Maestro kas teil on tulnud võtta elus paberilehti ja kirjutada sellele sõnad curlik, kuulumbiite ehk minu elulugu ja seda on tulnud üsna üsna tihti teha? Sõltuvalt sellest, et on tihtigi päädunud vahetada oma töökohti ja ka palju koole läbi teha, iga kool nõudis oma, kuriviitab missugused on olnud esimesed sõnad sellel paberilehel. Olen sündinud 25. märtsil 1009 kolm Räpinas all ja nüüd huvitaksid meid need read millest räägite oma esimesest koolist, haridusteest ja muusikaharidusest, eriti. No ja minu esimene pool see oli minu kodukülas, seal ma muud ei teinud. Mängis minu meelest olevasega viivad tantsutüki. Nii siis juhtuski, et kodunt palusid isa, mu isa oli mul viiulimängija vanaisa mängija vanaisa koguni viiulimeister, tegi ise riiuli ainult selle viiuli kaasa ja ja paar nädalat õppisin paarkümmend pala Janotkioojalasena täitsa isalik, see oli harilik valge leht, nelja jutiga jäljed horisontaalselt joonud nagu moodi pabelevat püstipidi ülevalt alla üle õla alla ja Nonii viiulikeele järele. Joon joon, tee kee joodes julge nimetada siis suurepärast tuli Pämbases sõrme rammer, esimene, teine, kolmas, neljas sõrm. Poolt tuli siis numbri noor nagu õel läks. Õppisin siis parm pala ära ja kui tuli ükskord laupäev koju tulla. Pere läks sööma asjana vahetuppa ja kutsuti küll söömata, poiss tuli sööma. Ma vaatan, et mul on nagu tegemist, võtsin riiuli, kas välja mängisin maha oma esimese kontserdilava oma kodustele, õdedele, vennale, vanematele võiks ütelda, see on minu esimene avalik kontsert. Kui kalduma kodustele. Paljudele veel seal kontserte ja palju on olnud autorikontserte. Kontsert on palju on, et kuna male juhattalt kahtekümmend seitset koori kaheksat orkestrit ja alustame tegevust 1920 on siis see on siis 53 aastat või siis on kaks aastat. Nüüd see arv alla selles asu ei oska ütelda. Paljud mitu 1000 kokku aga auto kontserdisse jaamale täpselt teada mul kirja pandud. Esimene oli aastal aga 25 siis ma olin teist üliõpilane, kus oli, mul ju tõid nii palju, et sai nendes kontserdi teha. Ja kui õnnitleti 50. sünnipäeval, siis oli juba siis oli juba neljas autorikontsert ja see oli 53. Siin olid juba siis kõik akadeemiast, koorid, naiskoor ja mees korjab kus Vanemuise segakoor, paar aastat hiljem tuli teenelise aunimetus ja siis oli ka teha järgmine autoriga järgneva auto kontsert teha ja ja nüüd on siis nüüd on siis eks asja uba, selle tuleb 24. laupäeval, naiskoori võtab Vaike Uibopuu, meeskonna juhatab Alo Ritsing, minu poeg tähendab sega Core other maise. 70 aastat seitse on närv, seitse on Varro ja sellest on palju kõneldud, isegi Jakob Hurt on ühel laulupeol kõnepidajad arvus seitse ja kivi Taani seitse ja nädalapäev on seitse ja sisevärv vikerkaares edasi. Ja nüüd ma kirjutasin laulu vikerkaar vikerkaasases juttu seitsmest värvist seitsmest õnnest. Rõõm ja mure on kaksikvennad. Et ma võin öelda ka, et ma võin ka oma sisu aasta seest leida seitse. Mitte meeldivat moment, tee või õnnetust ja seitse õnne. Ärme õnnetust räägime, selliselt osa õnnetusi on õnnelikult lõppenud, nüüd on muutunud need õnnetust ise. Õnneks lühidalt võiks öelda. Esimene õnnetus oli õnnega nimelt väikelapsena. Väga erutava momendi tõttu suure ehmatuse tõttu kaotasin kõnevõime, mitmes vastaks, arstid ütlesid seda ravida ei ole võimalik, et poiss jääbki tummaks. Siis tuli kooliminek kooli minna ja siis tehti veel viimane katse, viidi mind Räpinas arsti juure. See oli sügisel aeg. Vorm oli, vihma 100., puud õõtsad, vesi lainetas. Seal Räpinas sai vee pais Võhandu jõe koha v paikneva, nimetame järveks ka teise poole. Järv oli arstimaja, mind jääd ja siis sina eestuppa koridori. Isa ema oleksid arstiga arstituppa ja naases vaatsa loodust ja õõtsuvad puid ja järsku märkasin, et kirikut tornis kukk keeras ennast. Karjatasin, ehmatasin õudselt hea suudetud välja, arst ja vanemad ütles, et mis on ja moodsamad esimest õlut Kikas käänse. See tähendab, kukk keeras. Ja sai kõnevõime tagasi alguses tagasihoidlikult, nii aedlausete või samuti, eks ole, pärast kooli minu käes, koli normaalne, võime käes. Nii et see oli esimene õnn, mille tekitas õnnetus. Jätame nüüd mõned õlled ja mõned õnnetused vahele ja tuleme viimaste juurde. Praegu ütleme nii, et siis ta ütleme kuuenda ja seitsmenda õnne. Mina olen oma elus, pean on eksabiellumist noomiti lihtsalt, et sa registreeritud ja nii edasi. Aga kõike seda, mis enne olnut tutvud ühe neiuga, kes laulab toredasti su enda kooris, laulab ja tekivad head tunded ja ja osutub paratamatuks abiellumine. See on õnn ja nii kaua juba abielus olla, kümneid aastaid juba alates 27. Null ja siis järgmine on see lapsed, lapsed ja nüüd juba lapselapsed ka, nii et see kah nii suur õnn näha oma järeltulijaid. Kuidas sünnib laul väga mitmeti, mõnikord kõnnib tänaval ja tekib mõttes idee. Hakkab heliseva, ei ole sõnugi võib-olla vahilise motiiv, teist korda ka nii, et võtad ühe hea luulekogu ja seal on nii mõnigi meeldiv tekst. Tekib isu teha muusikat ja lähed klaveri juurde, et seal muusika või on ka nii juhused lihtsalt puhkad kusagil ja. Ma mäletan, kui ma maal suvel puhkasin, õhtune aeg läksin maja pööningule ämma juures muide ja hakkas juba hämarduma ja, ja sündiski see laul karupoegadest. Nii et see on seal pööningul tehtud teksti ja kõik, kõik lamades unistad ja lähedase maa, maa õhkkond on, see mõjutas, tulin ideed karupoegadest. Neid laule muidugi mitugi, mis meelde jäävad, seetõttu nende rahvale meeldinud. Mulle endale meelekui tuli laulupeol ettekandele siinsamas ligidal tamme puiestee tänaval siin staadionil Tamme staadion, tulijatega, minu tuleasenojah, ma olin noor dirigent ja ja see oli nii üllatavalt õigus öelda, tekkis üllatamisele meeleolu. Kahepoolne aplaus publikult ja ja lauljaid ja lilled ja hüljes, upatamised ja korda selle laulu ja nii edasi ja kui oli laulude lõppenud, siis osa lauljad ära minnes Labotmine väljakult ära minnes ikka veel laul seda laulu tuleaset. Kus ja kellele on lauljad, teie koorid? Keda lugeda? Mina olen päämiselt rännanud kolme viimase kooriga päämiselt see tähendab ülikooli naiskooriga akadeemias, mees kurge panemas segakooriga. Baltikumi läbi rannatut korduvalt Moskvas korduvad leegias Kiievis, Odessas, Omskis, Tomskis, Omskis, Jaltas ja nii edasi, Siberist krimini Siberis Krimmi ja kõik on läbi lauldud küll isegi jalt, kas me laulsime nii veeskorigata, et praamile läksime, sõitsime merele ja laulsime seal publikulises kaldal. Et see oli omaette elamus ja seeläbi lauldud jah, välispanuga lauldud, viimati käisime siga kuriga Ungaris, mees kurge, käisime Poolas, Poolas oleme veni laulnud maa all ja maa peal ja ja pealpool pilvi. Ja seda kahel korral viimati laulsime küll ainult ainult maale maa pääl, aga kui esimest korda käisime meeskooriga seal, siis me alles soolakaevanduses allsalus vastusaal all siis maa peal muidugi kontsert ja, ja siis mägedes on see poola tatratatrad ja tatra mägedes, aga pol pääl ujus all all sinine mäe tipus laulsime, laulsime päeval pilvi maa peal ja emamaa sees maa all, kaevanduses. Kuidas sündis kõige ilusam laul? Vot kõige ilusam laul, laulame, magasin maha. Ja pääseda, et sama nimelt see oli väga selge uni, väga sell kuni unenägu. Ja valmistus laul unenäos. Ise mõtlesin, et näed, ma, otsinud kümned aastad, ei ole leidnud, jääb meloodiad nii siia teksti ja ja tundsin suurt rõõmu, et sai tehtud tore laul. Et nii püsiv, see jääbki helisema. Ärkasin üles hommikul ja oli see kõik meeles ja mõtlesin, et tuleb natukene, pesen ennast. Natuke hommikueinet ja. Nonii, möödus üle tunni aja, lähen klaveri juurde ja momendid kõik kadunud meloodia kadunud ja kõik unud. Ei tule meelde, ei tule. Tänapäeva, need on meeleühesõnaga. Magasin selle laulu maha, oleks pidanud kohe kirja panema, kui ärkasin. Millal see oli sõna aastat kuus tagasi mitte väga ammu. Ehk tuleb siiski päev, millel Kikas käence.