Homme saab 85 aastaseks Eesti NSV rahvakunstnik Richard Ritsing laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht tykki aegu akadeemilise laulu hingehoidja Tartus. Täna õhtul lauldi talle ülikooli aulas kontserdi helisalvestus jõuab raadiokuulajani edaspidi. Selles muusikatunnis põimib mälestuspudeleid külaskäikudel koorijuhi koju viimase veerandsajandi jooksul aga samuti jutuajamisel saabuva sünnipäeva künnisel. Kuuleme Richard Ritsingu laule Richard Ritsingu juhatatud laule ja Richard Ritsingu le lauldud laule tema enda kooridelt. Tartu riikliku ülikooli akadeemiliselt naiskoorilt Tartu akadeemiliselt mees koorilt ja sega koorilt Vanemuine. Võiks öelda, muuseumi seisukohalt oli see alguses üsna õnnetu. Nimelt juhtus niiviisi, et lapsepõlves nelja-aastase trauma tagajärjel mina kaotasin kõnevõime, käidi kõik arstid läbi ja käisime Tartus arstide juures ja käisime küla arstide sobitada juures ja imearstide juures käisid ja kõigile ühine otsus poiss kõnelema üldse eaka. Ma muutsin siis väga vaikseks ja aga meistrimees ma olin siis juba juba siis ma olin ehitasin, teen väiksed rehepeksumasinaid naela kastides ja nii edasivalmid, katsetage trummi sisse ja panises katlaga juur auraga, tra juura teise vändast ajasin siis õde laskis rukkipäi sisse, peksime rukist ka ja selline lugu oli. Ja, ja see asi oli väga tõsine. Ise nagu ei saanud arugi tookord midagi, mõistad, tagantjärge ta on nukker meenutada. Ja aastad lähevad ja poiss on tumm ja kooli minna. Aga kuulsa tumma poisi palat, mis koolisõbrad oma poisi, ema, isa ütlesid, käekõrvalviisist Räpina arsti juure astud, oli doktor Kangro oli don selle paisjärve ääres üleval kumise koolimaja juures neljavabrikus millases mäe otsas üleval kõrgel niiviisi aasta paisjärve säänest pühime arsti käest, no mis teha kuu poistes panna koolivennad, vastane üheksane juba ja kaheksa täis juba ja mis teha selle poisiga. Aga ilm oli kole, kole, paha, tormine ja täitsa ise puud, pahendused maani ja, ja see järv lainetas täitsa täitsa vahutas kohe mind jäätis ees ruumees tuppa. Ema, isa läksid arsti juurde nõu pidama. Mina vahtisin aknast välja ja vaatasin seal paisjärve mässavad loodus ja, ja sel momendil pilgu heitsin, kirikutornile kukk heinas keeras kirju kukk. Ta nähtavas ongi nii võib-olla liikuv, aga ta ei liigu mitte, aga ütleme, tormiga ta võib liikuda, eks ole. Ja järsku keeras päris ristipidi kohe ja ma õudselt ehmatasin. Õudselt ehmatasin ja karjatasin siis. Arst ja ema ja isa tulid juhuse naljad, mis poiss on ja mina üldse ses hädised kaks sõna. Kikas käänse kodumurdes Kikas käänse. No ema ema oli nii rõõmus, ei saadud. Poiss ütles kaks sõna juba. Ja olukord Taraneski. Mis aastal sai Richard Ritsingu Tartu mees? Tartlane oli täpselt 1019 seoses koolivahetusega maa koolijaitsen mahelinna kooli ja linnakool oli siis mulle kahekordselt nii kasulik, et ma tulin, tulin, tulin keskkooli, tuli ühtlasi ka muusikakooli kaasa kooli korraga. Ja see oli niisugune suur muudatus minu minu elu käigus õppe käigus ka Räpina sai muuseas tehtud, aga siin hoopis keegi teises plaanis hoopis need muudatus oli suur ja esimene asi, kui ma olin, nad oli, siis linnapilt oli hoopis teistsugune. Kui ma tulin üle selle silla mida nüüd enam ei ole, siis ma paremat kätt nägin kohe. Superasutusi Emajõe supel asutud, tuli endale seal suplemas käia. Nüüd juba Emajõe ümbrus on teistsugune. Kas see oli Kivisilla juures kivisillas? Sest minu tulek seal Poolt Räpinal ülev Kivisilla tuli tulla ja ja tegelikult oli ka nii Kivisilla paremad. VaatamisEmajõgi teeb Emajõe suur voored isemoodi hoonel väga ja siis mulle öeldi Need superasutused kus muusikakool oli, aga muuseas kogu aeg sama ikka samaga lossi tänav, mis nüüd uus, tehti mõned tähele prose sinna ja ja kui läksin kantseleisse, siis nüüd tahaks kooli tulla, no ja mida tegema? No nii hull õppima, kas viiuli küll, kas mänginud ka juba? Sellega juba räpina sai orkestris mängitud ja õpetaja Farketis, mängin teist viiulit ja õpetaja nimeski, need olid kõik. Albert tuli esimene ja mina siis hakkavad mängima ja lange, aga siis veor, mängija ja kaar Heigiga tšellot mängima kõigi nimed, nime, need onnide tuttavad nimed, Aavik ja puu kahekesi hoiduvad kaldale puu asjaajaja Taavi direktor Juhan Aavik, Juhan Aavik ja Ivanovic ja siis. No kas midagi mängida lõikava võib küll. Kas riiul Tallinnas on küll kaugel olemas? Ei olnud Riia tänaval riiuli ka soov kaasa ja kas siis muusikakoolis viiulit ei olnud? Eino mina oma viiuldaja riiulil kapis. Oma viiulit mängid, aga võib koeraga momendil ei olnudki riiulid üldse ei salga olla kantsleri ruum ja sinna mängisin seda kvartetti pala, mida ma mängisin, riiulid ja nõrgad, millega soolod me olemegi. Naised, Teed, Etti, nad muigasid ja. Hea küll, see ongi eksam. Õpilasi, kes olid õpetajad, õpetaja oli mul maailmakuulus viiulimängija, kes, kes teatas siin, kuna tuli Venemaalt tuli ja oli teine laps. Shapiro oli tema nimi, aga tema oli vähe aega siin, tema läks hoopis Ameerikasse ja sai seal ühes kuulsas orkestris kontsertmeistriks. Shapiro juures õppinud, niiviisi tunnete, ujus haruldased, armastas ise väga palju ette mängida ja see just meile meeldis, niiskus, neil tundulisime kõik reas poolt Mursak ja mina ja, ja kõik olime ja seal see ruum on praegu veel alles seal reas kõik, keegi ära ei lea, kõik 60-st, mis täidab, teeb sihiga priori, tema tegeles ja igale õpilasele mängis ette ka näidis Etti, isegi lihtsalt etüüdi mängis Vabletti tüüdud nii mängida. Nüüd Ma ei olnud passiivne kuulaja või aktiivne. Tartusse ja tema õpetas oma kodus Veski tänaval praeguse maja siin olles täis. Tahaks iseäralikku omapärase õpetajad olid mul muidugi kõige tähtsam, oli ju siis jõeller. Ellermaa valisin kohe kompositsiooni, alakse oma õppejõuks, enne küll oli üks aas, oli küll seal marssaar. Moosida ja missugune heli, millega muuseas tehakse helimuusa erinevalt pesa selline mõisud ümber käima, see tähendab hoolikalt õppima. Siis on täris muusika. Heli oli püha. Ega muusika midagi ei teeni, ega see võib olla küll enda lõbuks rohkem. Aga kui ma siin juba keskkooliõpilasena aastal 20 21 33 juba on see kontsert ja vanemad kuulanud olid siis nagu nagu leppisid sellega. Aga isa ütles ikka veel oma varase päevil veel, kui ta oli juba 70 et poeg seal sees ikka hakkama, põllumees ikka seal kõige etem, kõige puhtam ja kõige kõige tervislikum amet ja nii edasi. Mina ütlesin, et nii, et ära pane pahaks mitted. Et las teised lapsed head Põldvas vende põlde, mina, mina ei tule. No vähemalt nii, tule vähemalt Räpinas elama ja võta köstriamet ja, ja peapõldu, ma ei, ma ei tule ju teised Laaride, magan, tartus muud kui õpetajaks ja nii oligi, et ma hakkasin Tartus lauluõpetajaks algul algkoolides pärast kutsekoolides ja ja hiljem muusikakoolis ja esimene koor juhatada oli esimene oli siis koolipoistekoor. Keelemases moodustasin kaasõpilased kolmest klassist kokku, kool oli kaheksaklassiline, mina mõtlesin, poisid, ses kuuendast-seitsmendast klassist valisin välja muslikaalsemad ja, ja parema häälega poisid ja tegin tuleks meeskoori. Nüüd oli vöödanis valik valikkoor ja isegi pat küll öelda, meie laulsime oma meelest paremini kui koolikoor. Sest minul oli valitud hääletega koolikooris ausalt kõik ilma valikuta, kelle hääl natuke oli, see laulma pandi suur, kuna meil mul väike koor, no umbes 25 kolmekümneliikmeline ja see laulis väga ilusa, ma mäletan, esimest laul oli just lätte malemäng kus te laulmas käisite, koolipidudel laulsime. Ja siis ühe avaliku kontserdi andsime ka seal Gogoli Vanemuises, aga see oli juba siis siis ma olin juba kaheksandas klassis, kui mana kontserdiosa juba lauset kaasa vilistas, täna Need olid, ta oligi, ei olegi enam päris päris koolikoorem, öelge nootsed, Ritsingu meestekoor. Ja tollega andsime kontserdi, vot nii see algas. Nii see asi algas. Vot nii see hakkas ja hiljem muidugi kui ma juba iseva dirigent olin 33, no siis siis nõuded nagu suurunesid veel. Siis ma läksin välismaale, siis õppisin Varssavi konservatooriumis. Bertie jääb, oli seal orkesse osakonna juhataja juures, mina siis konsulteerisin, õppisin seal. Aga Berliinis oli filharmoonia juures Fortranile juures ja Berliinis Steini nimelises konservatooriumis ka Bruno Hitleri juures ma tehnilisi asja juba valdasin, aga aga enesetäiendus ütleme vanemate ja ja nii üldtuntud nagu, nagu forte juures, see oli omaette elamus. Vaatasin teda selja tagant, vahepeal orkestri sees ja nii edasi, sinna pääses väga raskelt, ainult saatkonna kaudu, näiteks seal oli üks jaapani neiu, oli ka õpilasi Jaapani saatkonnaga minu seltsiks kaekirja, õppisime siis seal vööde, nyyd see meie meie tööd segab, kui õpilasproovidel. See oli aastal 1936. Ma olin juba meeskoori mõne aasta juhatanud. Tartu akadeemilist meeskoori mees Korea no kui haigeks jäi 32 ja siis mina juba teda asendasin. Aseta seetõttu, et mari juba ennast näidanud, seisad aasta või 26 kuni 29, ma juhatasin akadeemias naiskoor ja mitte seda praegusega. Seal eelkäijad olid väiksed tuntud nii dirigendina. Nii seetõttu koor nagu oli nõus minuga. Las oma mees juhatab. Aga millal ja kuidas te tutvusite Vanemuise segakooriga, kas teie leidsite kooride koor leidis teid. Lugu niiviisi. Vanemuises oli tol ajal dirigendiks tuubin, aga Eduard Tubin oli ülekoormatud tööga ja, ja loobus. Ja siis tookord oli koori esimeheks Eduard õunapuu, Edo Tauno väiksed kirjamees. Ta oli raamatut avaldanud ja nii edasi ja suur lauluentusiast. Ja too muidugi oli mind tähele pannud meeskooris ja naiskooris ja, ja siis, kas tema ette palve kuuled, pöördus minu põlgas matulaks Vanemuise koori juhatama. See oli 1900 35. aastal. Ma läksin seda nii väikse kartusega, sa saad, see kartul seal aukartus, võiks öelda, sest koor on minu meelest organisme. Noh, niisugune väga tähtis ja ajalooliselt tähtsaks koor ja ja hästi esinenud ja suurvormide esinenud ja inimesi juhatanud, nagu tobias juhatanud Joan aabid, juhatan. Siin juhatanud kõik need, Tomsoni juhatanud kõik kohalikud Suurus juhatas suurte dirigentide nimekiri on pikem veel, oi, see on pikk nimekiri, Jaan, Karl, August Hermanni Hermann ja kõik need, need kõik Tartu suuruse Launud juhatada koore, no ja siis viimase sain Vanemuise koori juhatajaks ja ju otseselt koori kui tänapäeval, see tähendab kuni kuni septembrikuus 1983. Ja ma pinnin nüüd koori juhiguvad loobuma lihtsalt oma oma tahtel. Sest et tervis ei võimalda, näeksid, et dirigente oleme, oleme absoluutselt terve inimene, ta peab olema terve kuulmine, terve nägime terve, muidu terve peab olema siis see ei ole mitte ainult vaimne tervis, vaid üldise tervise olema. Ma pean tegema kaasa kõik kontsertmatkad, kõik piduõhtud, kõik sünnipäevad, mis koorivad nendega kaasa kõiki tee ja ma tundsin, et mul hakkab tervises kehvaks jääma ja et ma toodi aja ja ma olin, hoolitsed oma järeltulu eest. Palusin juba varem varem juba oma poja aru ja tema paralleelisimega juhatas, nii et minu äratulek ei olnud mitte niisugune raske, vaid tuli lihtsalt ütelda taga. Nüüd sina, sina jätka nüüd ja, ja mina, mina vaatan päält. Kuulge, kell pool, kell pool viis läks magama ja ma küsin, et mis kell saanid tõused. Kell seitse mätsin missis nii vara pead olema. Muusikakoolis on eksam kell kaheksa. Et ma tulen kell 11 mulle peksa määras Ma tulen tagasi Smapikutan. Ja see siis kojujõudmine tuli alles kella seitsmeks, jooksis kodu, võttis noodideleks ära. Siis ma küll ei, ei magaja ei näita ka ennast. Rääkija oli Mari Ritsing taga räägitu Richard Ritsing. Ühesõnaga see on perekond, kus kõigile, nagu me edaspidi kuuleme, annab paljus tooni helihark. Kuulge, aju kustub aegamööda põhitoon sellel laadi alla ja on too too puhasla. Et selline annab Roheline proovi. Eriarsti ka nüüd siit on siis siit on suuremat ära, suuremad on näitusele laupäevanäitus on, et seal on muudki minu minu esemeid värkija pilt ja taktikepi ja Eli Harke ja lõõtsunud päris mürakas suunisse. Kaevaksa pikkune umbes sinu Jens järge, teised väiksemad eksmees eri argid, neid on ise mul muretsetud kingitud. Ja siis isegi tänavalt leitud. Tõsi, täna olemas. Aga ma mõnda ta leidnud isegi Pärnus tänavalt, Pärnu Pärnu Konoloogia märk mustaks, läinud tänaval teineteisele haruldus, aga haruldus ja vot siin on siis nüüd need suupillist, nagu ka mitmed sinna. Need annavad nii häält. Niiviisi. Nii see ja need veenetistonist valmida, sellised natist ringi tavaliselt tellitavad nist. Näete, nii, seda võib muuta siis too toonikõrgust. Mõnes mõttes on seeasemel, et neid saab kani tellida veerand tooniliselt. Ei, ta võtab pooltoni kõrgendatud veerand tonni kõrk. Nüüd igal pool on rännanud matkakontsertmatkaga, olgu see siis kodumaal välismaal oli ka kaasa võtnud vähemalt vähemalt heri hargija poisile toonardi, millega saab häält anda defitsiit, nii, mis häält aatsesse Tulat näetis madal tellimisel siia. Kuuldu oli juubelilaulupeoaegselt tutvumiskäigult 1969 Richard Ritsingu kollektsioonide käskele millest mõne minuti ka mõne tunni kestel täit ülevaadet saada oleks lootusetu. Helihargid laulupeomärgid. Eks liibrised noodid, käsikirjad, tuhanded köited, muusikakirjandust, haruldusi ja hindamatuid, väärtusi. Ei ole varem tulnud jutuks, kuidas need varad on tema hoole all üle elanud. Keerulised sõjaajad on Tartu Richard Ritsingu eluajal olnud kolmel korral rindelinn. Küsigem seda nüüd. Osad ma viisin maale, said autod ise maale ja ja osad jäi siia ka ja osad muidugi siin hävitati, osad hävitati, kasutati küttematerjaliks. Siin majas oli sõjavägi sees, komando sees ja see siis võttis siit. Võttis viis pliidi alla. Kahju tegi palju, aga aga see põhiline jäi mul alles põhimina eriti kogusin ma, mille ma ausalt öelda tähelepanuga, puhkeajalooliselt et selget pilti saada, mis enne tehti. Seenetehti, mis 100. varem, tehti kogu see ju kõik kõik laulupeol audioraamatut, kõik laulobaalsel välja andnud, kõik brošüürid ja, ja ja algul meil kõik edasi, mis meil praegu haruldused neil praegu ei olegi olemas. No ma olen, sõja pakkus, oli üks Võrumaal minu teine kurvajuks kodumoori kus minu abikaasa täritud sai sinna viidud. Aga siia jäi seesama sama tubamis. Praegu siin paistab. See oli mul ikka, see pani paid ja mina käisin vahepeal linna ka ikka ja need need koledad mõnikord oli öösel pommitama joonud ja, ja isegi telke, kus akna peal rippusid inimesed surnuga. Ta oli kas aknas vaadanud. Nüüd pilt oli kohutav. Need, see sõda tegi palju kahju, väga pead meenuda, mis, mis too sõda kotis ära, mis ees ära võttis ära ja nii edasi. Nii et igaüks on teinud. Imelik küll, mina ise mõtlen ka, et miks ja siis mõned nii talitavad. Ja siis ükskord oli juhus, et ma läksin kodunt ära ja siis tulin kodur raamatus lõhutud. Minu onu onu oli kooliõpetaja, ta kinkis mulle kolm kogu eesti rahvale doktor härma eesti rahvalaulud. Ja kujutav sõdurpoiss olnud eesti rahval pihust kiskunud puruks. Muudame maa pil, Tubur vea milliks purustab eesti rahvalaulu välja alla, ära see mulle väga südamesse. Ma ei kujuta ette. Eesti rahvas oleme kogunud oma oma vaimuvara ja, ja nüüd tuleb sõdurpoiss ja rebib sure puruks. Aga ta ei saa. Jääb ära ise purustada. Viimase saab ainult selle Baderi, vaid meie töögidel. Selle saab purustada. Minul on üks ajakiri taskus. Kas teie olete seda lugenud? See on kultuur ja elu number sinna tavaliselt seda loetakse maos unede aegadeks siniseks. Selline lõigukene lehemehe poolt kirja pandud. Ma ei küsinud kuulsalt koorijuhilt, kas tohin üht detailidega noorpõlvest kirja panna, teen seda oma loaga ja loodan, et ei pahanda. Ma ei küsinud kuulsalt koorijuhilt, kas tohin üht detaili tema noorpõlvest kirja panna. Teen seda oma loaga ja loodan, et ta ei pahanda. 1923. aastal, kui Richard Ritsing oli veel noor dirigent, laulis ühes kooris, keda ta juhatas. Väga tore tüdruk. Nad said hästi läbi ja laulja küsis dirigendi käest õppimiseks esteetika loengute konspekti. Mõni päev hiljem tõida vihiku tagasi. Ritsing oli juba eksami teinud ja viis konspekti avamatult koju. Nüüd 45 aastat hiljem leidis ta oma arhiivist esteetika loengute konspekti vahelt väikese kelmika kirjakese. Kuidas esmakordselt nüüd 45 aastat hiljem armastuskirja aga ilma kirjatagi viis saates oma rada. Kirja autor on maestro eluseltsiline. Nii ajakirjanduslik, et ma lihtsalt ei usu, kas see vastab tõele. Ta peab vastama, tavaliselt välja mõeldud ei ole. Raamatus olevat alles praegu. Mis probleemid praegu kõige rohkem huvi pakuvad? Mille peale praegu aeg kulub? No praegu on nii, et mina neid, neid, neid lõikused, mis on võib-olla jääd unarusse või mis on viltu läinud, neid nagu tahaksin natukene Niina sõeluda kohendada ja nagu jäädvustada, uurides vana vana materjali ei või võtta ka 100 protsendini tööl näiteks aja vanu ajalehti võrreldes teine ajaliski of teistmoodi, nüüd tuleb siis selgitada, kellel õigus on, see oli üks, üks nisu. No peale selle muidugi oma oma ümbrus, kõigepealt mina olen hell, oli Tartu osakonna tegelane. Ma olen kõigi oma kaaslaste saga eiole kogunud oma koguse nendele käsikirjad. Nende elulaadne, kõik oli kogunemisel oma etis komplekt Tartu heli, loojakest, käsikirjad ja kirjutised ja need kõik on kirja pandud ja mälestused ja nii edasi kirja pandud ja need on mõne võrdselt. Saavad sealt lugeda ka see on üks teine moment jälle, nii vile, millega ma tegelen. Ja siis muidugi ma olen koostanud plaani oma oma tööst ja varast on omaette väike raamat ja ka silla sisse kandnud. Kannan järjest sisse siis kõik andmed, mis on seotud minu tegevusega ja minu kaaslasega ja, ja nende nähtusega, mida ma olen ise kaasa elanud. Nimelt see kava, mis kontsert on seal nüüd nii kuulsad, et võeti kaubaga minu sõprade ja minu kaal töölislaulud ja kes need on siis nagu ma nimetasin, kõigepealt marssaar Simm siis Miina Härma Need on kõik minu kaastöötajad ja minu lemmikautoreid nüüd Simmiga on mulle eriti sidet see seletatud, kui mina 1923 esmakordselt läksin üldlaulupeol, see oli 200 laulupidu oma meeskooriga omasele reaalkoolipoistega ma 30 poisiga siis me laulsime Simmi oma saart Zimmelisele koorini ümber teinud, et seda soolopartiid laulis taritul ei julmide soolovad. Esimene teine tenor ja bariton lauliski soolo osaterile hääleris, häiri terve härm ja no mina muidugi ei jää muidugi publikul määrasega põhja koos oma saarde teisi laule. Ja Simm oli esmakordselt üldjuht. Simm esmakordselt oma saarega seal ja mina esmakord oma poistega ka oma saar on üks niisugune laul, mida ma ise õpetan laulnud ise ja nüüd neljapäeval kavas. Ja minul laulma laulu kontsert lõpeb nüüd laulma, laul kõige ilusam, laulan veel laulmata. Kui mina ei tee süste, kalo keegi teie laulmas laulu ära. Vai vai see jääb üldse tegemata sellised, eks nisu, igatsust ja TKV-s kõige parem on veel tegemata. Võib-olla Simminud parema tegemata, võib-olla ka Artur Kapi tegime Mart Saar kõige, võib-olla oma saar ei ole võib-olla kõige parem, aga me teame kõige paremaks praegu.