olla päris varastest Madrigalides, siis on see võimalik, kui me räägime, ütleme, inglise Madrigalist sisaldusega võimalik kooriga teha. Aga juba, kui me räägime, ütleme sellisest Madrigali kunsti viimasest otsast, sellest manerismist seal, mis puudutab, ütleme, Jes, Valdot ja Monte, eriti siis noh, see on ansambli muusika seal, kui on rohkem kui üks inimene hääle peale. Ta ei tule päris see välja, mis ta peab olema, võib-olla see ühtlustaks natukene nagu seda repertuaarivalikut ja tänu sellele läks nagu ka lihtsam neid koore järjestada ja neid hinnata. Ja siis kaasaegse muusika kategooria, nagu ma ütlesin, juriidiliselt oli kõik korrektne, aga tegelikult sisulist sellele kategooriale vastamist oli vähevõitu. Kuidagi võiks seda reglementi selle koha pealt täpsustada, et just nimelt neid juriidiliselt on kõik korrektne kavasid ei tuleks sinna kategooriasse sisse. Kaheteistkümnenda rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2011 Grand Prix konkursist on klassikaraadio eetris 18. mail kell 19, null viis. Festivali ajal esitletud nelikplaati eesti koorimuusikaga tutvustame juunikuu neljapäevastes albumi saadetes algusega kell 11, null viis kontserti. Albumeid saab hiljem ka järelkuulata. Klassikaraadio kodulehelt. Seekord hoopis isemoodi punktiga alanud jätkkaarest jagab muljeid Igor Karsnek. Sel kolmapäeval algas igakevadine jazzkaar ning meil tulebki jutuks tänavuse festivali avakontsert mis oli mitmes mõttes täiesti ebaharilik. Juhul kui me peame enesestmõistetavaks, et jazzkaarel peab tingimata tah kõlama ainult džässmuusika. Nimelt toimus Jazzkaare raames veel üks väike norrakate mingi festival punkt, mille eesotsas oli Norra remikside guru Janno ning asja põhimõte on selles, et kui ühes saalis kõlab kontsert elava muusikaga siis see salvestatakse ja teises saalis publik kohe ilma vaheajata kuulata eelmise kontserti elektroonilist remiksi. Norrakad on niisugust eksperimenti viljelenud juba mitu aastat. Kolmapäeval Mustpeade majas nägi see punkt üritus välja niimoodi. Valges saalis esines kõigepealt segakoor noorus Raul Talmaril dirigeerimisel ja siis Olavi saalis tegi norrakate meeskond sellest elektroonilise remix. Seejärel esines valges saalis ansambel luu ja Olavi saalis toimus jälle nende esinemisega remix. Kusjuures see Rimiksimine polnud sugugi mingi tavaline tiitšeid. Kolme suure puldi taga töötasid kolm meest ning lisaks nendele oli ka live-esinejaid trompeti elektrikitarri ja naisvokalist näol mõistagi Nende saundi elektrooniliselt töödeldud. Niisiis tänavune algas Mustpeade majas Veljo Tormise koorilauludega segakoori noorus esituses Raul Talmaril dirigeerimisel. Džässfestivali jaoks üsna ebaharilik valik, eks ole. Nooruse kavas oli kokku 15 Tormise koorilaulu, üsnagi erinevatest loomeperioodidest. Ei hakka nende esitusest rääkides siinkohal igaüht eraldi analüüsima, tervikuna kõlas kõnealune hea karakteritunnetuse ja Kaasahaarava esitusmaneeriga. Siinkohal peab kõigepealt tunnustama väga selget diktsiooni ja Raul Talmar ja hästi täpselt valitud temposid. Nooruse koor on tegelikult kammerkoor ja kammerlikuks olid lihvitud dünaamika nüansid. Kui sellest kavast midagi erilisena välja tuua, siis ehk Tormise tule sõnade sugestiivse ja Luitsulist esitust. Samas ettekandes parim oli kindlasti laulukaitse jumal sõja eest. Väljendusjõuline tervikmulje, segakoori noorus esinemisele valges saalis järgnes kohe nende kontserte rakatu poolt tehtud remix Olavi saalis. Ja siinkohal oli minu ja ilmselt ka paljude teiste ootused pisut erinevad sellest, mida tegelikult kuulda sai. Ütleme nii. Okkad tegid niinimetatud remixi asemel sisuliselt täiesti iseseisva elektronmuusika kontserdil, tõsi küll, Nad kasutasid seal tõepoolest paari motiivi, näiteks Tormise lauliku lapsepõlvest, sellel on ju hästi meeldejääv meloodiakäik. Kuid kõigel muul Polnud ei tormise ega noorusega suurt midagi pistmist. Aga huvitav oli see kõik ikkagi suurtest kõlaritest kostuvad kosmilised, kõlad, iselaadne, elektrooniline kõla, maagia ja ämbientlikud helipilved moodustasid siin arve, Hendrikseni trompeti. Kuule põneva ja nõidusliku tausta. No see ikka päris lummus kohane. Aga nagu juba öeldud, Tormise muusikaga oli selle kõige suhteliselt vähe pistmist ning kohe järgnes kõnealusele elektroonilisele show'le ansambel luu esinemine valges saalis. Nende kava oli Tatjana Kozlova teos, horisontaalide Helena Tulve striim ja vene helilooja Vladimir tarnopolski humoorikad peal. Kirga lugu. Oo Pärt art. Siinkohal pean paraku tegema ühe muusikavälise kommentaari, mis puudutab selle kontserdi kui terviku läbiviimist. Kuna segakoori noorus etteaste koos sellele järgnenud remiksiga kestis tund ja kolmveerand, siis ilma vahe saateansambli U kuulamine oli juba natuke liiga. Seda enam, et rahvast oli nii palju, et vaid pooled said istuma, teised pidid kuulama püsti seistes. Ja teine asi veel kahtlemata poole sõnagagi. Tulve teoste kunstilises kvaliteedis oli nende dissoneeriv stsenaristika heligel. Jazzkaare publiku jaoks ilmselgelt liiga akadeemiline. Sestab hakkas juba väsinud rahvas üha rohkem nihelema ja kontserdi ajal tasapisi ka ustest välja tilkuma. Igatahes tooliread hõrenesid täiesti märgatavalt. Lihtsalt ansamblist U hakkas natuke kahju. Eriti siis, kui nad esitasid tarnopowski hästi vaiksed Üligi hõredatel Minoor kolm kõladel põhinevat lugu, mille rõhutatult pikki pause täitsid vaikuse asemel hoopis kontsade klõbin ja saal, juuste prõmmimine. Sellist veidi piinlik olukorda oleks saanud ehk eelneva vaheajaga natukenegi pehmendada. Muuseas, ansambli U järgnev remix oli nende kontserdiga märksa orgaanilisemalt seotud kui nooruse Rimixi puhul. Siin tegi hästi huvitava etteaste norra lauljanna Siidsel Endresson kelle lühikeste silpide sket laulu töödeldi veel omakorda elektroonilised. Igasugused korduskajad ja heli kordistused andsid sellele täiesti iselaadse kõla panoraami. Kui nüüd lõpetuseks peaks keegi küsima, et mis sel kõigel, millest juttu tegime, tšehhiga pistmist oli, siis ega tegelikult suurt midagi polnudki. Samas on siiski hea tõdeda, et žanrilises mõttes on jätskaar muutumas piirideüleseks festivaliks. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Ene Üleoja, Igor Karsnek ja Annika Kuuda. Saate mängisid kokku helioperaatorid Katrin maadik ja Helle Paas. Toimetas Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja häid pühi teile kõigile. Sülgaja. Muusikauudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa. Null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.