Tere õhtust, kell on kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäeva 16. septembripäeva sündmustest toimetajana. Meelis Kompus. Tänaseks selgusetu veel 36 valijameest nädala pärast toimuvaks presidendi valimiskoguks, lisaks 101-le riigikogulastele on valijamehi praeguseks teada 210. Rahvusooper Estonia tähistab sajandat sünnipäeva Talle alati vana teatrimaja asupaigas mälestuskivi. Õhtul toimub suur galakontsert. Maailmapäeval Tallinnas Tammsaare pargis tutvustati arengukoostöötemaatikat, millel on ka Eesti välispoliitikas suur osa. Üritusel tahetakse selgitada, miks peaks vaesemaid maid abistama. Pärnu teater Endla avab aga uue hooaja. Välismaalt Rooma paavst Benedictus 11. vabandas kirjalikult islamiusulisi solvanud sõnavõtu eest, kuid kirikupea vastus ei rahulda moslemikogukonda. Rootsi homsetele valimistel võib napp edu saata opositsioonilise paremerakondi. Ilmajaam lubab ööseks kuni viis kraadi külma ja homme päeval on sooja 15 kuni 19 kraadi. Kõigest lähemalt tänase seisuga olid kohalikud volikogud valinud esitanud vabariigi valimiskomisjonile 210 valijameest, 36 esindajat on veel puudu. Neile lisaks kuulub valimiskogusse 101 riigikogu liiget. Valimiskomisjoni sekretäriaadi juhataja Mihkel Pilvingu sõnul toimub mõne volikogu istung esindajate selgitamiseks alles täna ja seega selgub lõplik valijameeste nimekiri esmaspäeval. Valimiskogu istung presidendivalimisteks toimet tuleval laupäeval Estonia kontserdisaalis. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Ivari Padari sõnul on Keskerakonna ja Rahvaliidu esindajad mõistnud kaotusseisu valimiskogus, seetõttu kaalutakse võimalusi seal presidendivalimiste läbikukutamiseks, teatas ta. Padar viitas analüüsile, mille järgi toetab Ilves 175 valijameest ja rüütleid 159. Tere teatel püüavad Keskerakond ja Rahvaliit veenda piisavalt paljusid valijamehi laskma valimiskasti kehtetu hääletussedeli valijatest. Teemal jätkab Ago Gaškov. Täna õhtuks peavad selguma presidendi valimiskogu liikmed. Väike-Maarja vallavolikogu kogunes selleks juba teist korda, sest esimesel, kui kohal oli 18 volikogu liiget, jagunesid hääled kahe kandidaadi, Jaak Läänemetsa, Hans Kruusamäe vahel võrdselt. Täna sai Läänemets-kaheksasaja Kruusamägi 12 häält, üks sedel oli märgistamata. Vabariigi presidendi valimisfoorumisse, Väike-Maarja valla esindajad, volikogu esimees Hans Kruusamägi Väike-Maarja vallavolikogu valis teisel katsel siis valijamehe ära. Selleks olite teie volikogu esimees, Hans Kruusamägi siis esimesel korral ei õnnestunud. Kas presidendi valimine on tõesti nii keeruline inimese leidmine? Tundub, et siiski kõigil inimestel on oma arvamused ja seda on õigus avaldada. Ja esimesel korral ei olnud meil ka kõik kohal ja hääletlexitistivisti üheksa üheksa te olete öelnud, et toetada Arnold Rüütlit, miks tema on minu eelistus ja ma olen hinnanud teda kui ikkagi Eesti vabariigi loojad ja samas suitsetatud konsulteeritud valijatega, keda on umbes 30 ja seda ei ole liiga vähe. Väike-Maarja valla eest presidenti valida, mitte ainult oma valijatega kogu ringkonnaga ja oma laevanduse vallapiirkonnaga, kes ühines ka antud momendil Väike-Maarja vallaga, enamus poolehoid on ikkagi Arnold Rüütli poolt, meie poole on seda uuritud või tundub, see ei saanud suhtlemise tulemus rahvaga suhtlemise tulemusena. Ma liigun ka väga palju ringi ja tõesti noh teatud kohtades ja olen inimestega lihtsalt vestelnud ja kuulanud arvamust ja tõesti ka on vastupidiseid arvamusi, et aga üleüldine arvamus on ikkagi meie poolt selline. Kui oluline see tegevus on järgmisel laupäeval teed, kui tähtis on president Eesti vabariigile praegu president on ikkagi Eesti vabariigi visiitkaart. Ta on tähtis ja sellepärast ka vast nii palju poleemikat selle asjadele. Täna täpselt 100 aastat tagasi tuli Estonia seltsis lavale esimene etendus, mille lavastas Paul Pinna. Rahvusooper Estonia peabki täna oma sajandat sünnipäeva. Rävala puiesteel avati sel puhul mälestusmärk sõjas hävinud vanale teatrimajale. Mälestusmärgi autorid on Tiiu Kirsipuu ja Üla Koppel ning Mall Mälberg käis avamisel. Ajatelg kujutab endast pöörlevat plaati, mille eri külgedel on vana ja praegune teatrihoone. See ongi ajatelg kivisse valatud 100 aasta kokkuvõte, ütles Estonia seltsi juht Aarne Mikk. 1935. aastal, Estonia seltsi 70. sünnipäeval, Päeval ütles riigivanem Konstantin Päts, et Estonia selts on selts, mis kunagi ei lõpeta oma tegevust. Kahjuks küll. Nõukogude võim kahel korral vägivaldselt peatas selles seltsitegevuse ja 44. aastal pommitati puruks mõlemad Estonia teatri hooned. Aga seltsi poolt teatud Estonia teatrit ei ole ükski poliitiline tuuletõmbus suutnud hävitada ja teater on püsinud 100 aastat meie rahvuse ja riigi omalaadse sümbolina. Täna hommikupoole süüdati küünlad Eston laste haudadel Tallinna kalmistutel. Esimene küünal pandi põlema, Paul Pinna haual. Ja sealt see küünlaleek tuli Estoniasse, kus me panime põlema 100 küünalt, et need küünlad näitaksid teed minekuks uude sajandisse nendele põlvkondadele, kes tulevad pärast meid Avamisele kogunenud praegused eestlased meenutasid ka vanemaid aegu. Eri Klas ütles, et rahvusooperil on tema elus kõige suurem osa olnud. See on minu koduteate, ma olen selles tehases olnud siis inimesed kaks aastat sellele teadlasele truu, tulnud siia nii-öelda dirigendiks, juhatan siia, ma olen neid etendusi ja nüüd ma olen siis Estonia nõu küsimist. Neeme Järvi meenutas Georg Otsa ja temaaegsete Estoniat. Seoses Hermoni Aarjer Traviatest rööri. Kui ilustada seda laulis, kui ilus hääl tal oli ja kui suur artist oli talle niisugune. Muusikelega oli alati tore suhelda, laulda nii-öelda ja vaat siukeste inimestega suhtlesime Estonias. Meil oli haruldased lauljad, meralite põline Itaalia trupp, aga me saime ka saksa asjadega hakkama, isegi Ameerika asjaga hakkame, mängisime orgia, pessi, kõik värvisime ennast mustaks ja see oli suurepärane Läheme elamus, me olime väga ees. Nii nagu meie heliloojad olid ees, tervest maailmast, tol ajal olid palju progressiivsed, toimus siin, sel ajal, oleks huvitav aeg oli tegelikult, mida maailm ei teadnud. Meie teadsime, et me oleme jube head, kõik maailmale teatame endas praegu tal. Arne Mikk soovitas uue mälestusmärgi juurest õhtul läbi minna. Pimedas on plaat seestpoolt valgustatud ja näha teatriaknaid, kui sees on etendus käimas. Jätkame laiast maailmast, katoliku kiriku pea Rooma paavst Benedictus 16. vabandas kirjalikult islamiusulisi solvanud sõnavõtu eest, kuid kirikupea vastus ei rahulda moslemikogukonda. Paavst ütleb oma avalduses, et austab islamit ja loodab moslemite mõistvusele ja tema sõnade tõelise tähenduse üle. Egiptuse moslemi vennaskond on juba teatanud, et neid ei rahulda paavsti kardinat edastatud vabandust. Tahame isiklikku vabandust ja seda eksimust saab kõrvaldada ainult läbi isikliku vabanduse, teatas moslemi vennaskonna asejuht. Paavsti sõnavõtuna asunud kaitsma Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kelle sõnul mõisteti kirikupead valesti. Ka Iraagi valitsus kutsus üles säilitama rahu. Rootsi homsete. Nii parlamendi kui ka kohalike valimiste soosikud on paremerakonnad. Päev enne valimisi toetab paremliitu eri andmetel 45 kuni ligi 50 protsenti rootslastest. See on rohkem kui neljaprotsendiline edumaa praeguste valitsusparteidega. Samas ei ole viiendik veel oma valikut langetanud. Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga sõnul kandideerimine ÜRO peasekretäriks suur saavutus nii Balti riikidele kui kogu roopale rõhutab solidaarsust kolme balti riigi seas, kes näitavad end võrdsete partneritena maailmas pärast nii paljusid vastajaid, rääkis Vike-Freiberga. Ta ütles, et Ida-Euroopal polegi olnud võimalust olla regioonina esindatud ÜRO-s kõrgeimal tasandil. Samuti tundub ebaõige, et ÜRO peasekretäri ametis pole rohkem kui 60 aasta jooksul olnud ühtki naist, märkis ta. Ja jälle Eestist Keskerakonna esimees Edgar Savisaar märkis tänasel erakonna volikogule, et Keskerakonna eesmärk on viia Eesti keskmine palk järgmise nelja aastaga 25000 kroonini. Selleks oleks iga aasta kogu selle perioodi jooksul vaja palkasid tõsta keskeltläbi 23 kuni 24 protsenti, märkis Savisaar. Tema sõnul pole palgatõusuga enam aega oodata, kuna muidu jookseb Eesti töökätest tühjaks. Ainuüksi selle aasta jooksul on Eestist lahkunud ligi 70000 tublit töökat, märkis Savisaar. Eestisse saabus täna paarsada briti sõdurit, et osaleda poolteise nädala pikkusel ühisõppusel Kalev Express. Õppusel harjutavad Eesti ja Briti kaitseväelased ühisoperatsioone, mis aitab kaasa ühisele tegevusele missioonipiirkondades. Briti suursaadik Nigel Haywood rõhutas, et ühisõppus vajalik mõlema riigi kaitseväelastele, eriti arvestades koostööd Afganistanis. Tallinnas Tammsaare pargis aga algas keskpäeval aasta suurim arengukoostööle pühendatud üritus. Maailmapäev ja ka seal käis. Kõrg eestlastest jääb arengukoostööst ainult kuus protsenti, selgus ühest hiljutisest uuringust. Päeva korraldajate eesmärk on seda olukorda muuta, anda inimestele teada globaalsetest probleemidest, nende tekkepõhjustest ja tagajärgedest sest paraku ei jäta need ka meid puudutamata. Välisminister Urmas Paet, kes maailma vabas arvas, et teadmatus on ühelt poolt tingitud sellest, et arengukoostöö sisu on segaseks jäänud ja teiselt poolt sellest, et me oleme olnud aastakümneid maailmatendentside süsteemist välja lõigatud, mida me teha, saaksime välisministri sõnul ennekõike rääkida, milline olukord suures osas maailmast valitseb. Kui Eestis tihti ollakse väga Eesti enda kesksed ja, ja aeg-ajalt on mulje, et Eesti see maailma naba ongi, siis paraku ka seda naba võivad ähvardada ohud, mis tulenevad sellest suurest vaesusest ja hädadest muudes maailmas. Nii et kui kasvõi rääkida mõningatest arvudes, siis on maailmas tegelikult täna ikka veel selline olukord, kus nälja tõttu iga viie sekundi tagant keskmiselt üks laps sureb ja iga päev sureb vaesuse tõttu maailmas 30000 last. Tegelikult meil on ikka lood päris hästi ja me võiksime oma jõukohase õla järjest enam alla panna ka ka nende teiste maailma piirkondade hädade vähendamisele. Üks abipool võiks Urmas Paeti sõnul olla rahaline. Praegu eraldab Eesti veidi alla 200 miljoni krooni aastas. Teine pool on kogemuste jagamine. Päästeameti juht Mati Raidma on üks nendest, kes Eestit maailmas abiandjana tuntumaks on teinud ja kes on selles süsteemis maailmas kõige kõrgemal kohal olev eestlane. Vaatamata meie endi arvamusele, et jälle salgame ja kas meil on kohta selles rahvusvahelise humanitaarmaailmas, siis see koht on täiesti olemas läbi oma rahvusvahelise päästemeeskonna. Ma võin kindlasti kinnitada, et eestlane on väga väärtuslik inimene rahvusvahelistel operatsioonidel, oma piisava kaine meele ja rahuliku närvi ja, ja siira sooviga tõesti abistada. Nüüd Pärnusse Endla teater avab uue hooaja. Annely Erm annab ülevaate Hooaegki vahetatakse sisse eelmise aasta menukaima lavastusega, milleks on komöödia Linda tahab lahutada. Novembris tuuakse välja juba uus ja seekord eesti algupärand, sest 90 viiendat sünnipäeva tähistav teater jätkab juubeli puhul veel sel poolaastal eesti dramaturgia Ravastamist. Esimese esietenduseni jõutakse aga juba oktoobri keskel, oktoobri lõpus teatri sünnile. Päeva nädala lõpetuseks saab lavaküpseks teinegi uuslavastus pealavastaja Tiit palu. Jätkame kuni uue aastani eesti dramaturgia ka ja läheme oma valikutes üha sügavamale. Ma ei taha öelda intellektuaalsemaksega tõsisemaks. Meil on tulekul viis uuslavastust, millest praegu on töös kaks n keerd lavastab küünis Jaan Kruusvalli näidendi või küllanüü. Jaan Kruusvall oli Mikk Mikiver. Autor on eesti näitekirjanduse minimalismi meister ja selliste inimsuhete vaatleja. Seal mängib peaosas Indrek Taalmaa, kes tuli Vanemuises meie teatrisse. Sellega leelselt lavastan mina väikest Illimari suurde saali kus nimitegelast mängib Jüri Vlassov. Sellest peaks olema üks ilus lugu täiskasvanutele, sellest lapsepõlves, mis meil kõigil on olnud. Jätkatakse ka eelmisel aastal taaselustatud traditsiooni teha jõuludeks lasteetendus. Seekord lavastada Andres Noormets, Eeva Kophilo sabaga täht ning teatrimajja luuakse Ahhaa keskuse abiga lastele uudistamiseks ka täheriik. Detsembris jõuab publiku ette veel perekriiside ja armukolmnurga haardes mehe tasakaaluotsingutest Lätav liblikas ja peegel, mille autoriks on Jaan Kaplinski. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Härm. Ja ilmateade öösel tuleb selge varahommikul kohati vahelduva pilvisusega kuiv ilm, paiguti tekib udu. Tuul puhub edelast-lõunast üks kuni kuus trit sekundis ja öine õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Tuulepealsel rannikul kuus kuni 11 kraadi sooja ja maapinnal on mitmel pool õhutemperatuur nullist, viie külmakraadini. Ja homme päeval tuleb vähese ning vahelduva pilvisusega samuti kuiv ilm. Tuul puhub lõunast üks kuni seitse meetrit sekundis ja homme on sooja 15 kuni 19 kraadi. Selline sai tänane päev ja toimetaja oli Meelis Kompus ja jääme jälle kuulmiseni.