No aga aga me tahame maksta, võiks öelda jah. Selle. Aastal juba üle-eelmisel aastal käivitasime piruka ägedate valimise. Õigemini, 50. eelmisel sajandil toimunud Virumaal sündinud Virumaal tegutseb aktiivne ja päris selline rida nagu suusatades vanusega. Soovisime 50 piires. Kohta inimesed aga raamatus on olemas. Ja maakera siis ilu paraku arenenud maa peale kokku on siin, kes on. Aitäh maavanemale. Ja taas sissejuhatuseks rõõmsalt teiega kokku leppida. Koleerik. Kui. Ja seda ma ei mäleta, mis mulle silma? Ma arvan, väga lahtine, selliseid olemas. Kahjuks ei ole õige sõna õppida, kui on vaja. Aega jääb vähemaks. Täna küla siin koolis, see kool on ka tegelikult eesti kultuuri väga tervislikku. Siin on Jaan Pakk ja ütleme, tema poolt. Niimoodi. Aga siin. Vaatasite, kes on projekteerinud väiksemale viisile. Ja mul on hea meel, et minu hea tunne Põlvamaal siis ma arvan, et seda võib-olla kilomeetrite poolest Ryanairi kaudu temaga kooli. Tähtis on sõnad ja olulisem osa võtsime, ei, peadirektor. Meil oli ka veerpool päikesekiirte kalade raadiumi 12. klassi õpilane, kes on kodu-uurimuslikku väga toreda töö kirjutanud. Aga see on hästi avaldatud Kadrina valla eri erivee kodu all ja võimalik lugeda. Kokkuvõtlikult koguvad õhtuse kontserdi. On. Olemas siiski üks oluline moment, millest saaks lähtuda, et ta hiljem tubade koledad Osa rahvast siin saalis ja. Surevad, keda peetakse Eesti kooliõpetuse põhiarvutikoodi negatiivse noodiga, õpetamise pioneeriks? Vladimir töid juba 1920.-te aastate esimesel poolel dünaamika gümnaasiumile ja sillale õpilastega lavale suured tegelaskonnaga lasteoopereid, Turkadee, koolide koolides, õpilaskoorid ja orkestrid. Teine tähtis põhjus oli see, et Viru maavalitsuse haridusosakonna juhataja ja kogu Eesti nimetas koorijuht ja muusikakorraldaja roosade kraat. Olete Virumaa esinduskoori, Rakvere rahva haridusseltsi segakoori dirigent. Ja neile koorile anti ka võimalust ja Ugala esiratast ülevirumaalise kohalikul, Rakvere kooli joonide lauludel. Ühte koolikooride kokkutulekud ühislaulmine. Kooride esinemine eraldi andsid väga palju koorilaulukultuuri püsimisele ja arenenud vaadeldud 25. aastal. Koolijuht Eva palu esindas Rakvere rahvaaias 38 kooris. 26. aastal 49, pool. 30. aastal kogunesid neile pidudele peamiselt Rakvere linna lähema ümbruse kooli poolt enamasti ikka juba üheksa saatma ja 1935.-st suvest peale. Koolipidudel jaapa. Kõigepealt ma tahaks öelda Derevinormas kooli. Ja mul on sihuke tunne, et kui ma täna sisse tulid esimest korda hommikul, kui teil oli kena aktus siin Rakvere gümnaasiumit õpilastega, et ta tuleb sealt uksest sisse. Minu arust Rakvere keskkool, Jaan Pakk, need on niisugused mõisted, mis on alati koos olnud. Ja kui ma mäletan neid aegu, siis ta oskas kuidagi märkamatult tuua muusika juurde ja väga lihtsalt, ja kui ma tahaks praegu hakkame analüüsima, et mismoodi seda tegi, siis ma ei oska seda teha. Ei saa ju öelda, et Jaan Pakk oli väga väljapaistev viiuldaja. Ei saa öelda, et oli väga iha pianist aga minu arust oli ta fantastiline, koli music. Ta oli sõber kõige väiksematele ja oli linna peal, juhatas koore, juhatas orkestreid. Need oli sõber kõigega. Ta oli sõber viiuliga riiuli kasteritemaati. Kas ja tol ajal, kui meie õppisime, ei olnud ju meil mingisuguseid vägevalt varustatud lauluklasse, vaid ta tuli lihtsalt oma viiuliga klassi ja, ja siis hakkasime laulma. Rääkimata siinsamas aulas, kui meil oli kooriproovid. Kui siin. Solistid laulsid, kui me valmistasime ette opereti geišad, mida me suure menuga Rakvere teatris korda mängisime, oleks võib-olla 10 korda mänginud, aga parteikomitee keelas ära, et see olevat koolilastele üks väga paha asi. Seal olid meie koormaid. Me tegime seda tööd, muusikat siin, nii nagu oskasime ja mina isiklikult ja paljud minuga tänased muusikat, pedagoogid ja kolleegid on väga tänulikud, et Jaan paku oli üks esimesi Eestis, kes pani Rakveres käima muusikakooli. 45. aasta. Alles aasta oli möödunud sõjast, ta mõtles juba homse päeva peale. Jaan Pakk on lihtsalt Jaan Pakk. Ja sellega on minu arust kõik ära öeldud ja ma võiks tuua peal niisuguse näite, et kui ma saan kokku oma klassikaaslastega või ja kui ma küsin, et missugune õpetaja sulle on meelde jäänud, sest Rakvere keskkoolipäevist nendest toredatest ruumidest ja kus me õppisime siis peaaegu 100 protsenti, ütles Jaan Pakk. Ka need, kes ei ole kaugelt muusikast mööda käinud ja kes ei ole sidunud oma elu muusikaga, sest siinsamas saalis Need unustamatut, muusikaringi õhtud, kõik dressid, jaan pakub muusikaringi ka need, kellel ei olnud lauluhääl, tegelikult polnud üldse lootustki, et tulevikus mingisugune side võiks tulla muusikaga, aga nad olid uhked, et nad on muusikaringi liikmed. Ja mina arvan seda, et tänapäeva muusikapedagoogi peaks kuidagi vähemalt natukene tundma ja õppima seda mitmekülgset meeste, tema elutööd. Ja ma ei tea, kes, kes selle metoodika üles kirjutab, millega Jaan Batmeid varustas siin selles majas. Aga ma arvan, et seal on väga palju niisuguseid momente, mis on kuldterad, mida iga tänapäeva muusikaõpetaja peaks teadma. Ma soovin täna kõigile kõige tervitan teid veelkord, et nii lahkarvamused siin on ja pakku mälestus. Ja täna tänane tähtpäev on minu arust Tallinna või vabadust Rakvere linnavalitsuse poolt väga hästi korraldatud ja selles suur aitäh kõigepealt kultuuriosakonnale ja sinule liiva. Aitäh Kuuno. Meil oli väga tore niisugune meenutuste õhtu Rakvere linnakodaniku majamuuseumi, siis 23. kohe silmi. Kas Erna vilu istub saalis, praegu ei istu. Aga ta rääkis sellise niisuguse kuidas öelda meenutuse, et kui Jaan pani teda laulma ja ta ütleb, et mul üldse lauluhäält ei ole ja ja laulis sai oma laulmisega kuidagi hakkama ja Jaan kirjutas talle viie ja pilgutas talle silma. Ja siis et kommentaar oli selle kohta, et ka vares jo laulab. Hoopis teist laadi muusikat on rohkem viljelenud. Aarne Vahuri ei ole kokku leppinud, aga kui sa juba siin oled, ma loodan sellepärast, et Ode kirss arvas, et Arne peaks kindlasti rääkima. Palun. Ja mina sain jaan pakuga koos olla, mitte kaua, sest et mina käisin siin gümnaasiumis, turgatas Rakvere keskkoolis ainult kaks aastat. Aga muidugi, nende kahe aasta kõige paistvam elamus on vist tõesti pedagoogilist Jaan Pakk, kes siis küll juhatas koore ja ja juhendas ansambleid ja orkestreid. Aga samal ajal ma käisin ka siin kohalikus muusikakoolis ja seal andis ta meile literatuuri tunde ja solfedžotunde. Ja ma pean ütlema, et selle pagasiga, mis tookord mina sain nendest tundidest. Ma olen hiljem isegi nagu konservatooriumi päevil mõned asjad läbi vedanud. Sest see, et ta oli nii põhjalik. Aga üldiselt on tõsi, mis siin? Ütles härra, kuna arengut Rakvere keskkooli pedagoogidest tõesti Jaan Pakk oli üks kõige säravamaid isiksusi ja ta on tõesti meile kõigile meelde jäänud. Seetõttu on väga tore, et me tema nii auväärset juubelit praegu nii tähelepanuväärselt tähistame. Kui me mõtleme selle nimekirja peale koorijuhtidest siis see on, see on rohkem kui austust väärt nimekiri. Aga Jaan Pakk on loonud ka mitmed puhkpilliorkestrid. Ja. Meil on praegu puhkpillide esindaja, professor Olavi kasemaa, siin palun. Tere õhtupoolikut. See oli mõningas mõttes üllatav esitlemine. Mina pean ikkagi Ennast Jaan, paku õpilased õpilaseks viiuli erialal. Ja saatuse tahtel olen õppinud tegelikult viiulit isegi aastatelt rohkem kui kui saksofoni. Kui meenutan, kuidas ma kohtusin Jaan pakuga, siis Mul vanemad töötasid ja elasime Karepal, ema oli Karepa kooliõpetaja ja isa oli rahvamaja juhataja. Aga Karepa oli tol korral intelligentsi suvituskoht. Meie naaber oli, oli Sagrits kadunud Richard Sagrits. Siis ma mäletan veel August allet Karepalt, kui ta istus proua Esbergi juures köögis paku peal. Ja Karepal oli pärast hiljem veel Richard uut maa ja praegu veel palli Bogatkina. Me olime väiksed poisid aga jooksime ringi ja aeti meid heinamaale tööle. Ega me sellest Karepa niisugust rannaelust palju osa ei saanud, aga suvel oli see ilus asi, et mängiti võrkpalli, kõik suvitajad, kes olid siis Karepal nooremad vanemad mängisid võrkpalli ja meie juures koolimajas. Karepa poolime, suvitasid Rakvere keskkooli õpetajat. Ma mäletan, Vaitma siis kolu päeva, siis krostallid olid Meie juures ja ühel aastal ka Jaan Pakk ühel või kahel sellepärast, et hiljem nad ehitasid sinna, kolime lähedusse suvila. Ja esimene mulje pakkust oli see, kui ta noh, me ütlesime, et käratses, tal oli väga, ta oli väga impulsiivne ja kamandas ja ergutas neid võrkpalli võrkpallimängijaid ja siis ta kommenteeris päris elavalt ja valjuhäälselt, iga õnnestunud lööki. Ja selline noh ta pärast, kui ma nägin Karepa rahvamaja segakoori ees teda, siis ta käitus seal umbes samamoodi lühikesed käed ja need kuiva. Mäletan oma isa terrigeerimas, kes ei olnud kusagil õppinud, liigutas kätte väga, väga minimaalselt. Siis Jaan pakul käisid käed nagu Karepa inimesed pärast ütles, et nii kui nii kui veskitiivad ja ta ei hoidnud ennast seal kui ka sugugi ega tagasi päris väga energiliselt, energiliselt tegutses kooris. Ja siis, kui ma nüüd meenutan, kuidas siis minust üldse moosekant sai. Tähendab õnnetuseks oli nii, et ma ei osanud üldse laulda, tegin kuni kuuenda eluaastani karu häält, mille üle vanemad olid hirmus õnnetud. Aga kõlbleni sind klaverit koos vennaga seal ja kui pakud suvitasid meie Meil siis Jaan Pakk kuulis klaveri klaveriplönni, mis seal ma mäletan, et see oli pannikeste valss, mis, mida ma siis püüdsin mängida ja siis ta võttis seal klassitoas enda juurde tuled, kas, mida sa oskad siis seda mäletada, tahtsin. Aga enne seda kevadel olin ma järsku hakanud laulma. Ma ei tea, millest see tuli, tähendab, lõpp hiljem doktor arvas, et mis ei osanud häälepaelu korralikult kasutada või mingi nõks seal oli. Igatahes tudengid naeravad siiamaani, ma võin täitsa ootamatult, kui tahan ette lauda tunnis midagi, vale häält, aga pakk võttis mind klaveri juurde, talle väga muheda maheda naeratusega ja eriline sära silmades, vot see on mul meeles, ükskõik kui vaatame isegi tema fotosid, siis on niisugune sära, sära ja suge stiivsus kuulas mu üle ja ema siis rääkis selle loo ära ja. Poiss nüüd oskab laulda. Ja siis. Vastuvõtueksam oli Rakverelastekoolis seal saalist läbi, väike tuba, ma mäletan, seal küsiti palju, palju siis katsun no intervalle ja akorde seal natukene mitu häält on. Ja siis Jaan Pakk tuli sisse ootamatult ja ema pärast, kommenteeris ta kuulas ukse tagant, ta oli mänginud mulle ühe lastelaulu, aga ühe noodi valesti. Pani, pea viltu, kuulas, aga mina muidugi laulsin õigesti. Ja no võeti vastu vastu muusikakooli. Kuidas, kuidas back õpetas, ega tagasi mõeldes, palju sellest rääkida ei oska. Aga ma räägin veel võib-olla sellest. Ta võis mõnikord täitsa ootamatult käituda, mängisin viiulit ja olin, noh. Ega ma ei ole palju suuremaks kasvanud ka. Sinna ma olin, ma olen jäänud, aga ta võttis ja pani mind puhkpilliorkestrisse suurt trummi mängima. See oli paraadi. Ma olin selle üle hirmus õnnetu, et mina nii väike poiss, pean tassima nii suurt trummi nii koledat häält tegema õrna hinge ka viiuldaja. Ja siis ta hakkas naerma selle peale, küll aga ütleks viiulimängijad ka rütmi pidama. Ma mäletan, et olidki suured poisid siin, kes oskasid tõesti pilli mängida. Tan söödi Peeter ja siis Järvina adu ja siin oli veel palju, nemad mängisid uhkelt pilli, mina mängisin trummi. Aga nagu ma olen alati öelnud, et ükski asi, mis ma siin elus teinud olen või õppinud ei ole mööda külgi maha jooksnud, et alati peab kahetsema seda, mida teinud ei ole. Kui tegemata jätnud. Nüüd tunnis back oli suhteliselt leebe, vahel võis natukene kõvemat häält teha ka. Ma ei mäleta küll, et oleks viiulipoognaga vastu sõrmi andnud, aga ta mõne asja peale ikka ikkagi pahandas. Aga kui ma läksin hiljem õppima hoopis teist pilli ja peale sõjaväge, no juhtus niimoodi, et põletasin näppu, närvid läbi kogemata elektriga ja viiul jäigi niimoodi nurka. Saime Karepa küla vahel kokku ja ta küsis ikka, mis sa teed ja mõtlesin, et näed, et Läksin konservatooriumisse, õpin hoopis saksofoni dirigeerimist. Bluff üks muusika kõikes. Tublisid ja, ja tänagi Kadrinas surnuaial. Talle mälestuseks mängida mitte viiulit, vaid siis juba saksofoni. Ja kui siin rääkida Jaan pakkusta tema ajast, aga see oli temasuguse jaoks, ma kujutan ette, nüüd noh, ajaloolasele oli väga soodus aeg tema, tema tegutsemiseks eriline, eriline inimene, sellepärast organisaator. Ja ta suutis panna enda ümber kõik tegutsema. Võib-olla meie aeg on meie aeg on palju muutunud ja võib-olla ta nüüd on vaja teis tähendab võib-olla isegi teistmoodi inimesi. Teistmoodi, Jaan pake. Milline ta välja näeb, vaat see on nüüd väga raske öelda. Siin ma usun, et selle üle murravad pead kõik muusikapedagoogid ja kõik teised pedagoogid, milline peaks olema õpetaja kahtlemata, ta peaks olema isiksus. Isiksus, kes julgeb endast anda ja, ja kes jagab ennast. Mitte lihtsalt, vaid jagab endast kõik nii palju, kuidas üldse on? Mulle meenub, meenub üks nääripuu, kunagi oli, ma ei mäleta, kas koolis ja vana kolm meister see ei olnudki, jaan Bakale sai pakki ja närime näärivana tol korral ütles, et kuule, et nad teesis nüüd ka midagi, ütle üks salm ja ta ütles, et ma olen kõik salmid ära õpetanud lastele. Et mul nüüd midagi uut anda ei ole. Aga minu arust oli Jaan Pakk ka selline, kes andis, andis endast kõik. Ja mul oli väga liigutav näha seda lõpupilti siin väikesel näitusel, kus me oleme, Jaan pakub kõrvuti, ma isegi ei teadnud, et see pilt olemas on. Tõeliselt soe tunne, et ma olen sattunud ka ühele pildile sellise inimesega. Nii, õnnitlen kõiki, kes te olete, Jaan Pakk õpilased ja soovin jõudu konverentsile ja hiljem ka kontserdile, tänan. Aitäh Ma vabandan, mina olen ju Läänemaalt ja jaan pakkuma õige vähe. Siiski mäletan. Ja ma kohe vabandan, et kutsete peal olid seal väikesed trükivead, vabandan nende inimeste ees, kelle nimed said natukene valesti trükitud. Aga see on kõik kogemata tulnud. Me mõtlesime, et et. Juhtida tähelepanu sellele, et tõepoolest Jaan Pakk ei olnud koorijuht ja viiuliõpetaja siin nagu Olavi ilusasti ütles, et üks muusika puha, eks ole. Kas, kas mängivad Meristad või Varts mängivad Jatsu või, või, või või mida iganes. Aga ma palun, Olav Leps, kui Meie oma koorijuht, üks sellest tuntud pakku õpilaste koorijuhtide tuntud nimekirjast. Sina kommenteeri, võib-olla hetkeseisu ka natukene ja siis ühele õpilasele, kui on soovi, anname veel sõna, aga siis läheme juba õppetundide juurde. Lugupeetud külalised minul on õnneks Elada ja koos olla jaan pakuga võib-olla rohkem kui palju teil, kes siin täna viibivad nimelt masu siin siin Rakveres progümnaasiumi esimese klassi 1937. aastal ja siis oli Jaan Pakk meie muusikaõpetaja. See nii-öelda. Kooselu on jätkunud kuni Jaan pakku surmani 70 90. aastal. Ma mäletan seda eriti surmapäeva jamatust, kuna siis juhtusin koos olema ühe kõige andekamad välja paistma õpilasele, kes jaan, pakulond. Me olime koos Arvo Pärdiga tema matusel. Jaan Pakk Oli selle põlvkonna Eesti pedagoogide väljapaistev esindaja kes said hariduse juba meie noores Eesti vabariigis ja siis asusid oma tööd tegema just nendel kolmekümnendatel aastatel, mis tegelikult kujunes. Meie vabariigis üheks väljapaistvaks ajajärguks üldse kus siiski Meie vabariik tõusis nii majanduslikult, kultuuriliselt kõikidel aladel küllaltki tähelepanuväärsesse seisu. Ja seda just tänu nendele pedagoogidele tookord küllaltki noortele meestele ja naistele kes sel ajal süvendasid meile seda usku, kes me olime tookord kooli õpilased. Et on võimalik ka väiksel rahval nagu Es Eestil omada oma iseseisvat riiki ja selle ise areneda selles ja seda edasi viia. Ja üks eredam isik selles perioodist siin Rakvere linnas oli kahtlemata Jaan Pakk. Kuidas ta seda oskas teha ja kuidas seda kuidas ta oskas huvi äratada, muusika, vasta, see on võib-olla isegi tänapäeval mõistmatu. Aga teda jätkus igale poolega. Igale poole tuli ta tundi oma viiulikastiga alati elurõõmus, sõbralik ja leidis iga igav väljendi kohta küllaltki huumu humoorikast väljendit. Ja ta oskas seda viia ka Pääle koolitundide. Sest sel ajal 30. aasta lõpul siinsamas koolimajas. Me asusime siia 39. aastal. Siin tegutsesid koorid ja ka oli puhkpilliorkester juba sel ajal. Ja peab ütlema, et see toimus kõik nagu tema pilgu all ja tema Ma siin möödunud laupäeval sain kokku siit Rakverest Rakverekoolist võrsunud koorijuhi ja Haarald syyakuga. Ja ta meenutas, et juba 30 40. aastal siin Rakvere Gümnaasium lavastas emm meri Kalmani opereti Silva ja see toimus kõik sellel kooli oma jõududega. Kusjuures Jaan Pakk oli üks eestvedajaks ja mängis selles väikses orkestris, kes seda operetti saatis, mängis esimest viiulit. Ja siis samuti meenus. Mulle. Jaan pakku. Jaan paku kohta nii palju et. Sel ajal esines kooli segakoor Harold syyaku juhatusel. Johan Straussi. Seatud valitsusega seotud koorile tähendab segakoorile ja seda kandis ette. Me meie kooli segakoor suures koosseisus. Ja, ja mis puutub koorijuhist, siis ta lausus mulle, et nojah, et, aga, aga see oli niiviisi. Et Jaan Pakk ütles talle, et noh, teed selle asja ära, võtad selle käsile ja teed selle ära, et mis siis sellel on ja ühesõnaga tegelikult tuli tuli seda haaralt siia algul suurem osa kõik ise teha ja tähendab proovid korraldada ja kõik seda läbi viia, aga see oligi Jaan paku mõte tähendab, et tuleb anda nendele noortele noortele. Tütarlastele, kes siin koolis käisid, see võimalus, et nad ise ise alustaksid ja sellepärast tekkiski niisugune olukord ja seda, seda on kogu aeg järjest, sellepärast et kõik need uusikud ja neid on väga suur arv, kes siit just sel perioodil on, on, on siit läbi käinud, nemad kõik isegi ise leidunud ennast sinna juurde. Ja, aga see, et Jaan Pakk on neid sinna sinna viinud ja sinna selle muusika juurde viinud, see, sellest ma sellest peaksime arvama, et see on selle, selle suure pedagoogi kõige suurem teene. Et nendest inimestest said nii välja vastavad nii väljapaistvad isikud nagu nagu seda oli Arvo Pärt. Nagu seda olid tuntud koorijuhid siin täna siin viibivad nii Kuno areng, Ülo Oja Harri. Ja palju teisi mul on, mul on paljude siit võrsunud muusikutega ka hiljem olnud tihedaid kokkusaamisi ja me peame ütlema, et näiteks sellised muusikud nagu tiitwards, reedik, Võrno Aarne, Vahuri viibibsiin siis Aldo, Meristo ja kes nii-öelda perioodil 50.-te aastate algusel ja, ja siis juba siin välja paistsid. Ja peab imestama siinjuures, et näiteks tiitwards ju orkestreeris 50.-te aastate algusel siin sellist küll džässmuusikat, aga see oli väga huvitav, selle sellega oleks Estonia kõik olime vaimustatud. Ja, ja tänapäeval tundub, kus see on nii-öelda tol ajal tolli nagu keelatud muusika, aga siiski mängite seda siin koolis mängiti siin Rakvere linna kultuurasutustest ja kõik tänu sellele, et et olid need Jaan paku õpilasi, kes seda suutsid juba siis teha. Nii et tänapäeval tundub see kuulen mõnda mõnda mõnda, isegi teiselt poolt lompi tulnud tuttavat orkestreeringut nende nende Ameerikast ja sealt pärit heliloojate loomingut, mida me juba siis tookord mängisime juba juba. Nendel viiekümnendatel aastatel ja mis tundub tänapäeval, tundub hästi uue muusikana, aga jumala oli olemas ja nii-öelda nende raadiote raadios kuuldu põhjal lihtsalt need toored noored muusikud siin Rakvere koolis võimelised seda täiesti registreerima. Ja jätkates muidugi neid ilusaid traditsioone, mis sellest ajast on tulnud ka sõja aastatel, 43. aastal. Meil oli, olime meie nii-öelda selle kooli järglane, esimene gümnaasium, siis me asusime, kuna siin oli, siin oli Saksa sõjaväehaigla oli ja meie asusime siis Tööstuse tänava koolimajas ka siis püüdsin seda neid traditsioone järgida, samuti oli Jaan Pakk, oli ka siis meil seal muusikaõpetaja ja siis selle traditsioonide järgides segakoor. Kooli segakoor esitas Johan Straussi Lood Viini metsades. Noh, see oli ka esimeseks, võib-olla kuuri esimeseks esimeseks esinemiseks. Ja mis puutub nüüd tänapäeva, siis kahju muidugi, et meil ei ole võib-olla nii sihukest keskset isikut. Siin. Kui oli seda Jaan Pakk nendel nendel aegadel ja aga sellegi peale vaatamata siiski elu ja ka muusika ja muusikasse suhtumine ja muusika tundmine on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja praegu on ikkagi meil siin Virumaal on juba väga head Kollektiivid väga head koorid, väga head orkestrid, ma mõtlesin just esmajoones. Virumaa poistekoori ja noorteorkestrit mis on lihtsalt rõõm jälgida, et sellise sellise tasemega kollektiiv on juba siia tõusnud. Ja ka kõik teised koorid on viimasel ajal saanud innustust ja ma loodan, et see läheb järjest tõusuteed edasi. Aga kahtlemata jääb meie kõigi südameisse mälestus Jaan pakkust kui elurõõmsast heatahtlikkust. Suurest pedagoogilist ja see mälestus, nagu meil kõikidel meenum, meenub meile meie oma kooliaeg oma koolimaja ja meenub samaaegselt K Jaan Pakk, kes oli võrratult suur pedagoog. Nii ma arvan, et me oleme Jaan pakuga tema ajaajast juba piisavalt rääkinud või on, keegi tahab koheselt praegu midagi täpsustada. Mina ise ma ütlesin, et mina olen Läänemaalt, aga mul on olnud ka õnne. Minu Jaan paku nimi on Arsi Aarma, ta elab praegu, ta ei ole veel päris 100 aastat täis. Täna prakkes on umbes sama kasvult sama pikk mees. Ja tema soov oli ka, et kõik poisid panna pilli mängima ja eriti need koerad poisid pilli mängima, et siis ei jääks Koerusteks niimoodi aega üle ja ta tõestas seda, et tal oli vähemalt siis oli õigus. Ja ma olen selle üle väga õnnelik. Kui mõelda selle peale, et jaanpakul on eriti palju koorijuhte õpilaste seas, siis võib-olla üks märksõna oligi, et ta oskas õpetada, oskas seda koosmängu? Ikka võluv olla, pole naljaasi, on Tammsaare öelnud naiste kohta, eks see käib samamoodi vast meeste suhtes. Ja võluda nii, et koor laulaks. Nii nagu üks mees, nagu öeldakse, see ei ole täiesti naljasi. Kui mina olen pandud siia ka selleks, et jälgida kella, ma võtsingi kohe suurema kella siia põrandale meil on maksimum aega poole kuueni, siis me peame selle ruumi vabastama. Me tahaksime teha ka siin väikese pausi. Kell kuus jätkub galakontsert, kell kaheksa on siis sünnipäevapidu, aga miks kõik võetakse ka linti? Peame kohe selgeks rääkima. Seepärast, et see kõik, mis edasi hakkab tulema, see peaks noh, nii-öelda südame peal olema minu arvates kõikidele lastevanematele hetkeolukord, Eestimaal, muusikakasvatuses ja üldse muusikaõpetuses, kus ta meie nuhelda väärtuste prioriteetide skaalas asub. Vast ei ole see kõige kõige rõõmustavam. Meie muretseme selle pärast, et milline see Eesti märk ja mis, mis peaks olema see Eesti kaubamärk. Ja käime seda küsimast. Praegu proovime küsida inglaste käest, äkki nemad on targemad. Neeme Järvi kirjutas, et mis me sealt Itaaliast teame? Verdid teame kindlasti. Ja ei olnud tarvis erilist komisjoni selleks. Meil on nii palju suurepäraseid muusika loojaid, suurepärased interpreet. Kui sellel oleks jätkukasvu kui me suudaksime raha panna rohkem sellesse hingeharimisse muusika õpetamisse, siis võib-olla igasuguste päästeteenistuste peale ei peakski nii palju raha edaspidi kuluma. On see nii või mitte? Ma nüüd esinen juba teie ees, kui lapsevanemad, kes ma olen. Mul on lapsed küll suured, üks on 20 92. on 21. aasta käib, aga ma loodan, et ma saan ka. Oi, ma saan olema parem lapsevanem. Ja nüüd läheksime praegu edasi siis selle õppetundide poole pealt kes on saanud kirjalikud kutsed, seal oli nii üles ehitatud, et hakkaksime lasteaiast peale ja jõuaksime siis kõrgkooli ja kaugemale välja. Vinni laste päevakodu, tal on kena nimiga muusikaline kasvataja Valentiina Reiman, aga lastekodul on veel oma nimi, palun parandage mind, et kõik saaks õieti. Tõruke Tõruke. Palun teie Viive pulti, klassikaraadio salvestab selle sellepärast, et jaanuarikuus me teeme kokkuvõtteid Tallinnas. Tere. Mul paluti tänasel üritusel esindada Lääne-Virumaa muusikaõpetajaid sest olen praegu meie maakonnas tegutsevatest lasteaiamuusikutest staažikam. Lääne virumaalane olen 30 aastat ja need aastat kõik vinni lasteaiatöötaja meie lastele olen massaali tädi. Stagnaajal olime kasvatajad Eesti vabariigis nime poolest õpetajad, nimi ei riku ei meest ega naist. Arvan siiski, et tädi lasteaias on kõige lähedasem nimetus lapsega tegelejale. Minu arvates peaks üks õige lasteaed olema nagu perekond, kus lastega tegelevad erinevates vanustes inimesed, mitte ainult noored. See on kodu, kus on ka vanaema-vanatädi, kes kõik laulavad. Meesõpetaja lasteaias on haruldus, kuid eriti vajalik, kuna reas kodudes kahjuks puuduvad statsionaarsed, isad lauluonu ja laulud, Tiia laulud ja tantsuonu lasteaiast, see on imetore. Ja nüüd siis ma räägiksin missioonist. Elu ise on dikteerinud minule minu töö põhieesmärgi headuse kasvatamine, lastes muusika kaudu näha oma rühmakaaslasest sõpra. Laste paremaks mõistmiseks teavitan endale, millisesse tähtkujusse dieedi lastest kuulub. Lastega tegelemine on eluviis, mille sees olen pidevalt. Kuidas teha, mida teha, kuidas panna huvituma muusikast ka väga temperamentsed ja üle annetuid, põikpäid? Huvitava süžeega üles ehitatud mänguline üllatustega ja võimalikult suurema liikumisega tund köidab just väga elavaloomulisi lapsi. Võimaldada lastel kasutada erinevaid pille. Lasteaia muusikaõpetaja põhipilliks on tema hääl ja oskuses oskuseks laskuda lastetasandile. Nii palju kui on lapsi, nii palju on ka erinevaid lähenemisteid. Tooksin siin ühe drastilise näite. Kuue aastane lasteaeda esimest korda tulnud, üksikus kohas elanud ja ülekaaluline poisike leppis küll kuidagimoodi laulmisega, kuid tantsusammud, see oli talle niisugune tundmatu ja soovimatu maailm. Poisipoolne maamehelik kommentaar oli selleks, et see värk on selline ja piip, kõiki sõnu ma ei ütle. Ja see kõik on üks peep jama. Suhtumine muutus, kui talle neljasilmal huumoriga selgeks tegin, et tema tantsima õpetamine on üks osa minu tööst ja kui mina seda ei tee, ei saa mina ka palka. Antud teemat arendasime juba edasi koos selle poisiga. Vähe sellest, et see pojakene tantsima hakkas, meil tekkis usalduslik suhe. Nüüd käib see noormees koolis ja mind nähes teatas, et laulmisega on tal kõik okei. Aga see mate, see on üks hirmus jama. Mina ei tunnestamate õps ja ka tõenäoliselt siin ei aita enam jutt palgast selles vanuses. Igalt pedagoogil on omad võtted ja neid ei saa fikseerida paari külaskäiguga tundidesse. See on aastatepikkune protsess. Kui laps tuleb tundi sõjakana ja seda juhtu siis kuulates vaikust ja ka see on muusika, rahuneb laps mängulises vormis saavad selgeks terminid. Paus. Dirigent pianoforte lapsed laulavad ringselt seistes küünlavalgel. Soovivad kõike head sõbrale ja endale meile kõigile ühendavad oma peopesad kõrvalseisja kiiguvad muusika rütmis. Laulu sisu sisaldab armastust, koduloomade, lindude, looduse ja peasi inimeste vastu ka vanade inimeste vastu. Minu missiooni teine eesmärk. Arendada väikelapsel oskust häälitseda Julgust laulda. Kaugeltki mitte iga laps ei ole võimeline oma häält valitsema puhtalt laulmiseks. Kui aga lapse suuke jääb kinni argusest lasteaias, siis tunnetega koolis valehäbi hirmu üldse laulda. Püüdleme küll puhtalt laulmisele, kuid väikelapse eas ei ole see primaarne. Põhieesmärk on julgus ja soov laulda stimuleeri lapsi, andes võimaluse laulda mikrofoni. Aktiivsemad lapsed kujutavad endast juba Eurovisiooni lauljaid. Kooliminejad saavad lasteaiast kaasa niinimetatud oma laulu, mille esitavad mikrofoni solistina. Tahaks loota, et lasteaias alustatud laulmine kandub edasi kooliaega. Täiskasvanu ikka ja tihti ilmestab kad pensionipõlve. Nüüd ma puudutaksin veel põgusalt paari sõnaga lasteaiaealiste lauluvõistlust, teil igalühel on kindlasti oma mõte, sellest. Selles vanuses on raske lapsele selgeks teha, et tema ei ole parim, tema ei ole see väljavalitu. Tanja on nii väga püüdnud. Teame küll, et tähtis on osavõtt, mitte võit aga ikkagi oman kogemust, kus väga tasavägises võistluses jäi teiseks minu andekas lapsuke ja tema huvi laulmise vastu sellega kadus ka kodu enam ei ergutanud. Mängus oli too korral televisiooni esinemine. Seda teemat võiks veel palju edasi arendada, kuid täna on minu aeg limiteeritud ja meil on täna Jaan, paku juubel. Sellepärast räägime sünnipäeva lapsest. Kadrina valla ajalehes Kodukant ütleb professor Kuno areng juubilari kohta imeilusad sõnad. Ta oli selline päikesepoiss, kes vaatas elule lahtiste silmadega. Nimetus päikesepoiss ajendas mind üles otsima 15 aastat tagasi selles koolis kirjutatud luuletuse õpilase poos, kellest on käesolevaks momendiks ka saanud muusik. Aga kes ka koolis selle kooliseinte vahel mõtles headusest, pealkiri oleks päikesejänku ja surra-murra käes on hommikudu, loorist tõuseb algav päev. Maailm jälle elu, tunneb rõõmsalt päikest, näeb vaikne tuul, toob rahu, hingemeeled erksaks, teeb soojus, paitab inimhinge, mõnel küllalt pole veel. Siiski leidub halle varje kopitamas peidus, kurjust õllekastid aga ikka veel meil leidub. Ja kui saabub pime öö, algab surra-murra, töö püüab teha, mida suudad, valgeks hinged pahaks muudab. Kurjus on ilmas ja headus on ilmas, teisiti kahjuks ei saa. Jäägu sellest kõrvale. Me laste sünnima. Ja mina soovin meile kõigile head tahet päikese inimeste kujundamiseks. Tänan usalduse eest. Sõna sekka öelda suurel üritusel. Tere kõigile tahan teid tervitada sellise toreda piduliku päeva puhul kõigi Läänemaa õpetajate poolt ja ka iseenda poolt. Muidugi on tore. Vaata ühest õpetajast, kes on kunagi olnud ja teinud sellist sellist muusikaga muusikas. Ise ma töötan Venemaal ühest hästi tavalises põhikoolis. Ridala põhikoolis, meie koolis on 182 õpilast ja tendents on sinnapoole, et laste arv väheneb. Eelmine aasta oli 192 õpilast. See kool asub siis Haapsalu külje all 15 kilomeetrit Haapsalust ja kuna see on nii väike koht, siis enamus õpilasi tuleb sinna kooli Li bussidega. Mõnes mõttes on see töö tegemisel muusikas hea, mõnes mõttes halb. Sest siis, kui läheb koolibuss, siis lõpeb ka selle päeva töö ka muusikatunniväliselt. Muusikatundidest. Ma arvan, et muusikatund koosneb mitmetest komponentidest. Iga õpetaja võib-olla leiab selle rõhu, mida, mida te natukene rohkem võib-olla arendab edasi. Mina olen selleks leidnud enda jaoks vokaalmuusika. Ja tunnis ma jälgin tund ei muutuks teoreetiliseks. Kaal muusikat annab väga hästi teooriaga seostada ja tunniosa peab olema ka muusika kuulamine. Ja see on tänane teema muusikaõpetuse ja muusikaõpetaja missioonist siis ma arvan, et iga muusikaõpetaja missioon on tuua õpilane muusika juurde. Ja muusikatunnis. Kõik see algab. Mina annan esimesest kuni üheksanda klassini. Ja muusikatunde saab teha väga huvitavaid, aga kahju on see, et kui jõuab kätte viies klass siis teisel poolaastal jääb järgi ainult üks tund. Ja, ja kui kunagi oleks võimalik, siis mina küll sooviks, et et muusikatunde oleks kaks kuni põhikooli lõpuni. Klassi ja tunniväliselt olen ma siis üritanud teha palju vokaalset tööd. Koolis on mul külm koorilastekoor, poistekoor ja mudilaskoor. Lastekoor on olnud nii kaua, kui ma seal olen töötanud ja mudilaskoor poistekoori leinaga veel mis kolm aastat tagasi. Ja ei oleks arvanud, et poisid on nii suured laulumehed. Et praegu laulab kooris 22 poissi ja ma ei pea nägema selleks suurt vaeva, et neid laulu juurde saada. On aru saanud, et need lapsed on Meie koolis vähemalt pidanud koorilaulu üsna populaarseks ja kui tuleb aeg tulla lastekooris, mudilaskoori lapsed juba käivad, et millal ma neid hakkan üle kuulama. Et nad, et kas ma ikka saan lastekoori lauljaks? Algklassides mõlemad on samuti, ta on muret, et kas minu laps saab piisavalt laul laulda, nii et on palutud teha nende nendele ettevalmistus, koor ja nüüd siis ongi üks ettevalmistuskoor, mis läheb natukene sellisele võlu ja mängutunnina välja. Aga vähemalt kõik saavad tunni lõpus lava peal laulda julgelt suud lahti ja taha seina peab hääl kostuma. Lastekooris Ma olen püüdnud vähendada siis lapsi nii palju, et nad kõik, kes vähegi laulavad, saaksid kooris laulda. Aga tore laulda ka raskemat repertuaari. Nii et on nagu kaks varianti koorist kujunenud, üks, kes laulab siis oma kooliüritustel ja natuke võimekamad lapsed, kes võivad siis osaleda konkurssidel. Ja Pean seda väga õigeks, sest ka kuulajaid peab olema. Ja kui lapsed kõlavat hästi, kuulevad enda puhast laulmist. Siis ma usun, et ka kuulajal on väga tore seda kuulata ja mina dirigendina võin seda ainult nautida. Kuidas ma neid lapsi voori valin, ma just mõtlesin, et linnakoolidesse suuremates koolides on võib-olla natukene lihtsam, kuna. Viisipidajaid tugevaid viisipidajaid, lapsi on kindlasti rohkem. Maakoolis tuleb aga kõige nõrgemat lauljat koori lauljaks välja koolitada. Ja on ka selline punkt seadustes, et kedagi ei tohi sundida kooritöösse ringide tööst osa võtma siis ei jää muud üle, kui püüda veenda lapsi, et nad sellest tööst siiski osa osa võtaksid. Rääkida neile, milleks see kõik on vajalik. Kuna tunniplaanid on läinud väga tihedaks, siis kooritunde mahub tunniplaani üha vähem ja kooritöö algab siiski hääleseadest, siis tuleb ka muusikatundides panna lapsed kohe õigesti laulma ja püüan alustada tundi hääleseadega. Kooridel on siis nagu kaks märki. Koori töös osaleda kooriüritustel ja kindlasti osaleda vabariiklikel laulupidudel. Me oleme kooridega käinud kõigil nendel aastatel, mis mina olen koolis töötanud ja nüüd viimane kord ka poistekoor. Natukene võiks repertuaar olla ka sellele tavalisele lauljale kergem, aga hea koori esituses on laulupeo repertuaar ka see aasta kindlasti heade kooride esituses väga huvitav. Nii ma siis rääkisin, et natukene vokaaltööst ja rääkisin sellest, mida mina teen siis oma Ridala põhikoolis. Ja arvan, et sellega ma lõpetan, aitäh teile kuulamast.