Nõnda see Veera neeluse nimeline kellukesi sellises kõige tugevamalt ja kuuldavamalt ajavahemikus 1940 kuni 1971. Meil Veera neelus oli Estonia teatri-ooperi- ja operetisolist. 28. oktoobril oleks ta saanud 85 aastaseks, kui puhkeb hõbehäälne kelluke juba viis aastat metsakalmistu mullas. Aga paljud mäletavad veel teda nii perekonnaliikmed, sõbrad kui endised kolleegid ja paljud-paljud, need, kes teda omal ajal teatri ja kontserdilaval nägid ning raadiost kuulsid. Õnneks on nüüd olemas ka Jüri Kruusi koostatud plaadikomplekt, millel on jäädvustatud peaaegu kõik, mis omal ajal salvestati. Õnneks, sest aeg teeb oma tööd ja lõpuks kaoks nii mälestus kui mälestuste mälestus. Kui see just legendiks ei muutu. Ja Veera neelus ei ole veel legend. Paljude jaoks ela ja lähedane inimene, kelle hääl siiamaani südamele armas kuulata. Veera neelus sündis 28. oktoobril 1916. aastal Narvas. Raadioarhiivis on säilinud 1966. aastal tehtud muusikaline tund, mille külalisstuudio lauljatar enda lauljaks, saamisest ja olemisest rääkis. Et ma tean, ma olin õige väikeneminud, pandi tooli peale seisma ja siis ma laulsin. Siis ma elasin koolis pärast seal olnud lavastust isegi meil kus gold õppis Narvas. Ma ei teadnudki, et minust tuleb laulja. Ma tahtsin, koge kartan. Ja sattusin kogemata poeg konservatooriumi. Vanemad tahtsid kangesti, aga mina ei mõtelnud selle peale. Ja siis siis kui ma õppisin konservatooriumis, oli mind kuulnud. Ma võtsin lauluõpetaja ja tema juures ma õppisin kaks aastat. Pärast tema surma, siis ma jätkasin õpinguid konservatooriumis. Siis ma läksin teatrisse ja nii ongi siiamaani tervenenud. Esimene osa on siis selline häbeme, resine? Olete? Seda ma olen laulnud ja seda kahes lavastuses kindlasti üks paarsada korda viimaskondame Soomes Helsingis, see on vist kõige, mida te kõige rohkem olete lauludes? Esis killakmeet, läkmeetmelasin kahes keeles ka umbes paarsada korda ja Travjaatasime lemmikuse. Seda ma laulsin ka eile 100 samuti reguleeritud ka, võib-olla sedavõrd, kuidas üldsusega osa kujuneb. Kas ainult proovides? Ei, no muidugi mitte ainult proovides. Ikka kui hakati mõnda osa õppima juba, siis sa oled selle sees kogu aeg. Minul oli niimoodi, käid tänavale, ikka mõtled selle peale. Kogu aeg oled selle osaga seotud, see nagu sinu vari kohe käib järgi, igal asjal on oma oma vääris oma kuju. Ei, see on väga huvitav töö, siiski peab ütlema, vot sa saad elada teise inimese elu tunnetega laval. Näiteks võtraviate oli mul mulle nii meeldib see ase nagu ees, läheb lahti, kohe lähed kuidagi teiseks, Jared panija sured ära, tõesti, sured ära vahest nii, et jalad on nõrgad ja lähed trahvi täita, tead aga. Aga see on hea. Siiski heade huvitatud. Kõlas Veera neelus ühe lemmikkangelanna Violetta aaria Verdi ooperid, raviota esimesest vaatusest. Vera neeluse tütrest Veera Taleshist sai samuti laulja ja lauluõpetaja. Ta meenutab oma ema nõnda. Minu ema sündis Norras. Ema oli pärit valgevenest, ema, ema ja ema isa. Oli pärit Narvast, eesti poiss. Tutvuti Narvas ja seolgo elati enne sõda. Elati kenas kohas jõe ääres kus oli tol ajal ka ilus kosk. Ema, kes tihti paadiga sõitmas. Iso kalastas. Ema oli kodune. Iso töötas metsatööstuses. Oli tihti kodust ära, töötas metsas ka hiinlastega ja oskas ka hiina keelt natukene. Kas sinu ema oli neil ainukene laps? Ja ema oli ainukene tütar. Ta oli pika patsiga, tumepruunide juustega, roheliste silmadega kena tüdruk. Koolis ta laulis, tal oli juba siis väga ilus kõrge hääl ja seal üks vana halli habemega õpeta, märkas seda ja ütles kunagi emale, teist saab ükskord väga kuulus laulja koolis, ema mängis ühes näidendis, sellest on ka üks väike foto säilinud, kus emal on kena printsessi kostüüm seljas. Ja ema laulis koolis ka koolilaval ja sealt edasi märgati. Aga hiljem kolis perekond Tallinnasse. Juba see oli 30.-te aastate lõpul. Jõuti hirmsa sõja eest ära, kus hävis kogu Narva linn. Ja ka kõik need hooned. Mida tihti ema meenutas, on kahjuks hävinud. Kuigi see vana majakene, kus ema elas lapsepõlves, oli veel alles kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel Aga Narvast veel sellist regulaarset muusikakoolitust ei saanud, muusikat hakkas ta õppima alles Tallinnas. Ta sattus õppima legendaarse lauluõpetaja Varvara mala maa juurde. Nii kui ta Tallinnasse tuli, oli vaja edasi õppida. Siis oli ema mõelnud ka teistele erialadele, ta tahtis õppida arstiks ja olid dokumendid sees, kuid oli, kohad olid täis ja seal meditsiiniasutuses, kuhu ta tahtis õppima minna, öeldi ära. Sinna ta sisse ei saanud. Ja Ta proovis õppida muusikat. Ta hakkas tegelema laulmisega ja nii palju võin öelda, et kui ta tuli malama juurde jaamalama, küsis Teil on. Ta vastas selle peale, et mul on Carmeni hääl. Ja siis alustati õpinguid. Ja ema käis nii konservatooriumis kui ka eratundides Nalama juures õppimas. Jamalama õpetas teda tasuta, kuna märk aset on erakordse andega tegemist. Kahjuks Varvara malama. Suri enne, kui ema jõudis oma õpinguid lõpetada. Ja siis ta jätkas õppimist. Ludmilla Hellat-Lemba lauluklassis konservad tooriumis mille ta lõpetas sõja ajal. Tegemist oli väga erakordse õpetajaga, kas ema vahel kodus ka rääkis, mismoodi need laulutunnid seal malamaa juures käisid? Laulutundides lauldi väga palju heliredeleid ja igasuguseid vokaliise ja hääleharjutusi. Väga palju tegeldi tehnikaga, et laul oleks puhas, sundimatu ja vaba ja kaunikõlaline instrumentaalne. Pöörati tähelepanu intonatsiooni puhtusele. Nii palju võin öelda, et miilitsakorjus laulis. Ta isa oli ju viiuldaja ja viiuli saatel harjutas väga palju, et oleks intonatsiooni puhtus. Kuule ratuuri juures on just selline tehnika ju väga oluline ja seda treeniti eraldi. Ja kindlasti seda treeniti eraldi. Kuigi koloratuur on ikkagi selline anne, mida saab muidugi treenida ja see kõik on võimalik. Kuid see on siiski ka väga suur looduslik eelis. Või looduslik anne. Tema hääl oli talle nagu looduse kingitus. Või lausa lausa ime. Arvan, et looduse kingitus kindlasti ja seda ütlesid ka itaallased, kes kuulasid ema laulu, kui ta oli veel väga-väga noor, kas ta oli siis 20 või siin käisid Itaalia õpetajad ja ütlesid nii, et emal on erakordne lauluanne. Teda kutsuti Itaaliasse piima ja tol ajal president päts isegi määras emale stipendiumi, et minna õppima Itaaliasse, kuid sõda algas, 39. aastal suleti kõik riigipiirid ja jäigi emal minemata. Aga ometi ta omandas sellise laulukooli kahe ilmselt väga tugeva õpetaja juures ja sai ka teatris tööd, mis tema esimene töö Estonia teatris oli. No ma arvan, et see oli Sevilla habemeajaja rosina seda ta laulis Umbes 500 etendust oma elu jooksul. Nii-öelda nii Itaalia, Itaalia õpetajate kohta, et nad ütlesid ema hääle kohta Ta Lavotsestra ordinaaria, mis tähendab, et on ebatavaline hääl. Aga see oli kõik kolmekümnendatel aastatel enne sõda. Elu muutus kõik, kui muutusid siin kõik asjad. Mis aastal ta teatrisse siis sattus, see oli juba peale sõda, siis ilmselt. Juba sõja ajal ema töötas punktitasu alusel, võib-olla isegi enne seda ma ei oska täpselt vastata, aga 40.-te aastate esimesel poolel ema laulis teatris punktitasu peal ja ta mängis rosinarolli. Ja neid etendusi oli nii palju, et tema mängis kaks korda päevas ja mängis hommikul ja õhtul. No kuidas seda 500 korda Rossini Sevilla habemeajasel rosinat laulis, kas ta vahel ka ütles, et ah, et ma ei viitsi, et mul on sellest Rosiinast juba täiesti villanud või, või tegi ta alati niimoodi noh, täie täie jõuga ausalt ja ja, ja himuga. Seda osa. Kindlalt vastata, et alati täie jõuga ja suure armastusega, sest tema armastas väga oma tööd. Laulu kunsti armastas väga ja võiksin nimetada teda laulu, laulmise, fanaatikuks. No aga peale rosina, mis selle rosina kõrvale veel mahtus Sinna mahtus väga palju. Mahtus kontsert, aitäh, mahtus teisi etendusi, hiljem mahtusid ka sinna raadio ja televisioonisalvestused. Töö käis nii tihedalt, kui inimene üldse suudab tööd teha. Niipalju võin jutustada emast, kui ma teda juba mäletan, 50.-test aastatest. Ta sõitis tol ajal väikese halli Moskvitšiga. Moskvitš 401 tol ajal daam roolis oli erakordne nähtus. Ja ema sõitis siis mingis ja parukas tihti nii teatrist raadiomajja salvestama ja tagasi siis autojuhid vaatasid, kuidas, kuidas üks kaunis daam sõidab selle autoga. Tema tuntumad rollid olid muidugi Verdi Travjaata, mis oli ka tema lemmikrolliks. Siis väga paljud on, mängis Rigolettot tsaari mõrsjat. Glinka, Ruslan ja Ludmilla Ludmilla, vot siis on ema mänginud võltšerliinot. Don Khanis, aga muidugi lakmee oli üks tema kõige hiilgavamaid osi, sellest algab ilusaid salvestusi jäänud. Ja isegi film. Film peaks olema. Ja sealt on pärit ka see kuulus kelluke staar ja tema häält on ju sageli ka sellise kellukese helinat võrreldud. Ja. Kas sa ise ka emaga vahel teatris kaasas käisid, kui ema laulis? No praktiliselt minu varajane lapsepõlv, mööduski teatris, maalin, emal, proovides kõikjal kaasas, nii et vaatasin kõik need ilusad etendused ja tegin nukkudele riideid. Käisime teatris sööri valmistajate juures külas ja sain, sain seal siis ilusaid riidetükke, tegin nukkudele ise ka ilusaid riideid. Sinust tuli endast ka laulja, kas ema soovitas sulle seda, mida ta rääkis laulja elukutsest üldse? Alguses ma ei mõelnud, et ma lähen tingimata lauljaks õppima. See kuidagi kujunes ise peale keskkooli niiviisi välja. Kuigi mõtted käisid ja muusika. Mulle meeldis. Ise ma sellest arvas sinu laulu õppimisest. Ema arvas nii, et proovi ja ka minna, sul ilus hääl ka etet proovi, äkki saad sisse ja läksin, proovisin ja sain ja niimoodi see algas ja juba läks niiviisi edasi. Aga ema sulle ei öelnud, et laulja elukutse on väga raske. Kuidas ta ise suhtus sellesse elukutsesse, suitseta, oli fanaatik ja tema jaoks oli see nagu selline noh, ainuvõimalik asi, tegeleda muusikaga ja laulda teatris. Aga teatriteel on ju ka üsna palju okkaid, kas ta sellest sulle midagi ei rääkinud? Tekkinud rääkis kindlasti, et nokkaid, aga kus neid pole. Eks kõikjal ole neid okkaid. Caroosidelonokad, aga sellegipoolest me kasvatame neid, ta ei püüdnud sind ümber veenda, et, et tee parem midagi muud, et elu on nagu rahulikum, siis. Ei. Vastupidi, ema soovitas mulle, et mine proovi tegeleda muusikaga, et miks ka mitte. Et muusika on ilus ja mul ei olnud selle vastu midagi. Head ja ilusat on igatahes selles ametis rohkem kui, kui seda võib-olla mitte nii roosilist poolt. No ma arvan, et seda kui teist nagu elus ikka, aga muusika ja kunst on nii kaunid, kaunid asjad, et kui me nendega tegeleme, siis me saame sellest nii palju head. Et võib-olla selle hea varjus ka halbadest asjadest vahest kergemini üle võib-olla nii. Sinu ema töötas väga palju, ütlesid siin, et hommikul ja õhtul olid vahel etendused, hakkaks ta kodus ka veel vahel tööd, jõudis teha ja harjutada oma osi. Ja muidugi, eks ikka pidi harjutama, kuidas ilma selleta saab. Ega kodutegevuseks palju aega jäänud, olid abiks vanaema ja vanaisa, kellele suur tänu teise silmas, kes on juba ammu nemad aitasid neid lapsi kasvatada, mind ja venda. Siis sai ema oma teatritööd teha, aga paratamatult ema pidi ka kodus palju. Tegema sa siin rääkisid ka sellest, et peale teatritöö ema tegi ka palju-palju salvestusi raadiuse televisioonis. Kuidas tol ajal üldse niimodi satuti stuudiosse salvestama ja mida ta üldse tegi ta ilmselt, kui ma nüüd õigesti mäletan, ta laulis ka sellist kergemat repertuaari. Ja tolle aja kerge muusika oli hoopis midagi muud, mis on tänapäeva kerge muusika, seda ei anna võrreldagi. Ja tol ajal ema oli ka laiali rahva hulgas populaarne just selle tõttu ta laulis ka kergemat muusikat. Ja juba näiteks lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, kui tuntud asi on see kõikide inimeste seas tuntud ka. Ka need kesksed Tris ei käinud ja klassikalise muusika vastu suurt huvi ei tundnud juba raadiust, kuulasid seda ja teadsid minu ema. Ta oli ise nagu lumivalgeke nende jaoks, kes teda raadiost kuulsid. Sest seda muusikat lumivalgekese laulukest tuli küll raadiost väga tihti omalajal. Ja ja on ka veel üks säilinud laul Moskvitšist, mida ema laulis ja siis on veel teisigi niisugusi, kergemaid laule. Aga neid me kahjuks juba kuulame väga harva ja väheraadiost. See oli lumivalgekese laul, kuuldemängust lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. Mis sa arvad, kas su ema Veera neelus sai oma tööaastate jooksul realiseerida kõike, milleks ta võimeline oli? Kindlasti mitte, eks paljud paljud tööd ja tegemised jäid ka tegemata. Ema lahkus teatrist, ta oli veel noor ja tahtis töötada. Aga olud ja elu läks nii et ta läks varem pensionile, kui ta oleks ise seda tahtnud. Ja paraku oli see ka selline aeg, kus ei olnud kombeks niimoodi sõita teise linna või rääkimata sellest, et sõita teise riiki, see lihtsalt ei olnud võimalik. Nii et kui siin Estonia teatri uksed sulgusid, siis sulgusid nüüd tema jaoks lõplikult. Vanemuise teater oli ju ka veel olemas, ta seal mitte kunagi laulnud. Ei, hiljem ta ei laulnud enam nii, kui ta teatrist ära tuli. Peale seda ema enam ei esinenud. Võib-olla vähesel määral. Ma ei julge täpsemalt öelda, võib-olla on ühte-teist veel raadios. Seda ma ei oska väita. Kas teatriga side katkes täiesti või armastas ta teatrit ikkagi edasi ja, ja käis kas või etendusi vaatamas. Oskad sa öelda? Teater oli emale nagu teine kodu, nagu ta seda ise ütles. Mida ta oma partneritest näiteks rääkis? Kasvõi sellest ajast, kui ta veel laulis No partnereid on olnud väga mitmeid ja nende hulgas kindlasti on õnne olnud laulda väga heade partneritega. Tolle aja tuntumaid lauljaid me ju kõik teame, oli Martin Doras ja Georg Ots ja Viktor Gurjev. Ka mu isa Georg Tales, ka Ivo Kuusk on palju laulnud emaga. Ludmilla ass akova minu õpetaja on laulnud minu emaga lakk, mees, sellest on säilinud ka üks helisalvestus, kus ema laulab lakmeedia Ludmilla asjakova mallikat. Ja siin paljud lauljad, kes enam ei laulnud on hakanud õpetama ise õpetama, kas sinu ema tegeles õpetamisega, kas ta näiteks sind on õpetanud? Ja mind on ema pettunud küll, aga teisi mitte mitte kedagi ega õpetajana töötanud ei ole. Millega ta tegeles üldse siis, kui ta juba teatrist ära tuli? Oli kodune, elus oli peale töö ka veel tütar ja poeg ja ta armastas meid ja väga hoidis ja pühendas meile väga palju oma elust. Kõik mis ei olnud töö, oli pühendatud meile ja kodule. No ma võin nii palju öelda, et tema tundis ennast paremini teatrirollides, kui ütleme kontserdilaval, sest siis ta nagu oli rollis, tuleb sulle järsku meelde mõni selline arvustus, mis sinu ema laulu ja mängu kohta kriitikud ütlesid, kui arvasid. On säilinud väga häid arvustusi. On säilinud kuulsa režissööri ja kriitiku Russaali kriitika ema Drowyota rolli esitamise kohta. See on 50.-test aastatest pärit. Ja see tuntud inimene kirjutas seal, et talle erakordselt meeldis ema Travjota osatäitmine. See oli väga positiivne kriitika. Et valdavalt oli, olid need arvustused siis positiivsed ja head. Mida mina isiklikult olen oma silmadega lugenud, olid tõesti väga head. Nii et teda hindasid nii kriitikud kui ka publik. Ja võin öelda seda kindlasti. Õnneks on nüüd Jüri Kruus teinud ära tohutu töö, sinu ema. Aariat duettide ja lauludega nüüd olemas kolm CD-plaati kus on siis salvestatud siis lõviosa tema üldse selle eest, mida ta salvestas Eesti raadios. Ja tahan veel kord tänada Jüri Kruusi ja Priit kuulbergi selle suure ja tähtsa töö eest, mida nad teinud on ja teisi kolleege, kes neid aitasid. Selle töö juures. Ivo Kuusk, millal teie esimest korda Veera neelust laval nägi? Aitäh laval nägin ma kuskil 157, ma läksin laulu õppima Tartu muusikakooli ju sellel perioodil, kui ma Tallinnas käisin mõned korrad ja nägin teda Traviatas ja Masnemanulis. Ja mis mulje teil temast jäi? Vapustava mulje nagu raadioski, nagu kellukene ja võib-olla laval mitte nii väga väga mängualdis ja aktiivne, aga, aga no ega särav isiksus. Mismõttes särav oma vokaali poolest siis särav või musikaalsuse või mille poolest oli eriline? No ongi kõik ära öeldud, ääretult rütmiline kindlus, vokaalne täpsus, intonatsiooni kindlus. Ühtlaselt kandev hääl ilma pingutuse, ilma forsseerimata absoluutselt ilma mingi liialduseta. Mis te arvate, kuidas ta selle oli omandanud, oli ta erakordselt andekas või oli tal hea kool või oli tal looduse poolt kõik see tulnud? Minu õpetaja Gurjev Viktor Gurjev, kes oli tema kauaaegne partner, see nimetas seal asjad ära, mille seal oli, tal oli kase koloratuurile omane rütmikindluse motoorsus oli sees paljudel korral koloratuuridel, enamikul on see ikka programm on juba jumala poolt sisse loodud ja noh, nii ta oligi, nii ta oligi, nii et ma jah, ma ise ei oska seda ütelda, oletama, et no võib-olla oli see malama, kes teda õpetas nii laulma ja, ja kui nüüd plaate kuulata, mis ta seal kõige esmalt kõige vanavanem nagu tema helilindistus sellesama diski peal on olemas. Rosinat laulab, plaadi kvaliteet on küllaltki küllaltki paha, aga, aga no tunda on, et see on ikka niisuguse ehtsa pelganto traditsioonide järgi tehtud ja lauldud. Kas te temaga laval ka koos saite esineda? Sain küll kõige oma esimeses loos, 64, kui Estonia teatrisse tulin, siis ma tegin võluflööti ja veerand elustegi seal Kolühe ühte kolmest daamist. Ja hiljem Traveli Hispaania Tunis temad ei kontseptsiooni, mina tegin siis seda teda armastavat poeeti Konsale. Ja seda lavastas Väljaots, tolleaegne dirigent, kes dirigeeris seda Hispaania Tondi, Kirill Raudsepp, tema siis ütles, et noh, prantslased, nägid ka sellega pikka-pikka aega vaeva, meie õppisime ikka oma tavalise traditsioonilise kolme kuuga ta ära. Ja seal oli küll eraelus nii sädelev ja nii liikuv, et noh, andis lausa järgi minna. Ja kaunis naine, nagu ta oli ja, ja, ja võluv ja iga kord vormis alati aldis kõike tegema, niimoodi masin nagu ennist ütlesin, et mulle nagu lava pealt ei torkan silmata, väga aktiivne näitleja oleks. Aga seal seal oli asi hoopis muud koomiline asi, see oli ammendamine sealse kontseptsiooni aaria. Ja see pettumus nendes meestes, kes üksi mahu kellakapist välja ja teine ei saa muidu ennast ennast üksi siis kuidagi väga soojad ja head mälestused on sellest sellest loost. Ja läbi Koit ruttake. Ja ma annan nii, kuid siiski rutama jupia. Jüri Kruus on koostanud säilinud salvestistest plaadi albumi, mis koosneb kolmest plaadist. Unustamatu Veera neelus ning mäletab ka seda, milline ta oli laval. Veel on, elus ei olnud mitte hea laulja, vait oli superlaulja, ta oli, ta oli võrratult hea laulja ja kogu tema looduslik anne avaldus, iga tema žestid, iga tema musikaalses väljendus rohkuses ja muidugi see hääl. No võib öelda, et, et sellist häält kahtlemata Estonia laval ei ole siiski olnud niivõrd peenetundeline, peenekoeline, niivõrd välja töötatud koloratuur, tehnika. Me tihti räägime, et jah, et kool annab palju tõesti, kool annab palju ja ma usun, et need õpingud, mis tal oli varvaramana maa juures tõesti aitasid väga palju kaasa Veera neeluse kui artisti kujunemisele. Kuid mul on siiski niisugune tunne, et just nimelt loodus on see, mis oli nagu põhiliseks määravaks teguriks laulja sellisel kandvusel publiku hulgas. Nii mitte ainult meil kui ka esinemistel Moskvas, Leningradis ja paljudes paljudes teistes kohtades. Ega asjata teda hüütud Eesti ööbik ja nii see oli, siis, ma mõtlen selle peale näiteks, et ma nüüd hiljuti ostsin endale sellise sajandi alguse tähemaailma, tähendab Amedita Caligurtši plaadi, kus kurssi laulab põhiliselt sama repertuaari, mida Veeroneerus laulis. Ja kui nüüd neid võrreldan enda esitusi, seda täpsust ja seda peensust ja vot siis tekib nüüd täitsa küsimus, et kes nüüd keda. Ütle, kas ta oli oma eluajal vääriliselt hinnatud ja kas rahvas teda armastas? Rahvas armastas seda tohutu ega asjatult tema etendustele olnud alati suur tung aga mis puudutab vääriliselt hindamisse, vaat nagu. Me harjume alati kõigi sära marju, määra heaga ja me harjume ära halvaga ja mõtlen tolle, tol ajal oli Estonia teatris tõesti väga head lauljad, kuusik ots külvanud Maasik lõpetas ära oma oma karjääri ja paljud-paljud-paljud, teised tuli noor Krumm, Kaljo karask ja nii edasi ja nii edasi ja vot nende hulgas ka veer on elus. Ja kahtlemata see moodustas kokku sellise sõna nagu ansambel. Ja kui nüüd publik kuulis sellist ansamblit ooperis või opereti etendusel, kahtlemata ta sai täieliku kaifi. Ja mida ma veedan ilusa kohta, tahan muidugi öelda. Väga unikaalne on Veera neeluse vokaliseerimine, tal ei olnud ju suur hääl, aga see oli niivõrd paigas, see oli, see helises niivõrd kindlalt ja vot selline hääl kandub, kandub hästi kaugele ja muidugi mitte ainult hääl kogu musikaalsus, sest Veera elus esitus olid kõik nagu allutatud ühele tundele südamesoojusele. Ja vot minu meelest sealt algabki tegelikult tõeline kunst, mitte ainult hääleid lauljat vaid teeb just nimelt eelkõige isiku eneseväljendus. Sina oled koostanud ka kolmest plaadist koosneva albumi, millel Veera neelus laulab. Kas oli sul raske seda valikut teha ja, ja missa sinna plaadile siis lõpuks panid? Mul oli juba ammune unistus teha plaat Verona elusest ja mitte ainult minul, sest mulle käisid väga paljud tema austajad peale Jüri, et millal siis lõpuks need tuleb herra needuse plaat? Ma algul mõtlesin, et ma teen ühe plaadi aga vaat siis, kui me hakkasime koos Priit kuulbergiga kuulama Veera neeluse poolt sisse lauldud lugusid mis olid paljud sellises olukorras, et, et algul jäi mulje, et kas neid üldse saab kasutada. Aga see kunsti aura, mis sealt kiirgas, oli sedavõrd suur ja tehniline meisterlikkus et ma leidsin, et selliseid lugusid tuleb kindlasti plaadi peale panna. Kas sa tahad öelda seda, et kõik, mis Veera neelusest salvestatud ja säilinud oli, on nüüd nendele? Tegelikult ma võin öelda, et 95 protsenti mõned üksik üksikud palakesed niisugused noh, nagu ütleme, laulukesed põhiliselt laulukesed on nagu nüüd välja jäänud, sest tõesti noh, rohkem enam ei mahtunud, aga see pole üldse oluline, sest kogu kogu veel elus paremik on seal peal ja ma isegi panin sellise väga toreda loo nagu katkendi lumivalguke seitse pöialpoissi. See on nagu Veera neelusel 50. aastal sisse tehtud kuuldemäng, Eesti raadios väga populaarne kuuldemäng, väga armastatud kuuldemäng, kus veena needus hiilgas koos Harry vasaraga. Mis sinu arvates sellel plaadil veel sellist erakordselt säravat ja sulle just eriliselt meeldivat? Vaat Veera neeluse puhul on lugu selline, et nagu enamik palade puhul, mida ma üldse plaatide peale panen, ma ei pane ühtegi nendest paladest, mis mulle ei meeldi. Veera neeluse puhul oli asi niivõrd hull, et mulle kõik nad meeldisid ja ma tõesti ei oska ühtegi lugu eelistada teisele, mis minu jaoks oli väga põnev, et minu kätte sattus 44. aastal, see tähendab Veera neeluse loomede päris algperioodil salvestatud heliülesvõtted. Esiteks oli duett Verdi ooperis Trigoletto koos tolleaegse hiilgi tenori Martin Tarasega ja siis rosina aaria Sevilla habemeajast. Muidugi ma võin öelda seda, et need plaadid olid tõesti kohutavas olukorras, need olid nagu omal ajal Eesti raadijooks tehtud lühiajaliseks mängimiseks. Ja muidugi rasked helipead olid teinud oma töö. Ja Secayna protsent oli sedavõrd suur. Et noh, algul ma mõtlesin, et jah, et väga-väga huvitavad lood, sest neerus laulab näiteks rosinat vapustavalt ja kuivat hästi. Näiteks Martin Taras laulab hertsogit sele Rigolettot. See on ju niivõrd raske duett. Aga kui ma kuulsin seda tehnilist, niinimetatud praaki, ma mõtlesin, et noh, et plaadi peale ikka noh, seda on väga raske panna. Aga appi tuli, mis asi tuli kaasaegne tehnika, mis võimaldas neid kahinat võtta miinimumini kahjustamata häält. Ja muidugi päris kahinat ära võtta ei saa, see, siis oleks teist, hakkad nagu hääle peale see kõik mõjuma. Aga. Siiski, meil on nüüd olemas tõesti see super esitus Veeroneerimise poolt ja Martin terase poolt. Saates killukeste kuninganna rääkisid Veera neelusest tema tütar Veera Tales endine kolleeg Ivo Kuusk ja plaadialbumi unustamatu Veera neelus koostajaid Jüri Kruus. Saates kõlasid sansansi ööbike roos, Violetta aaria Verdi ooperi Travjaato esimesest vaatusest, kelluke staariatelibjoo pärist, lakmee, lumivalgekese lauluke kuuldemängust, lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. Lakmee Jamallikaadvat liibiooperistlakmee kooslud millaisakovaga, Juulia valskuna ooperis, droomia, Juulia katkenud koosiva Kuusega, Raveeli hispaaniatunnist ja lõigukene Rosinaga vatiinist rassinise vilja habeme ajalast. Saate koostas Tiina kuningas. Tehniliselt teostas Katrin mõõdik saatel Ta partiti suudlus, mass.