Tere, hea vikerraadio kuulaja. Laupäeva hommik toob Teieni jälle rahvateenrite saate ja täna on siin laua ümberkohad sisse võtnud Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ja nädal on toonud vaid uudiseid. Mõned neist teevad muret, teised rõõmu. Kindlasti oli lõppev nädal rõõmuse huvitav meie rahvateenrite meeskonna ühele liikmele urmat koogile, kes sai sel nädalal teist korda isaks ja soovime talle siis veelkord ka eetri vahendusel õnne, aga sel nädalal on sündinud ka paljugi huvitavat. Nii on sündinud näiteks Eesti suuruselt teises linnas Tartus. Uus valitsuskoalitsioon ja koalitsioonilepe on saanud allkirjad ning leivad on pannud ühte kappi. Tartu igipõlised maalid Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit ja sellega on siis lõppenud väga pikka aega kestnud Reformierakonna ja Keskerakonna koostöö ja ma pean kohe alguses ja ütlema, et kui keegi näeb siin mingisugust suurt üleriigilist poliitikat selleks, et keskerakonda tõrjuda või, või midagi sellist, siis, siis minu hinnangul see kindlasti nii ei ole. Sellepärast et kohalikud koalitsioonid, kui need ei ole Tallinna omad, lähevad Eestis reeglina ikkagi lõhki, ainult kohalike teemade pärast olete nõus või vaidlete vastu. Tänaseid uudiseid, neid uudiseid, mis äsja just kõlasid, siis ollakse Tartu koalitsioon ohus olnud igal juhul, sellepärast et eelmises koalitsioonis Keskerakonna kõrval ka rahvaliit. Teatavasti rahvaliit kaalub, et kas minna laiali ehk muutusi oleks pidanud seal selle variandi puhul, et kui rahvaliit tõesti lõpetab tegevuse nii või naa toimuma. Aga, aga sellel korral oleks direkteeritud kuskilt sealt ütleme siis Tallinnast, kus asub Reformierakonna peakontor, seda ei usu minagi. Aga pigem on kindlasti Tartus neid inimesi, kes ütlevad linna peale, kuidas teha ja tõenäoliselt nende inimeste sekkumine oli ikkagi väga aktiivne. Et mingi oma selline kohalike reformierakondlaste tagatuba on olemas, kes kindlasti otsustab, et ühel hetkel, et millal siis senine koalitsioonipartner on muutunud probleemseks ja tuleb üle parda visata. Noh, siin on jällegi minu kuskil seal Ütleme mõtetes seostub kogu see võimuvahetus ühe skandaaliga Tartu Tartu linnavalitsuses, seal on siis haridusametnike vahelejäämisega kinkekaartide kasutamisel. Kaitsepolitsei tegi tõhusat tööd, paljastas kaks Don't ja pärast seda aastas üks abilinnapea tagasi, kes kuulus reforme kordades Reformierakonda. Tekkis teatav võimuvaakum. Ja siis järsku läksid kaasad hapuks. Praegu me väga palju ei pööra tähelepanu sellele kinkekaartides juhtumile hoopis rohkem me räägime, et et näete, meil on ilmunud Tartusse uus koalitsioon. Ja aga Sulev asjad läksid hapuks ikkagi hoopis teiste asjade pärast ja, ja põhjus on tõenäoliselt selles, et et Keskerakonna keskkontoreid trolli enam Keskerakonna mängu kohapeal, nii nagu varem ja tõenäoliselt on kohapeal neid inimesi, kes kes sooviksid midagi rohkemat või midagi teistsugust, kui seda näeb ette keskkontor ja tõenäoliselt on on tekkinud see sisemine vastuolu Keskerakonna sees just sellel põhjusel, et, et ülevalt poolt kirjutati ette, aga, aga mitmetel Keskerakonna, Tartu linnavolikogu liikmetel oli teistsugune arvamus ja seetõttu nii-öelda tekkis ka see võimalik probleem, et ühel hetkel, kui kui pidi toimuma volikogu esimehe valimine ja, ja pidi hakkama toimuma aselinnapeade valimine, siis siis ei olnud enam enam kuus kriitilisel hulgal hääli, sellepärast et üks või teine võis teatavatel isiklikel põhjustel alt ära hüpata ja, ja see oli tõenäoliselt ka see põhjus, miks siis miks siis koalitsioon hakkas kärisema puhtalt sellised väga lihtsad, pragmaatilised poliitilised põhjused. Jah, aga see jutt, mida sina räägid ja see jutt, mida mina rääkisin, ei välistaks teist, lihtsalt langevad, langevad täiesti kokku. Kes me oleme lihtsalt kuulnud väga palju, et siin meedias spekuleeritakse selle üle, et oh, kuidas idaraha skandaal on ikkagi nad jälle välja kaevatud, jätkudes idaraha skandaali puhul on mingisugused mõjud nüüd ka sellele juhtumile, no siis, kui me sellest räägime, siis siis kui idaraha skandaal üleüldse on Tartu võimukoalitsiooni lagunemist mõjutanud, kuigi siin linnapea kruuse on ka seda välja toonud, siis on, sellel võib olla ainult üks väga kaudne põhjus, et idaraha skandaal on ikkagi kaude Edgar Savisaare positsioone nõrgendanud. Ja et need positsioonid põgenenud provintsis on, peab tõstetud, siis on asi asi lõppenudki sellega, et ühel hetkel lihtsalt sisemiste vastuolude tõttu on, on tegelikult see koalitsioon lagunenud ongi kogu lugu. Aga muidugi noh, põhiline küsimus on, on on see, et kas need Tartustele uue linnavalitsusega seoses on midagi nagu reaalselt väga muutub, et ma arvan, see on võib-olla kõige olulisem küsimus, aga tundub, et siin tegelikult väga suurt muudatust ikkagi oodata ei ole, et kui neid lugeda kasvõi seda uut Tartu koalitsioonilepingut, et meedias on enim tähelepanu pälvinud see punkt, et võiks olla seal tasuta bussisõit paari liini peale, Tartu raudteejaam tuleb korda teha ja rohkem seal nagu väga midagi ei ole ja need on ka sellised küsitavad punktini. Bussisõidu pilootprojekt kõlab ju väga huvitavalt, sellepärast et kusagil Eestis ei ole seda selliselt tehtud. Ja kui nüüd Tartus see oli vist küll ainult paariliini, ulatub. See punkt on mul siin ees, kaalume Tartu põhiliinile tasuta bussiliikluse loomist. Ja see on üks väga veider punkt minu arvates, et no põhimõtteliselt maailmas rohelised ja keskkonnakaitsjad on nagu väga üldiselt toetanud seda, et ühistransport võiks olla tasuta, et seda, selliseid algatusi on ka nagu teistes linnades tehtud Euroopas noorte puhul on, on ikkagi see, et ma arvan, et Tartusse kõige suurem ühistranspordiprobleeme ei ole see, et inimene, kes kasutab, peab maksma natukene pileti eest. Seal on probleem ikkagi see, et bussigraafikud, et bussid väljuvad, käivad liiga harva, et need liinid kuidagi sellised kummalised arusaamatud, paljud tartlased kurdavad selle selle üle. Ja noh, minu arvates, kui tahetakse sinna rohkem maksumaksja raha kulutada, siis tuleks teha, mitte sellest ei tuleks panustada mitte selleks, et piletid oleksid tasuta, vaid selleks ikkagi bussid käiksid tihedamini ja natuke loogilisem. Mis ikkagi jõuab välja sinna, et tegemist on rahalise küsimusega. Kui raha oleks palju, künnad käiksidki tihedamalt. No vot, aga kui raha on vähe, siis ehk oleks mõttekas ikkagi panna sinna, et need bussid natuke tihedamini käiksid. Aga samas ütleme kui liin või paar on tasuta, ma arvan, et see on väga vahva. Eriti noh, küsimus on, mis marsruudil need on näiteks ka Tallinnas võiksid Karlini tasuta. Kui sulle antakse tasuta epa kvaliteetset kaupa või teenust, et mis väärtustele Piloot see pilootprojekt on kindlasti mitmetele Eesti linnadele suureks väljakutseks, et kui Tartu ühel hetkel raporteerib, et see pilootprojekt on õnnestunud ja bussisõitjate arv on kasvanud ja inimesed tahavad sellel tasuta liinil sõita. Tõsi, ma ei tea küll, kuidas Tartu linn kõike seda finantseerib, siis siiski kindlasti enne kohalikke valimisi, võib-olla järgijaid ka teistes Eesti omavalitsustes, kes, kes väga tõsiselt võiksid seda tasuta bussisõiduprojekti kaaluda. Seda küll vahva on selle asja puhul see, et selle uue võimuliidu puhul, et IRL võttis üles need vanad lubadused, mida ta aastal 2009 külastestile, mida talle rahvale lubanud, ta proovis need kõik koalitsiooni sisse panna. Häda oli muidugi selle puhul see, et nad maksid ikka väga-väga välja. Ja linnapea Urmas Kruuse tegi kriitikat, et need tahtmised ja võimalused ei lähe sugugi kokku ja et ega see koalitsioonikõneluste pidamine ei olnud sugugi kerged. Näiteks seal IRL-i soovidest sotsiaaltoetuste hulgas, kas nad tahtsid, kas mu retseptiravimitoetusi jagada, et need oleksid Raivi toetuste summad kasvatanud üle 30 korra? Nad need võimalused ja, ja reaalne raha ei lähe kahjuks kokku, aga selles mõttes on hea, et IRL Aga antud juhul on muidugi huvitav ka see, et Tartu mõistes on ikkagi praegu koalitsiooni moodustanud kass ja koer, ehk siis erakonnad, kes Tartu mõistes ei ole üksteisega peaaegu üleüldse läbi saanud ja need koalitsiooniläbirääkimised näitasid, et et me, nendel on jätkuvalt väga palju erimeelsusi ja sellist teravust ka, et nad peavad ühel hetkel hakkama omavahel läbi saama, et et selline mugav valitsemine, linna valitsemine, nii nagu seda reformierakond nautis Tartus siiani, et see tundub neil nüüd selleks selleks korraks läbi olevat. Nojah, või ei teha, et eks masin ausalt öeldes väga ei usu, et siin nii väga midagi muutuma hakkab, et küll, aga ma pean ütlema seda, et ma lähen juba umbes kümmekond aastat elanud Tallinnas, aga ma nagu tean ennast siiamaani sõltlaseks seal sündinud ja kasvanud. Ja ma pean tunnistama, et kui ma käin aeg-ajalt Tartus, et mul on tegelikult hästi kurb seda linna vaadata, et mida see senine linnavalitsus on seal teha lasknud, mõtlen linnaplaneerimise koha pealt, et et ma ei tea küll ühtegi teist linna Eestis, mis oleks nagu niimoodi ära rikkuda. Palju kohutavamad projektid on veel ees, et kui tahetakse nii-öelda teisel pool jõge ehk siis raekoja platsi vastas ja seal Atlantise kaldapealsel koguse kallas täis ehitada ja suuri koloss praegu on seal väga ilus Mark. Tõsi. Põhjus, miks see park sinna tekkis, oli, oli sõjaaegne pommitamine, aga aga, aga inimesed on selle pargi omaks võtnud ja kui nüüd ehitatakse kogu kogu see ala täis üks kuidas selle linnulennult paistab, siis, siis maa pealt vaadates on nende inimeste jaoks ikkagi nagu hiiglaslikud kalossid, mis võtavad kogu selle roheluse ära, siis see tekitab küll väga palju küsimusi, et miks, miks seda projekti väga tõsiselt Tartu linnas kavandada? Et see on tõesti päris hirmutav projekt, minu arvates ka, et siin Tartu linnaarhitekti on öelnud, et sinna võiks ehitada üheksa, kaheksa, üheksa kvartalitäit maju igas kvartalis siis kuni 10 maja ja need oleksid siis kuni üheksakorruselised, kui ma nüüd õigesti mäletan, et ma ka tõsiselt kahtlen selles, et kas selline projekt nagu teeb Tartut nagu kenamaks ja elamisväärsemaks ja kusjuures vaatame ka siiamaani neid arendusi, mis on Tartus viimastel aastatel tehtud tegelikult nagu valdavalt pilti täiesti sobiva sobimatuid ja seda rikuvad asjad. Ja nüüd, kui me kujutame ette, et millele nagu mingit alust oodata, et sinna tuleks midagi kaunimat kui senine bussijaama ümbrus, et kujutame nüüd seda ette, et kui see veel laieneks, selline selline linnaplaneerimine ja arhitektuur et see oleks päris kahju. Mina olen ka koolis käinud Tartus ja millegipärast ma olen täiesti vastupidisel seisukohal, mina lähen Tartusse iga kord rõõmsalt ja vaatan, et te olete väga äge linn, et seal on väga vahva elada. Kas sõna otseses mõttes ainsale, mis mind häirib, on see niinimetatud Tallinna ülikool ehk ehk Tartu Kaubamaja see uus maja? Jah, mulle tõesti ei meeldi ja kui ma vaatan seda koalitsioonilepingut, siis seal näiteks räägitakse sellest hoopis tuvastame Emajõe kaldad, rajame kallastele mugavad piknikupaigad, terrassid et selles ei ole üldse juttumuses. Täisehitamisest jällegi minu seisukoht on see, et linn ongi selleks, et sinna maju ehitama. Loomulikult, aga majad võiksid olla kenad, et Tartus on ka tegelikult üksikuid kauneid asju tehtud, et näiteks seal jõe ääres ma mäletan, kes on vist siili täna on, kus on üks imekaunis hoone ja seal on noh, minu arust katkine Tartu otsib uusi võimalusi, et kuhu teha mingeid elurajoone võiks kuskile sinna. Samas ütleme, mis viga Plaskule väga ilus maja või tikutorn. Või nagu eks ole, mis on Tartusse täiesti sobimatu kolosse. Minul ei laskvat sõidagi, aga meil on erinevad maitsed. Nii tuleme nüüd arhitektuurialaste arutelude juurest tagasi päevapoliitiliste teemade juurde, et ma olen kuulnud muuseas ühte huvitavat arutelu. Ka, millel on osalenud keskerakondlased ja kus väga tõsiselt kaalutakse, et aastal 2013 võiks, võiks Keskerakond või või mingisugune mingisugune hulk inimesi kandideerida kohalikel valimistel valimisliiduga. Ja kui nüüd vaadata veel neid viimase viimase kahe päevauudiseid, mis puudutavad rahvaliitu, et rahvaliit võib oma tegevuse lõpetada või väga tõsiselt kasutatakse seda, et kas rahvaliit peaks oma tegevuse lõpetama ja senine esimees Andrus Blok paneb oma ameti maha, siis siis tõepoolest väga mitmed inimesed, kes on ka Tartus linnaelu suunamise juures olnud, kuuluvad praegu ka jätkuvalt rahvaliitu inimesi üle Eesti on kindlasti rohkem. Ja, ja väga palju rohkem, kes, kes veel ennast seostavad rahvaliiduga ja on kohaliku elu otsustamisel väga-väga olulised tegijad, siis siis kui rahvaliit laguneb, siis see tekitab kindlasti nagu väga palju huvitavaid arenguid just just kohalikul tasandil ja, ja, ja kui me peame siin silmas veel kohalikke valimisi aastal 2013, siis võib võib toimuda väga palju uut ja huvitavat, et ühelt poolt annab see tõenäoliselt võimaluse üheksa, üheksa üheksa uue erakonna tekkeks. Küsimus on selles, et kas selleks on tahtmist ja jõudu või siis või siis leiab aset ikkagi valimisliitude renessanss koha peal, nii nagu näiteks Tartu Tartu puhul räägitakse sellest, et et mitmed keskerakondlased on tõsiselt arutlenud selle üle, et võiks Tartus kandideerida valimisliiduna. Väga poliitiliselt aktiivsed inimesed vaata elama selles et viimastel valimistel, mida me nägime, see oli üksikkandidaatide, selline justkui võidukäik. See oli väga populaarne, et ma ei näe siin mitte midagi imelikku. Ma arvan, et see on täiesti loomulik asjade käik ja parteisid alati tikkinud ja surnud. See on tavaline. See on väga võimalik, selline stsenaarium, mida sa kirjeldasid. Kui me räägime ikkagi rahvaliidus, siis kuidas teile tundub, et, et kas kas jääb peale Arnold Rüütel oma seisukohaga, et rahvaliit erakonnana peaks jätkama, või siis või siis need, kes ütlevad, et, et aitab küll, et sellel asjal ei ole enam sellisel kujul mõtet? See sõltub küll seal konkreetse kongressimeelsusest, missugused inimesed sinna kohale tulevad. Ja mis meeleolud tollel hetkel paistavad, et nad mõningu mõnikord on ju võimalik Asju totaalselt renoveerida ja on ka selliseid. Selliseid edulugusid, kus üks asutus, mis on suhteliselt nagu varjusurmas silma paista on, tõusevad, vaatame näiteks meediamaailma siis kunagi oli kanal kaks oli selline ikkagi suhteliselt nad ei paistnud mitte millegagi silma ja siis tekkis sinna reporter ja ta muutis oma kogu seda suunitlust. Aga ühel hetkel oli ta kõige vaadatuim kanal Eestis, ma ei tea, kas seda on võimalik teha rahvaliiduga. Poliitikas on nagu natuke teine asi meedias, et seal väga palju usaldust vaja, et et rahvaliit on siiamaani küll seda usaldust kuritarvitanud. Tema valijad on ära jooksnud. Et ma ei kujuta hästi ette, et seda on võimalik nagu nagu uuesti säravaks täheks teha, et see peaks meeletu, meeletu töö, seda võib-olla seal hingitsema saida, jah, sellel nagu mingi iva on, aga kust see raha tuleb, seda aparaatoridet ta ju enam ei ole. Parlamenti kuuluv partei toetajad on laiali jooksnud. Toetajad vajavad ikkagi võimu juures olevaid parteisid. Pigem pigem on oodata seal Jah, entusiasmi tõenäoliselt seal nii palju ei ole, kui kristlaste erakonna puhul, kus kus erakond, mis ei kuulu parlamente, aga on jätkuvalt elus, et tõsi, see seisabki nende inimeste väga suurel, sügaval sisemisel, entusiasmil ja veendumusel ja ega seal, ega seal nagu midagi muud nagu väga palju ei olegi rohkem, aga aga rahvaliidu puhul jah, sellist ideelist ja nagu aga nagu sihikindlat maailmavaadet, et praegu nagu me kahjuks ei näe, et seetõttu on üsna tõenäoline, et rahvaliidu puhul see, see lagunemine võib juba maikuus aset leida. Jah, aga need inimesed ei ole ikkagi poliitiliselt aktiivseks ja seal on siis valik, kas nad liituvad mõne teise parteiga. Võib-olla mõnel neist kahetsevad praeguseni näiteks sotside ridadesse läinud teised arvavad sama Keskerakonna kohta ja mingil hetkel võib siis tekkida testiga uus partei. Kas see nüüd on vist ainult rahvaliidu liikmete baasilt seanomad küsitud? Et rahvaliit kahte ei ole ju mõtet teha? Vahetame siinkohal teemat ja räägime sellest piirideta Euroopa on ohtu sattumas ja siiamaani räägime me ikkagi Mandri-Euroopa puhul peaasjalikult sellest, et siin kehtib Schengeni viisaruum. Sellesse kuulub 25 riiki, milles siis peale Euroopa Liidu liikmesriikide osalevad veel Island, Norra ja Šveits ja Euroopa Liidu liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Suurbritannia ja Iirimaa ja nädal tõi meile nüüd ühe ühe üsna mureks muretage mure murelikuks tegeva uudise Taanist nimelt on siis Taani valitsus siseministri ettepanekul teinud otsuse, et tuleb kehtestada uuesti piirikontroll Rootsi ja Saksamaa piiril ja, ja põhimõtteliselt Schengeni reeglid lubavad seda teha ajutiselt. Mingeid ajalisi piiranguid selle ajutise reegli kehtestamiseks ei ole ja Taani siseminister on seda põhjendanud ka oma Euroopa kolleegidele ja avalikkusele sellega et immigratsiooni küsimused Euroopas on murelikuks tegevat Põhja-Aafrikast võimalik põgenikevool, on niivõrd tõsine küsimus, et sellega kavatsevad nad tegeleda ka Taani välispiiridel selleks, et seda põgenike voolu ära hoida ja see on põhjus, miks nad siis on selle ajutise piirikontrolli uuesti Taani piiridel kehtestanud, et, et selle üle on nüüd sellel nädalal juba päris palju arutletud ja ja, ja ikka ja jälle kõlab üks signaal, et piirideta Euroopa on väga tõsisesse ohtu sattunud. Ja et minu jaoks on ka Taani uudis, on nagu omamoodi sümptomaatiline neid. Et viimasel ajal on ta Delfi umbes samasuunalisi signaale ju ka teistest põhjamaadest, siin on näiteks needsamad Põhjamaade politsei hoicesi, mõni aeg tagasi ütlesid, et et Balti riikidest tulevad kurjategijad on, on meile suureks ohuks ja probleemiks minu arust ka natuke sinnasamma patta võib panna ka selle selle Soome valimiste tulemuse ka, kus siis noh, valijate hulgas oli kuidagi populaarne poorne selline-Euroopa kriitiline või Euroopa vastane sõnum, et et mingisugune nagu selline vastus, vastuseis sellele piirideta Euroopale. On on kuidagi pead tõstmas maatust. Aga anname endale väga lihtsalt aru, et mis, mida see piirideta Euroopa tähendab, et seal tegelikult on üks Euroopa Liidu kõige suuremaid kaubamärke praegu Euroopa Liidu kodanike jaoks see, et me saame istuda Tallinnas autosse ja ilma igasuguse piirikontrollita, sõita selle autoga Berliini ja me ei pea tegema piiridel peatusi, ootama seal ja, ja mida iganes, et see on küll on üks väga selge, väga selge märk sellest samamoodi lennukiga Euroopasse lennates, täpselt samamoodi ei ole ju piirikontrolli või laevaga Helsingisse sõites täpselt samamoodi. Me hoiame aega kokku, me tunneme ennast selle võrra tõenäoliselt ka paremini ja, ja kogu see liikumisvabadus tegelikult on ju, on ju üks väga selge mitte ainult mugavus hoiduma nimetaks seda ka privileegiks, mis ikkagi Euroopa Liit on meile andnud? No üks selline muutus, mida inimene tänu Euroopa liidule ka kõige paremini paremini tunnetab, mis Euroopa liit on endaga kaasa toonud. Jah, see on olemas küll, aga ega need eelarvamus on sellega nüüd teki all kogu aeg olemas olnud. Kui me vaatame näiteks Stig Larssoni põnevike mida, mida ta kirjutas ikkagi aastaid tagasi, siis seal nagu kõik kurjategijad, praktiliselt tulevad Baltikumis prostituudid ja rünnatud naised, keda ära kasutatakse, et see, see ei ole kuhugi kadunud. Et kui me vaatame näiteks, missugune kampaania siin paar aastat tagasi toimus Rootsis et seal oldi, meie pangandus on hädas vabandust rannas sellepärast et me viisime raha Baltikumi ja Baltikumis, tehti valesid otsuseid ja nad raiskasid meie raha umbes ära, et me peame nüüd päästma Baltika päästmise ennast, küll sa, Baltikum on ikkagi, sealt ei ole nagu mitte midagi uut minu meelest. No nüüd me oleme olukorras, kus, kus seesama Baltic Kummipangandus toetab juba Rootsi pangandus, sellepärast et Rootsis on nagu pankade olukord juba kehvem kui, kui Baltikumis. Noh, see on nii ja naa, jällegi et fakt on muidugi see, et meil siin majandus on hakanud kasvama ka Rootsis kasvataja ka väga hästi, Rootsis on pigem küsimus selles, et kas ta hakkab äkki üle kuumenema, aga seen jällegi natukene teine teema. Praegu räägime hoopis piiridest. Siiani ei ole veel piirid kinni pannud ja minu meelest need avaldused, mida mina vähemalt lugesin, oli selliseid, me kavatseme paari-kolme nädala pärast seda seda teha, aga me teeme niimoodi, et nad vastavad kõikidele Euroopa Liidu reeglitele. Et me ei kehtesta kõikidele inimestele seda piirikontrolli, et me hakkame seda teostaabisteliselt nii nagu see on lubatud. Aga see signaal isenesest, see on selline noh selline, mis võtab ülejäänud poliitikud nagu jahmatanud. Ja tegelikult ei ole Taani esimene prantslased tahtsid prantsuse Itaalia piiri kinni panna, et Aafrikast tulevad põgenikud. Muuseas, Eesti piiril tehakse praegu sedasama, ehk siis seda pistelist kontrolli Eesti piiridel on olemas Lätiga väga selgelt jälgimisseadmed, vaadatakse, millised autod tulevad, fikseeritakse numbreid, üsna kiiresti, vastav infosüsteem reageerib, sellele suudab, suudab eristada Tõrad sekka terad sõkaldest ja, ja, ja loomulikult seal seal mingil hetkel tee peal ootab juba ka ka piirivalve, kes siis neid kahtlaseid autosid kontrollib, nii et tegelikult selline pisteline kontroll, kuigi see on tõepoolest väga pisteline, et see toimub ka tegelikult Eesti piiril ja ja, ja noh, kui me räägime nüüd Taani juhtumist, siis Taani tõenäoliselt tahab seda natukene natukene põhjalikumalt teha. Ja miks sa, miks nad Läti piiril selline süsteem üles ja seal on ka selge, et mõned aastad tagasi siin toodi Lätist väga palju salakütust ja mingid autod luurasid pidevalt üle Eesti piiri, siis oli mõttekas neile kinni püüda. Praegu on kasutusel teistsuguseid petuskeemid, lätlasi enam nii palju ei tarvitasin, segame kesti terminalidesse pettes asi ja selle vastu võideldakse kõvasti. Eesti on ka varem kehtestanud selliseid ajutisi piiride sulgemist, näiteks sineli. Mälu ei peta siis NATO tippkohtumise ajal siin oli meil piirikontroll ja mingitel üritustel on veel ka näiteks siis riiklikud visiidid, aga vot see on täiesti kasulik seda hetkeks kinni panna. Mõne päeva pärast saaks selle lahti. Ja aga ikkagi Mistele Taani juhtumi puhul on, on huvitav, on see, et üldiselt on ikkagi Euroopa Liidu maade poliitiline eliit öelnud ju väga selline noh ütleme Euroopa Liit toetab ja kõiki neid vabadusi toetav ja noh, on on olnud varem loomulikult kriitilisi hetki, et siin erinevad referendumid liikmesmaades, aga need on olnud pigem selles suunas, et, et kas nüüd astuda veel Edasi integratsiooni teel või mitte. Aga antud juhul ei ole tegemist sellega, et, et keegi nagu kritiseeriks integratsiooni edasist vähendamist vaid tegelikult tahetakse astuda ikkagi nagu samm tagasi selles osas, mida Euroopa liidus on, on senimaani tehtud, et see on nagu märgiline asi minu jaoks ja minu jaoks on tegelikult ka märgiline, kui ma nüüd soomlaste kriitiline suhtumine sinna abipaketi, et et siin kuidagi Euroopa poliitiline eliit on, on kuidagi oma retoorikat mõnevõrra muutnud. Ka, mis seal nagu imelik oled, soomlased suhtuvad kriitiliselt, peabki kriitiliselt. Ja peabki kriitiliselt suhtuma, aga, aga küsimus on selles, et senimaani on olnud ikkagi erinevate riikide poliitiline eliit, on alati nagu toetanud Euroopa liitu kõiki neid eesmärke, noh nemad on need, kes on valdavalt nagu oma liikme oma riikide inimestele neid asja selgitanud ja põhjendanud ja toetanud, aga nüüd on nagu üle võetud selline teistmoodi. Aga tegelikult on Külli Riinu selles mõttes õigus, et selline euroskeptiline vaade Euroopa Liidu liikmesriikides on, on väga selgelt tõusuteel ja kui me vaatame, et Taani puhul räägitakse ka ikkagi ju väga selgelt nagu sisepoliitilistest teguritest, mis seda seda otsustama mõjutanud, et Taani Rahvapartei kiiresti kasvav populaarsus neid ütelda Perussuomalais tega oma oma vaadete poolest, et et see on kõik see, mis, mis sunnib ka ka teisi erakondi väga tõsiselt mõtlema selle üle, et et kuidas ikkagi, kuidas ikkagi edasi minna. Et need, et Euroopa liidu suhtes skeptiliselt meelestatud erakonnad ei, ei oleks, ei oleks ka kohalikel valimistel liigselt edukad, et tõenäoliselt see on nii-öelda see põhjus, miks miks see nii-öelda jutumärkides Euroopa Euroopas ja. Poliitiline eliit on, on sunnitud, on sunnitud selliseid väga selgelt Vabaliidu põhiliste ideede suhtes võib-olla isegi selliseid tagasi astuvad samme astuma. Aga nii see on looja aga samas mulle tundub, et kohati need põlissoomlased ikkagi ajavad väga õiget juttu. Et Euroopa liidus on väga palju lollusi tehtud ja, ja ka näiteks sellised asjad, et kui me anname abi mingitele riikidele, siis siis me peaksime vaatama, mida selle rahaga tehakse ja kui mõistlikult seda kasutatakse. Ja kui see abivajav riik näiteks ei, ei kavatse oma vara müüa, siis tundub see agu mõttetut, mis seal siis nagu selle riigi ja ütleme tavaliselt tere juhtimises ega väga suurt vahet on, need põhiüldpõhimõtted on täpselt samasugused, lihtsalt mastaap on totaalselt teine ja vastutus on teine. Aga kui näiteks üks pere satub hätta, siis mida sa teed, Sa hoiad kokku, eks mõtled, mida sa saaksid maha müüa, mis kulutusi sa ei pea tegema, kui sa saaksid rohkem tulusid. Ja kui, kui Kreeka näiteks Portugal on elanud kogu aeg laenude peal rohkem ja rohkem laene ja samas ei ole kordagi mõelnud, kuidas oma vara maha müüa, kus kokku hoida, siis minu meelest jama. Kreeka siiski suutis eelmine aasta minu teada oma seda puudujääki vähendada lausa kolmandiku võrra, et see ei ole üldse. Aga see ei ole piisavas tempos, vaata, mis on Eestis toimunud Eestis, on Eesti on olnud selles mõttes musternäide. Tõsi küll, ega me ei ole ka oma kulutusi, vägapalju kärpimine, kärbse mingil hetkel suuresti oma unistusi, ehk neid lubadusi, mida siis poliitikud rahvale lubanud said aru, et käivad üle jõu kärpinud unistused ära ja natukene ka reaalseid kulutusi. No aga Kreekas on ju natuke teistmoodi poliitiline kultuur, paraku kui Eestis, et ma arvan, et seal on ikkagi see kolmandiku võrra kärpida. Puudujääki on ikkagi päris hea tulemus. Aga Külli-Riin, kui see ei ole piisav ja kui, kui eelarve on jätkuvalt miinuses ja keegi enam laenu ei anna, muudistest ka kuulsime. Kreeka peaminister juba hoiatas, et et sellisel kujul, nagu Kreekale seda laenu tahetakse anda või need laenutingimused, et sellisel kujul ei ole see vastuvõetav, et oleks vaja mingisugune teistsugune lahendus leida. Jah, aga ma arvan, et seal väga järsku mingit muudatust ei toimu, sellepärast et noh, muidu et keegi jääb oma rahast ilma, sellist asja seal ei taheta teha, sest muidu see teemade ring hakkab nagu laviin edasi minema, et praegu on on hädas riigid ja kui riigid otsustavad oma võlgu tagasi maksta, siis jäävad jällegi hätta pangad, kes on neile laenu andnud ja panku päästma, mis tekitab järjekordselt mõtlesin, et riigid peavad siis sinna pankadesse raha süstima, selline nagu lumepall, nagu liigub. Sest Sulev, mis hoiab praegu kogu seda, seda süsteemi väga hästi koos peale, noh kõik ilus jutt solidaarsusest ja loomulikult see käib sinna juurde, aga on reaalne põhjus, mis hoiab, hoiab Kreeka puhul seda, seda praeguste praeguses süsteemi koos ja, ja põhjus on selles, et kõige suuremad Kreeka riigi võlausaldajad, Saksa pangad muidugi jah, ja Saksa pangad selgelt huvitatud sellest, et Kreeka maksaks ühel hetkel ikkagi oma võlad tagasi. Jah, aga sakslase sakslasele ei meeldinid toita, ütleme siis kreeklasi. Eestis on minu meelest nagu Euroopa Liit väga populaarne, sellepärast et Euroopa liit tähendab eestlastele siiski rahalehma. See, mida meie anname Euroopa liidule, on kordades väiksem see, mida võrreldes sellega, mis me sealt saame. Et kõikvõimalikud struktuurifondid, kõik igasuguseid abifondid, Euroopa Liit on Eestit väga palju aidanud, meie ala me Euroopa liidust ainult võitnud, aga kui olukord oleks vastupidi, me peaksime sinna ütleme, kas või sama palju tagasi andma, kui me sealt saame, siis ma arvan, et eestlased püsiksid hoopis teistmoodi, et kuulge kas ikka nagu. Tasub ära, samamoodi tegelikult sakslased ja võib öelda, et nad tõesti tõhudelt panustavad sinna Euroopa liitu, aga teisest küljest nemad on ju ka tohutult suur eksportiv majandus. Et neil oleks, nad on ka huvitatud sellest ikkagi neil säiliksid need head head turud, et. Ja õnn on see praegu, et Kreeka on hästi pisike. Meie jaoks ta tundub küll väga suur, aga Euroopa Liidu mõistest on suhteliselt väike maa, isegi Portugal ei ole väga suurt jama, on siis, kui Hispaaniaga näiteks midagi juhtuks. See on juba täiesti suur majandus. Aga me ei saa seda päris aita, et, et juhul kui Kreekal tekib maksedistsipliiniga raskusi, kui ta ei suuda enam oma oma laene teenindada, kui ta ei maksta saksa pankadele tagasi tekib 10. Saksa pankadel, see tekitab omamoodi omakorda usalduskriisi ja, ja siis noh, me oleme samas seisus tagasi, kus 2008. aastal ja Lehman Brothers juhtumit mäletavad kõik, et üks pank tõi kaasa ülemaailmse finantskriisi või ühe ühe pangalangemine, nii et et, et nii, et nii see kahjuks on, usaldus on, on praegu väga õhkõrn ja kui see kuskilt hakkab värisema, siis siis kannatab kogu Euroopa liit. Kannatab jah, et see kriis on väga suur, ühest küljest öeldakse võlakriis, teisest küljest on see liikumisvabaduse kriis. Me oleme näinud, et tööturu-son natukene teatavat sellist nagu vabadust juurde tulnud, et eestlased saavad tõesti minna nüüd ka Saksamaale näiteks tööle. Aga see ei, see ei tasandan neid negatiivseid uudiseid minu meelest ainus selline tõsiselt euroopali tülitas muuseas, mis alles on jäänud, toimub täna. See on Eurovisiooni lauluvõistlus seal väga demokraatlikus liikmesriigil on üks hääl seal, sa tunned ennast tõeliselt eurooplasena. Aga see on üks väheseid musternäiteid. On küll seal on küll võimas Kitši pidu ja ja seda võiks vaadata, kuidas, kuidas on, kus aastate lõikes vaatad, siis näed, kuidas on Euroopa arenenud ja nii edasi ja nii edasi. Et ta on selles mõttes hea euroopaliku kultuuri näide ka. Aga, aga see on üks nendest busse näidetes, kus eurooplane saab tunda ennast ennast nagu noh, tõelise tõelise eurooplasena. Võib-olla üks asi väljend Iisrael minu meelest ei sobi sinna lihtsalt ei sobi. Et seda ma ei tunnista Euroopa riigiks, aga okei. Meil on teised põhjused, miks ta seal osaleb nende Kreekal. Portugali abipakettide puhul loomulikult tekitab küsimusi ka ka üks üks väga oluline asi ja sellele on viidanud viimase kahe päeva jooksul juba Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja loenda tänasest tänasest postimehest kommenteerinud Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand. Mõlemad mõlemad on viidanud sellele, et kui ei muutu midagi keegi, midagi nende riikide majandusest, siis on väga keeruline, et, et nad nad suudavad neid ka neid uusi võetud kohustusi täita võivad, suudavad suudavad oma laene teenindada või ka restruktureeritud laenu või abipakette teenindada ja Indrek Tarand ütleb näiteks, et kui ei lasta üldse investeeringut teha ega midagi struktuurselt muutes, siis pole võimalik Kreeka ise jalule tõuseb. Ja, ja Siim Kallas, kui päris õigesti mäletan, siis vist intervjuus Delfile ütles, ütles midagi sarnast, et, et nende riikide majandus on väga tõsine küsimus, et kui seal ei ole midagi nagu nagu väga tõsiselt muutunud, siis on äärmiselt äärmiselt keeruline uskuda, et selles kriisisituatsioonis suudavad, nagu nad nii palju kurssi muuta, et ühel hetkel muutuda oluliselt efektiivsemaks tootlikumaks ja seeläbi majanduskasvu pealt oleks võimalik riigil nii need abipakett hakata tagasi maksma, nii et nende võlgade tagasimaksmise küsimus on jätkuvalt väga tõsiselt üleval. Ja finantsanalüütikud ütlevad, et Kreekast tuleb haletseda. Aga see ongi see asi, näiteks millele Timo Soini on tähelepanu pööranud, et ühest küljest on selliste riikide juhid midagi lubanud Euroopa liidule neljal selles kohustused teisest küljest on lubanud ka midagi oma rahvale ja kummad lubadused nüüd üle kaaluvad, kas sa teenivad eelkõige oma rahast investeerinud Euroopa liitu? Kreeka poliitikud ilmselgelt ka tegelikult kardavad ikka inimesi, et et noh, Kreekas on ju, inimesed on ju tohutult aktiivsed ja vihased, kui neile miski jäi meelde, et mul on endalgi meeles, kuidas ykskord puhkuse ajal jalutasin seal ühes vaiksel linnatänaval. Aga kuulsin tohutut kisa, et kaks vana karjusid kõva häälega, ma mõtlesin, nad vaatavad telekast jalgpalli. Siis ma jalutasin mööda sellest majast, välisuks oli lahti ja ma nägin, et ei, nad istusid teleka ees ja vaatasid sealt mingit parlamendidebatti ja samal ajal kida siin nii kõvasti ja hasartselt, et et seal on kuidagi inimesed suhtuvad natuke teistmoodi. See küsimus on seal Liibüa põgenikeasi, et näed, kui me vaatame neid arvet, siis ametlikud andmed räägivad mingist 26-st 1000-st põgenikust, kes olevat Itaaliasse tulnud. Samal ajal räägivad kannatlikud andmed, Liibüast on lahkunud 650000 inimest, Okei, osa läheb neist naabermaadesse Egiptusesse ja Tuneesias näiteks. Ma ei tea, kuidas Alžeeriasse pääsemis elanud. Aga mulle tundub väga hästi klappi, et võimalik, et neid põgenikke on tulnud siiski Euroopasse rohkem. 26000 põgenikuna ei ole väga suur summa, näiteks eelmisel aastal tuli ainuüksi Saksamaale 39000 peaaegu 40000 Prantsusmaal sama palju. Et see 26000 on ikkagi ettekääne, et öelda nüüd, et hakkame midagi rakendama. Nad, kui palju neid liiboles ikka tahab siia, noh, näiteks põhja näiteks Taani Rootsi välja tulla. Aga ma tulen veel korra selle võlakriisi juurde tagasi, et et tegelikult on ju väga vähe arutletud selle üle, et, et mis siis ikkagi nüüd võiks Euroopas juhtuma hakata, sellepärast et raha, et Kreeka ei suuda sellest august välja tulla ja tõenäoliselt ka võib-olla see abipakett ei aita, sest ühe korra on Kreekat aidatud. See abipakett on ära tarbitud. Külli-Riin ütles, et 30 protsenti on suudetud suudetud seal kulusid kokku hoida, aga, aga, aga, aga see ei ole piisav, et siin on vaja tegelikult veelgi rohkem veelgi rohkem midagi ette võtta, et et samas ei saa ka nagu Kreeka riigi pankrotti lasta. Mis te arvate ühest sellisest võimalikust stsenaariumist, et see seda on nimetatud ka USA teeks, et Euroopa keskpank hakkab kokku ostma nende Euroopa liidu punaste laternate võlakirju? Samost trükitakse raha juurde. Viimase aasta jooksul on sellest päris palju räägitud, küll mitte väga kõva häälega. Siin on igasuguseid teistsuguseid päästetöid. Nagu kasutatud minu meelest igasugused fondid, mida nad kavandavad, poliitikud on loodud pigem pigem selle probleemi lambist saab varsti raha otsa. Ei saa paindlike laenu võtta. Ja on täiesti uuelt kuuerlen. Uus fond on ka tehtud varrel. Pigem tahetakse testid linna. No ma meenutan sulle Oskar Lutsu suve, kus, kus Toots läks Tõnissonist laenu küsima ja, ja lõpuks suure häda peale ta kirjutas alla käenduslepingule, aga aga küsimus on selles, et kui me oleme ühelt poolt juba teinud nagu rahalise sissemakse ehk siis andnud laenu, teiselt poolt peame hakkama nüüd veel tegelikult nii-öelda läbi selle fondi, mille osanik me oleme hakkama veel käendama veel uusi Kreeka ja Portugali laene, siis see tekitab küsimuse, et kas sellega ikkagi nõus ollakse? Ei tea. Ühe korra on juba käendatud, nüüd anti ka reaalselt raha ja nüüd peaks uuesti juskui, käendab. See on väga suuresti see Euroopa ühtsuse küsimas ja mina ei oska siin küll midagi selle peale öelda. Et need otsused ei tule väga kiiresti. Ma olen küll tähele pannud, on see, et et need otseseid, neid ei langetata niimoodi, et kogu eurotsoon teeb, et mäletate mõne veel mõned aastad tagasi. Eesti leidis, et ikkagi ei ole nagu täiesti täisväärtuslik riik, kes ei kuulu NATOsse, ei kuulu NATOsse, eks siis me ei kuulunud Euroopa liitu nimme kuulama, opoliita. Ühel hetkel me ütlesime, et oleme Euroopa Liidus, me olemegi on väga äge olla, aga tegelikult otsused tehakse eurotsoonis. Me ei kuulu veel eurotsooni sinna pääsema. Pääsesime eurotsooni ja nüüd me näeme ka sellist moodustist, mille nimi on eurotsooni suuremate riikide mingi koosolek. Vot sinna me enam ei saa, kuuludes ei kuulu veel viie rikkama riigi hulka ega ka viie suurema riigi hulka. Et igal juhul nagu mingi grupp liigub kogu aeg, mis teist ära. Aga see on natukene nagu huvitav, mõtlesin okei, räägime. Selle nädala äärmiselt olulisest uudisest IT vallas, see on otsapidi seotud ka Eestiga, sellepärast et internetis kõneteenuseid pakkuv vaip on emotsionaalselt väga tihedalt seotud Eestiga selle väljatöötajatest paljud on olnud eestlased ja selle selle internetikeskkonna kõige suurem arendusdivisjon on samuti Eestis ja, ja sellel nädalal tuli siis uudised üle kaheksa miljardi dollari eest on maailma suurim tarkvarafirma Microsoft ostnud Skype ja internetikeskkonnalti i päi ja, ja tahab sellest Skypeist teha siis üht väga-väga tõsist tõsist platvormi oma teenuste pakkumiseks ja, ja noh, siin tasub kindlasti märkida seda, et et ka Microsoftile. Mul endal on tegelikult sarnane platvorm olemas, aga oluliselt väiksema, mitte küll väiksema kliendibaasiga oluliselt lihtsam ja tõenäoliselt ka, aga mitte nii hästi välja arendatud MSN, Messenger. On üsna tõenäoline, et need, need kaks pannakse omavahel kokku, aga on hakatud arutlema selle üle, et, et mis nüüd Skypeist edasi saab ja kas see, kas see mõnus Skype, mida me siiamaani tundsime, selline suhteliselt reklaami Amy vaba operatiivne, mobiilne, mõnus keskkond, et kas ujutatakse nüüd kõikvõimalike bännerid reklaamidega üle, et see on tegelikult ka üks küsimus, mis on esile kerkinud ja loomulikult siis veel see küsimus, et mis ikkagi saab sellest eesti arendusdivisjonist ja kas see, kas see võiks nüüd nendele kõikidele Eestis töötavatele Skype'i arendajatele tulla kasuks või kahjuks? Ei ole Skype'i kasutaja, mul on, selles mõttes on mul sellest suhteliselt ükskõik. Kui ma mõtlen nüüd Eesti riigi peale, siis Skype pole andnud Eesti riigi majanduskasvu mingit erilist, nagu panustatud on ainult Eesti on suuresti ikkagi vaatame viimase aja uudiseid, siis ta on selline helkotikija, Ericssoni riik. Et eksport on kasvanud tänu nendele ettevõtetele. Aga mida Skype toonud meile, ta on toonud siia tal tulnud palju headeks hättaal kindlasti aidanud riigi mainet tõsta. Siia on tekkinud terve hulk kõrgepalgalisi inimesi kes aitavad tähendada muuseas ka nii kummaline kui mitte lennuliiklust Eestis, sest eks nad käivad, nad reisivad üsna tihti. Need inimesed vajavad häid elukohti, need inimesed vajavad head toitlustamist, eks nad sõidavad autodega ringi, et nad on selles mõttes musternäide, et selliseid ettevõtteid võiks kindlasti Eestis rohkem olla. Nüüd see kindlasti on see ost tõesti tekitanud risk, et kas, kas Macro Microsoftile saab, et see arenduskeskus jätkub siin või mitte? Me ei tea ju vastust, et kuidagi nagu irooniline lugeda lugeda neid uudiseid, sest mõned kuud tagasi teatas Nokia, et alustab koostööd Microsoftiga. Ja pärast seda siis tuli uudised. Mitu 1000 Nokia arendajat võivad jääda töötuks, neid enam ei vajata ja siis õikes Skype'i juht, et no hea küll see meie jaoks hea uudis, me võtame siis need Nokiast vabaks eraldi inimesed enda juurde tööle ja saatusele maniana ostasse sama Microsoft nii-öelda ära siis ka Skype'i. Ei tea. Minul on küll küsimus, et kas nad jätkavad siin või mitte aga Eesti jaoks üks välisfirma müüb teisele, et mis ta siis muud tehingu majanduslik sisu ei ole. Rahanduslik sisu ei ole nagu üldse eestikeelset. No see ei ole üldse Eestiga seotud ja tõenäoliselt Microsofti jaoks on, see on see ikkagi peenraha arvestades. Ei ole, ei ole. No ta ei ole, ta ei ole mingi väga märkimisväärne investeering, kaheksa pool miljardit dollarit on ikka väga suur raha. Väga suur, väga suur raha küll, aga mitte mitte mitte üle mõistuse suur Microsoft peoks. Vaatame, võib-olla kaetakse, võib-olla on isegi ülemus. No olgu peale, aga, aga no vaatame sama selle Skype'i Skype'i viimase aasta numbreid, need on täitsa muljetavaldavad, et selliseid ka sellisel juhul, kui, kui selline selline tulukus säilib, siis Skype'i puhul me võime rääkida. Microsoft saab oma investeeringu kaheksa aastaga tagasi. Noh, võib-olla me ei tea, mida täpselt see Microsoft Skype'iga tegema hakkab. Aga samas see küsimus, mida sa muidugi puudutasid, et, et et mis nüüd ikkagi sellest Eesti arendusdivisjonist edasi saab, see on äärmiselt huvitav, sellepärast et et on, on täiesti selge, et kui, kui tahetakse Skype'i edasi arendada ja ka siin Eestis edasi arendada, et siis oleks vaja võtta uusi inimesi tööle. Kohalikust ressursist, selleks tõenäoliselt ei piisa, sellepärast et ei ole piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes võiksid sellega teha, see tähendab seda, et tuleb need tuua piiri tagant siia ja siinkohal tekib ikkagi küsimus, et kas, kas Eesti on piisavalt huvitav riik selleks, et, et siia võiksid tulla siis need kõrgepalgalised IT-spetsialistid Skype'i arendama või mitte. Ja kas siin tuleb luua ka mingisugune mingisugune keskkond, et neil soodsam keskkond, et nad siia. Kõige tuleksid, eks siin tekib küsimus sellest sotsiaalmaksu lahes, näiteks et nende kui see kehtestatakse, et siis saaks tuua kõrgepalgalisi siia nagu kergemini lubades omakorda, eks, et ei tee. Inimestel on teatavasti haldusaeg-ajalt elada ka väga kummalises riikides, sugugi mitte Euroopa liidus. Kuskil seal Indias ja jumaldab Indoneesias, et. Ei tea. Microsoft on siukene suur organisatsioon. Me ei tea keegi ette, mida nad täpselt teha tahavad, ma arvan, see ost oli ikkagi paljudele jaoks üllatus. Ja teiselt poolt vaadates, et tiib ei tegi ju Skype'iga ikkagi väga head äri, et kui nad ostsid praktiliselt kolm korda odavamalt Skype'i ja said said selle eest päris head raha, vahepeal teenis Skype neile veel kasumit, siis siis noh, vaadates ikkagi neid arenguid IT-sektoris, siis jätkuvalt IT-sektoris võib teha väga kasumlikku ja head äri. Ja minu meelest on IT-sektoris üks teine selle nädala huvitav uudis, et vaatasin kahe lehe esikohale. Üks oli siis Postimees, neljapäeval on linnale Eesti Ekspress neljapäevane, seal oli üks ja sama firma reklaamis ennast. EMT olid natukene erinevad, ühel lihtsalt kirjutatud EMT peale, aga teisel oli MT alla kirjutatud Port of TeliaSonera ehk ehk tegemist on osaga tillija sonarast. Sellist asja polnud mina vähemalt varem märganud, et mulle tundub millegipärast, et siin hakkab asi minema samamoodi nagu nagu läks hansapangaga. Et kõigepealt oli meil lihtsalt Hansapank, siis ilmus Hansapanga alla väikselt kiri, et tegemist on osaga Swedbangas, siis visati Hansapank prügikasti. Viisakamalt öeldes pandi riiulile. Ja jäi järgi ainult Swedbank, et meil ei ole ka ühispanka. Meil ei ole enam micro linki, et mulle tundub, et ühel hetkel kaovad ära siin EMT ja Elion. Me jääme jälle ühest nii-öelda heast eesti kaubamärgist hargnevad Eesti kaubamärgist ilma. See on üks selline globaliseerumise näidet. Lõpuks me näeme, et EMT ja Elion autod lihtsalt TeliaSonera. Tegelikult, mis vahet seal on, see logo on juba teile Sonera logo. Sinnapoole ta läheb, eks tuleb veel ainult nime ära vahetada. Nii ta läheb, paraku jah. Aga emotsionaalselt andis eestlasele siiski jälle mingi kaotus. Tarjugi vanasõna ütleb isegi, et mahalaskmisel noh, et esimesed kuulid on valusad, pärast harjub ära, see on selline hea must huumor. Mõneti on see äärmiselt kurb areng, aga, ja tõenäoliselt seda vaadates kamis Swedpangaga juhtus, siis on seda väga keeruline peatada ja mäletame seda vastuseis ju tegelikult Hansapanga nime kaotamisele. Me arutasime ka siinsamas rahvateenrite saates selle üle väga pikalt ja põhjalikult ja ja, ja tõenäoliselt mingisugune mainekadu tõenäoliselt aset leidis. Toonase Hansapanga, nüüdse Swedbanga jaoks aga, aga, aga tõenäoliselt see nii-öelda üle üle mere ühtse kontserni mängimine ja see kaalub nende nende suurte tegijate jaoks ikkagi ikkagi selle väikese, võib olla kohaliku mainega üles. EMT ja Elion ei ole tegelikult mingit ametlikku teadet teinud, aga ma lihtsalt oletasin siin praegu, arvestades varasemaid selliseid sündmusi, et nad, see tundub, et on tõenäoline asjade käik. Kui kaua see aega võtab, see on muidugi omaette küsimus, et see võib juhtuda aasta 23-ga. Tasapisi harjutatakse meid teiste nimedega. Sa mainisid siin Eesti majanduskasvu ka, et esimeses kvartalis kaheksa protsenti, et ja, ja kui me siin meenutame, mida viimaste aastate jooksul on räägitud kaheksaprotsendilisest majanduskasvust, siis kahe juba kaheksa protsendi kohta on, on peaaegu öeldud, et, et kui on selline kasv, et siis on peaaegu buum, et, et mida me täna võime öelda. Näibki justkui nagu oleks kuumaga akas kummaline situatsioon, kus ma arvan, et see et teine Ast selles buumiajast Neile ei tasu oodata, et nüüd järgmine kvartal ollakse, kas üheksakümneprotsendine pigem sina oodatuna natukene tagasi mitte langust, vabandust, lihtsalt selle kasvu aeglustumist pigem nagu väiksemaks aastal kokkuvõttes. Heal juhul ta jõuab viie protsendini, pigem kuskil seal 4,5 ega, ega see, kas 0,5 protsenti sinna ja tänna, see ei olegi tegelikult väga-väga oluline. Ja nagu vaadata töötusse arves, need püsivad ikka veel küllaltki kõrged, et ilmselt see võtab üksjagu aega, enne kui see kasv hakkab ka tööturule. Eestis on väga imelik olukord, kus ühes ühekorraga esineb tööjõupuudus kui ka tööpuudus. Kvalifitseeritud inimesi on ikkagi väga vähe, meie ise rääkis ja siin mõned minutid tagasi, et nad Eestis ei ole lihtsalt selliseid inimesi, kes suudaksid Skype lahendada. Meil ei ole neid võtta lihtsalt kuskilt, nii niisuguse tippspetsialiste, järelikult me peame sisse tooma. See on meil, eks, kümneid tuhandeid, töötatakse pikaajaliselt töötud. Või siis üritama ikkagi inimesi ümber õpetada ja koolitada nii palju kui võimalik, et siin paraku inimesed kurdavad ikkagi endiselt selle üle, et töötud, et ei ole lihtne neid koolitusi, ämber leida. No jällegi, isegi kui sa õpid, siis küsimus on, mida seal õpetatakse, et mida sul nende uute teadmistega peale nakatate Seal on need koolitused ja reaalne, ega see tööjõuvajadus ei lange sageli kokku. Säästundohannaga. Et noh, et kui on olukord ikkagi, kus ta on ühestki last, palju töötuid ja teisest küljest ei suudeta on, on vabu töökohti, siis ikkagi ma ei tea, ma arvan küll, et tööpoliitika kujundajad peaksid siit omad järeldused tegema ja ikkagi vaatama väga kapitaalselt seda ület. Et kuidas, mis ümberõpet ja koolitusi pakutakse. Seal on muret avaldanud, on see nüüd viimane teada, et meil on 99000 töötut ja nendest 56000 ehk üle poolte on pikaajalised. 27000 on juba üle kahe aastal töötanud, eks see tähendab seda, et inimestel hakkab varsti tekkima harjumus, et nad käigi tööl. Et see on probleem, kui sa oled nagu lühikest aega maailma tööta, seal pole midagi hullu, sul on see arm sul sees sotsid uue koha ja lähed edasi. Aga kui sa Venelased kodus, siis sa võidki äärsena järele. Siia juurde tahaks muidugi lisada seda, et sellest kaheksaprotsendilisest majanduskasvust ei maksa väga pöördesse minna, sellepärast et ühelt poolt on see seotud üsna suuresti, nagu, nagu sa, Sulev mainisid ühe suure ettevõttega Elcotegeeriksoniga ja ja teiselt poolt on, on need, need nii-öelda Eesti teised ettevõtted tõepoolest on oma mahtu ja välismaal kasvatanud, aga, aga need pole lihtsalt piisavalt suured mahud, et selle põhjal nüüd öelda, et me oleme nüüd väga palju oma eksporti kasvatanud ja selle pealt tuleks, tuleb ka nagu väga suur majanduskasv, et et Ühel hetkel tuleb see see Ericssoni Grete ja siis me näeme ka seda, kuidas majanduskasv väga selgelt aeglustub, et ikkagi tõenäoliselt sellised olulised struktuursed muutused majanduses peavad jätkuma selleks, et selleks, et majandus saaks tõusudele pöörduda selliselt, et ka töötute arv Oluliselt väheneks, jah, ühel hetkel me jälle näeme, et Eesti energia teeb parema tulemuse ja sellepärast et elektri eksport natukene kahanes. Kevaditi on see täitsa normaalne, sellepärast et Eesti peab konkureerima Daugava jõega. See lihtsalt Tal on nii või keegi lihtsalt ei tarbi enam, ühel hetkel pole ju vajadust kevadel ja suvel elektrit tarbida, milleks? Jah, aga. Või on muuseas suurvesi laupäeval siis on, siis teeb turul ilma odav Läti elekter, hüdroenergia lihtsalt on väga odav, aga nagu seal on vähem vett. Ja nii on jällegi eestlastel paremini. Nii paneme siinkohal punkti, kas täna õhtul Eurovisiooni lauluvõistlust vaadata ja ei ole plaanis. Mis juhtub siis, kui Eesti võidab? Võib-olla ma avan šampuse. Selge, Eesti riigile läheb see igal juhul tõenäoliselt jälle päris palju maksma, aga, aga sellest räägime juba siis, kui kui sündmused on aset leidnud. Täname kuulamast ja tänased rahva teenrid olid. Sulev Vedler, Külli-Riin Tigasson ja Lauri Hussar.