Hüütakse braavo ja laval on üks meie aja suurimaid šotaani mängijaid praegu, see on Küproselt päritolu pianist Sibriengatsaaris, kellest kõneleb meie tänane saade, mille toimetab Tiia Teder. Ja kuulame sissejuhatuseks lisapalas pääni mälestuskontserdilt kaarnegi hoolis 1999. aasta sügisel, kui tähistati sopääni surma-aastapäeva. Niimoodi Aklareeritakse New York Citys sellel päeval, kui satani surma sai mööda täpselt 150 aastat ja erikontserdile oli esinema kutsutud Sibreengatsaaris. Üheksakümnendatel aastatel tegeles Katsaaris Taljusotaaniga, ta salvestas. Kontserte tegi meistriklasse, Jaapani televisioon tegi temaga 13 osalises Apääni sarja ja Saltaani salvestiste, Eesti on ka tsaari saanud ka heliplaadi käänd või ka tsaari sisekirjeldab selle kontsertsalvestuse plaadivihikus oma šotaani hooaega niimoodi. Laupäev, 16. oktoober 1999 500 viimane Saltaani kava kontsert Jaapanis hommikul lennukisse ja 13 tundi hiljem olen New Yorgi hotellis. 18 30 on mikrofoni kaamerate proov. 10 minutit enne kontserti jõuab pianistidel lugeda kavalehe läbi ja näeb seal muljetavaldavat fakti, et viiendal mail 891 andis selles legendaarses saalis oma esimese ameerika kontserdi Pjotr Tšaikovski. Aga muljet avaldas ka tsaari, selle sellepärast, et viies mai on tema sünnipäev ja see fakt, tundes nii tähenduslik. Kontserdi õhkkond on täis pinget ja erutust ja see on plaadilt väga meeldivalt kuulda ka tsaari. See kava on läbilõige sabani loomingust, siin on masurka hoomull Noctornid, ehmul fantaasia, kolmas sonaat ja palju muud. Ja fantaasia ekspromt siis moll, mis meenutab Katsaarisele tema isa, kes suri siis, kui poeg oli 17. Siplengad Saarison mitmes mõttes omapärane interpreet. Talle sobib sopen, ta on salvestanud palju klaverikontserte nii-öelda standardrepertuaari. Samas otsib ta muuseumidest ja kirjastuste arhiividest unustatud muusikat. Ta on sarmikas artist, ta on väga Taavi, jutustaja muusikaajaloo ja klaveriliteratuuri hea tundja aga tal ei ole kannatust tegeleda järjekindlalt pedagoogilise tööga. Ta salvestas rohkem kui 20 aastat tähtsate plaadifirmade stuudiates. Enamik firmasid, mida te teate, on tema plaate teinud loetlege deka, pigem siin Deutsche grammofon, Iiemmoi, Sony, Classical, teldek ja teised aga nüüd enam mitte. Katsaaris rajas endale ise nüüd plaadifirma. Firma nimeks sai piano 21 nimeson viide uuele sajandile uuele ajastule. See palakenemis meie jutu all mängleb, on uue firma albumilt pianomeksikaalasen hoolia hoiduaarte, Mehhiko Kabritsa kontsertpianist, kes võtab ise tegeleda tehingu jäädvustamise, levitamise ja söömisega, on tegelikult väga suur haruldus. Iseseisvus ja vabaduslepingutest lahti öelda tähendab väga suurt ettevõtlikkust ja riskijulgust. Meil on kuulata maestro Katsaarise jutu intervjuu, mida kohe kuulete, on lindistatud Pariisis juunikuus 2001. Kuna see plaadifirma ja plaadifirmaga kaasnev loominguline vabadus on ka tsaari jaoks praegu kõige tähtsam, keerleb meie vestlus selle teema ümber. Sibreengad, tsaari seal on väga tihe päevakava iga päev ja võimalus intervjuuks temaga avanes lühikesel lõunatunnil. Ja me istume Pariisi tänaval, kohvikus Katsaris jutustab ja see ühekorraga. Ta on särtsuvalt energiline, ta põimib inglise keele sekka sõnu saksa keelest, prantsuse väljendeid, Itaalia keelt isegi trummeldab sõrmedega ja laulab hea meelega mõnda teost ette. Ja pean vabandama, et intervjuu on üsna mürarikas, sellepärast et sealsamas kõrval mühiseb mööda metroorongi tiirutab Motoroller ja inimesed kilkavad ka. Ja kõigepealt ma küsin, miks Katsaaris rajas firma piano 21 ja mis on tema isiklik roll selle plaadifirma tegemises. Katse Harrison teinud 25 aastat suurte firmadel plaate. Esialgu oli see väga tore kogemus, sellepärast et aeg oli teistsugune. Plaadifirmad olid väikesed ja loomingulised. Praegusele rajal on need firmad omavahel liitunud üha suuremaks ja hiiglaslikku maks ühes suures keskuses istub tuhandeid töötajaid. Valitsevad marketingi mehed ja bürokraatia. Väikesed osakonnad on suletud ja tehakse väga suuri universaalseid projekte. Siin on umbes 40 plaati ja need kõik salvestised kuuluvad nendele firmadele. Probleem on selles, et sa salvestad kirjutada lepingu ja looming kuulub neile. Sa saad oma tasu, aga paari päeva pärast polegi neid salvestisi enam kuskil, nagu poleks olnudki. Plaate ei toodeta juurde. Aga lindistus on looming ja see on nagu laps artisti jaoks. Aga keegi teine otsustab su laste tuleviku üle. Kui ma viis aastat tagasi Sony Classical lepingust lahti sain, otsustasin hakata ise oma salvestiste omanikuks ja anda neid ise välja või litsenseerida edasi. Oma sõpradele. Panime firma nimeks piano 20, kuna plaadifirma sünnipäev on esimesel jaanuaril 2001 Me produtseerime CD-sid videosid ja kiivi viisid, ma küsin, mis on plaadifirma peamine idee? Peamine idee on olla vastutav oma loomingu ja selle leviku eest, et muusika jääks lattu seisma. Piano 21 levitab ise oma toodangut, müüb plaate ka interneti vahendusel üle maailmapiano 21 peanodvanti foon on ühe mehe plaadifirma, see salvestab ainult Katsaarise esid. Tõsi, pianist tegeleb siin oma unistuste elluviimisega ja loetleb terve nimestiku erilist repertuaari, mis on plaanis ära salvestada näiteks Bachi transkriptsioonis, Vainberg, Suumann, mitme tunnustatud heliloojad ja samuti on ta otsustanud otsida üles oma salvestised raadiote arhiividest, et need plaati vermidaja avalikuks teha. Hirma piano 21 valmistada CD-sid videoplaate DVD-sid ka sügisel 2001 ilmuv firma kataloogis kaanegi hooli kontserdist, tiivi tiin, samuti kontsertfilm Luxembourgi ehternachi festivali kontserdist siis Tseedeedena Mozarti klaverikontserdid, esimene teine osa, Salzburgi kammerfilharmoonia ka Bachi sarja aspekt. Esimene osa prantsuse klaverimuusika kogumik Lui 13.-st kuni puleesini. Tänases saates on meil mängida plaadifilm senine toodang, need on siis sottani album Sergei Portkeevitši album, prelüüdi Detüüdid ja eleegia, Beethoveni Prometheuse loomine, klaveriversioon. Niisiis on see ka veel World Premiere koording ehk maailmas esmaplaadistus ja album, piano Meksikaano, kus on mehi ka heliloojate rahvalauluseaded ja mõned rahvalaulud on meile üsna tuttavad. Ja neid äsja kuulsite ja kuulame kohe ühe veel. See on Ruuben kampased klist 20 rahvalaulu klaverile, lappa looma ja viis on meile üsna tuttav. Nüüd vaatame ajalukku 1977 disnooruke Katsaaris Unesco noorte interpreetide Rostrumi International foorumofjamperfoomes on selle praegune nimi ja Tiidžion see täheühend prantsusekeelsest lühendist, mida Katsarisin varsti nimetab. Konkurss toimus tookord Bratislavas. Õigupoolest oli see konkurs aastaid Bratislavas. Aga praegu rändab külakorda, võtame ta EBU liikmesriike ja samal aastal olid konkursil edukad ka õed, Pekineerid, kelle salvestisi meiegi mängime tihti. Jaak porno oli tollal noorte interpreetide konkursi peakorraldaja ja 27 aastane Katsaris esines Bratislava ilusas kontserdisaalis mängis Brahmsi teist kontserti. Ma küsin, kas konkursid on noorele muusikule tähtsad? Kahjuks ei ole konkursid eriti kaasa aitamas karjäärile aga muidugi kasulikud kogemused. Raske võistlemine on hoopis raskem kui kontserdi andmine, aga mul on kahju panna muusikut samasse situatsiooni nagu sportlast olen olnud mõnikord žüriis ja tegelikult ei naudi ma seda. Olin jotaani konkursi žüriis 1990, aga järgmine kord ei läinud ja olen üldse riidesse nõustunud harva minema. Ma tean, mida see tähendab, olla laval ja žürii istub selja taga. Enamasti on žürii väga akadeemiline, teab kõike ette ja ei talu personaalsust. Tihti on andekas esineja nii närvis, et ei suuda end realiseerida. Kahekümnendates eluaastates möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel oli Katsaris väga tihedalt konkurssidel ja võitis seal ühe teise järel 1970 saidapreemia Tšaikovski konkursil. Kaks aastat hiljem võitis Belgias kuningana Elizabethi konkursi. Edasi kaks aastat pälvis esikoha versais toimunut sihkra nimeliselt konkursil. Ja nagu öeldud, võitis Bratislavas Unesco Rostrumi. 1977. Pianistan sündinud Küprose prantsuse päritolu perekonnas 1951. aastal ja klaverit hakkas ta õppima nelja aastaselt. Ta on lõpetanud Pariisi konservatooriumi 1964 esimese preemiaga klaveri ja kammermuusika alal. Lõpetajad olid Aliine fon, paarendsen, šanhoo ja Monictellaprossellie. Ma küsin, miks Cipriengatsaaris mängib peamiselt klassikat ja et ma eksin, et ta on üht-teist mänginud ka nüüdismuusikast. Jagatsaaris loeb oma nüüdismuusika repertuaarid. Klav komponeeris Katsaarisele kontserdi Mozarti jälgedes, klaverile ja 10-le instrumendile. Aga kas aris ütleb, et tihti nüüdisheliloojate teosed päris kehvad on üksikuid, kellel on ideid, mis jään. Arvo Pärt näiteks ütleb Katsaaris ja ütleb, et te peaksite väga uhked olema tema üle. Kui Arvo Pärt oleks elanud 50 70 aastat varem, poleks tal olnud sellist edu. Praegu ihkavad inimesed juurde juurde tagasi kes oleks näiteks ennustanud Coretski kolmanda sümfoonia ülemaailmset edu. Katsaaris ütleb, et ta hoolikalt hoiab tasakaalu oma loomingus nii-öelda kuulsa käiberepertuaari ja uuem avastusliku vahel. Ka tsaari uue plaadifirma all on ilmunud meie jutuajamise hetkeks siis plaati ja üks neist on Beethoveni Prometheuse klaveriversioon. Üks uhke näide Katsaarise avastuslikust repertuaarist. Me kuulame fragmendi Beethoveni Prometheuse loomisest klaveriversioonis, see on üks Katsaarise avastuslikke plaate ja see on teose esmasalvestusmaailmas ja mis mulle eriti selle plaadi juures meeldib ja kindlasti paljudele on see, et plaat on varustatud pianisti enda viieminutise kommentaariga, mida ta siin räägib neljas keeles. Ja me kuulame siit katkendi, kuidas ta peab inglise keeles miniloengut. Niimoodi propageerib muusikat tsi Breen Katsaaris plaadil Beethoveni Prometheuse loomise klaveriseades. Ta on juures lisaplaat, kus pianist lühidalt tutvustab seda teost neljas keeles. Ja katkendid sealt. Kuulsite enne muusikat. Helilooja, kellest kad saalis võib tundide viisi vaimustusega rääkida, on vähetuntud poolakas Sergei Porttkjevitš Rahmaninovi Askreabini kaasaegne eluaastatega 1877 kuni 1952 ja kuulame siit Porkjevitši etüüdi oopus 15 testtuur. Sypriangatsaaris mängis Sergei port keevitši etüüdi ja ta räägib heliloojast niimodi. Parkeevitšali Rahmaninovi Askreabini on kaasaegne muusika, meenutab ka neid, aga eks igaüks mõjutab igaüht oma elu, seal oli parkjevitš väga kuulus, aga siis tuli oleks suunanud ja unustati kõik ära, kes polnud parajasti Atonaalsed. See oli ebaaus situatsioon. Kas te mäletate näiteks Tšernid, kelle tööde me kõik harjutame, aga kas teate ka seda, et Ööbungen, et tüüdid on ainult 10 protsenti tema kompasitsioonidest? Kui te kuulaks Tšernisonaatio, kus seitse ta komponeeris selle kaheksateistaastasena, see on lihtsalt uskumatu, see teine osa. Te arvate kindlasti, et see on Suumann. See on, eks Katsaarist vapustanud avastusi, et Cherry komponeeris nagu Suumann sellel aastal, mil kuulus Sooman alles sündis. Tsaari, see on väga hea jutustaja ja kui ta klaverimuusika ajaloost rääkima hakkab, on see tõeliselt kaasakiskuv. Muusikateadlane tolmin, Berliin on väitnud, et ainult kaks protsenti 19. sajandil kirjutatud klaverimuusikast on praegu üldse käibes ja seda kuulatakse. Meil on nii palju avastada, ütleb Katsaaris vaimustusega. Rõngad Saaris jutustab Sigis Montaalbergist, kes oli listi konkurent, kes polnud andekas helilooja nagu Listoga, kes tegi uskumatuid fantaasiaid ooperite teemadele. Tal on neid terve hulk ja eriti äge on Rossini ooperi Moosest teemale. Ta kasutas esmakordselt tehnikat piano totaal, kus, nagu kogu klaviatuur oleks ühekorraga mängus jagatsaaris näitas mulle kohvikulaua peal, kuidas sõrmed siis rakendatud said. Millised meloodialiinide väljamängimise võtted. Just Taalberg tõi mängu, nagu oleks kolm või neli kätt. Ja Taalberg ei teinud seda sõu pärast, vaid meloodiat pärast. Ta tahtis saavutada heliillusiooni laulvat klaverit. Ta õppis ise lauluõpetajate juures ja oskus nagu sopäened. Kui sa mängid klaverit, sa pead laulma klaveriga. Sotaan õpetas oma õpilastele, et iga sõrm on laulja. Jaga tsaari, seal, selles mõttes Openi õpilane. Me kuulame veel kord Tsipriengat Saarist mängimas šotaani, teda peetakse selle helilooja muusika üheks parimaks esitajaks meie kaasajal. Ja siia sobiks kuulata hällilaul D-duur oopus 57. Heliülesvõte on kontserdilt Sotaan 150 aastat surmast. Suvel 2001 oli Katsaarisust lõpetanud Mozarti klaverikontsertide kogumiku salvestamise ja kadentsid kirjutas ta ise, mitte päris Mozarti stiilis, vaid sellised natukene kreisi, ütleb pianist ja kõhistab naerda selle peale. Vaest raugad saalis on pälvinud prantsuse riigi kõrgeid autasusid, meeritud Unesco muusikanõukogu aasta muusiku nimetusele saanud heliplaadi auhindu, realisti Beethoveni päini salvestada 15. Täna kuulasime teda üksinda mängimas, aga ta on teinud koostööd paljude orkestrite kaja dirigentidega, kellest tähtsamad on Leonard Bernstein, Nikolaus Arnold kuur. Mis lahvrozdropovitš, see normandi ja paljud teised. Hetkel, mil meie saade esmakordselt eetrisse läheb, ei ole plaadifirma piano 21 kodulehekülg internetis veel üleval. Ja plaate Eestis vist ka veel ei liigu. Nii et jääb üle kuulata Katsaarist klassikaraadiost. Tallinnas Ansib Bryangatsaaris 1000 ühe kontserdi ja see oli 1998. aasta klaverimuusikafestivalil ja helilindiga. Sealt me lõpetame ka selle saate üle, vaatasid priongatsaarise loomingust, tegi Tiia Tederi ja saate salvestada selle baas. Ja nüüd siis heliülesvõtte Tallinna kontserdilt siia lõppu.