Täna kordame 24. juuli päeva südameni majutu varsti nagu inglased, kes alati ilmast räägivad, et suvi on ema jutuks tõepoolest põhjust andnud sellist troopilist loomust ja nii palju tormipäevi järjest annab mäletada, trombides rääkimata. Mina olen Mall Mälberg. Eelmisel nädalavahetusel toimus Pärnumaal Koonga vallas esimene üle-eestiline loodus ja ilma vaatlejatel ning ilma Tarkade kokkutulek. Huvilisi tuli kohale 100 ringis ning nende hulgas ka professionaalsed ilmaennustajad rääkisid ilma prognoosimise võimalustest ja tasemest Eestis. Ilmatargad rutasid jälle seda, millega nemad ilma ennustades arvestavad. Ja kohe räägibki kõigest lähemalt üks ilmatark ise Ilmar diis maa, kes on Koonga vallalõppe kooliõpetaja ja oli ühtlasi üks kokkutuleku algatajaid. Kokkusaamine oli sellepärast huvitav, et et me ei olnud nagu 11 näinud arvatud nüüd Pärnumaa siit Villu Müüripeal, keda ma isiklikult otsin, aga teisi nagu ei, ei ole kunagi näinud elus. Ja ütleme niimoodi, meie ürituse eesmärk oligi tuttavaks saada ja tuttavaks saada ka siis niinimetatud ametlike ilmajaamade töötajatega ja ja siis noh, teatud mõttes ka leida niisugune ühine keel. Ja. Ma arvan, et sellepärast see üritus päris õnnestus, sest kõigepealt need ettekanded ilma vaatlejad, loodusvaatlejad ja teine nimetatud ilmatargad. Aadu Irssoni kohal, väga huvitav mees, vanem mees. Ja tuli välja, et temal on ka jutuajamisel, temal on ka niisugused ravimid koostatud, millega saab ravida näiteks nahahaiguse ekseemi. Tema püüab kopraid ja siis nende eksperimentidest valmistab sellist ravimit. No see oli kõigile väga suur uudis. Ennoga ALDE Võrumaailmatark võttis sõna, tema sõnavõtust jäi nagu ja ma sellist ütleme võib-olla väheusutavad kuid ka vähe uuritud asjade nagu maasisese ja, ja siis kosmilise kiirguse mõju ilma kujundamisel. Aga ta seda nagu rääkis ja siis noh, lühidalt ja ja jäi see mõttega kõlama, et tema tegeleb nagu selliste asjadega rohkem. Siis Villu Müüripeal varblast tema jutuajamisel rääkis oma kogemustest seal mere ääres lindude vaatlusest ja, ja kuidas siis looduse järgivad võimalik natukene ette ennustada. Muidugi huvitav oli see, et Mul oli 10 ilmatarka kutsutud, aga aga tuli neid veel välja. Näiteks Viljandimaailmatark Aarne Ots, keda ma ei teadnudki, Jaan Kalda, Vändra ilma tark, tema oli ka all ja, ja siis noh, eks neile pakkus kõigile see väga suurt huvi saada omavahel tuttavaks. Nüüd edaspidise ilma suhtes. Noh, ma ütlen niimoodi, et päris üksmeelt muidugi ei olnud, aga tuginedes vast kõige nii huvitama järelduse teinud Marko Kaasiku versioonile, sest tema tegeleb ilma ütleme, ennustamisega tema ilma ennustajana ennast peab viis protsenti, 95 protsenti nagu teadlaseks. Aga, aga kuna ta arvutigraafika alusel tegutseb siis ka pikemate prognooside koostamisega, siis tema arvates tuleb nüüd üks niisugune kuivaperiood. Ja, ja tema arvates on muidugi ka augustikuu ja september väga ilusad. Ja nagu suvi jätkub, kuigi nüüd läheb külmemaks tasapisi, nii et et sellist juuli ütleme, leitsakud või troopilist ilma enam ei tulevat. Aga siis Haadu hirss arvas ka, et ikkagi veel suvi jätkub. Ja noh, mina arvan ka niimoodi, kuigi ma kahtlen, et ikkagi ma loodan, et et see võlaperiood nüüd tasapisi Käes, kuid ikkagi üks vihmaperiood peaks augustikuu vest olema, mis on põllumeestele niisugune koristustingimuste raske jätta ja kui sellisest ilmast rääkida, siis muidugi mis nüüd võib-olla muret, et paljudel on need sademed, võtsin ka täna kokku, nii et neil on juba ka Pärnumaal kuu norm on ületatud. Juulikuu norm ja noh, juunikuu norm oli, oli normi piires sademeid, nii et kohati põldudel praegu natukene liigniiskuse ohtu, aga ütleme, need kuivad ilmad. Ja kui ikka tuult kaan ja ilusad ilmad, need kuivatavad muidugi need niiskemad põllud ka ära ja ja ma arvan, et katki ei ole midagi. No vat lühi sealt vast niimoodi ja muidugi siis Villu Müüripeal arvas, pakuti välja, et sellised kohtumised oleksid aasta teretulnud. Kogemuste vahetamiseks tänavu aasta oli nagu rohkem tutvumise osa tähtsam kui kogemuste vahetamine, sest Me külastasime Soontaga maa linna ja mihklil vaatajana. Uudistasime natuke Koonga valda. Järgnevatel kohtumistel. Võib-olla. Villu Müüripeal, Varbla ilmataat ütles, et tema näeks ette, et kahepäevane selline vestlusring ilusal mere kaldal tal on väga ilus taaratamme elu. Ja et kui me saaksime järgmisel suvel võib-olla seal kokku, no vot sellega nagu siis meie koosviibimine lõppeski. Aitäh seda oli väga tore kuulata, aga mul tekkis üks küsimus, et aeg muutub ja elu muutub ja no ma sain aru, et ka ilmatargad uuendavad oma oma ennustusmeetodeid, et keegi on läinud arvutigraafika peale üle. Mis on need asjad, mille järgi praegu ilmatargad oma ennustusi teevad? No üldiselt ütleme, need loodusvaatlejad, ilmaennustajad, nemad kasutavad ka niisugust analoogmeetodit võrdlusandmete baasil vaatavad, kuidas ilm on olnud, kui on selline ilm olnud, et kas siis võiks tulla selline noh, see tähendab pikaajalist niisugust vaatlusandmete kogumist, et saada, saada üldse võrrelda siis kasuta Nad looduse nähtusi, need on siis putukate ja lindude ja loomade käitumist jälgitakse ja sinna kaasata siis ka need vanarahva tarkused ütlused ilma kohta. Vaat, ma arvan, et päris niisuguste ühtset meetodit ei ole, sest mees on võib-olla välja töötanud nii oma lähtepunktid oma meetodit ilma prograseerimisel. Ja küsimus on ikkagi selles, et ilm on ju meie kliimavöötmes niivõrd muutlik ja, ja mina olen küll leidnud niimoodi, et et pikale tavalise prognoose nagu meie kliimavöötmes teha ei tasuks või ei ole mõtet, sellepärast et lihtsalt ta ei lähe niimoodi. Teinekord läheb Täpi, noh, see muidugi toob ilma targale kuulsust, aga teinekord läheb just vastupidi. Aga niisugused lühiajalised prognoosid on siiski loodusvaatluste teel täiesti võimalikud teha ja ja ma arvan, et paljud ilmatargad siis oskavadki teinekord paremini ette ennustada kui riiklikud ilmaennustajad selliste vaatluste põhjal ja noh, tegelikult me tunnustame väga ka neid riiklikke institutsioone hoone ja, ja, ja võtame aluseks. Aga, aga noh, ütleme võib-olla isegi võiks tulevikus natukene koostöö peale mõelda ja arutelu peale et kuidas neid ühitada, et noh need riiklikud roosid on küll Niisugused, ütleme viie päevase täpsusega ja, ja noh, ilmatarkade omada natuke pikemad, aga vaat inimesed tahavad ju kõik teada ikka neid pikemaaegseid prognoose ja kuidas planeerida puhkust või ka tööga seotud asjaolud sunnivad teadma natukene ilma ette, siis ilma Tarkasid usutakse praegu sellepärast rohked sest nemad pakkuvate kui alt lähevad, siis nendega ei juhtu midagi. Riiklike ennustaja ütleb pikaajalise prognoosi veidi valesti, siis öeldakse kohe kindlasti, et mille eest ta palka saab? Kas ilmatarkade vahel väike võistlusmoment ka tekkis, et kelle ennustus nüüd kõige enam täppi läks? Vaat sellist mõttevahetust meil ei olnud ja Ma arvan, et me austame kõik 11, sellepärast et ilma vaatlejate noh, ütleme selline ennustus on kõige tõenäolisem ikka seal, kus ilmaga vaatleja elab kodukoha ümbrus, sest Eesti on juba iseenesest klimatoloogiliselt küllaltki keeruline maa ja, ja mäestikualal seal Võrumaal Põlvamaal on hoopis teistsugune ilm kui siin näiteks Läänemaal ja jõe ääres ja Põhja-Eestis jälle teistsugune ja noh, minul on kujukas näide, kui ma kuulan Virtsu otsese suunas, on virutasid 20 kilomeetrit ilma andmed ja siis vaatan, et huvitav peaks nagu ligilähedaselt kokku minema, et me oleme küllaltki lähedal, aga teinekord on vahet küllaltki suured need ja sellepärast ka need ilmatarkade ennustused päris kokku üle Eesti. Aga võib-olla oma piirkonnas on tõenäosus suurem kindlasti. Need on stuudios sünoptik, taimi paljak, sünoptik, kuid üldiselt ei taha pikaajalisi prognoose teha, kuna see kipub paika pidama. Aga huvitav oleks lihtsalt teada, kas keegi teist oskas ennustada sellist troopilist suve nagu Eestis praegu on? Ei, sellist hektremaalset suve kindlasti ei ennustatud ja nagu ma olen alati öelnud, et me anname kindlasti sellisele looduse põhjal ja, ja mille iganes põhjal ennustajatele täiesti vabad käed tegemaks ilmaennustusi kevadeks suveks-sügiseks ja terveks aastaks. Sest praktilised teaduslik ilmaennustus välistab niivõrd pikaajalisi prognoose. Aga kui, kui näiteks emajaamal oleks kõik see tehnika, mis tegelikult ilma prognoosimise jaoks vaja läheb, kõik need radarid ja kas te siis teeksite pikaajalisi ennustusi? Ei pikaajalisi ennustusi kindlasti mitte, sest meie oleme muidugi oma tehnikaga maas muust maailmast. Aga ega nemad keegi ei tee neid ennustusi, nad on teinud pikemaajalisi analüüse prognooside osas ja kuni viie peale, aga ilmaennustused on, on sellised, millel on mõtet, see tähendab, et nad on 70 80 kuni lähemad päevad, kuni 90 protsendilise tõenäosusega peavad paika edasi. Kuni seitsme päevased ilmaennustused on 65 protsendilise tõenäosusega aga edasi, kui see hakkab juba lähenema 50-le protsendile, siis minu arust sellel ei ole nagu enam mõtet. Sellisel prognoosil. Vanasti, ma mäletan ikkagi ilmajaam, püüdis ka ennustada äärmiselt üldiselt, et on oodata kuiva suve või sooja suve, enam tee midagi niisugust ei tee. Me praktiliselt teeme kuu prognoose ja see toimub analoogmeetodi põhjal, see tähendab seda, et et analüüsitakse eelmise aasta talve, analüüsitakse käesolevat näiteks saadeti ja siis suve näiteks suveennustus, siis käib vastavalt sellele, missugune analoog sel aastal olnud talv ja kevad ja siis siis eeldatakse seda, missugused, missugune võiks tulla siis suvi, missugune tuleb näiteks järgnev kuhugi, need protsessid analüüsitakse läbi. Ja need ei pea väga hästi siiski paika, sest ilm ei kipu niiviisi käituma nagu sellele analoogiale aastal näiteks 53. või 74. või 85. aastal osalt küll, aga tihtipeale mingi osa sellest kuust kindlasti ta teeb oma niisuguse Liperuse või, või meile mingisuguse üllatus. Kas te mäletate, kas kunagi on kokkulangevus ka täielik olnud? Me ei ole sellist statistikat teinud, aga mõne kuu osas jah, see läheb päris hästi täkkesse ja samal ajal näiteks järgmine kuu võib miski kõik muutuda ja tegelikult, kui me anname kuu prognoosi ja me eeldame, ennustame seal, et viimase viimasel dekaadil näiteks kuumalaine juba dekaadi alguses, aga ilm võib ka niiviisi käituda, et ta toob selle kuumalaine näiteks viis päeva Teie, see tähendab seda juba rahva jaoks, kes, kes püüaks selle järgi endale puhkust näiteks sättida, selle jaoks on ta juba nagu mööda läinud ilmaennustus, nii et sellepärast me ei reklaami seda üldse välja ja pigem meie ikka püüame jääda oma viie päeva ja ilmaennustuse juurde eelistada. Me oleme tendentsi, me pakume, et kuidas võiks ta käituda kuni 10. päevani nüüd lähema 10 päeva jooksul? No see on juba selline ilmaennustus siis mida iga inimene kas siis usub või mitte, meie muidugi südamest loodame, et see nii paika peab, aga tihtipeale seitsmes kuni 10. päev ei kipu enam õigustama. Kui suures osas oma ennustamise võimaluste ehk aparaatidega rahul olete? Meie praegune seis on selline, et no eriti, mis nüüd on aktuaalne, see suvekuude väga tugevad hoovihmad, äikesed ja, ja trumbid. Seda päästaks kõige enam staar, radar, mis valgustaks meile ka seda, mis toimub meie lõunapiiri lähistel, mis toimub Lõuna-Eestis, Kagu-Eestis praegu, kus meie radar on Tallinnas Harkus siis selleks ajaks, kui need meie radaripildile ilmuvad, on nad sedavõrd võimsalt, sedavõrd. Nad on, see areng toimub väga kiiresti, äikesepilve edasine areng toimub 15 20 minuti jooksul, kus ta võib võimsaks, tugevaks äikese äikesepilveks osutuda ja selle all juba võivad olla võimsad puhangud. Kui nad meie radariekraanile ilmuvad sinna serva peale, siis nad praktiliselt on juba olemas. Kui nüüd oleks radar, mis kataks tervet Eestit või kaks radarit kui kiiresti trombi ette ennustada Praktilised trombi ette ennustada ei saa ja selles on tegelikult kõik ilmaennustajad ühel meelel, et seda praktiliselt on iga võimsa äikesepilve all võib tekkida selline keeris, aga tegelikkus näitab, et see tekib ikkagi suhteliselt harva, sest äikesepilvi on näiteks sellel. Tal on ju väga palju suvel olnud äikest aga neid trombe on tegelikult ju olnud suhteliselt vähe, nii et seal seal on vajalik veel mingi täiesti seletamatu nõks või tõuge ja siis areneb niisugune pilvelont, mis on võimeline maast puid rebima ja kõike oma teel purustama. Ja võib-olla kommentaariks äikese juurde, mis nüüd olid, meil purustusi tõid. Tegelikult oleme väga diskuteerinud omavahel, et, et see nagu ei olegi päris teda ei saa kõike päris trumbiks nimetada, mis siin suurt laastud tööd tegi. Need olid võimsad täikese pilved, mille all mõnes kohas võis tõesti olla Tromsest tegelikult trumbiks loetakse sellistelt võimsat keerist, mis testib, purustab kõik oma teel, aga aga siin Eesti piires oli suuri metsalõikeid, nii võib ütelda. Seda võis tekitada ka väga tugev tuul, sest need äikesepilvealused puhangud olid tõesti väga võimsad ja kui need ootamatult ja äkki tabavad seda metsamassiivi, siis siis need võivad samuti tekitada niisuguseid metsa laastusi, aga kindlasti võis end selle piires mõne pilve all olla niisugune väike väike tromb ja mis siis rebis kõike maapinnalt, sest tegelikult siin tuuakse tohututes tööna laastus töödest näiteid, kus siin ribalaius või see koridor, kus need tuulemurrud olid, olid 22 kuni 30 kilomeetrit laiad ja nad olid nagu Ühes suunas kõik olid need puud nagu maha niidetud. Et selles, seda võis tekitada ka ja väga-väga tugev tugevad tuulepuhangud, mida meie meteoroloogiajaamadest näiteks Tartu registreeris 30 meetrit sekundis, samal ajal kui see Põhi tuul enne ja pärast äikest oli ainult kolm, neli meetrit, see oli niisugune äkiline, tohutu tuulepuhang ja siin oli ahvel meteoroloog jaamades veel 20 21 meetriseid tuule puhanguid. Ja kui nüüd jah, oleks päris tromb olnud, võib-olla ta ei läinud ka meie jaamast täpselt üle, siis kindlasti oleks ta kõik mõõteriistad rivist lihtsalt välja löönud, sest need võivad olla väga-väga tugevad, need tuulepuhangud ja see jõud on muidugi väga tugev. Loomulikult ei ole see inimese jaoks ei, ei omase olulist tähtsust, kuidas me seda nimetame, kas ta oli nüüd niisugune äikesepilvealune väga tugev bagi või oli see tromb, kui see kahjustus on suur ja, ja niisugune hirmuäratav laastus töö toimub näiteks koduõuel, siis on see inimese jaoks tõesti täiesti ükskõik. Sellel võib olla niisugune pisut psühholoogiline mõju. Kui inimene kuuleb trombist. Et siis ta võib olla vaatlikum inimene niikuinii kardab nähtust, millest ta aru ei saa ja tromb üldiselt midagi võõrasta eeldav, vaistlikult veel tugevam kui kui torm või äike ja ta võib-olla teeb midagi enda heaks, mis tema majapidamist päästab või hoiab teda ennast vigastused. Et see mõju võib olla näiteks kas tänavuseks suveks või praeguseks on trombi hoiatused maha võetud. Praeguseks nüüd lähipäeviks küll tänane homne päev peaks ilus olema. Loodetavasti ei ole kaval neljapäev, niisugune väga ohtlik, aga juba reede ja laupäev, praegu on jälle jälle sellised ohtlikud päevad, kus meil jõuab nüüd lähipäevil jälle õhu üles kütta ja õhutemperatuur läheneb jälle 30-le kraadile ja kui siis meile tuleb lõunast niiskuse lisaga Pavel juurde. Ja siis, kui hakkab omakorda lääne poolt külm õhk peale pressima, kui see kontrast muutub väga suureks, siis on oht jälle olemas, nii et ei saa jah öelda, et et see on täielikult. Noh, trombi trombenid sellel aastal rohkem ei, ei teki, seda ei saa öelda. Äkki võiksin korrata veel inimestele, mida peaks tegema, kui trump tuleb ja ega on viis minutit. No eelkõige kui ta ja kui oleks võimalik, siis muidugi peaks sellest kõrvale kõrvale pöörduma, kõrvale hoiduma enda kaitseks ja mitte otsima varju kusagilt suurte puude alt. Need selleaastase üx õnnetu eluga Tartus oli just puu alla jäämisest tingitult ja nagu eelmise aasta Rakvere trombist näha ei päästa ka. Väike ei väikebuss ei auto ja tõenäoliselt tuleks pigem otsida sellist varjulist kohta hoonest olevast hoonest keldrist. Ja siis on ka päästeametist soovitanud, kui, kui lagedal olla, siis maha viskuda, leida mingi madalam nõgu või koht, kust ja, ja parem oleks veel kujast kusagilt, et noh, mingit põõsast või ilk jah Taavi viskuda või siis meest põõsast kinni hoida, et see tegelikult sellel trombilongi justkui see just on tromb. Siis on tal niisugune väga tugev õhkutõstev võim. Võib-olla ma liiaksingi juurde, et ja kui ma ütlesin, et me ei suuda trombi niiviisi kindlalt ette ennustada, siis me saame seda trombi teekonda. Et seda, kui me juba teame, kus ta on või kui on niisugune meie radariekraanilt selline väga ohtlik pilt, et vastu vaatab, selles osas võiksime nagu rahvast hoiatada, et Kuuda suundub. Valitsevate õhuvoolude järgi on seda ikkagi võimalik enam-vähem prognoosida, missugused maakonnad on siis ohus ja kui tema eluiga, mida pikem on siis ka orienteeruvalt, mis ajal ta võiks näiteks jõuda kusagile piirkonda, aga üldreeglina nad ei ole väga pika elu eaga, nad tekivad ja siis millal nad jälle, no vot, seda ei suuda ka keegi täpselt ette ennustada, et, et mis nõkse temal nüüd puudu jääb, et ta vaibub ja säästab näiteks edast edasi. See on muidugi hirmus, et meil niimoodi on ja kui mõelda, et mõned maavärinad on olnud, nüüd on trumbid igal suvel. Millega see kõik lõpeb, aga sellest hoolimata mujal maailmas on olukord ju hoopis muudkui võtta nüüd needsamad tormid, kui võtta nende skaala, siis ühel hetkel ei saa enam öelda torm. Ühel hetkel ei öelda enam tromb, vaid distan juba tornaadod. Jah, jah, ma olen oma silmaga näinud näiteks Ameerikas, kus neid käib tuhatkond aastas üle. On töötatud välja väga täpsed skeemid, mis kõik toimima hakkab tollest hetkest, kui kuskil hakkab tornaado moodustuma. Kõigepealt raadiosaade katkeb, kohe teatatakse, missugused alad ohus on. Televiisoris ütleme, ekraanil hakkab kas üleval või alla, Andres hakkab tormihoiatus tornaadohoiatus jooksma ja kui selleks, kui inimesel ei raadio või televiisor ei mängi parajasti, siis on, on kokku lepitud signaalid, kas mingid mingid kongi hakatakse lööma või midagi, mingi vile pannakse undama, millest inimesed täpselt teavad, et see on tornaadohoiatus. On üldiselt maailmas kokku lepitud, et näiteks orkaani tugevuseks orgaaniks hakatakse lugema näiteks seda troopilist tsükloni, milles tuule kiirus juba ületab 26 meetrit sekundis. Et ornadodel ei saa seda täpselt meetrites mõõta, sest tegelik tuule kiirus, tornaado keskmest ei ole ka võimalik mõõta, sest ta kõiki purustab oma teel. Seal keskel on vist täielik vaikus, Jonarkaanson, topiline tsüklon, orkaan, kus on orkaani silm ja selle ümber toimub metsik tuule vuhin ja selles silmas on vaikus. Aga Tornado nagu tromgi kujutabki endast sellist londikujulist sidet maismaa või siis veepinna ja, ja pilve vahel. Et see on nagu niisugune sidekanal ja, ja seda lonti pidi, tõmbab ta oma teel kõik enda sisse. Muidugi on Ameerikasse tingimused märksa soodsamad, kuna üldreeglina on seal mass märksa kuumem ja vastavalt sellele on ka need tornaadod võimsamad, nad on suurema, veidi laiemat ala hõlmavad ja nad on võimsamad muidugi oma tuuletugevuselt ja seal on niivõrd pikale tavaline juba kogemus ja ilmselt on inimesed ka nii palju juba targemaks saanud selles osas, et peavad, peavad väga täpselt silmas neid sest neid on ju märksa enam seal ja nad siiski hoolitsevad enda eest, selles osas võib-olla meil ongi ees selline töö võib olla koostöös kõigi sidekanalite meedia päästeametiga, et inimestele ikkagi selgitada, mida siis teha. Ja võib-olla tuleks jah, meil koostöös välja töötada ja ka mingi võimalus, kas selleks on raadiojaamad. Aga, aga praeguses tingimustes, kus Eestis on juba pea igal inimesel on mobiiltelefon taskus see võiks olla ka mobiilsideoperaatoritega kooskõlas. Et võiks ju olla võimalus näiteks. Ja kui see on ka operaatorid, firmade poolne tahe, et näiteks vastavas piirkonnas, kus on oodata trombi, et nemad näiteks edastaksid nendele inimestele, kes liiguvad selles piirkonnas, et anda neile hoiatus edasi. Selles osas ma usun, et, et tuleks veel teha, teha koostööd ja selgitada seda inimestele ja sest vaevalt seal ka ega Ameerikaski ei suuda nad tegelikult neid kahjustusi, mis niukseid, materiaalseid kahjustusi võib-olla ära hoidagi. Inimeste elud just, ma lugesin kuskilt, et kellelgi paluti võrrelda tornaadod millegiga, mis häält ta teeb, kui ta tuleb. Ja vastus oli selline, nagu sõidaks rong kõrvaltoas, vaat niisugust häält pidi tegema tõeline tornaado. Mul ei ole õnneks. Ma usun seda tulnud üle elada. Jah, räägitakse neurgavast, räägitakse pilisevast tornadast, aga võib-olla jah, inimesed just, võib-olla ise oskaksid jah, silmagi hinnata ja siis ennast kaitsta, kui nad näevad ikkagi niisugust võimsat musta äikesepilve lähenemas, millel on juba niisugune must toru maapinna poole suundumas. Võiksid sealt juba karta. Mis saab tornaado sel hetkel, kui see tuleb merelt, jõuab kaldal, eks ta laguneb ära, seda nimetatakse lihtsalt teisiti, seda nimetatakse, no meie tingimustes on maismaal niisugune võimas tuul, tuulekeeris on tromb ja rahvas kutsub vesipüksiks ja nii teda ka nimetatakse vesipüks veepinnal. Muidugi maismaale jõudes tingimused kohe muutuvad ja ta mõnda aega võib ilmselt maismaad pidi edasi liikuda, siis me lihtsalt nimetame seda teisiti ja siis ta hajub. Mis on maailma kõige kohutavam loodusnähtus? Teie arvates? Ma arvan, et see oleneb täiesti täiesti piirkonnaks, võib-olla seda peaks küsima inimese käest, kes on elanud üleni. Nii, tornaado on nii maavärisemise kui kui näiteks troopiliste tsüklonite poolt ellu kutsutud hiidlaine tsunami. Ma ei usu, et inimene, kes on näiteks maavärisemise üle Meil on olnud, et ta, et ta kujutaks ette, et veel midagi hullemat võiks olla. Vaatasin hiljuti ühte filmi teadlastest, kes tegelesid tsunamidega ja ja tundus, et midagi hullemat kui tsunami olla ei saa. Tuleme nüüd tagasi Eesti juurde. Ilmatark Elmar Tiismaa ütles, et kuigi ilmatargad ei taha pikaajalisi ennustusi teha ja ta on selles mõttes teiega ühte meelt professionaalidega, tähendab ometi nad siis nädalavahetusel ennustasid pisut ilma augustis ja septembris. Kas teie taimi paljak, julgete seda ka teha? Ei, kindlasti mitte. See jäägu jälle nende ilmatarkade pärusmaaks. Meie ikkagi pakume oma seitsme kuni kümnepäevast ilmaennustust välja ja siis augusti esimesel päeval, siis valmib meil ka kuuprognoos meie viimase minutini veel jälge. Mis on saanud sellest juulikuust, võrdleme jälle oma juunit juulit ja siis paneme kokku oma lõpliku augustikuu ilmaennustuse. Kas senini on tänavu aasta kattunud mingi varasemaga? Ei ole kindlasti suvekuud, ei kattu kindlasti ühe ja sama aastaga. Analoogaastateks tähendab, mille põhjal me siis kuu ennustuse välja pakume, on olnud erinevad aastat juulikuu ilmaennustuse baseerus. Kui ma nüüd õigesti mäletan, 90 kas 97. aasta juulikuuga, aga kindlasti augustikuu, ta võib küll sama aasta august olla analoogkuuks aga ei tarvitse olla. Kas Eestis on olnud niisugust juulikuud varem, et kuumus nii kaua püsiks? On küll 90.-te lõpul, kas 97 või oli isegi 98 oli samuti väga-väga pikalt kuum, nüüd see on nüüd siis statistiline keskmine, kas ta nüüd tuleb ta natuke kuumem või tuleb ta sama kuum? On küll olnud selliseid väga kuumi kuumi juuli, kuid see ei ole nagu selles mõttes midagi väga erakordset. Aga väga tugevad on muidugi olnud ja äikesed.