Tere hommikust, esimene tõeliselt ilus kevadine nädal on selja taga, inimesed on nautinud pikki valgeid õhtuid, loodetavasti ka seda kõige armsamat puhkemise aega, mis Eestimaal praegu on. Ja jutusaates puhuvad ka värsked tuuled. Mina olen Margit Kilumets ja minu külaliseks täna ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja Justin Petrone. Tere hommikust. Tere hommikust. Ma tahaksin öelda Sulle, Justin, sest just on nii tore eestikeelne sõna, kui palju eestlased eksivad sinu nime hääldamisega? Näed kõike rohkem ütlevad Justin Petrone. Mõned tulevad, mõned kuulsad lauljad, näiteks Justin Timberlake, vaid Justin Bieber, kes tahavad katsetada Chastenid niimoodi, aga, aga noh, koiki rohkem välditavad Justin. Sa oled rahvuselt ameeriklane aga Petrone ei ole ka nagu päris Ameerika nimi. Ei ole nagu päriselt Ameerika nimed ei ole olemas, ütleme niimoodi, et kui inimesed mõtlevad ameeriklastest Sestanud põhimõtteliselt mõtlevad mingi inimestest, kellel on inglise juured või Iiri Šotimaa Põhja-Euroopa juured. Aga ma võib-olla mitte enam sellepärast et meil on see president, kel on väga huvitav teistsugune nimi. Aga vähem kui mõtlev, mõtleme nagu eelmised presidendid, tõstet. Kes oli Bush, Clinton, Bush, reegel. Forniks, Johansson, noh, koik on, nad on nagu maailma meeles, ameeriklased, aga jah, mul on itaalia juured, mõlemad vanaisad oli, olid itaallased ja nad on kinkinud mulle see nimi. Petrone, see tähendab nagu Peetri poeg Lõuna-Itaalia murres midagi. Kui kaua sa Ameerikast nüüd ära oled olnud? Eestimaal elanud? Neli aastat on raske mööda, sellepärast et kui ma olin ülikoolis, siis ma õppisin Taanis ja see oli Poolast, Taanist, siis ma tulin tagasi Ameerikasse. Siis ma olin ära jälle Soomes väliskorrespondendid programmis üks kuu ja siis tagasi Ameerikasse, siis ma olin Euroopas mõneks ajaks Bell ja siis tagasi Ameerikasse, siis kolisin Eestisse, olime siin üks aasta ja siis olime Ameerikas kolme aasta. On ma ei tea, aga, aga seekord ütleme neli aastat koos. Kas see, et sa ei taha jääda elu lõpuni Ameerikasse elama, kas see oli sul selge juba ülikooli ajal? Ma ei tea, kas see küsimus oli Ameerikast aga tahtsin midagi muud. Lihtsalt ei saanud ette kujutada, et, et mul oleks sama elustiil nagu minu vanemad. Ja ei olnud niimoodi, et ma mõtlesin, et neil oli halb elust ja ainult see, et, et ei sobi mulle, aga või on, on liiga raske mulle teha, et, et kõik need asjad, mis olid lihtsamad, nendele oli raskem. Mulle ma ei tea, miks, aga kui vaadatakse minu elulugu, siis naer. Assadi juhtunud on juhtunud niimoodi, et ma kauniksingi Ameerikast ära, aga ei olnud nagu minu suur plaan, ainult et oli lihtsam mulle. Ma ei tea, kuidas paremini vastada. No ma põhimõtteliselt saan aru, mida sa öelda tahad, aga kas tõi endaga kaasa ka sellise konflikti kodus et sa ära tulid või et see sinu vanemate elustiil ei olnud selline, mida sina oleksid tahtnud elama hakata? No kus neil ei ole, noh asjad on muutunud seal, kus nad elavad, ütleme niimoodi, et see on nagu New Yorki äärelinnas ja kui nemad oli noorem, on, siis oli, mitte oodab või noh, mugav koht elamiseks, aga nüüd on väga noh, need majad on väga kallid majad. Ja see see elust ja maksab nii palju siis kui see tahad seal elada. See on su nagu elu põhiline eesmärk raha saada, et ma saaksin sinna elada. Ja kui sul ei ole see väga suur soov siis, siis lihtsalt ei saa hakkama seal, et minu, mul oli teised eesmärgid elus. Ma olen nagu rohkem nagu kunstnik ja siis ei sobinud, aga, aga mine ei ole ainus inimene meie linnast või ma ei tea ühiskonnast kõik mu sõbrannad sealt ära kolinud, kellega ma kasvasin üles, mõnel on siin ja seal mõnede elavadki nagu Jaapanis Euroopas, Californias igal pool. Siis kui ma lähen koju, ei ole ainsad inimesed, kes on seal, on minu vanemad, nüüd see on imelik tunne, et, et kõik need teised on ära kolinud, sellepärast et see on nagu nii kallis koht. Noored ei saa hakkama seal vanemad inimesed ostsid, majad oli odavamad, neelan veel need samad majad, aga nad maksavad rohkem, nüüd siis ei ole nagu võrdväärne. Noh, see on, lihtsalt juhtusin suured probleemid, et nad nad, mitte minu vanemad aga vinguvad, et, et miks meil ei ole enam noored. Meie ühiskonnas siin selles linnas nüüd koik noored on noored on ära kolinud. Kas on mingeid asju, Justin, mille järele sa väga igatsed, kui sa ameerika peale mõtled? Ja noh, ma ei tea, kust alustada, et ma väga igatsen midagi, aga mõnikord ma näen midagi. Ma hakkan igatsema Anttiltid näiteks nägin pilte Vermontis ükskord, ma ei tea, mitu kuud tagasi mõtlesin, ma tahaks sinna minna, aga see on nii kaugel siit ja kuidas ei ole võimalik. Elutempo on teistmoodi, huumor on teistmoodi. No selle tempo järele see ometi ei igatse, ma loodan, see on veel kolm korda kiirem, kui meil. Mina võtan vahepeal lonksu kohvi. Mõtleb, mis on need asjad Ameerikas, mille järele ta igatseb. Ja nüüd ma olen saanud tuttavaks eesti huumoriga jõule raske, aga alguses vist oli, et, et eestlased oli nagu tõsisemad inimesed või nende humorandist. Ristmoodi noh, Eestis on väga siis naljata, kui tark sa oled, kui sa laenud mingi, kui inimene loeks mingi Seco rikile viite. Ja siis eestlane olen kirjutanud, et aa ja ma räägin mingi kuus keelt vabalt ja aga ameeriklane Kui nüüd seal koolis ja see on nii nagu tähtis Senior roobaasi ja see on meie nagu kompleks aa, need eurooplased mõtlevad nii targad ja ameeriklased on nii rumalad. Aga mõnikord on hea, ole rumal. See ameerika humoora, nii nagu rumal ja füüsiline ja ja seda ma igatsen, et et miks me peame, Teisutame, et oleme nii targad. Noh, niimoodi. Aga kui selle keele juurde nüüd korraks tulla, siis sa oled pikemat aega nüüd, kui arvestada, siis neli aastat Eestis olnud, sul on eestlannast naine, sul on kaks väikest toredat, et tütart. Kas see, et sa räägid eesti keelt, kas see oli algusest peale selge, et nii see saab olema, et sa õpid selle keele ära ja tahtsid? Ja ma otsustasin alguses, et ma peaks seda õppima. Sest et, et ma ei tea, see häirib mind, kui ma näen, et, et mingi, et see on nagu Eesti naine, kes on abi elanud mingi välismaa mehega ja siis siis see mees on nagu ei viitsi õppida. See on, aga ma ei saa aru. Mu kõrvad on alati avatud, ütleme niimoodi, et kui ma kuulen midagi, siis siis kuskil minu ajust midagi salvestab seda. Kogu aeg, kui ma käin välismaal, siis ma õpin, ma olin Poola lennujaamas, siis ma õppisin natukene poola keelt ja siis on uskumatu et inimene saaks näiteks siin elada ja ja mitte eesti keelt õppida. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik, et see nii kasulik mulle, ma ei noh, mõned inimesed arvavad, et nemad saavad rääkida inglise keeles, siin Eestis, aga ma ei saa aru, milles, noh, see on nii kohmakas, see on kergem mulle eesti keelt rääkida. See seda ma tegelikult tahtsingi teada, et, et kas sa olid häälestatud nii, et kui sa tuled elama Eestisse koos eestlannast abikaasaga, siis see on normaalne, et sa õpid ära eesti keele, isegi kui see on väga raske. Sellepärast ei ole turist, et, et neid turistid, arusaadav, et niimoodi on jäänud sind kaks nädalat ja siis nad lähevad ära. Muidugi need kaks mingi nagu rahvusvaheline keeta kriise, elad kuskil seal vaikses linnas. Ei ole täpselt niimoodi ei ole enam turist. Noh ja minu abikaasa perekond, nemad ei oska, ma ei tea, kas nad oskavad või ei oska, aga nii palju ei rääkinud minuga eesti keeles alguselt ja ma pidin õppima, ma sain väga hästi aru, et see on väga ebamugav, kui ma ei õpi. Kas sa räägid lastega eesti keeles? Et see on ja tema räägib eesti keeles ja isa räägib Ja see on see reegel üks üks lapsevanem, üks keel siis nad saavad rääkida mõlema vabalt ja ma, ma ise ei oska eesti keelt nii hästi, et ma saaksin oma lastega eesti keeles rääkida kogu aeg. Sa ütlesid ennem, et sa oled õppinud Taanis ja siis Soomes ja sattusid nüüd siia Eestisse. Kas, kas EP on see põhjus, et säärad Eestis? Ja ma tulin Eestisse, sellepärast kohtasin näpuga. Jah, see on, miks, kuidas ma võin sõidetud selle maaga? Kas räägid äkki, kuidas see kohtumine toimus? Ma tean, et sa oled sellest kirjutanud väga toredasti. Me oleme sama programmis tegelikult enne kui ma olin veel seal New Yorkis. See Soome välisministeerium saatis meile kirja, kus olid koiki nimed, neid teised korrespondendid, kes oli meie programmis, ja ma mäletan, et ma vaatasin läbi et üks oli Epp ja ma mõtlesin, et kas on mees või naine ja missugune nimi see on, see on nii imelik nimi. Ja mul oli no ma oluline löönud Euroopas, aga mul oli erinevad stereotüübid idaeurooplastest mitte Eestis, sellepärast et Eesti pole Eestil, pole väga tugev stereotüüp. Ma mõtlen ka, et, et nad nagu venelased või nõukogude liitlased, ütleme tsitaatidega, aga, aga näiteks kui ma nägin, et mingi bulgaarlased tulevad, siis mõtlesin, et neil on näiteks rahvariided. Kõikidel oli erinevad rahvariided Fromeenlastel isse, oleme seal ja kõikidel oli T-särgid, teksad ja Jah ja ei olnudki mees ei olnud. Aga, aga ma sain vägeva varem aru, et, et olemas see võetud. Ma ei tea, kuidas öeldakse. Et, et noh, kui sul rohke ja seal on erinevad inimesed, aga tema oli nagu lähedam kui teised, ütleme niimoodi. Mõnikord arvan, et, et me, me teeme mõned asjad nagu see on raske seletada alateadlikult just A Le teadlikult, aga no ei teadnud, ei saanud nakkus seletada sel ajal, mis juhtus, aga kuskil ajus midagi käis ringi ja noh. Aga siis kohtusime, see oli ja siis ma tulin Eestisse programmil Buzz üks paev ja siis siis ma läksin ära. Aga ma mäletan, kui ma saabusin tagasi New Yorkis ja et see oli nagu väga imelik kogemus, need teised inimesed. Nemad ei tahtnud kuulda minu jutud Soomest, nänn vaatasid pilte ja mõtlesin, et ja seal ilusti tüdruk või, ja seal nagu ilusad metsad Fist pehme, sinna minema. Puhkus seal aga tundsin, et ma olen muutunud. Ja jälle see tunne, et see nagu elustiil ei sobi mulle. Siis ma, ma helistasin talle tagasi ja siis saime kokku jälle Londonis, ma ei tea, poolteist kuud hiljem Ja siis nii oligi siis jäitegi. Ja ja oli kergem jääde kokku või minna lahku ja muidugi. Sa oled kirjutanud sellest temaga kohtumisest ja Eestisse tulemisest nüüdseks juba kaks raamatut minu Eesti kaks osa. Ja eestlaste jaoks on need raamatut osutunud üllatavalt populaarseks. Vaim on ka põhjust, sest nad on lihtsalt väga südamlikud, soojad ja ausad nii meie eestlase suhtes kui ka sinu enda ja sinu pere suhtes. Ütle, kas nii isiklikest asjadest ausalt kirjutamine, kas, kas see on vahel valus? Võib-olla oli alguses, aga enam ei ole. Et ma olen kohanenud selle elule tegelikult, et Epp kirjutas Ameerika üks ja Merike kaks ja seal oli isiklikud detailid ja tingimused. Ja sel ajal mõtlesin, et mida me siis teeme, me hakkame kõik raku, mõned viilukesed meie sisseelust. Aga siis ma mõtlesin natukene veel, mõistsin, et tegelikult midagi ei ole muutunud õndsa mehe elus. Ja võib-olla mõni lugeja kuskil loeb meie nagu perekonna suhest aga ei tähendanud mitte midagi. Lihtsalt mu mu põhiline elu ei ole muutunud ja siis noh, mul on seesama kogemus Eesti üks neil neil uued raamatutega, et mitte midagi tegelikult ei ole muutunud minu elus, siis see ei tähenda midagi, et kas ma jagan oma isikliku elus teistega tegelikult palju inimesed jagavad Facebookis kogu aeg, nad kirjutavad sisse elust. Kuuskil blogides ainult erinevused, rohkem inimesed loevad. Me, Meie eest. Aga, aga neid asju on igal pool. Mida need raamatud on endaga kaasa toonud, et sinu jaoks Eestis tuleb sellise hästi müüva raamatuga kaasa populaarsus, et tahad sa või sa ei taha, aga inimesed hakkavad sinu vastu huvi tundma ja kui sa veel eesti keelt oskasid, nad kutsuvad sind saadetesse nagu mina ja tahavad sinuga kohtuda on see pigem tore või pigem väsitav. See on minu elu lihtsalt kuidas see on? Mõnikord on ikka väsitav, et, et aga muidugi on tore. Ma arvan, et mõned inimesed on kadedad ka. Et miks, miks sul on see nii populaarne raamat või? Aga ei ole minu plaan niimoodi teha, kõik on lihtsalt nagu ma olen rääkinud sellest teises otsas mida sa tahad? Et mina olen selle poolt, et, et elu on nagu saatus. Et meil ei ole tegelikult need suured valikud mitte teha oma eludega. Ja selles mõttes on, on mul on seesama vastused, et see on lihtsalt minu saatus. Et ma olen siin ja ma räägin teiega siin raadios ja ma teen neid asjad. Aga noh, mulle meeldib rääkida inimestega lugejatega me oleme olnud palju Hässitlasi ja see väga sobib mulle sellepärast, et minu töö on, on ma olen ajakirjanik ja ma istun terve päeva arvuti ees, kirjetenaar, teklindin, telefoniintervjuud siis muidugi on huvitavam ole kuskil esitluses. C naljad, nali Eestist ja rääkida inimestega. Suhelda silmast ilma? Ja, ja see on midagi muud, mulle. See väge sobib mulle, ma olen nagu siukene. Maia rahvamees Pipuperson, et mulle meeldib, kui ma, kui ma kohtun võõra inimestega, mulle meeldib, kui seal on mingi rahvarohkeim, ma pean nendega rääkima, väga sobib mulle, ma olen märkinud mõni teistele, see ei sobi üldse, nemad kardavad, aga ma ei karda. Iga kord, kui ma kohtun inimeste käest, siis ma lähen ringi ja ma ütlen tere kõikidele na aitäh, et tulite siia ja niimoodi show, show business. Mulle väga meeldib seda, aga ma ei saa, ma ei saa. Noh, nüüd ma, ma mõtlen näiteks tõelist staaridest kui näiteks neid rokkbändid näiteks Rolling Stones, et mul on nii nagu, et minu elu ei ole nii keeruline, kui nende elud on olnud, et okei, jah, ma käisin seal televiisori programmis, üks õhtu oli siis järgmine päev oli seal. Mul oli kontsert, esitlased, aga nemad sõidavad ringi kogu aeg, hiige paev, teine linn i õhtu, Uuskantsed muid, noh siis ma saan aru, miks nad uinaku narkomaanid 70 hullumaja nende elu oli kreisi ja noh, see on arusaadav siis selles mõttes, et ma olen väga mugav koht elus praegu, et mitte nii huvitav ja mitte nii igav, ütleme niimoodi. Ma nüüd intrigeerin natuke, aga kui sa oleksid jäänud Ameerikasse, kus inimene on ju nagu üks tolmukübe miljonite seas siis oleks see show business i pool ja see tuntuks saamine, see oleks olnud peaaegu võimatu, kui sa ei oleks olnud väga lakki õnnelik. Ja on ju nii, on, ja need kõik saavad kokku seal noh, suurtes linnades, Los Angeles, San Francisco, New Yorkis kõik, noh, see on nagu suur kankurs, vaata mind, vaata mind, mina olen ka mina, olen ka kirjanik ja aga peen ütlema see olnud minu plaan, kui ma kohtusin Epuga, me rääkinud need esimesed noh, oleks tore, kui kooliks Eestis teeme mingi kirjastust, siis kirjutame oma elu elulood ja, aga mis seal olnud, ei ole veel juhtunud, aga ma tean, et midagi huvitavat juhtub ja siis me kirjutame. Ei ole niimoodi, lihtsalt juhtus niimoodi ja nii see on nagu. Aapo Ilves on laulnud. Nii, see on. Minu külaliseks tänases jutusaates ajakirjanik, kirjanik ja kirjastaja Justin Petrone ja me jõudsime nii toredasti jälle ringiga tagasi sinu Epu juurde, kes kes on sinu partner elus ja töös ja kes ei ole kindlasti ju väga lihtne inimene. Ta on pehmelt öeldes kohati päris pöörane. Ja äsja just veetis ta päris pikka aega Indias ja sina pidid kahe väikese tüdrukuga siin Eestis hakkama saama. Kuidas sa tuled toime sellise sellise koduse eluga, kui sa ise pead 24, seitse olema isa ja ema eest. No eks see küsimus täpselt, et kui, kui ma pidin hakkama saad ja mul ei ole väga meeldiv ole üksi lastega kodus seal nii tore sellepärast et, et iija need tööpäevad on, on samamoodi, ärritavad lapsi üles, pane riided selga, siis üks läheb last, Paide, teine kooli, siis lase vanem tuleb tagasi, kuidas normaalne siis ei räägi sisse, lähed näiteks lasteaialast noorema lapse pärast? Kuidas lasteaia oli hea ja siis ei räägi. Noh, et tegelikult perekonnad suhtlevad palju selles mõttes, aga, aga kui ma olin üksi lastega, siis, siis ma tunnen, et, et, et meil on midagi nagu eriline ja Rõõm nendele kokkida ja süüa teha ja et ma pean ise mõtlema, et mida me nüüd teeme nädalavahetusel. Siis mulle väga meeldib. Mis toidud sul hästi välja tulevad, mida lapsed? Me nime, itaalia toitu, iga õhtu nemad sellest toidust kõrini, et et no mis sa teed õhtusöögiks. Pasta ja ma ei, see on lihtsalt, mida ma teen, kui ma olin kodus. Teisend. Ei keevitanud vets pasta midagi muud kaste ja siis sööme ja neil on minu lapsepõlvemaitsed, kui mina olin minu esimene söök, kui noh, muidugi oli tissipiim, ütleme niimoodi, aga, aga Pärvest OLI Linguini valge kastas. Seal nad tõesti tõeline sündinud lugu. Nad sõitsid seal noh ja andsin natukene mulle ja mul väga maitsev söök oli, aga, aga ma ma kinkinud seda järjest oma lastele. Aga abikaasa mõttes, noh, see on nii. No see on tema hea partner mulle, sest et, et minna. Et ma tahaks, et mulle. Mulle meeldib, et tema on nii keeruline, ütleme niimoodi. Kas te reisite koos ka ja, ja, aga ma, ma mõtlesin, et et minna mingi nagu väga lihtne partner üldse ei sobi mulle. Mina tahaks, et, et ta on väga huvitav ja keeruline inimene, mul on niisugune meel, et taha üldse noh, rohkem õppida ja rohkem kuulda ja ma mõtlesin alguses ka, kui ma sain temaga kohv. Ja kui me jääme koos, sest meie elu on ei ole igav lõpuni, et see on alati huvitav ja siis siis ta on hea partner mulle. Jah, sest inimesed peavad mõtlema ka sellele hetkele. Kui lapsed ühel hetkel on suured ja lähevad kodust ära kas siis peab sul olema sinu naisega huvitav, eks ole, ju ei saa siis jääda seina põrnitsema lihtsalt et millestki ei ole rääkida, lapsed on läinud ja mis me nüüd oma eluga peale hakkame, eks ju? Ja, aga ma ei usu, et millal seda ei juhtu. Siis meil on nagu suured plaanid, suured plaanid, mis plaanid teil on? Ma ei tea veel, aga ma tean, et et nad tulevad. Et tema on niisugune niinimetatud ütleks, et kuule, ma just, kas ainult tihede, ta on odavamad piletid Smadja Brasiiliasse, kas läheb siis? Okei, lähme, noh, ma olen natukene, mitte nii nagu entusiast stiline kui tema, aga ma olen hea nagu reisipartner, selles mõttes, et okei, lähme paneme kotid selga. Ja järgmine koht, kuhu te lähete, on Moskva. Sest sealt tuleb ka järjekordne raamat minu sarjast. Ma saan aru. See Venemaa pool, mis Eesti juurde kuulub, see on meile kuidagi omane ja neile, kes Ameerikast tulevad, neile väga võõras. Aga uudishimu ikkagi ajab su sinna ja jäta minemata. Jah. Mine ei ole erinevad ja ameeriklased on olemas. Et, et mul on sõprant, kel on väga suur vene huvi. Aga mul ei ole seesama huvi, et see intrigeerib nemad. Aga mulle ma lihtsalt tahan sinna minna, et ma olen kuulnud nii palju sellest maast Venemaast, et, et ma tahaks näha oma silmadega, kuidas see tegelikult on seal. Mina olen niisugune inimene, et neid nagu tavaliselt kultuuri ja asjad ei ole huvitavad mulle näiteks, kui ma lähen Venemaale ei ole nagu aa, lähme muuseumisse ja siis peal ei. Ja siis ma ei tea, mingi mäest prominent mälestusmärk Ma tahaks lihtsalt kuskil kaubamajas ja vaadata ringi, kuidas inimesed suhtlevad ja missugused. Tunde seal olla, ma tahaks rohkem kogemusi mitte öelda nendele, et et ma olen ainultlaineni keha. Aga jah, mul on, Venemaa on nagu väga huvitav maa, hiigelsuur, aga kas kuuleb Aasiasse, kas kuuleb Euroopasse kuskil vahel ja ei saa? No ma olen lugenud, et näiteks Moskva on Euroopa kõige suurem linn. Aga ma ei mõtle, et Moskva on euroopas sa nagu kuskil vahel Aasia ja roopa, ah jälle. Siis ma tahaks näha oma silmadega see huvitav koht, kus Euroopa ja Aasia kohtuvad näiteks võib-olla see nagu Istanbul selles mõttes natukene. Kas sa reisides kirjutad oma tähelepanekuid, seda, mida sa tunned, kas sa kirjutad üles, kas sa pead päevikut, et võib-olla kunagi sünnib sellest mõni raamat? Jah, ja ma olen alati mõnikord ei olnud, aga see on kahju, et, et ma arvan, hiige kirjanik peaks kirjutama oma Paive elust oma paebati ja siis tõesti aitab. Kui sa kirjutad raamatu hiljem, et mitte ma teen sel ajal. Ja õnneks mul oli paevikud aastalt 2003, kui ma elasin siin esimene kord ja siis ma sain kirjutada minu, Eesti üks ja kaks niimoodi seal, et mulle oli midagi. Ma arvan, et see naljakas pist lugejat mõttele, et, et kui nad loevad neid raamatud mis toimuvad kaheksa aastat tagasi a- ja nüüd Te olete annab või kus ma olin sel õhtul, kui hääletasime ja Euroopa Liiduga ühineda Kuzaunime mittemaati, ma ei mäleta, või eurovisioon, au ja see laul, ma unustasin. Aga need on kõik minu kaevikutes. Ka mulle on ületus, jää nüüd ma mäletan aga ainult kaheksa aastat tagasi. Ja ma, ma kirjutan edasi. Päevikuid, kas sa plaanid juba mõttes mõnda uut raamatut ka? Aa, mul on erinevad mõtted. Aga tegelikult noh, see Eesti üks oli, ma ei ütle lihtsam kirjutada, aga ainult võttis kuus kuud hakkasin kirjutama veebruaris 2009 ja siis lõpp, lõpetasin juulis. Aga tegelikult ei kirjutanud palju, näiteks aprillis mahesed. Et see oligi kiirraamat ja siis ma hakkasin kirjutama teist osa detsembri 2009 ja siis lõpetasin detsembris 2010, üks aasta. Ja see oli väga suurt, sest, et, et esimese raamatuga, aga küsimus oli, et kas ma saan lihtsalt raamatu kirjutada, ma ei teadnud, see oli mu esimene raamat ja siis sisse. Ja kui ma sain aru, et ma saan raamatut kirjutada, siis ma mõtlesin, et ahhaa, aga missugune raamat ma kirjutaks? See oli sul võimalus, aga see pigistas, et mul oli väga suur aia aju värsimas olin ütleme, aju pehme veenemine. Et kõik nagu mu mu veri oli seal raamatus, kuid mu elujõud oli raamatusse, siis see aasta ma ei kirjutanud midagi, nii sügav, kui mingi minu Eesti ei kirjuta, sest see on liiga, noh, ma mõtlen oma aega, siis kirjutame mingi lasteraamatut, praegu naeran lihtsam. Ja proovime kirjutama meie noorema tütrest, sest et epan, kirjutas vanemast tütrest Marta Marta varbad. Ja nüüd kirjutame, anna hambad. Ja siis noh, võtab natukene aega ja pean mõtlema. Ei ole nii raske kui mingi minu, minu raamatu ja mul on teised mõtted ka kindlasti ilukirjanduslikud võtted. Eestylekult mõtted. Kas tuleb see Aedžestin, millal sa hakkad kirjutama eesti keeles? Tegelikult ma olen kirjutanud mõned Colomneid Anne ja Stiil ajakirjas ja ma olen mõtlenud, et oleks tore, kui ma kirjutasin kolonit eesti keeles, aga ei ole veel jõudnud alati mulle nagu kiired päevad ja nemad tahavad seda ja ma lihtsalt kirjutan inglise keeles ja Raivo tõlgib ära ja me saadame nende juurde. Aga ma tahaks väga ja ma ei tea, mis, noh küsimus on, kas on hea lugeda. Su keel on lihtsalt juba nii mahlakas, sa kasutad nii toredaid sõnu, mida eestlased harva kasutavad. Et võib-olla mõni asi läheb tõlkes kaduma, võib-olla see oleks juba toredam, kui sa eesti keeles. No ma olen vastanud küsimustele eesti keeles, mitte ainult näiteks raadios või televiisoris agendat, kuid aie kirjanikud saadavad mulle küsimused emaili, siis ma vastan eesti keeles. Siis on ka nii nunnu vaadata, noh, mis, mis vead on sees, et grammatikavead ja. Aga ma tahaks tegelikult meil oli kantsertreidel Prima Vista festivalis ja ma mõistsin, et oleks hea, kui mul on oma eesti keelelood. Ja siis ma hakkasin kirjutama juba mõned eesti laulud, eesti keele laulud. Aga ma arvan, et nad on nii rumalad kui inimesse ainult ainult huvitav asi, keda see mees on välismaalane ja siis ta kirjutas seda eesti keeles ei ole nagu nad ei ole väga head või ma ei tea, võib-olla naljakat, aga, aga mitte nagu mõni tunnis. Vaata kui sobivalt sa jõudsid nüüd oma muusika juurde, sellepärast et. Me oleme tänasesse saatesse mänginud tegelikult ainult ühe loo sinu valikul, see oli kaugel kaugel saate alguses ja, ja tuli kusagilt New Yorgist, Porto Rico laste kvartalist, aga saadet lõpetama jääb üks lugu, mille sa ise oled kirjutanud, sisse mänginud, laulnud ja, ja kõik peale trummide. Selles loos on sinu enda tehtud. Millal sa muusikat kirjutad? Kogu selle rähmeldamise juures, mis sinu päevi täidab? No muusika võtab aega ja sellepärast kirjutasin, oli hästi palju lugu. Hiljuti aga. Aga noh, need mõtted tulevad mulle või lihtsalt naljakad ideed oleks tore, kui laulan selle selle assast niimoodi või Aasia on hea lause, oleks hea, sobiks ühe no laulu jaoks või, või muusika, et mulle meeldib see muusika, tahaks teha midagi samamoodi. Aga ma kirjutan edasi, teised, ma olen mänginud neid samad mune nagu ütleme niimoodi, et üks plaat tais lauludega on kuskil minu meeles, aga mul ei olnud veel aega keerijatada kõik maha ja leida Oiksed, Indrod ja sõnad muusika tegelikult tuleb rohkem kui sõnad. See et on, on raske mulle, kirjuta mõned, need noh, on kergem kirjutada muusikat. Sõnad on teine küsimus ja siis, kui see laol mitte, me mängime täna seal ei ole tegelikult sõnad, see on mingi nagu pudru pudrukeel natukene Inglise keeles natukenegi portugali keeles ja natukene nagu keeles, mis ei ole veel olemas. Me kuulame, saate lõpetuseks Justin Petrone muusikat, aga enne veel, kui ma sul minna lasen ja lõplikult aitäh, ütlen eestlastele ju meeldib, kui neid kõrvalt vaadatakse ja natukene ka kiidetakse. Ütle lõpetuseks džässi, mis on eestlaste kui rahvuse kõige vahvam loomuomadus, kõige parem. Mis meid head on. Eestlased. Et niimoodi ei ole rahul Eestiga. Et aga ei ole ka väga negatiivsed inimesed, Ghana vinguvad mõnikord, et jaa, okei, see töö ei ole või et valitsus ei, ei aita niipalju kui saaks, aga, aga mulle meeldib, et eestlased ei ole rahul, et need alati mõtet. Et Ashed saaks olla paremad. Et Eesti peaks olema nagu tugevam, rikkam, ilusam maa. Ja inimesed on teinud. Naljad, sea see Ansip p, vane lubadus, et et Eesti, anna viies trikemaid. Kuule ja aga tegelikult seal hea eesmärk, miks mitte? Ju see annab, mulle meeldib, et noh, ja epan niisugune inimene ka, et tema ei ole rahul, et jah, meil on neid raamatuid, aga kirjutame, kirjutame juurde, teeme rohkem asjade, see energia nii hea mulle. Ja selles mõttes mulle meeldib Eestis elada, see nõrge energia on miinus sees nüüd ka. Ja viib sind edasi. Just otsad, aitäh, säästsin Petrone pühapäeval stuudiosse tulemast. Mina olen Margit Kilumets ja kõikidele kuulajatele nüüd selle Chasteni muusika saatel ilusat ilusat pühapäeva.