10. detsembril möödus 50 aastat Tartu muusikakooli sünnist. 50 aastat on muusika Tartu Toome nõlvakul noori kokku toonud ja ühte sidunud. Muusikaga on nad ellu läinud ja teeninud oma raha vast. Igal asjal on, aga nagu öeldakse, sügavad juured ja ma mõtlen niimoodi, et pressing, et sinul on neid igasuguseid andmeid kogutud selle kohta. Kui pikad juured olid nõukogule, nii et juba 1018 kavatseti kool asutada, siis tuli Saksa Saksa okupatsioon ja see töö katkestus oli veel aega ja siis alles 1919 siis tõepoolest asutati siis selts ja ühtlasi ka Tartu muusikakool. No ja siis mina olin esimese õpilasi, see oli siis septembrikuu esimesel päeval, kui mina reaalkoolipoisina seadsin sammud, siis loosida 15 ja läksin teisele korrusele. Seal oli klas braavo klassiivse kuus, skantserie registreeris ennast siis muusikakooli õpilased, eks tol korral oli vist niimoodi, et ega terve maja ei olnudki, ei, ainult ülemine korrus, nüüd me läheme trepist ülesse armuse kool, nii et need, need klasin seal üleval, need olid meie meie käes siis esimene direktor oli vist Johan Aavik ja Joanavikule jagavad seal samal aastal nagu võiks öelda, sündisid kaksikud ega siukse, ärge muusikakool ei olnud ja August neljandale sai loa endale omanimelise kooli asutamiseks ja siis samal aastal või ta natuke veel varemgi natukene algusest pääle. Kevadise meeste 1019, aga muide, mis mees hiljem terroriga meie muusikaajaloos demonstreeriti, palju räägitud ei ole ja ega vist laiem üldsus ei teagi, kes ta oli üldse nüüd. No tema oli, kaavikud, tunnevad kõik ja temal ka õppinud Peterburi konservatooriumis puhkpillialal orkestri juht ja tegeles muusikaga hea organisaator. Aga nii ta nii muusika autor, teine ei olnud tuntud, ta hea organisaator oli ja ta oli kaval mees ka ta põhimõttelisema kooli särgil kõrvalained, mis meeldisid tookord balletistuudio tema juures seal ja nii, et ta nii oskas seltskonna haarata. Ja seetõttu ka seepärast see kuise tuli, kuued, ühendamine, siis osutus paratamatuks. Helle kaksikvõim, kaksikvõim ja aga vahepeal üldse segane aeg. Nii nagu mina tean, 1925. aastal ju oli koguni tark konservatooriumi ja nimetati ümber see ja õppeasutusi. Asi oli lühikest aega ka vist sellele niimoodi, et see kodanlik valitsus kahte konservatooriumi tahtlikule naljas, jah, seal ainult paar asja seal oli, aga tõtt-öelda muidugi, et Aavikul oli ka plaan ikka muusikakool kujundada Konsatooriumiks nimelt põhi käes on üks punkt koguni, et me alustame pääle Tartu kõrgema muusikakooli, ka sellest peab välja kujunema. No niisugune kõrgem õppeasutus ja klamber toorium, nii et see plaan olin nende haudade ajal küll ka, aga nüüdse õnnetuseks läks nii kehvasti see ühenduse tõttu ta likvideerus lihtsalt ja Aavik läks ära, kahte tema nägi juba ette, et vist vist tainas on parem konservatooriumi arendada kui Tartus. Ja siis 1927. aastal hakati seda konservatooriumi likvideerima ja see kestis tükk aega ja ajal juba samal ajal uuesti. Tartu, kordan muuseas. Ja no see oli juba siis sildi Alglasem, muusik, kalise hariduse ja kultuuri edendamise seltsi. Kuidas ikka nimega ühingule jah, seal oli vist kange juhtiv tegelane oli meie esimene naishelilooja Miina härmaealiste eest ja tema oligi see muusikalipatrulle pool kaua aega ju. Ja muretses tema ees toredaid lugusid. On ju sellest, kuidas ta ühiskondlikult piletit levitas, kõrgem seltskond, muidu ei tahtnudki muusikali toetada ja siis oli anekdoot, on tõesti lugu? Kuidas Miina härma läheb ühte kohta seltskonda ja kõik juba tundsid teda. Hirm oli, et tuleb jälle ja pakub neid õpilaskontserdite pileteid ja Miina härma oli teinud väga hea näoga. Teate, mul on teile täna väga suur uudis. Mul ei ole ühtegi õpilaskontserdi piletit, kaas. No aga see periood 1927 kuni 1940 Tartu kõrgema Musk oli periood, see oli Viljandi, kas see rahulikum ja ja siis tuli direktoriks Laksbergse meie kooli esimese õpilasi, mis või kes ta isetari, loodusteadlane ja temale paras õppejõuks reaalkoolis mas õples. Käisime koos koolis koos mängisime ja esinenud koolipidudel ja ja siis ta jättis hüvasti oma endise looduse teaduse ja ja siirdus muusi kalale ja temasse kujuneski konsistooriumi niisugune väga energiline ja hea direktor administraator ka. Sellel perioodil on ju Tartu kõrgem muusikakool andnud palju juhtivaid jõude meie muusikale siin nimede nimetamine, see viiks ju pikale trio, aga nii palju peaks küll märkima, et sel ajal kujunes välja eesti heliloomingu Tartu koolkond, see oli Heino Elleri juhtimisel ja Eller töötas Tartus ja 20 aastat 1920 juba kuni 1940. Angola õpetaske teooriat marssariksinda reis siis tema kaua õppejõud, haaralija kreek oli, tuli ka Gregia Heljatuid samal aastal 20, aga siis kreek oli, andis aastaseks saanud taevases ele 20-ks aastaks siia. Selle Elleri kool punas, siis need esimesed lõpetaja teede olidki sellest heast perioodist, kui Lokster direktor nüüd võiks, kuulab, tegi ka siis selle Tartu koolkonna looja, Elleri muusikapala muusikakooli, õpilaste ja vilistlaste koondorkester aaduregi juhatusel esitab Elleri Kodumaise viisi. Kaks kooli oli Eestis tol ajal üks oli siis Tallinnas oli see Artur Kapi appi koe Heleri Elleri kool ja tundub, et Elleri kool oli tol ajal modernsem nii-öelda ja igasuguste uuendustega ja läkski kaasa, nii et ega seda ei tahetud hästi vastu võtta. Sellest Elleri nii koolist on ju tulnud välja vist kõige esimene lõpetaja oli temal Karindi ja siis tulid Edvard Oja ja Eduard Tubin ja Johannes play ja ja teised. Alfred Karindi. Tema just meie koolialmanahhi Aachenis trükis ilmus kirjutusel mälestused vormistada põhjalik ilvesele artikli ja väga virgalt kirutas Mazas kirjaga kohe nädala pärast vastas sellega, et vahepeal ise läks ära sinna, kus tagasi tulla enam ei saa. Võib-olla kuulaksime, olid Karindi öölaulu kuskil koolikoori ettekandes. Omaette mees oli kindlasti Eduard Oja väga andekas helilooja, andekas vembumees, ka sõna, võib-olla tähist seal ojaga paljulis lähedasi kokkupuuteid. Vaja oli tore mees, väga. Hea sõbramees võis öelda aga oli hea, vembumees ta rahaga kokku ei hoidnud, nii kui ta raha sai mõne heliteose eest või muidu honorari muidugi kulust kohe ära päeva jooksul, aga ta oli ju õppejõud ka ja seal õppejõul ja vembumees ja mul ja väga tore lugu meeleseal oli niimoodi, et noh, ega lauluõpilased üldiselt solfedžotunde nii eriti armastavad, õpivad laulu pähe ja Need noodinimed ka pähe, vile, Solly, solid ja laadia. Aga soja olevat selline komme oludeta. Eksamiülesande, mis tuli laulda, seal kirjutas tahvli peal, et õpilane tuli vastamast, tahvli pealt laulab maha ja muidugi oli kirjutatud tahvli peale valmis ja siis lauluklassi õpilasel ikkagi saanud kuidagi musel ukse lahti ja olid kirjutanud ülesande ära ja pähe õppinud. Aga eksoja sai teada ja oli veel vahepeal sinna ja võtnud, kustutanud mõned kohad ära ja teinud teistmoodi, oli muidugi, need tulevad tões ja vaimus, sinna sisse laulavad keegli hea nägudega maha ja hea poja kuulale. Vaatleja muheleb, ütleb et jah, et enne oli küll nii, aga ma parandasin ära. Looming on ka niisugune väga huvitav ja igat moodi omapärale seda toodavad, kasutab ja ja seal on küllaltki nihukest romantilist joont mõnikord ja meil on siin võimalused täna kuulata tema loomingust laul suveööl. Põhiseks kaalukamaid mehi Tartu eri loete tookordsest koolkonnast oli Eduard Tubi, kuigi ta enam siin meil kodumaal ei viibivaid, töötab Rootsis. Aga sidemed kodumaaga ei ole ju katkenud ja Estonias tuli ju hiljutigi lavale tema viimaseid teoseid, ooper. Ta lubas küllatatud, hakkab kirjutama Kalevipoega. Nähtavasti meeldis Barbara paremini temale. Tubina loomingust võiks kuulata koori ettekandes õitsilised, see on tema balletist kratt. Sellest Tartu tookordse koolkonna, nii heliloojatest, Elleri kasvandikest, muusikakoolis ning ainukesena praegu töötab Johannes Breive ja tema on meil kauaaegne muusikateooria ainekomisjoni esimees, vaikne mees, vähese jutuga ja vaikse huumoriga ka. Hiljuti oli ju tema 60. juubel juba juba ja nii ta aastal vanem kui muusikakool. Leeve on niisugune õpetaja, kes tunnis vähe räägib. Aga sealjuures paneb õpilased ise mõtlema, ise tööle, nii et tema juures pead sellega nii hästi ette valmistama ja oskaks tema käest küsida ja välja pinnida kõik need asjad, mida sa ise ei tea. Ja ta ise ütleb ka, et tema tahab rohkem niisuguseid õpilasi, kes ise ka aktiivselt töötavad seedida, paneb ennast kahtlema tööle. Helilooja pleeve on lüürilist laadi, endasse vedanud muusikani, nagu ta ise armastab, väga palju looduses ringi käia, üksinda reisida ja minu teada tema on meie tartu Musk oli kõik kõige suurem reisimees olnud igal pool aga nagu öeldakse, et, et kuidas keegi oma raha jaotlemine üksu ostab kalleid asju ja teine paneb rahapudelisse. Leeve paneb reiside peale. Ma arvan, et me nii, et see kannab jälle loomingus patsiente pärast deme armastab oma loomingust päämiselt klaverit siis soolosoololaule, Est orkestrit. Järgmine periood aastad 1940 kuni 44 üks aasta muusikakooli nõukogude korra ajal ja ja siis tuli Saksa okupatsiooniaeg peale. See on vist kõige nii vähe. Tegevusega periood muusikakooli ajaloos, sõjaaeg, okupatsiooniaeg koolide algas alati hiljem peale hilinemisega, aastal esivarem lõppes ka ja ruumide korgiruumidega, elavhõbetermoüliõpilased ja õppejõud pidid põllutöödel ka käima. Põllutöödele käidi kütust varumas ja tehti igasuguseid selliseid töid, mis otseselt ei olnud õppetööga seotud. Peale selle oli veel nii, kui õppetöö peale algas, ei teadnud ju kunagi, kui palju õpilasi kooli tuleb. Siis. Kellel oli põllutööde osavõtutõend, see sai siis õppida keele, seda ei olnud, seda õppida ei saanud. Ja siis tunniplaani hakata tegema siis, kui õpilased olid kokku tulnud ja nii et tunniplaani tegemine ka võttis siis oma kuu aega aega, nii et kui ükskord hoogu sai, siis oli juba aasta läbi, tuli jälle kevadistele põllutöödele minna, nii et õige tööst ei olnud midagi. Nojah siis juba 1944. Kaheksandal oktoobril, kui oli Tartu vabastatud, alustati endistes ruumides uuesti tööd ja nüüd oliivalises kooli nimetus, Tartu riiklik muusika muudatused tulid 49. 50. õppeaastal, mis, kui toodi üldhariduslikud ained ka muusikakooli ja muusikakoolist sai nii täisvereline keskeriõppeasutus, siis kadus ära niisugune eriala nagu teooria kompressioon ja enam ei võeta, sest praegu tuline kahju ja meie Tartu muusikaelu sel ajal just kannatab, et ei ole heliloojate järelkasvu. Seda hakkame taastama. Õppealajuhataja Peeter Lokk teab seda kõige paremini. No seal on praegu nii, et seda asja võetakse, uuritakse, et taotlused on küll olemas, aga siis praegu oli veel selle kaadri komplekteerimisega raskusi, nii et loodetavasti me saame selle eriala taastada riiet. 944 algas siis muusikakooli täis iga see on juba üle 25 aastani kestnud ja vana maja oli jäänud juba täiskasvanud muusik kolle. Kitsaks. Aga igal juhul kaadrit on palju rohkem antud kui varem, siis võiks tuua mõningaid kuivi fakte arve võrdluseks, et ajavahemikul 1927 10939 lõpetas kooli 62 õpilast see tähendab vähem kui viis õpilast aasta kohta ja kedagi tööga ka ei kindlustatud. Aasta 1945 kuni 69 lõpetasime kooli 567 õpilast, sellega keskmiselt 22 lõpetajat aastas. Ja viimastel aastatel on see arv olnud ju 30 ja 49. ja siis üks illustreeriv näide veel, et enne 1940. aasta oli koolis 15 kuni kaheksa teiste õpetajalt keskmisel ja aga praegu on Tartu muusikakoolis üle 40 põhikohaga õpetajat, neist on 28 endist muusikakooli kasvandik. Ja veel perioodil 1948 kuni 69 lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi 135 Tartu muusikakooli kasvandikud seega kaks korda rohkem, kui oli lõpetajaid Tartu kõrgemas muusikakoolis enne 1940. terve meie vabariigi piirides võib leida Tartu muusikakooli lõpetanuid laste muusikakoolides üldhariduslikes koolides. Nii et neid on võrdlemise isegi saartel Saaremaal ja Hiiumaal, kuigi meil seda teooria kompressiooniosakonda enam ei ole. On ju Tartu muusikakool andnud järelkasvu meie heliloomingule ega siin ka ja Jaan koha. Jaan Rääts. Raimond lätte praegu õpivad vee, Alo Põldmäe on varsti juba lõpetamas. Kuuleksime nüüd siis meie endise usk oli kasvandliku Jaan koha loomingust ühte laulu üks rändaja tuli koori esituses. Siis peaks tingimata märkima seda, et meie diaatrid on saanud ju muusikakoolilt küllaltki palju jõude ja järelkasvu. Estonia eriti aga Tartu vanem olen. Olen kooli artisti, orkestrantide dirigentidega solistide ka kui võtame seal Ivo uus leida, kes ja siis võib öelda veel, et näiteks Eesti Raadio orkester ja Eesti raadio segakoor on saanud palju kaadrit ja praegu on Eesti Raadio segakoori dirigendid Ants Üleoja ja siis Tõnuga Angron, Tartu muusikakooli kasvandikud, väljuril Veli Kleemeier. Enne oli. Riiklik meeskonda said näitlik meeskonnas ka nüüd kuuleksime kahe Tartu Vanemuise teatri solisti esinemist. Ivo kuusk esitab sümfooniaorkestri saatel kaks Villem Kapi laulu. Kuldhommik. Et sa tulid. Teisena esineb Leida Jürgens ja muide, mõlemad on praegu ka Tartu kooli laulueriala õppejõud, nii et koolon jäänud armsaks ikkagi, et enne õppisid ise. Nüüd annavad oma kogemusi juba teistele üle. Leida Jürgens esitab Eduard Oja laulu lilleleid. Tööd on tehtud, õpetajaid on palju olnud, aga see töö jätku tulevad uued põlvkonnad. Ja kõik nad toovad endaga kaasa seda uut vaimu. Nii igavene uuenemine ja noorenemine läheb kogu aeg. Tulevikuks on aga plaane palju. Kõigepealt meie hoone ei vasta enam, praeguse muusika oli vajadustele talianud kitsaks ammugi. Kaasaja tingimustes ta enam kuidagiviisi ei vasta ja selle tõttu siis tekkis selline mõte, et teha koolile korralik juurdeehitus, kuhu sisse saad ka kool vastava saali, mille järele me praegu tunneme väga suurt puudust, sest kontsertsaal muusikakoolil ikka peaks olema meelde, praegu niisugusel kujul ei ole. Ja siis hulka kõrvalruume ka sinna ja siis, kui see osa juba hakkab enam-vähem kujunema, siis tuleb vana osa. Jah, no loodan, et see asi kauati ei veni, et kui palju järgmine väike juubel on, et seda võib ehk Ivani uues majas tähistada ja kuidas perspektiivid on ja seda me tahame kõik loota. Plaani järgi peab ehitus algama 71. aastal ja kui ta juba peale hakkab, siis ikka läheb ka lükkamised haka. Loodame, et mitte nii nagu Vanemuise ehitamine. Ja, ja kui uus maja on juba uued paremad tingimusteks, töömeeleolu on teine, tulevad uued traditsioonid juurde. Traditsioon on meil praegugi juba küllaltki lõpumärk, vormimüts, kooli laul. Ja sellel aastal lisandus siia veel ka koolile oma lipp. See on valgel põhjal keskel on embleem tekst, tekst ja riiulivõti on seal olemas Eliseeris Elma sellise hilise ilmaga misega, millise kõrbe ja Toome Nõlvakult on meil seda kohe siis nii hea levitada. Helisi igale igale poole.