Noreenhant liberson on ehtne ja usaldatav. Seetõttu on ka publik teda alati hästi vastu võtnud. Tema purpur-selt õhkuvale häälele lisandub intelligentsus, musikaalsus, vokaaltehnika lavanärv, kena välimus ja sisemine leek. Ant liberson keeldub kindlalt kõikidest vaid majandusliku kasu tõotavatest väljakutsetest ning eelistab töötada koos sümpaatsete inimestega teoste kallal, kust leiab endale muusikalisi väljakutseid. Lauljatar on teistele lauljatele hea kolleeg, kuid ohtlik lavapartner juhul, kui nood pole laval temaga samavõrra kontsentreerunud. Veenvad ja karismaatilised. Ant libersoni hääl sunnib kuulajat saalis sama süvenenuks kui ta ise laval. Samuti on temalt võimatu pilku lahti kiskuda. On nii positiivne, et senini on mu elus olnud kõik peamiselt hästi. Eriti töö on pakkunud mulle õnnelikke juhuseid, ootamatusi ja põnevaid sündmusi, on laulja saatusele tänulik. Tänavu omistati Elo Reinhold libersonile Ameerika mandri aasta vokalisti tiitel. Paljude aastate vältel polnud tänavune laureaat aga üldsegi kindel, kas ta ikka tahab lauljaks saada. Esmakordselt astus ta lauljana lavale California ülikoolis, kus toodi lavale Jerry Bocki kuulus muusikal viiuldaja katusel. Noreenhanton sündinud 1954. aastal San Franciscos muusikute peres. Tema ema oli laulja Contralt marsija Hand, keda hinnati kui populaarset Gilberti ja solivani interpreteerijat. Isa aga oli dirigeerimise õpetaja Ameeriti kolledžis. Juba lapsena oli laulmine mulle lihtsalt lõbus tegevus. Ma ei suutnud kunagi seda tõsiseks tööks pidada. Muusika oli mu elukeskkond, käisin sageli vanematega tööl, samuti laulsin oma lõbuks alati igas olukorras lõbustades oma lauluga, autos vanemaid koolis kaaslasi ja tänaval möödakõndijaid, jutustab laulja. Viiuldaja debüüdi ajal õppis noor Loreinhant ülikoolis laulmise asemel hoopis Alt viiulit. Tulevane laulja võttis küll tänu oma looduslikult kaunile häälele osa Sanhozee ooperiprogrammidest, kuid siiski ei meeldinud talle alguses sealne võistluslik atmosfäär ja ta otsustas keskenduda vioola õpingutele. Ant liberson On muusikalise isiksusena mitmepalgeline. Oma karjääri alustas ta Alt viiuldajana Sanhase sümfooniaorkestris. Sümfoonilise repertuaari on ta mänginud Herbert von Karajan, nii Zeitši osava Andreprevini Colin Davis Hei, Agent Nagano käe all. Samuti mängis ta Alt viiulit peamiselt uue muusika esitamisele pühendunud keelpillikvartetis. Õpingute käigus sattus noor Loreen tänguywoodi muusikakeskusesse ja hiljem aastal 1980 kolistab bostonisse. Seal sai temast varsti aktiivne vabakutseline, kes sageli osales ringreisidel. Eriti armastas ta esitada uuemat muusikat. Samal ajal jätkas La Rein vaikselt ka oma lauluõpinguid Herbert pöördise juures bostoni konservatooriumis võeti, seejuures on õppinud mitmed tuntud lauljad, nende hulgas Gray, Janet Braun, barbarareerik näenziford, Haylink Laak, Mark hangan, Chad kaal ja teised. Esimesed laulja aastad olid Antleybersonile eksperimentaalsed. Eales ei kaotanud ta söakust ja rõõmu ning julges riskida ka keerulisemate osadega. Siiski tundistajat raiskab liiga palju aega ja energiat, püüdes olla pran, hoides oma häält teatud toonuses ja endale ebamugavas kõrguses. Lauljatar on öelnud, et talle ei meeldi siltide kleepimine. Kui inimene laulab teatud osi, siis ei pea kohe teda kas sopraniks metsaks või hoopis Aldiks tituleerima. Inimene võib laulda erinevaid osi, täpselt seda, mis talle sobib ja mida ta suudab välja laulda. Need ei pruugi olla osad ühest häälekategooriast, nagu on juhtunud mu endaga. Kõik sõltub vokaaltehnikast ja tämbrist, mida konkreetse osa puhul suudad ja saad rakendada. Tänaseks on laulja hääl leidnud endale sobiva koha mahlakas metso ja sametises aldi registris. Tema häälekõla meenutab kaunist vioola kõla. Lorinhant libersoni esimene ooperiroll oli Hansu osa pumpertikki hantsukeses ja kreetekeses, mis tuli ettekandele San Quentini vanglas. Nimelt meelitas laul ja hea sõber tol ajal alles tundmatu dirigent Kent Nagano ant libersoni niinimetatud vanglatuurile. Algaja laulja näitlemisoskus oli nii veenev, et vangid olid siiralt hämmeldunud, nähes koos trupiga vanglast lahkumas poisi asemel noort naist. 1984. aastal käis noor hunt esinemist proovil bostoni maania Almioosiku direktori Craig Smithi juures kes valiski paljutõotav laulja Pamiiri osatäitjaks Mozarti El rebast tooresse kaasnal hili festivalil. Sellega algas Loreinhandi karjäär professionaalse lauljana. Järgmisel suvel tulid osad endale Julius Tsee saris Xerxes ja Sestoroll Mozarti ooperis Tiituse halastus. Viimase osatäitmise kohta kirjutas New Yorker kriitik muster et meeldiv oli selles etenduses Sestorollis kohata Ameerika parimat lauljat. See oli positiivne kriitika väga nõudlikult kuulajalt. Edward Green Field kaadianist kirjutas samal ajal sest okastraadi roll Mozarti ooperis Tiituse halastus oli ameerika metsosoprani esituses soe ja sulandus ühte teiste häältega. Tomsat Clif Eeemmning standardist kirjutas-Aga Tiituse halastuses olid mõned toredad numbrid, eriti Sestogastraadi roll Roleinhanteesituses. Tema mahlakas kaunis laul liigutas oma vokaalse ja dramaatilise väljendusrikkusega ning hääl koos äreva tunde elamusega tegi temast ooperi peamise staari. Esimese salvestuse tegi noor Hand liberson Foree periaaja milissoundis koos bostoni sümfoonikutega seikio saba juhatusel. Brüsseli ooperi Tiido ja laadistus filharmoonia barokiga Nicolás Mcegani juhatusel tõi hant libersonile rahvusvaheliselt tuntuse ning tööd ka teiste dirigentide ja interpreetide. Ka. Laulja pälvis oma barokkmuusika plaadistustega tuntud vanamuusika korruphi William Kristi tähelepanu. Too kutsus hunte osalema nimi osasse Sharpendjeeveedee aas ja Peetrina Rammo epoliit taris siis. Suurde sagedased etendused ja suhtlemine vana muusikutega aitas Oreinhantell üle saada kiirustamisest ja kontrollimatutest emotsioonidest vanamuusikalaulmisel. Samuti fokusseerida oma häält täpsemini ning asetada rõhud muusika interpreteerimisel õigetesse kohtadesse. See kõik kiirustamine, vokaalne võimsus ja liigne emotsionaalsus ei kuulu sellesse ajastusse, arvab laulja. Publikut saab võita enda poole ka teisiti. Lauldes jälgib ta alati silmanurgast publikut ning laulab sajaprotsendilise siirusega, mis teeb enamasti relvituks ka kõige nõudlikumad kuulajad, sealhulgas kriitikud. BBC Music Magazine is ilmus järgmine kriitika. Kahtlemata Allo Reinhold liberson varase ooperiprimadonna, kelle hääle lõikav tulisus murrab kindlalt südame. 1997. aastal laulis Reinhold Santafees raksa osa Peeter libersoni suure eduga esietendunud ooperis šokka unistus. Aasta hiljem ta abiellus helilooja Peter libersoniga, kandes sellest ajast nime Lorenhanud Liiberson. Töö ja reiside vaheajal elab paar Halifaxi linnas Kanadas. Vanamuusika kõrval on laulja teiseks suureks armastuseks kaasaegne muusika kuid kahjuks puudub Eesti raadio fonoteegis uuem muusika tema esituses. Loren libersonal osalenud Robert Aldridži ooperis Elmer Kantri Jon Arbessoni teoses lend Egiptusesse, mis võitis Pulitzeri preemia Matti häbersoni tuue liibridi Montaales ja aastal 2000 joon Adamsi Elninos. Lauljatar jätkab liikumist valitud rajal ning ilmselt soovivad ta ooperifännid Etlo Reinhold liberson laulaks natuke vähem kaasaegset muusikat ja kaasaegse muusika fännid jälle, et ta veedaks aega rohkem koos nende, mitte aga vanamuusikute ja klassitsismi eelistajatega. Proua libersonile aga ei valmista fännide ootused mingeid muresid. Tema teeb, mis õigeks peab ja ütleb kõigile sobimatutele pakkumistele ei vähimagi kahetsuse või piinlikkuseta. Reinhold leiab, et repertuaarivalikus tuleb olla kriitiline ning võtta vastu vaid neid rolle, mis endale meeldivad ja sobivad. Ainsaks möödalaskmiseks on olnudki seega Karmen, kus ma laulsin nimiosa. See roll sobis mulle näitlemiseks, kuid vokaalne pool oli täielik ebaõnnestumine ja ei vastanud minu häälevõimalustele. Sellest ainsast veast olen senini suutnud õppida ning säästnud end muudest ebameeldivuste eest, on lauljatar ettevaatlik. Möödunud hooajal toimus lõpuks kalo Reinhold libersoni edukas debüüt Metropolitan operas mööblirollis John härbesoni ooperi greid käeczbee esietendusel. Kriitikud olid kiitusega helded ja arvasid, et roll sobislareenhankliversonile. Kontserdilavadel on proua Hankliversoni repertuaar väheke laiem, haarates endasse nii barokk, klassikalist, romantilist kui ka kaasaegset muusikat. Väga tunnustatud on tema Bachi kant, saatide ja magnifikaati, plaadistused, Mozarti ja Händeli aariad ning Bergi seitse varajast laulu. Boston Herald kirjutas 28. veebruaril aastal 2001. Variant Anklebersoni esituses. Johann Sebastian Bachi kontaate mann, härdsessuentim, Pluut ja ihaabeli nuh kuulates tunned, et heli tuleb otse inimhingest. Barokkmuusika laulmises ongi oluline see, et inimese võnge sümboliseerib tume sametine metso tämber. Loreina on justkui loodud esitama Bachi muusikat, mis nõuab peent detailitunnetust ja samas väga head vokaaltehnika valdamist. Tema vokaalid ämbris on olemas see midagi salapärast, mis just barokkmuusika esid seoses oluline on. Samuti avaldab ta lauldes 120 protsenti oma tundeid, mis siiski on vormitud barokkesitusele omase hea maitsega. Lisaks pakkus hämmastavalt positiivset vaatepilti nende kantaatide lavastus Peeter sellarsilt. Lavastus lähtus täpselt tekstist. Ka näitlejana mõjus Larin hant leiberson nendes kontaatides müstiliselt tegemata siiski laval midagi muud peale laulmise. Lauljatar tunnistab, et ilusat muusikat on maailmas palju ja kõike ei jõua ära laulda ükski laul ja ükskõik kui pühendunud taga ei oleks. Siiski tuleks püüda laulda oma häälevõimaluste piires võimalikult erinevat muusikat. Iga muusika õpetab ja annab muusikule palju kogemusi. Keskendumine üksnes oratooriumidele, ooperitele või vaimulikele. Suurteostele jätab Paul ja ilma kogemusest, mida annab näiteks liidi laulmine. Reinhold leiberson on avaldanud soovi jätkata oma arengut lauljana nii mitmekülg sel viisil kui vähegi võimalik. Oratooriumides laulmine on andnud mu häälele kindla aluse ooper seevastu kogemuse, kuidas ühitada Volkaal tehnikat liikumise ja näitlemisega kammermuusikas On oluline solidaarsusvaim partneritega. Tehniliselt on parem kui hingamise ja keha kasutamise suhtes on mingi üks kriteerium erineva repertuaari esitamiseks. Muu žanrile iseloomulik tuleb juba iseenesest, arvab Hand. Liberson. Päevad, mil me soovime kõike korraga, on selge liialdus. Interpreteerimine muusikat sageli üle muutes laulu ooperiks. Ooperilavale jõudes on klišee juba nii suur, et seda pole enam võimalik uskuda. On laulja kindel. Juba aastaid tegeleb lareenhant oma hääle arendamisega, et ei tekiks paigalseisu. Oluline on pidevalt leida hääles uusi nüansse, mida lihvida. Samuti tuleb kogu aeg tööd teha tämbriga. Laul peab kõlama loomuliku ja kõnelähedasena, et sõnadest oleks hästi aru saada. Parim tulemus ja kõrgeim meisterlikkus on siis, kui suudad vähima võimaliku pingutusega suurima helitugevuse ja kvaliteedi. Ta ta. Seda eriti nüüd, mil olen üle elanud hääle kaotamise ohu ja vähioperatsiooni kurgus tekkinud moodustist eemaldamiseks, jutustab Hanklyberson. Nüüd, üle aasta hiljem on laulja häälega kõik kõige paremas korras ning see on värvikam ja detailirohkem kui kunagi varem. Ise nendib hantleberson, et võitlus vähiga aitas tal paika seada oma elu prioriteedid ja fokusseerida end tervisele. Enne haigestumist oli tema loominguline koormus liiga suur ja sellest tulenevalt oli suur, kas stress, mis tööga kaasnes? Reinhold liberson jagab lauldes lahkelt oma emotsionaalseid kogemusi publikuga. Ta teab, et tal peab olema, millest laulda ja mida kuulajatega jagada. Kui ta seda mingitel põhjustel pole, siis tühistab ta vähimatki süümepiinadeta terve hooaja ning võtab aja maha. Nii juhtus kord, kui ta aasta otsa hoolitses oma õe eest, kes samuti võitles vähiga. Ka on tal tähtis veeta aega oma abikaasaga, vaadata mägesid Santaf lähistel ning tunda sisemist valgustatust. Muidu pole töö võimalik. Reinhold ütleb, et laulmine nii nagu ka sisehääle vioola mängimine kvartetis seob teda tema enda sisemaailmaga. Võib loota glo, Reinhold liberson rõõmustab oma professionaalsuse ja muusika täpse interpreteerimise ka publikut veel aastaid. Nõnget tema tähelend on muusikaliselt mitmekülgne. Praegu on lauljatari koos Los Angelese Filharmoonikute ka Esapekka saloneni juhatusel ning kavas Mahleri Laul maast. Tee Britteni kevadsümfoonia koostöös Bostoni sümfoonikutega anreprevini juhatusel ning 25. oktoobril Rooma festivalil Bachi kontaadid koos Peters elasiga. Lähiajal onlarenhant Liiversonil, kavas Stravinski piibli laulud, Madalmaade ooperiga, Bachi Püha Matteuse passioon Clevelandi orkestriga ja möödul Wilsoni osa Harbessoni ooperis greid Gatsby Metropolitan operas ning Chicago lüürilises ooperis. Kõrgemal tasemel muusika tegemine ei pea alati olema nauditav tegevus. Kuigi töö võib olla tehtud tipptasemel, võib tulemus jätta mõru maitse alati inimestel pidevalt ringi reisides piisavalt aega süvenemiseks harjutamiseks ja proovide tegemiseks. Seetõttu võib öelda, et just tipus püsimine loob artistile lõpmatus stressi, arutleb Reinhold liberson. Samas pelgab ta, et sageli kaotavad inimesed tippu jõudmise püüdlustes kindluse endale oluliste oskuste ja isikuomaduste suhtes. Minu arust keerulisem on saada rahuldust muusikast ja oma tegemistest sest tipu vallutamisest pole küllalt oluline, on ju tippu püsimajäämine, nendib ta mõtlikult.