Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused veel kord lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Euroopa Inimõiguste kohtuniku Rait Maruste seisukohad Eesti presidendivalimiste suhtes on tekitanud palju vastukajasid. Muuhulgas seadis Maruste kahtluse alla president Arnold Rüütli süümevande erapooletuse. President lükkas süüdistused tagasi. Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni juht Jaanus Männik leiab, et Maruste on Arnold Rüütli suhu pannud sõnu, mida president pole öelnud. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas toetab Rait Maruste õigust oma arvamuse avaldamisele. Sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves avaldas täna oma seisukohad, millest ta kavatseb lähtuda presidendiks saades. Ilvese sõnul tahab ta teha lõpu Eestit lõhestavatele vastandamisele. Eestis napib seksuaalselt väärkoheldud inimeste aitamiseks mõeldud spetsialiste ja turvakeskusi. See oli kõne all täna Tallinnas peetud konverentsil. Tartus algas arhailise muusika festival regi. Homme on meil enamasti selge kuiv ilm. Sooja tuleb 14 kuni 19 kraadi. Euroopa Inimõiguste kohtuniku Rait Maruste seisukohad tänases Postimehes presidendile valimiste suhtes on esile kutsunud arvukalt vastukajasid. Maruste rõhutas, et presidendivalimised peaksid järgima Eesti põhiseaduse vaimu. Ühtlasi seadistada kahtluse alla nii president Arnold Rüütli süümevande kui ka tema erapooletuse. Rüütel kinnitas, et ta ei ole süümevannet rikkunud, nimetades selliseid süüdistusi alusetuteks ning osaks temavastasest kampaaniast. Presidendi kantselei edastatud kommentaaris ma Rait Maruste arvamusartiklile avaldas president kahetsusest tema vastast kampaaniat võimendama Magahtlustustega ka kohtunik Rait Maruste. Ta märkis, et on sarnased süüdistused varem tagasi lükanud kui alusetud, põhjendamatud ja tõendamatud. Rahvaliit lubas hommikul pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtu poole, et küsida, kas kohtunik Rait Maruste on asunud ühe presidendikandidaadi esindajaks. Pärast lõunat tuli erakonna esindaja juba leebunud Hanno Tomberg. Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Männik ütles, et erinevalt Rait Maruste poolt väidetust pole president Arnold Rüütel nimetanud end ühegi erakonna esindajaks ega pole ainult rahvaliidu asja presidendiametis ajanud. Justkui oleks president kusagil vihjanud või, või viidanud sellele, et ta tähendab ühte erakonda, president pole iialgi ega kuskil seda teenudega kuskil visanud. Nüüd teine, kuidas suhtuda sellesse, et kaks presidendikandidaati esitavat erakonda on oma koostöölepingus nimetanud presidenti oma lepinguga randiks, siis seda on president ise kommenteerinud, öeldes, et erakonnad võivad ju oma lepingutesse kirjutada mitmesuguseid seisukohti, see ei ole veel presidendile ega presidendikandidaadile siduv. Aga kolmandaks. Me oleme küll veendunud, et kogu selle viieaastase presidendiks oleku Aja jooksul pole president Rüütel mitte mingil viisil ega mitte kunagi kuskil näidanud ennast ühe erakonna presidendina. Kui hommikul teatas rahvaliit pöördub Rait Maruste kirjutise asjus Euroopa Inimõiguste kohtu poole, mida Maruste esindab, siis pärastlõunal oli erakonna toon teine. Jaanus Männik. Me mõtleme, et samavõrd ootamatu ja võib-olla lõpuni läbi mõtlemata, kui oli Rait Maruste väljaastumine, siis on ka mõistlik meil oma sammude üle aru pidada veel. Männik ütles, et loodab, et viimasel nädalal enam nii teravaid rünnakuid kummagi presidendikandidaadi kohta ette ei võeta ja president saab valimiskogus valitud valimiste tagasiminekut Riigikogusse. Ta ei uskunud. Meie oleme võrdlemisi veendunud, et nii nagu kahel eelmisel korral valimiskogu tunneb oma vastutust ja valib järgmise presidendi ära ja muidugi meie arvame, et selleks jääb Arnold Rüütel. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas toetas Euroopa Inimõiguste kohtu kohtuniku Rait Maruste õigust avaldada oma seisukohta Eesti presidendivalimiste küsimuses. Kallas kinnitas ka, et õiglasem oleks president valida riigikogus. Mis puudutab seda küsimuse osa, et kas kõrged Euroopa positsioonidel olevad inimesed võivad kommenteerida seda, mis toimub liikmesriikides, siis vastus on jah, võivad küll vastupidi, isegi meie poolt heaks kiidetud käitumiskoodeks ütleb, et komisjoni liikmed näiteks ei peaks kaotama sidet oma avaliku eluga, nii et ma arvan, ka Rait Marustele on, on täielik õigus oma arvamusi avaldada. Siim Kallas ei pidanud normaalseks ka seda, kui omavalitsusjuhid vahetavad valimiste eel erakondi selleks, et saada suuremat rahastamist oma vallale. Kindlasti ei kuulu selline asi nende heade tavade hulka, mis ka paljus osas tegelikult kõrvuti eksisteerivate seadustega reguleerib seda valdkonda. Korruptsioon on kriminaal, reaalne kuritegu, aga seal on hulka niisugust halli valdkonda ja korruptsiooniga on asi nagu suhteliselt mustvalge, aga niisugune hall valdkond, isiklik usaldusväärsuse reguleeriv valdkond, mis toetub hea käitumise tavadele. Kindlasti panevad sellist asja pahaks. Kallase hinnangul on Eesti presidendivalimiste süsteem ajanud tänavused valimised ummikusse. Tema sõnul oleks parem, kui president valitaks riigikogus. Ma olen parlamentaarse riigikorra pooldaja, parlament oma rahva mandaati ja kui te vaatate kõike, mis Euroopa demokraatiates toimub ja on toimunud, siis te näete nagu seda, et parlament on siiski töökindlam, tähendab, ta on, on nagu palju, nagu rekvaatsemalt tegelikult kajastab rahva meeleolusid ja hoiakuid sel hetkel, kui, kui parlament valitakse. Minu meelest suurim probleem on see, et, et mis Eestis on ja millest ma olen kirjutanud varem presidendi ja parlamendimann taadid lähevad omavahel vastuolus. Et selles mõttes oleks kõige loogilisem Eestist presidendi valib, valib parlament ja lõpuks valib mingi lihtsama protseduuriga lihthäälteenamusega, nii nagu seda tehakse paljudes muudes riikides. Kallase sõnul on presidendivalimised ainult eelvaatus enne järgmisel kevadel toimuvaid riigikogu valimisi. Sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves avaldas täna oma seisukohad, milles ta kavatseb lähtuda presidendiks saades. Ilves lubab omale Te kohtades, mille pealkiri on vaade tulevikku käituda vastavalt Eesti seaduste sisule ja vaimule, järgida rangelt erakondade ülesuse põhimõtet ja häid poliitilisi tavasid ning kohelda kõiki kaaskodanikke ja organisatsioone võrdselt. Ilvese sõnul tahab ta teha lõpu Eestit lõhestavale vastandamisele, linnaks ja maaks, vanadeks, noorteks, endiseks praegusteks ning ühe või teise erakonna või maailmavaate toetajateks. Oma lähtekohtades käsitleb Ilves presidendi rolli riigi väärtuste kaitsjana vastandumistes lõhenenud ühiskonna ühendaja ja tasakaalustajana, samuti kohaliku võimu usaldusisikuna Eesti riigi rahva kestmiseks vajalikke ideid tõstatavate aruteludel. Ning riigikaitse kõrgema juhina Eesti rahvas tahab, et Eesti oleks aktiivne, kuulatud ja usaldusväärne tegija Euroopas ja maailmas eesti rahvas tahab olla oma riigi üle uhke ja vaadata kindlalt tulevikku, deklareerib ilves. Ja vahetame teemat. Tallinnas oli täna konverents, kus kõneldi seksuaalselt väärkoheldud laste aitamisest. Meelis Kompus käis kohal. Tallinna laste turvakeskuse juhataja Erki Korp tõi mõned mõtlemapanevad arvud. 13 aasta jooksul on Tallinna mooni tänavalaste turvakodust saanud abi üle 2000 lapse. Neist on seksuaalse ahistamise all pidanud kannatama mitukümmend. Tegelikult võiks need numbrid korrutada 10-ga, oletab Erki Korp. Tihtipeale need lapsed, kes esialgu hoopis teise probleemiga meie juurde jõuavad ja kui nendega tööd teha, et esialgu tihtipeale lapsena ei ava ta on nii palju kogemusi saanud erinevate spetsialistidega ja ta ei usalda inimesi. Erki Korp selgitas, et politseisse teatamine on tihti viinud selleni, et ohvrist enne on hakanud rääkima ahistaja. Alles siis selgub, kui suur on tegelikult ohvrite võrgustik, keda aastaid hiljem pole kindlasti kõik enam võimalik kindlaks teha ja tunnistama panna. Napib neid spetsialiste, napib inimressurssi ja napib keskusi. Kuhu need inimesed, kes on kogenud ka näiteks lapsepõlvesõbra, mõni täiskasvanu tahab pöörduda abi saamiseks, nii et mina soovitaksin kindlasti luua juurde regionaalseid keskusi. Et näiteks kui Tartumaal ja Harjumaal siin on juba loodud, siis kindlasti Venemaa, Ida-Virumaa. Ma arvan, et Ida-Virumaal on väga palju probleeme. Teisipidi jääb püsti küsimus, kui ohver on abi saanud siis mida teha väär kohtlejatega? Kui näiteks mujal Euroopas on ahistajal välistatud lastega töötamine ka tulevikus, siis Eestis piirangud puuduvad. Viimased näited, näiteks Urmas Roos on ja Toomas Liiv, need juhtumid näitavad seda, et pedofiiliajuhud hakkavad tulema välja ka täiesti tavaperedes puudutad tavalapsi juba enam nad pedofiilid, otsisin riskilapsi või, või kes on kuidagi sotsiaalselt nagu halvemas olukorras. Mis veel on üks käsitlejatmata teema, kindlasti ravi endal pedofiilile, mis teha, pedofiil radikaalseid meetodeid välja läks ja et päris radikaalseks ei saa minna, aga kindlasti peaks olema suletud süsteem Nende jaoks, ma ei pea seda õigeks, et need teised vangid hakkavad nagu seal väärkohtlema omakorda. Aga pigem võiks olla sellised eraldikeskused, kus nad saavad siis sellist sundravi ikkagi? Ma arvan, et enamus juhtudel ei ole. Ma mäletan kunagi, kui siin, Põhja-Tallinnas tuline rab Takama nii päevakeskusega välja kes oli seal juba tütarlaste vägistamises mitu korda karistatud, siis ma mäletan, et ka küsiti, et kas see muutuksime, ütlesin mõtleja kaks aastat läks mööda ja ta pani uuesti istuma, nii et mina tegin niimoodi, et 90 protsenti nendest juhtudest ikkagi lähevad samale teele tagasi. Et siis register aitaks tegelikult nagu jälgida neid inimesi. Tunni aja eest algas Tartus arhailise muusika festival, regimaa lõi ilu naasta ja nii. Püha Risti päästa Jaani. Ja risti päästa ja nii. Tänavune festival algas Tartu Jaani kirikus Mikk Sarve Janne maasiku projektiga püha ristiringkäik, kus lauldes esitati luuletaja Villem Grünthal-Ridala 1900 kolmekümnendatel aastatel kirjutatud eepiline poeem püha rist, mis võtab regivärsis kukku uue testamendi evangeeliumid. Mikk Sarv. Villem Ridala raamat on hea abiline meile sellel teel, kuidas uuesti koduseks ja hingelähedaseks teha regilaul ühelt poolt ja evangeeliumi sõnum teiselt poolt ehk rõõmusõnum, see on 27000 regi värsiline evangeeliumi epos võiks teda niimoodi nimetada. Viiendat korda toimuv vanema pärimusmuusika festival toob tänavu Tartusse kokku esinejaid Valgevenest, Venemaalt, Soomest, Eestist ja Karjalast. Karjalast pärika festivalil tänavune peaesineja folkrokkansambel Müllerita, mis esitab karjalasoome ja vene rahvamuusikat, milles selline peaesinejavalik Aleksander Sünter? Hästi huvitav äratundmismoment, et just nende repertuaaris see osa, mis puudutas selliseid Kalevala, mõõdulisi, vanemaid laule, siis sisin nende seaded ja nägemus või see tunnetus sellest repertuaarist, et selles oli ühe veretunne, tekkis loomulikult sai siis kohe lepitud kokku, et me kutsume neid siia prägivi festivalil. Lisaks Mülleritele esinevad pühapäevani kestval festivalil veel rida ansambleid ja tantsukollektiive. Tartu vanalinnahoovides toimuvad mitmed regilaulu töötoad. Nagu regi tavaks saanud, toimub laupäeva südaööst kuni pühapäeva hommikuni improvisatsiooniline ühislaulmine Lutsu teatrimaja hoovis. Festival lõpeb esmaspäeva õhtul ansamblite Müllerita Koort esinemisega Tallinnas, Sossi klubis, Eesti Raadio uudistele Tartust, Kristo Mäe. Ilmateade eeloleval ööl on meil vähese pilvisusega sajuta ilm, kohati on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kuus, saartel ja rannikul paiguti pluss 11, maapinnal kohati kuni miinus kolm kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega samuti sajuta ilm. Hommikul on kohati udu. Puhub edela ja läänetuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on homme 14 kuni 19 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.