Need 40 Tartu riikliku ülikooli üliõpilast, kes Nõukogude noorte delegatsiooni koosseisus võtsid äsja osa Nõukogude ja Soome noorte traditsioonilisest sõprusnädalast Soomes askeldavad need jälle oma koduse alma materi auditu tormides ning laboratooriumides. Õhtuti ja küllap sirvivad nad oma märkmikke, näitavad kaaslastele kingituseks saadud suveniire. Ja võib-olla on ka juba mõnedki kirjad värsketele soome sõpradele teele saadetud. Tuleb pesta kontsert brittidest Tallinna sõpruslinnast kotkast ning selle ümbruskonnas. Sõprus nädala viimastest pidupäevadest Helsingis kohtumisest Helsingi Ülikooli üliõpilastega, Soome moodidest ja veel paljust paljust muustki pärast. Usun, et kui ma helilindi ja Eesti raadiomikrofoniga neile Helsingist mõneks minutiks appi tulen, on Tartu neiud ja noormehed asjaga. ÄriTartu stuudiosse tulidki ülikooli rahvakunstiansambli liikmed, päeva tamm, räni Laanma Kaljo Soonets ning ansambli juht Helju Mikkel. Kuuleme nende muljeid ja pane vahepeal pöörlema ka meie Soome korrespondendi Anslanki saadetud helilindid. Kõigepealt Tallinna sõpruslinnast kotkast. Kotka on Soome kõige suuremaks eksportsadamaks põhiliselt sadamalinn ja Kotka linna elanikkonnast enamiku moodustavadki sadamatöölised. Käisime kotkas sadamas, kus võis juba näha väga mitmemaalaevu On selle poolest huvitav linn asub täielikult saare peal ja kotka tühindab maismaaga käesoleval ajal ainult nii-öelda üks d. Kotkas esinesime alles kolmandal päeval. Järgmised kaks päeva sõitsime kotkast välja, lähemates väiksematesse linnadesse, kus esinesime kontsertidega. Teisel aprillil käisime asulas, hommikul sõitsime juba sinna ja tutvusime linnaga. Carla väike linn, elanikke 15000 umbes. Siis tutvusime põhiliselt Karulas koolidega, üldse kooli süsteemiga. Soomes käisime veel puidutööstuses nii tutvumas ja siis õhtul esinesime kontserdiga. Kah olla ise oma välisilmelt väga nooruslik. Juba teate, mis sinna on ehitatud väga moodsad ja üldine arhitektuuriline lahendus on nendel väga otstarbekas, samuti alad paigutatud väga hästi kooskõla loodusega. Kui võrrelda karvulaate kas siis Hamina või Porvoga siis Porvo nendest võib-olla tundub kõige vanamoeliselt ja tegelikult ta seda ka ongi. Seda on näha ka tema välisilmes, kus on säilinud nii küllaltki tähelepanu vääriv osa vanast linna arhitektuurist nii elamu kui ka kirikute, raehoone ja teiste ehituste näol. Kõigis nendes linnades tehakse ettevalmistusi festivali heaks kordaminekuks. Festivali ürituseks ettevalmistamist nägime juba kotkas eneses. Meile esinesid kohalikud isetegevuslased, kes andsid mitmeid programmilisi numbreid rahvatantsudest kui ka võimlemisettekannetest, mida nad konkursi korras siis esitavad ka festivali raames. See, mida järgnevalt helilindilt kuulete, on sinna salvestatud viimasel õhtul Tallinna sõpruslinnas Kotkas. Üks grupp ja selle hulgas ka mikrofon oli kohaliku spordiseltsi kiri pere külalisteks. Kui sinna jõudsime, tervitasid meid kõigepealt, nagu ikka, meeldib kohvi lõhn ja spordiseltsi esimees härra Veiko laidinen. Tartu üliõpilaste palvel rääkis spordiühingu sekretär Ranti randanen neile Kotka noorte ettevalmistustest suvisteks festivalipäevadeks. Kümmend laksulased olema õige mitmel moel kaasa aidanud festivali ürituste edendamiseks erinevate esinemisrühmad ettevalmistamisega, kingituste valmistamisega, festivali reisu kassa kogumisega ja veel mõnegi muugi toiminguga, jutustas harrarandanen. Ka Kotka linn on üheks festivalipaigaks, nii saavad ka kotkalased nautida vahuideede suur pidu, mis meie juurde tuleb. Festivali avapidustustest võtab osa Nende naisvõimlemisrühm et festivali kava saaks esitatud hästi ja täpselt selleks käiakse nüüd hoolega harjutustel. Festivalis, kas ettevalmistamist saime näha ka Helsingis? Siin võtsime osa ühest Soome demokraatliku noorsooriidu festivalieelsest ülevaatusest, kus ühe Helsingi linnarajooni töölisnoored esitasid väga mitmesugust kava, mis koosnes nii lauludest, tantsudest kui ka pillilugudest. Festivaliks ettevalmistamist oli näha aga sealsamas välja pandud näitusest kus kohalikud noored olid valmistavate esemeid. Nii puidust, riidest kui ka metallist. Festival oli heaks on juba välja Alduvad festivali laulike, samuti ka raamate festivali tantsudest on valmistatud festivali rätik, mida ka mõnel meie hulgast oli võimalik enesele saada. On antud välja festivali märke. Seda meedia ta kahes eksemplaris. Kas needsamad, mis teilgi rinnas F-tähe kujuline ja eff kriipsu moodustab, siis rahutuvi peale on kirjutatud Helsingi 1962 aga missugused näevad rätikud välja sellel rätikud keskel on viies värvis nisugune, lilletaoline kujutus ja ümberringi on siis siniste tähtedega kirjutatud neljas keeles. Helsingi festival, 1960, teine. Ettevalmistustest räägiti mitte ainult heas mõttes vaid ka selles mõttes, et siin esineb terve rida suuri raskusi maa, kõik noorsooorganisatsioonid ei toeta festivali läbiviimist ja mõned organisatsioonid püüavad isegi kaikaid kodarasse loopida. Festivali vankrile. Suuri raskusi on materiaalsete ressursside saamisega. Üheks rahalistest raskustest üle saada olemise teeks on festivalimärkide ja festivali postkaartide müümine. Ja nagu soome sõbrad rääkisid, on nende müük organiseeritud selliselt, et demokraatliku noorsoo liidu liikmetest igaüks ostab vähemalt paar kaarti ja saadab neid oma sõpradele kodanlike ringkondade noorsooorganisatsioonid otseselt boikoteerivad festivali läbiviimist. Näiteks üliõpilasringkonnad suhtuvad kas väga passiivselt või mõningatel juhtudel isegi eitavalt festivali läbiviimisse. Tartu riikliku ülikooli rahvakunstiansambel on kuuenda festivali laureaat, küllata esinemised Soomes kaheksanda festivalimaal aitasid kaasa festivali idee propageerimiseks Soome rahva hulgas. Ja nüüd lubatagugiga mõni sõna tartlaste kontsertidest. Neile elas Soome publik kõikjal soojalt kaasa. Vana eesti rahvakunst reibast Nõukogude noorte esituses köitis Soome vaatajaid sellele aplodeerisite soojalt vähemalt paar 1000 inimest kontserdisaalides. Tänu Soome televisioonisõbralikule vahendusele võidi seda jälgida kodudes, televiisori, ekraanidelt. Meie esinemiskava oli seekord üpris pikk ja põhjalik, me olime ette valmistanud kahetunniseks kontserdiks. Kontserdi kavas olid kõik 1957. aastal Moskvas toimunud festivalil esitatud tantsud, samuti lisandusid neile soome tantsud, laulud, Baltikumi kõigi vabariikide tantsud ja naisrühma esituses veel vene tants. Väljaspool Helsingit antud kontsertidest õnnestus kõige paremini kontsertkotkas. Keerlesid paarid veeresid viisid. Ja meie laulude tantsude kõrval helisesid kontsertidel ka soomeviisid. Kontserdi lõpus tõusis kogu publik saalis püsti ja lauldi palju Kiidoksia. Kõigil suurematel esinemistel kinkisime Me kohalikele noorsooorganisatsioonidele põleva küünla koos eesti rahvusliku küünlajalaga ja see küünal põles kogu kontserdi jooksul. Nõukogude Eesti üliõpilaste rahvakunsti viljelemisele andis hea hinnangu ning ütles nähtu eest südamliku tänu Soome haridusminister härra Heiki Hosija kontserdil Nõukogude Liidu suursaatkonnas. Hiline neljand valiseksis suurepsi kliedixi jonka vao ja lämbe Palaisi ja Lois Daisy ajan kaigen rauga, Jakustallüüde märgiksi. Tõlkes kõlaks see soov nii süttiguse säde meie vaheliseks suureks sõprus leviks mille valgus ja soojus paistaks ning kiirgaks igavesti rahu ja sõpruse märgina. Helsingisse jõudsime me Soome aja järgi natukese pärast südaööd. Ja esimesed muljed Helsingist saime siis nii-öelda tulede linna tulede ja reklaam valguse kaudu. Järgmisel päeval hakkas meie esinemiste Sari Helsingis. Kõigepealt tutvusime linnaga. Kõige pingelisem esinemiste päev oli meil laupäeval. Hilisel tunnil aga viis meid autobuss kultuuritalus kus samuti andsime väikese kontserdi ja viimasel päeval oli meil esinemine Soome üliõpilasnoorsoo ees ja hiljem ühise laua taga Hertonemy kohvikusse, kus meid saatsid ära Soome demokraatliku noorsoo liidu noored. Kohtumisest võtsid osa meie sõprusrongi koosseisu kuulunud kõigi linnade esindajad ja samuti Soome noored ning Soome demokraatliku noorsoo liidu sekretär tänas kogu nõukogude delegatsiooni suure töö eest. Ühisel jõul paljudes Soome linnades festivali idee propageerimiseks Soome noorsugu nagu kõigi maade noorsugu on väga elurõõmus ja vaatab optimistlikult tulevikku. Mitmetel kohtumistel Soome noorsoo liidu juhtivad tegelased rõhutasid seda, et nende eesmärgiks on kasvatada soome noorsoos rahu ja sõpruse vaimus. Samuti, et tulevik kuulub noorsoole ja see tulevik peab olema õnnelik. Särimisime tugevad ja soojad sõprussidemed Soome noortega, kes nii nagu meiegi seisavad rahu, valvel seisavad selle eest, et maailma maade rahvaste vahel valitseks sõprus ja koostöö. Ja tundub, et kuigi need lilled, mida meie Helsingist kaasa tõime, närtsivad varsti aga sõprussidemed ja see soe ja sõbralik festivali õhkkond kestab ja püsib täiel määral, teenib siis rahu ja sõpruse ideed kõikide rahvaste vahel maailmas. Kõigi kohtumiste lõpus jäi kõlama ikka, tere tulemast jälle Soome. Tere tulemast Helsingisse festivalile. Terve Tuloa. Paljud noored. Öödame err autod, rongid, lennuki kiirustades, kak huvivad ausaid hukkes sõna noortel kalli, seega allmaal sellel suvel soomemaal ta jälle teoks. Festivaliviise kuuldes süda soojalgse laulvad ausa noore kuulajad rahust loovast öös. S teema on meile samuti kui halliks sõnaks, mis meid viib ja mälestuse Helsingis riivata. Peavad sõprus Peedule taas Soome voorus.