Ma ei ole nii täpselt ja põhjalikult kirjutanud oma elulugu aga ise katkendlikku töö eest, kui teised momendid on, kirjutad oma elus, nüüd see töö on mul alles veel ees. Korraliku biograafia kirjutamine. Kas sünnikoht oli päris Räpina alevis või kusagil selle lähedal? Mina ole jah, sündinud Räpina alevi ligidal, õieti veel Võõpsu õige ligidal, Võõpsu saab kõigest, võõras on üle üle Võhandu jõe kohe kilomeetri, umbes nii et ma olen sündinud Võhandu jõe kaldal. Isonilised tore koht, no igalühel muidugi on oma kodukoht tore, aga mina pean toredaks, et see jõgi oli seal ja seal sai palju supelda ja hobuseid ujutada ja, ja kui saunas käisime, said kuumas, leidis külma vett hüpatud ja uus ja tagasi hüpata, nii et see oli niisugune. No oli see väga meeldiv koht rääkida muidugi see looduse ilust muidu üldiselt veel, aga jõgi eriti oli meeldiv. Kas lõhedalt ei kutsutud tiha jõeks? 1000 mitu mitu nime, kui sa pühajõeks ja tema, tema on nimi on ära jagatud, aga meie kohal hoide Võhandu jõgi. Kuidas kodutalu nimi oli? Kodutalu oli halli Peetri. Aga kutsute rahvas kuuse, Tritska, sellised meie suguvõsa riskade suguvõsast pärit ja me oleme tulnud toostest minu vanavanavanaisa tuli, see oli Jakob president tulisestorsest siia siis minu kodu, kodad sulgoja kui kohta me oleme kirjas siduda sulgoja, aga aga rahvas hüüdis sülgaja murdeliselt harmooniliselt sülge jää. Seal olevat olnud kunagi ligidal Regina Oja jäse oja, katus kinni, liiv, liiv, ja, ja räägid nii, et, et et selle sulgemine olnud oja sulgunud Ecani sulgoja oli siis, mis TVs isa oli külasepp tagada, tegi põllutööd ka, tegi kõik sepatööd ja, ja ta spetsialiseerub siis nende omaaegsete rehepeksumasinate valmistamisele tegi rehepeksumasinaid hobujõulisi. Ja need on üsna üsna palju oma ümbruskonnas tehtud. Ei ole niisugust näinud, ei kujuta hästi ette, mida hobune teeb, seal. Hobusel on eri eri elisa konstruktsioon tehtud, hobune vedas ümber seda konstruktsiooni ja selle konstruktsiooni, sealjuures läks rihm masina külge, hobune vedas seda konstruktsiooni panidele seibi käima ja panin käima masinatrumli. Nii omal ajal tehti, hiljem tulid muidugi. No need kuulsad rööpas masinaga nagu marssalid siia teised, need olid juba aurujõulised. Ta ei olnud siis lihtne sepp, vaid väga teensepp, kes niisugust Keernoya ta ei olnud lihtne külasepp meistrimees võis nii-öelda meistrimees ja tema laskis mul ka õppida, ikka oli setiga ta seal talu sepikoda ja seee haruldane sepikoda. Nimetzee sepikoda oli siis tehtud, kui tulid vanausulised Venemaalt Eesti poole pääle tuli siia varju ja siis see külasepp kus need sov oli tema nimi, see tuli just meie külla, ehitas sepi kua. See on, sest too üks 250 aastat tagasi vähemalt niisugune haruldane sepikoda, ta oli veel kirved ideega tehtud, aga nüüd kahjuks ta on ära hävitatud, Riisakaid eemale kantud on minu isa suri juba ammu ära. Nimelt 30 kuued aasa suri, isa juba nüüd jäi, jäi võõruse kätte, kõik see elamine seal. Kas endal tuli ka sepatööd? No ja kui mina juba suurem mees juba käisin koolis juba siis tuli mul shelli kutse anda nimelt isonide huumorimeelne mees metalit huumori pärast, vaid ka, et poiss midagi teeks rohkemat. Siis kõigepealt laskis mul tehases selli kutse ja anti kolmeülesanded, kokku kutsuti komisjoni küla pealt kolmeliikmeline, kes mõnusas tööd vaatas. Kõigepealt lasti siis hobuseid Jalgraudteerada pidi seal raua all passima ja ära raudtee, hobuse. See oli üks ülesanne, see, tulin äsja toime. Mul oli väga hea hobune. Sergo nimeline hobune oli väga rahulik ja oli hea rauda passileva kerge. Teine ülesanne oli siis Kaherauatüki kokkusulatamine. No praegu sulatas rauda elektri abil, aga mina panin süttivad ja tegema kaks raua otsa, nii keema panema, sütega ja liivas ikka viskama. See komme on ja siis kokku sulatama täitsa nii, et sai üks tervik ja kolmas ülesanne oli kandlevõti valmistamine. Selle selle ma tegin seal mul praegu veel alles, see oli see haruldane võttis seda ma olen ka kõigil näidanud ja neitsiga väljas olnud see kandlevõtu, nii et kahe haruga ja siis üks haru nagu haamer ja teine on siis auguga, millega saab keerata Kallelt. Vaat nii see kanda. Ja ma sain hea hinde viie sain nüüd ma väljaõppinud sepasell. Sellist päris tõsine eksam. Eksami mitu päevase kestis, see oli kõige päeva jooksul hobuseraudtee, võtab palju aega, seal paarkümmend minutit, ainult üks jalg raudteerada. Ja siis kokku sulatame, see võtab aega. Ma pean raua ära sulatama. No võib-olla kõige kõige peenem töö oli siis kanda, võttis tuli välja, lihvida ilusasti. See oli ka iseasi, ei piirdunud, tuli meelde paar eksam, järgmine eksam oli puutöö. Nimelt tehti ülesandeks ehitada aiamaja, väike aiamaja ühe ukse aknaga ja ja väike pööning, pööninguluuk ja kõige katus panna kõik ilusad teha, tegid vahtvärgi ilusasti trepiastmed ja Laadoga üles, aiamaja mitteköetav ja tuli päris ilus välja, toon veel praegu alles, on veel praegu alles nüüd too ka tunnistada vastuvõetavaks ja nüüd arvata, nii et mina või edaspidigi tööd teha. Ja kolmas eksam oli kõige raskem eksam. Mitte sellepärast, et oleks kogu Ulazlovskaga lõpp, oli raske nimelt põllutöö põllutöölise eksamit teha, no hakata künnist, ühestame, külvamine, lõikamine, kõik põllutööd teha. Neid ma tegin terve suve jooksul, võib-olla kahe suve jooksul pandi tähelegi, naabrid panid tähele, kuidas poiss teeb, kuidas ta saab ja kuidas ta kartulit künnab ja kui sa lina võtad, linaroogi kõike põllutöid, ühesõnaga pääsu, tervis, tervist on ja vaeva lina kitkuda ka vihmaga, sest midagi sest midagi ei olnud, aga siis tuli veskile minna veskile minna. Antennist leivajahu saiajahu, siis mitmed kruubid ja, ja siis tatra, tatrakruubid ja nii edasi, kõik viisortud ja Veskel esmakordselt seal ei ole koorem pääl ja too Räpina peske praegu arvest, on selle koolimaja juures tambitud Räpina paberi juures hoone on alles? No vot, tegin ära. No õnneks muidugi oli see Veski seal niisugune hea mees muidugi abistas mind vähemalt aitas mul kotid osta ja näitas ka, kus siis lasteaia, kus kukkuda, koti sisse, elada nii edasi, nii tuli raske moment, aga kui koju tulin, siis öeldi, et kõik on korras, hästi tehtud, tehti, öeldi ka, et kolmas kutse ka nüüd. Nüüd võite iseseisvat elu, aga ta elama, ükskõik mida sa endale valid. Ma ütlen, mul on küll üksteistsugune hoobil, ma, ma ei hakka küll, see jäi sepaks või ka puusepaks ega ka põllumeheks. Üks teine plaan. Plaan nüüd rääkida, siis peaks küll üsna mitu sammu tagasi astuma siis teise töö all, kujuneme ei olnud mulle mitteli new, ta oli, ta oli kõige keerulisem, võiks öelda. Muuseumi seisukohalt oli see alguses üsna õnnetu. Nimelt juhtus niiviisi, et lapsepõlves nelja-aastase trauma tagajärjel mina kaotasin kõnevõime, käidi kõik arstid läbi ja käisime Tartus arstide juures ja käisime küla arstide sobitada juures ja imearstide juures käisid ja kõigele ühine otseselt poiss kõnelema üldse ei hakka. Eluaegne dum. Väga kurb ja. Ma muutsin siis väga vaikseks ja aga meistrimees ma olin siis juba juba siis ma ehitasin, teen väiksed rehepeksumasinaid naela kastidest ja nii edasi valmis trummi sisse ja panin siis katlaga juur auraga, tra juura teise vändast ajasel, siis õde laskis rukkipäi sisse, peksime rukist ka. Lugu oli. Nojah, ja see asi oli väga tõsine. Mina ise nagu ei saanud arugi tookord midagi mõisat tagantjärgi ta on nukker meenutada. Ja aastad lähevad ja poiss on tumm ja kooli minna. Aga kuulsa tumma poisi parat, mis koolisõbrad oma poisi. Ja siis ema, isa, võtsite käekõrvalviisist Räpina arsti juure astuvad, oli doktor Kangro oli don selle paisjärve ääres üleval kumise koolimaja juurest minna vabrikus. Mäe otsas üleval kõrgel niiviisi aasta paisjärve. Lähme, pühime arsti käest nõu, mis teha, kuu poistes panna koolivennad, Varstan üheksane juba ja kaheksa täis juba ja mis teha seda poisiga. Aga ilm oli kole, kole, paha, tormine ja täitsa ise. Puud, pahendused maani ja, ja see järv lainetas täitsa täitsa vahutas kohe mind jäätis, eesruum, eestuppa. Ema, isa läksid arsti juurde nõu pidama. Mina vahtisin aknast välja ja vaatasin seal paisjärve. Mässavad loodus ja, ja Sermomenima pilgu heitsin kirikutornile. Kukk heinas keeras kirju kukk. Ta nähtavas ongi nii, võib-olla liikuv, aga ta ei tavalise, liigume, ütleme tormiga ta võib liikuda, eks ole, ja järsku keeras päris ristipidi kohe ja ma õudselt ehmatasin. Õudselt ehmatasin ja karjatasin siis. Arst ja ema ja isa tulid välja, mis poiss on ja mina üldse ses hädised, kaks sõna. Kikas käänse kodumurdes Kikas käänse. No ema ema oli nii rõõmus, seisavad, et poiss ütles, kaks sõna juba. Ja olukord paranes, sky rääkimisvõime taastus kohe siis nüüd taastus. No ma varsti läksin kooli ja muidugi häda oli sellega, et ma laulda ei saanud üldse, sest ma olin laule unustanud. Dumdum poise, laula ju ja ei kõnele ja nüüd esimene aasta oli laulmisel väga kehv olukord ja minuga hädas poissi laulma hakkab, ei hakkagi laulma ja naine aine Loyo söök keelemees, no ja siis hiljem keerme, kuule, läksin siis ma juba täitsa normaalselt, kuna see on ja kas on juba laulma. Hakkasin musitseerima. Vaata, need tekkis niisugune see moment, et, et tummast saab muusikamees. Ja ma tunnetan minust, muusa mees, Sa isa andis mulle juba viiuli ja ja õppisin säärases vagunis viiulit, teise pillügannalt ja okkarinud ja mandoliini kõike mitmeid pille õppida anti mulle viiul ja see ei ole, õppimine oli tõeline, mina õppisin mudelitega. Kui me praegu räägime mudeliga õpib viiulit, siis kõik inimesed, mis asi, kuidas mudelile õpin, mudeleid on sõrmede asetus, mudel neid kuduma, sõrmed asetan. Nii mudeleid, mudelid on mitmesugused vanad kaks esimest kokku siis 12 kaukavahed vastavalt selle, kus nad pooldumine on, sõrmes ligistikku, konsul terved on sõrmed laieneda, nyd tekkimise sõrmede mudel, vaid need on mudeliga, ma mängisin ja see oli niisugune. Nood nood mete jutid vaid neli joont vertikaalselt nagu viiulikeeled e kir A keel deegele keel, vaat ja igav selle peale, mina kirjutasin siis välja. Sõrmes sõrmestikud, esimene, teine seal ja, ja mudeli need mudelid olid iga Kerbole mudel, muidugi oli muide Abima õppisin üsna üsna kiiresti rohkuse palurit, ma sain terve vihk täis. Pihutäis kiusest. Laupäeval koju tulin öödelt, poiss. Ma panen riiulisse, võtsin kaasa. Mõtlesin, ma ei näe, ma mängin teile nüüd Pereze sees toas seina, vahetuppa, ühesõnaga kogu vahetare mängisin paradiis maha, nii et see oli minu esimene avalik vabariik selles mõttes, et mitte endale mängib teistele mängin kontsert siis kontsert, see oli siis. See oli siis arvatavasti 2014, sai edasi ilma sõja esimese ilmasõja ajal oli doosi. Need vot seal tekkis siis see säde, kust tumma sai hoopis vastupidine, palju kõneleja palju rääkinud ja inimene, kas vanemad olid muusikaarmastajad? Isa oli viiulimängija ja vanaisale viiulimängija ema oli rahvalaulik ja temaga ma mitmed rahvaviisi üles kirjutada ja nii edasi, aga isa oli kutsutud pillimees külapidudel pulmapidudel, need olid nagu mees niisugune, nii tema oma viiule mulle andiski tema piiluda ja mina siis õppisingi perekonnas politsei küll kodus sai lahti muusikad, õed laulsid. Ja külas oli igas tarus, igas kodus oli mingi instrument kitarr, kellel kannel riiulit terve küla helises, kohe olid vahepeal ka koos mängitud. Aga kuidas vanemad suhtusid noore mehe otsusesse valida hoopis teine amet, mitteseppade ega põllumehe? Algul, kui me muuseas õppis, on neil hea meel väga poisilik. Kõrvalharrastussee meeldis väga. Aga hiljem, kui ma siin Tartus juba oli muusikakoolis, siis siis hästi meeldinud, vot sa hakkad õpetajaks vaja noot, mille ülikooli ülikooli siis õpime, amet ülikoolis, õpetajaametit ega muusika midagi ei teeni, ega see võib olla küll enda lõbuks rohkem. Aga kui ma siin juba keskkooliõpilasena aastal 20 21 33 juba andsin kontserd ja vanemad kuulanud olid, siis nagu nagu leppisid sellega. Aga isa ütles ikka veel oma varase päevil veel, kui ta oli juba 70 et poeg, saades ikka hakkama põllumehe, eks ikka, see on kõige etem, kõige puhtam ja kõige kõige tervislikum amet ja nii edasi. Mina ütleksin nii, et ära pane pahaks mitted. Et las teised lapsed head Põldvas vende põlde, mina, mina ei tule. No tule vähemalt niidule vähemalt Räpinas elama ja võta köstriamet ja, ja peapõldu, ma ei, ma ei tule ju teised Laaridel Tartus lauluõpetaja tahaks ja nii oligi, et ma hakkasin Tartus lauluõpetajaks, algul algkooli pärast kutsekoolides ja, ja hiljem muusikakoolis ja esimene koor juhatada oli esimene koor, oli siis koolipoistekoor. Keelemases moodustasin kaasõpilased kolmest klassist kokku, kool oli kaheksaklassiline, mina mõtlesin, poisid siis kuuendast-seitsmendast kaheksandast klassist valisin välja muusikaalsemad ja, ja parema häälega poisid ja tegin tuleks meeskoori, need oli vööda nisu, valik valikkoor ja isegi Patkuli öelda, meie laulsime oma meelest paremini kui koolikoor. Sest minul oli valitud hääletega koolikooris ausalt, kõiki ilma valikuta, kelle hääl natuke oli, see sega laulma pandi suur, kuna meil mul väike koor. Ja see laul üks väga ilus, aga ma mäletan, esimesest laul oli just Läti malemäng. Kus te laulmas käisite, koolipidudel laulsime kui pidu ja siis ühe avaliku kontserdi andsime ka. See oli Gogoli Vanemuises, aga see oli juba siis siis ma olin juba kaheksandas klassis, kui mana kontserdil siis osa juba lauset kaasa vilistas, täna need õied, ta oligi, ei olegi enam päris päris koolikoorem, öelge Ritsingu meestekoor, tollega, andsime kontserdi, vot nii see algas. Nii see asi algas, kelle juures muusikakooli sisseastumiseksamid tulid anda? See on jälle omaette lugu. Ma tulin Räpina kooli 100919 11 kohe muidugi minu kuused on asutatud muuseum, kool. Nii, läksin sammud kohe lossi tänavale. Tõugude näete, tahab Rootsi täna lossi tänav 15, läksin kantslereid, kantsleri kaks mees. No direktor Juhan Aavik ja asjaajaja Jaan Puusild. Puu, see tuli hiljem oli ka viiulimängija, oli hiljem, õppis minuga koos, aga niisuguse asja ja üldse nii, et ma taas kooli tulla aabingutes, nii et midagi oskad ka midagi. Ma toon viiulit mänginud juba, kus kohal mat, Räpinas mängisin ma ooperis Räpina kõrgemas. Et ma isegi mängisin sümfooniaorkestris, et kui Jaan Port John Force pärast ülikooli botaanikadirektor ja õppejõud kui Jaan Port oli seal paigaldatud väga hea viiulimängija siis mina koos fordiga mängisin. Sümfoonia Köstner poolte mängija oli kontsertmeister medaliga teise viiulimängija. Nüüd vot nii praktika mul olemas. Kas võiksid meile mängida, aga ma võiksin või kas viiul kaugele olemas ei ole? Kaugule tänapäeval on? Sugulaselasime Riia tänaval. Kas võite siia tuua, ma võin tuua, tantsis viiuli sinna ja ja mängisin kõigepealt mul pähe jäänud see selle oma muusikali. Teine viiul mängis ära, teine partner, seal, teine partii, ütleme soologa, mängisin seda teed. Terasest patsutas õla peale õla pääle, Aavik see jääbki eksamiks. Ootan vastu võetud riiuli peale. Kursuse määrab õppejõud. No ja siis kanti protokolli, minu eksam oli niisugune individuaalne eksami. Nüüd teisiti kuulmise katsed rütmiga midagi teinud, ainult mängis viiulit ja kõik nähtavas luges peetud. Nüüd ma hakkan algusest peale vaid kooli õppinud poiss ei tohiks ja minu esimene õppejõud oli üks haruldane mees. Stanislav Shapiro, see oli sündinud imelaps ja mänginud Peterburis ja Moskvas, mänginud seal, kes tuli meile, tõi meile imeline õppejõudu, tema ta väga lahkes mängis kõigi paru ette. Nüüd meie õpilased, olime kõik koos minust vanemad, Õpresson Vanemuise mängijad, jopuldseni Murphy, kes olid juba orkestrantide vanem, võis juba noorem. Me kõik reas seisime reas ja kuulasime kõik. Ja kui uus pala anti, siis tema lahked mängis bana ette. Isegi etüüdi mängis ette haruda mees oli, aga kahjuks ta läks väga ruttu. Paari aasta pärast läksime bostonisse ja sai bostoni orkestri kontsertmeistriks. Kui imelik see ei ole, ma õppisin viis aastat muusikakoolis, iga aastal isi õpetaja. Järgmisel aastal on see hea tahe. Selles mõttes oli head, õppisin ise tundma neid Irtoose, neid igaüks ju näitas ennast õpetajana, kuidas tema muusikat tõlgendab, nii et selles mõttes huvitav, aga stiil sobinud, seetõttu tuli mõnda asja ümber õppida, nüüd ühelt poolt hea, tõsiselt pole paha. Nii sa oled, oli tuli, siis oli Saksamaalt minu nimekaim Richard Kerzbaumer. Siis tuli lätlane Pauls kallis, siis tuli venelane, sa mõõku ja, ja veel üks orgistrand. Joosua Goldman oli see viimane minu õpetaja, see oli kohalik viiulimängija nimelt Vanemuise orkestri kant. Nii, ja siis, kui me räägime klaverist, klaveriga, täpselt sama klaver, õpetus jääb riis, klaveriõpetajad, ka need ja kõige esimene õpetaja oli kõige huvitavam, miks? See oli doktor Hermanni tütar Salme Hermann, Karl August Hermanni, Karl August Hermanni tütar Salme Herma, tema oli parasjagu siis tookord Peterburist siia kodumaale ja tuli meile õppejõuks, nüüd tema juures õppisime, õppisin tema juures kodus Veski tänaval, praegu on see maja tähistatud ka see doktor Hermale maja ja viimane oli rosmon. Aarna Aarna Se komponi Saarna, kes on kirjutanud mõned mõned operette rätid ja vot see oli minu viimane õpetajaid. Aga mis puutub teooriasse, see on minul kõige põnevam. Viiulile klaverile, kujutavale kõrvalaineks, viiulimängijaks ei hakanud otse koju, välja arvatud juhuslikud mängud vanemas orkestris või mujal, mujal kuskil. Aga, aga teooria, kõige pääsu oli minu teooria õpetajaks marssaar. No väga omapärane isiksus, tore mees, tore kunstnik ja õppepiis väga põhjalik. Ja kui tema tuli SW tunne seda räägiks helist ta rääginud helist nagu muuseas helisevaid helist filos tabelis, mis tähendab heliinimese elus ja kuidas inimene seda kasutab muusikas, nii et see oli väga põnev ja nii üllatav, et, et inimene nii põhjalikult räägib helisest esimene värske peaaegu heli peal ära, aga muidu kuidas heli üles märgitud, muuseas läks ka nii, et see oli juhus, õppisin ühe aasta, siis tuli Eller Ellerses lõpetan parajasti Leningradi. Ikka Peterburi, tookord veel oli ja lõpetas kuratooriumi säält ja tuli 1020 noore mehena oli meil õppejõud, vot tema juures õppisin positsiooni ja see oli siis mulle kui nii muuseas, tegelasele võib-olla kõige tähtsam ja kõige olulisem kuidas komponeerida, kuidas mõista, kuidas ise muusika teha, kuidas panna muusa helisema. Nii tema oli niisugune mitte ainult ütleme, kombusioni, õpetaja, ta oli ka üldiselt nii muuseas tunnetuse kasvataja ja ja muusikaloomingu mõistma õpetama ja nii edasi, nii et see oli niisugune õppejõud muidugi teised, ainult mitmed Aavik mitut Aaviku juures, mina seda vormi ja, ja koori koorida tööd ja koorijuhtimise orgi juhtimisel, Aavik ise juhatuses koolis oma orkestrit ja oma koorinid särmas lauset mängisin viiulit. Kes on üldse olnud dirigendina õpetajateks ja eeskujudeks, kes on jäänud või kes seal olnud ja jäänud? Leonard lähirman, sest tema oli tookord andis tundega laulutunde reaalkooli õpetaja, aga põhiliselt oli ka ikka iga Simm kudamoodi, see Simmi julma läksin laulma tudengina ja Simm juures, mina käisin näite kulise tegemas Vanemuise laval koos adraga teiste meestega, Karla adraga karvadega ja olime statistid, mis laadi näitekunstis? Selles mõttes, et me olime isegi palgalised näiteks stuki selle asja ja, ja kui me olime seal näiteks oma jalgele ära teinud, oma oma oma ülesande, laulud seal tudengile laulu laulnud ja, ja Ringmatka seal teinud ja, ja kurameerinud lava ja nii edasi. Kõik vormimütside puha, tulime, mütsid, kõik seeme ära, teeme stukiks. Tulge palga järele. Meeldivama maksti isegi korraga. Kujunes mul on eeskujuks ja selles mõttes on hea eeskuju, oli väga aktiivne ta niisugune bravuur väga emotsionaalne. Nüüd tema paniga koorisest laulma kui laul päris selge veel ei olnudki. Nii tema hoog nüüd suure löögi andis, ühesõnaga ma ei taha öelda seda juures viimistanud, aga ta nii ta tahtsin väga ruttu kätte saada. Nõlimann, see viimistlase ei lasknud niipea laulma hakata, enne pidid väga täpselt nüansid käes olema, siis võid kokku. Jube vähe käes, viis oli nii, pani kohe laulumehed laulma. No vot, ja need siis kooris meeskooris õppisin tema juures tennise dirigeerimisel kunsti ja seal ka ja orkestri mängima golfiliidus ja liidus juhatas, juhatas vahepeal ja vahepeal Virkhausid, nägin, kuidas orkestrit juhatada tuleb neid vot nii see hakkas ja hiljem muidugi kui ma juba iseva dirigent. Siis ma läksin välismaale, siis õppisin Varssavi konservatooriumis Berdjeeboli seal orkestriosakonna juhataja juures, mina siis konsulteerisin, õppisin seal. Aga Berliinis oli filharmoonia juures portfelli juures ja Berliinis Steini nimelises konservatooriumis ka Bruno Hitleri juures ma tehnilise asja juba valdasin, aga, aga enesetäiendus ütleme vanemate ja ja nii üldtuntud, nagu, nagu Fourth juures, see oli omaette elamus. Tagant vahepeal orkestri sees ja nii edasi, sinna pääses väga raskelt, ainult saatkonna kaudu, näiteks seal oli üks jaapani neiu oli ka õpilasJaapani saatkonnaga minu seltsiks ka õppisime siis seal ta vööde, nyyd see meie meie tööd segab, kui kuidas proovidel see oli aastal 1009 36. Ma olin juba meeskoori mõne aasta juhatanud. Tartu akadeemilist meeskoori mees kurja no kui ta haigeks jäi 32 ja siis mina juba teda asendasin asuda seetõttu, et ma olin juba ennast näidanud, seisad aastal 26 kuni 29, ma juhatasin akadeemias naiskoor ja mitte seda praegusega seal eelkäijat noh, olid väiksed juba tuntud nii dirigendina, nii, seetõttu koor nagu oli nõus minuga. Las oma mees juhatab. Aga millal ja kuidas te tutvusite Vanemuise segakooriga, kas teie leidsite kooride koor leidis teid. Lugu niiviisi, et Vanemuises tol ajal dirigendiks tuubin. Aga Eduard Tubin oli ülekoormatud tööga ja Jaloobus. Ja siis tookord oli koori esimeheks Eduard õunapuu, Edodonoboni väiksed kirjamees. Ta oli raamatut avaldanud ja nii edasi ja suur lauluentusiast. Ja too muidugi oli mind tähele pannud meeskooris naiskooris ja, ja siis, kas tema ettepaneku kuulajate pääse pöördus, minu põlgas, ma tuleks Vanemuise koori juhatama. See oli 1900 35. aastal. Ma ma läksin seda nii väikse kartusega, sa saad. Noh, see kartuli seal aukartus, võiks öelda, Soonemise koor on minu meelest on väga niisugune väga tähtis ja ajalooliselt tähtis kooria ja hästi esinenud ja suurvormide esinemas ja inimest juhatanud, nagu tobias juhatanud Joan Aavik, juhatanud Simm, juhatanud kõigilt. Kuigi Tomsoni juhatanud kõik kohalikud Suurus juhatas suurte dirigentide nimekiri, on pikem, veel? Oi-oi, see on pikk nimekiri, Jaan, Karl, August Hermanni Hermann ja kõik need, need kõik Tartud suuruse laulnud juhatada koore, no ja siis viimase sain Vanemuise koori juhatajaks ja jootsin koori kui tänapäeval, see tähendab kuni kuni septembrikuus 1983 ja mobiilses nüüd koorijuhi kohalt loobuma lihtsalt oma oma tahtel. Sest et tervis ei võimalda, näeb dirigente, oleme absoluutselt terve inimene, ta peab olema terve kuulmine terved. Nägime terve, muidu füüsiliselt terve, peab olema siis see ei ole mitte ainult vaimne tervis, vaid tervis olema, ma pean tegema kaasa kõik kontsertmatkad, kõik piduõhtud, kõik sünnipäevad, mis koorivad nendega kaasa kõiki tee ja ma tundsin, et mul hakkab tervises kehvaks jääma ja et ma tulen ja ma hoolitsed oma järelturu eest. Palusin juba varem varem juba oma poja alu ja tema paralleelisimega juhatas nii. Äratulek ei olnud mitte nise raskemaid, tuli lihtsalt ütelda taga, nüüd sina, sina jätka nüüd ja, ja mina, mina vaatan päält millal võtsid esimest korda osa laulupeost lauljana ja millal dirigendina ja esmakonsulteerisime osad 1923 seal täpselt sel aasta, kui ma lõpetan reaalkooli õpingu siis oli mu loomakoor sedasama meeskoor kes oli juba kujunenud koolisemalt koolide vaheliseks täitnud. Vanemad poisid olid läinud mujale ja, ja ta oli juba suurem tookord, et olla, aga ma mõtlesin osa. Juhan Simm oli siis esmakordset üldjuht, üldlaulupeol 23 ja mina mõtlesin osas esmakordselt siis dirigendina koori dirigent ja ma lause ise kaasa ka. Nii ma mäletan veel, kui tuli Simmi oma saar, siis mina põrutasin koos teistega seda soolopartiid, seal volitatakse välja, kes laulab seda oma oma saare soolopartiid, mina laulan seda. Nii et see mälestusväärne moment siin esmakordselt mina esmakordselt laule ja dirigent 23, aga mis esimene oma laul, mis kõlas laulupeo koori esituses, see oli üldlaulupeol, oli, sa oled mu südamel, suvi. Mäletan, kui see kavas oli siis 100. vihma. Laule laulame, ära, tore, seal sobivad teine päev juba ilm paremini siis kordasime ta nist. Minu esimene laulu ei saanud oma südamesuvi seal ka muide mulle kõige südamlikum laul. Seda oleme naiskooriga siin järjesega laulnud ja nüüd mitmed korda ikka laulavad oma oma repertuaari võtnud südamlikult selles mõttes, et on kõige südamelähedasem või südamelähedasem ja ta ütleb ka, sa oled minu valgus ja minu elu ja kõik oled sina. Noh, niisugune väga-väga tõsine ja sügav armastuse laul. Millisest ajast arvestada heliloomingu algust? Seda väga raske öelda, sõidad. Kus on see päris tala, mida sa juba hindad helitööna juba Räpinas, Räpina koolipoiss oli, mis ma olin 1000 918919 16 poisikene siis juba juba siis ikka nii, proovisin teha viisikesi. Säravad silmad tegin mandoliini jaoks ja iga pilli seniseid pala, aga nii, nii tõsisem loomingut algas ikka Elleri juures. Ma mäletan, Elleri juures aitas hüüdja laulu ja see oli siis Gustav Suitsu sõnadele. Kõik on kokku unenägu. Ja siis tema ütles nii, miks te valisoni tõsise teksti? Ma tahan seal jõudu proovida? Ja selle siis me laulsime ära ka oma oma kooriga, oma segakooriga käin, proovisin ka neid, võib-olla ta alguses on seal siis nüüd nüüd alguses 1019. Enne seda on katsetused, kuidas said alguse üliõpilaslaulupeod, kui see on omaette probleem? Ma ei tea, kas ma selle kunagi olen seletamegi kellelegi või ei ole, aga seal on oma eellugu, see tähendab, ühesõnaga väike, niisugune eelmõte vaid tunnetus tekkis juba siis, kui ma üldse hakkasin tegelema koorijuhtimisega. Täidetud, korraldasime siin Tartus noorsoopäevi päevad koosnevad kahest osast. Laulupeost spordipeost ja seal minategelane, nüüd ma tegelesin siis koolinoortega laulupeol ja koolinoorte laulupeolt ma tegin üldlaulupeole. Ja vot selle vahemikule, sellel ajal tekkis mul mõte. Salajane mõte. Teeme suurte laulupidu, miks ei või ulasest tudengid, laulupidu siis mõte tekkis ja hiljem kui mina juba meeskoori juhatada, siis ma selles juba rääkisin laiemalt ka juba rääkisin tartu meestega ja nii edasi, aga kõike seda, miks mitte, miks mitte, jäi sinna paigale, aga siis siis Tartus, kui ma oma oma oma lauludega seda küsimust lahendada ja siis siis ööde kohe teie selle teeme ära. Ja siis tuligi see see õnnis moment, kus siis August Luur oli koosoleku protokollija, see on siis aastal 1955 juulikuul seitsmeteistkümnendal juulil 1955 ja Tartu riikliku ülikooli peahoone auditooriumis number üks, number üks oli too ja no vot see oli ja kell 12 ja kell 12 päev oli see, seal on mulle ette nähtud sõnavõtt, sõnavõtt ja sõnavõtus MINA TEEN konkreetse ettepaneku, et Tartusse kokku kutsuda akadeemiat, koorid liidust liidus ja rahvademokraatia maades nii viise. Ja siis tuleb turbses koostada vastav vastav kava ja ja vastavalt kutsetaila saata ja see ära pidada, tartus. Niisiis on siin hiljem kaad, et tuleb kohe pihta hakata seal seal sügiseses. Järgmine aasta on juba laulupidu terve aasta aega ja rehtusel asja kinnitasid. Ja siin on küll lõpp, niiviisi. Mina ütlen need, et hakata juba kohe asju ajama. Nii see moment, kus selgub, et, et laulupidu ei jää tulemata, see tuleb ja üliõpilased laulupidu lauldigi maha 1956 suvel Tartus toomeorus ja tuli nii. Ja see on siis üks minu ilusamaid laulupidusid, ilusamaid, see oli lisele ehk tudeng, riik ja, ja probuurne ja, ja niisugune ja väganise sõbrad vajalik ja nii edasi. Ma mäletan hirmsat häält, vaatas eeldused, et tema ei oska küll tuvastada maadega kõva, labaselt, see on iseendast tekkinud niisugune. Ja kõigele meeldust lätlase, leedu lastele ja venelastele ja ukrainlastele valgevenelast. Kõigile kõige meeldis nende rahvaste vaheline sõprus pidulise, sellist traditsiooni, sind, selle traditsiooni sünd ja ta ei saa sündia.