Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 19.-st septembrist toimetaja Ann-Mall Mälberg. Täna algas ametlikult presidendikandidaatide registreerimine laupäeval toimuvaks valimiskoguks. Riigikogu viimasest valimisvoorust läks automaatselt edasi Toomas Hendrik Ilves. Arnold Rüütli kandidatuuri on rahvaliit lubanud esitada neljapäeval. Eesti raadioküsitluse kohaselt on Toomas Hendrik Ilvesel valijameeste seas napp edu Arnold Rüütli ees. Läbirääkimised Eesti raudtee erastamislepingu lõpetamise üle tahetakse lõpetada oktoobri esimesest luules. Selle ajani on raudtee enamusaktsiate omanik BRS peatanud läbirääkimised teiste osapooltega. Riigikogu plaanib suurendada eestkostel või perekonnas hooldamisel olevate lastetoetussummat 900-lt kroonilt 1500 kroonini kuus. Täna oli eelnõu esimesel lugemisel. Riigikogus algas ka ringhäälingu seadus arutamine, täna oli eelnõu kultuurikomisjonis. Veel tullakse ringhäälingu nõukogu moodustamise põhimõtetes. Kultuuriminister avaldas taas arvamust, et ETV ei paku avalik-õiguslikku teenust. Praegustel andmetel kavatsetakse Vaindloo saare lähedal uppunud kaubalaeva Runner neli tühjaks pumbata oktoobrikuu jooksul. Parima pakkumise tegi Hollandi firma, kes küsib töö eest 21,7 miljonit krooni ilma tormipäevadeta tormiga aga maksaks ligi pool miljonit krooni. Ungaris jätkub kohalik klindiskandaal. Peaminister ütles, et hoolimata suurtest meeleavaldustest ei kavatse tagasi astuda. USA teatas, et ei tunnista pühapäevaseid Transnistria iseseisvusreferendumi tulemusi. Ja ilmast. Homme sajab vihma, sooja tuleb 15 kuni 18 kraadi. Eesti raadiouudiste toimetus küsitles täna valimisliitude nimekirjades volikogudesse pääsenud valijamehi, et selgitada nende eelistust presidendivalimistel. Liites neile erakondade nimekirjades kandideerinud valijamehed ning riigikogu liikmed, eelistab enamik valijamehi järgmise presidendina. Toomas Hendrik Ilvest. Hanno Tomberg jätkab teemat. Toomas Hendrik Ilves toetab täna presidendivalimistel vähemalt 170 valijameest, selgitas raadiouudiste toimetuse ja kohalike stuudiote läbi viidud küsitlus. Rohkem kui 70-st vastanust keeldus oma seisukohta avaldama vaid 16 valijameest. Küsitluse kohaselt edestab Ilves praegust presidenti Arnold Rüütlit kümnekonna häälega. Ilvese taga on küsitluse kohaselt seda 70 valijameest, samas kui Rüütlit toetab 159 valijameest. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Kuna allkirju on juba praegu üle 160-st, siis noh, ma arvan, et lihtsalt tõde selgub seal kasti juures ja me nii väga mures ei ole. Reiljan võib rahvaliidu kindlate toetajate hulka arvata veel kuni kolm valijameest, kes täna Nad ei ole, oma arvamust avaldada ei soovinud. Kokku teeks see 162 valijameest. Toomas Hendrik Ilves loodab näiteks Hiiumaalt veel kahele valijamehe häälele, kes täna oma seisukohta samuti avaldada ei soovinud. Kui valimiskogus annab oma hääle 345 valijameest, piisaks ilvesel valituks osutumiseks 173-st ehk veelgi valijamehe häälest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor. Hääletus tuleb tasavägine, jätkuvalt on ju veel palju neid ka selles Eesti raadioküsitluses, kes ei ole oma selget seisukohta öelnud. Ja ka, kui häälte vahe ei jää üle 10, on ta on ikkagi tegemist äärmiselt tasavägise hääletusega. Kindlasti on ka neid valijamehi, kes näiteks vaatavad homme foorumist erakondade juhtide debatti, vaatavad ka presidendikandidaatide debati mina mingil juhul ei saa täna kuidagi öelda, et võitja on juba selgunud, et see oleks paraseda, tõesti saab alles teada. Laupäeval. Kõige suurem on Arnold Rüütli toetus Tartumaal, kus teda toetab kuni 17 valijameest, ilvese kaheksa vastu. Suur ülekaal on Rüütlil ka Ida-Virumaal ja Jõgevamaal. Samas toetavad Toomas Hendrik Ilvest valdavalt Läänemaa ja Järvamaa valijamehed. Samuti on ilvesel lootus võita Põlvamaa, Raplamaa ja Hiiumaa valijameeste hääled. See jaotus tundub olema mõistlik. Eks see kõige rohkem vast iseloomustab seda, kuidas erakonnad ühes või teises Eesti piirkonnas kui tugevalt, et nad on, kes siis on nüüd Rüütli taga ja need erakonnad, kes on ilvese taga. Kõige suurem niisugune kõrvalekalle on seal Tallinna numbrites. 10 valijameest hääletavad ühte kandidaati, aga inimeste valik on natuke teistsugune. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul selguvad valimistulemused alles laupäeval ja seni on kõik küsitlused vaid spekulatsioonid. Arnold Rüütli ülesseadmiseks on teil aega kuni neljapäeva õhtuni, kui palju allkirju selleks hetkeks tuleb? Ei, ega me ei punnitagi üle 160 allkirja, tuleb jah ja polegi probleemi, sellepärast et noh, selge see, et on inimesi, kes austavad Arnold Rüütlit. Ja teda toetavad, aga teatud psühholoogilise õhkkonna tõttu oma allkirja ei kirjuta ja jah, see on normaalne, me peame seda igati mõistlikuks. Kas te peate võimalikuks, et ka osa valijamehi teeb oma lõpliku otsuse või muudab oma otsust veel päev enne valimisi? Need on küllaltki vähe, kahtlemata see, mis seal juhtub, seda me saame varsti teada. Villu Vane, kas saab täna olete sama enesekindel kui veel kuu aega tagasi selle suhtes, et Arnold Rüütlil on kõik need hääled, et saada valituks valimiskogus olemas. Ja siis oli neil hääli võimalik rohkem saada, tõsi ole meie kaotanud hääl, joon, ilvese meeskond kaotanud hääli ja muidugi, kuna see ja noh, väga ilusti ütles Tarmo Tamberg, et et kui kogu meedia on kogu aeg ühte auku peksnud, eks ole, muuseas ka avalik-õiguslik meedia, eks see on ka mõjutanud valijameeste valimist palju. Samas arvas Eesti Raadio kindlate valijameestehäältena Arnold Rüütli poolele ka saue ja Loksa valla, kus valimistulemused on vaidlustatud. Võimalusse, et osa valijamehi oma hääletussedeleid rikub selleks, et kumbki presidendikandidaat valituks ei osutuks. Villu Reiljani usu. Mina arvan, et kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad, valijamehed teevad valiku ja uudistavad ka eelmine kord, nad otsustasid otsustavalt. Majandusministeeriumi delegatsioon alustab homme BRS-i esindaja Subreemaga läbirääkimisi Eesti raudtee erastamislepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Delegatsiooni juhib majandusministri nõunik Heido Vitsur, jätkab Riina Eentalu. Kava järgi algavad läbirääkimised homme ja toimuvad iga päev, kuni kokkulepe saavutatakse. Majandusministri Edgar Savisaare sõnul tahetakse läbirääkimised lõpetada oktoobri esimeses pooles. Raha leitakse lisaeelarvest. Missugused on tehingukulud, täna ei öeldud. Majandusministri sõnul käsitletakse BRS-i esindaja kirjas kaht varianti. Kas aktsiate müüki või siis lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Eesti valitsus valis viimase variandi. Vandeadvokaat Tarmo Sild, minister Edgar Savisaar, ministri nõunik Heido Vitsur. Lepingu lõpetamise oluline eri on see absoluutselt õigussuhte veidi ja BRS-i osanike, samuti riigi erinevate üksikisikute vahel. BWF Eesti raudteetammi. Lepingu lõpetamise osapooled on need, kes selle lepingu sõlmisid. Aga ostu-müügitehingu puhul me lähme vabaturule. Olulisim lõpetada puhta nii, et ei jääks järgi peidetud vaidlusküsimus ja peidetud probleeme ei tohi ka viie aasta pärast üles ujuda midagi sellist, mis on lubamatu. See on esimene pretsedent Eestis, kus erastamisleping lõpetatakse poolte kokkuleppel. Asjaga on kiire, kuna aeg on mõõdetav ka rahas. Paarkümmend kohtuvaidlust, mis on käimas nii Eestis kui ka välismaal, ei soodusta kuidagi investeeringuid transiidisektorisse. Seal on veel palju põhjusi, mida võib võtta kokku sõnadega avalik huvi. Miks on Eesti raudtee riigi omanduses kasulikum ministeeriumi teede- ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter? Kindlasti riigil tunduvalt paremad võimalused kasutada Babyraasid. Selline investeering, suutlikkus finantsiliselt on, on kindlasti riigi äriühingul tunduvalt tunduvalt parem. Et kindlasti äriühingul ei ole mingit ärilist huvi investeerida objektidesse, mis talle ei tooda, et siin on, nagu see, see suhtlemise vaeva müratõkkeid näiteks. Missuguste seisukohtadega läheb läbirääkimistele BRS-i esindaja Suprema sekioritas läbirääkija Priit Koit. Oluline on selle tehingu lõpptulemus, see on siis see, et riik omandab Eesti raudtee aktsiad praeguselt 66 protsendi omanikult BRS-ilt. See, kuidas see tehing lõplikult struktureeritakse, kas erastamislepingu lõpetamise teel või siis aktsiate tagasimüügi teel, see on, võiks tehniline detail. Meie oleme pakkunud välja valitsusele, et neil on võimalus astuda ainuläbirääkimistesse BRS-i, ka läbirääkijad on siis Kuustunud vabariigi valitsust informeerima tulemustest 12.-ks oktoobriks ka nii kaua, oleme täiesti peatanud läbirääkimistel teiste osapooltega. Ungari peaminister Franz Churczani teatas, et ei kavatse pärast möödunud ööl Budapestis toimunud rahutusi tagasi astuda. Peaminister tunnistas intervjuus, et ta mõtles kolm minutit öösel selle peale, kas peaks ametist lahkuma, kuid siis jõudis otsusele, et tal pole mingit põhjust ametist loobuda. Tema sõnul peab Ungari oma reformidega edasi minema ning tema parteikaaslased sotsialistid toetavad teda sajaprotsendiliselt. Möödunud ööl muutusid ligi 10000 osavõtjaga meeleavaldused vägivaldseteks rahutusteks, kus rünnati riigitelevisioonimaja. Lõhuti Nõukogude sõduri mälestusmärki ning toimus kaklus politseiga, kus sai vähemalt 150 inimest vigastada. Nii suuri rahutusi pole Ungaris olnud alates kommunismi kokkuvarisemise eest vihased meeleavaldajad tulite vanematele, kui selgus, et Ungari peaminister tunnistas, et valitsus oli enne valimisi rahvale hoolimatult valetanud. Ungari majanduse ja riigikassa olukorra kohta linud peaministri ütlustega lekitati ajakirjandusse. Täna pärastlõunal hakkasid taas protestijad tänavatele tulema. Demonstratsioon on toimunud ka mujal Ungaris. Venelasi saatkond Ungaris ei näe Budapestis puhkenud rahutustes venevastasust. Mis puutub vene sõdurite monumenti, siis võime üksnes tõdeda, et sellelt löödi viisnurk maha. Ennekõike on see seotud sellega, et mälestusmärk asub Vabaduse väljakul, kus rahutused toimusidki, ütles täna Interfaxile Vene saatkonna esindaja et ühendriigid ei tunnista seitsmeteistkümnendal septembril Transnistrias toimunud iseseisvusreferendumi tulemusi, teatas USA välisministeerium. USA ühines separatistliku Transnistria referendumi osas Euroopa Liidu ning Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni seisukohaga. Rahvus üldine üldsus andis selgelt mõista, et Transnistria on osa Moldovast, öeldakse USA välisministeeriumi avalduses. Valgevene kohus jättis opositsioonilise presidendikandidaadi Alexander kosuulini suhtes tehtud süüdimõistva otsuse muutmata. Tähendab, et jääb jõusse talle määratud viie ja poole aastane vanglakaristus. Minski linnakohtu kriminaalasjade kolleegium jättis kevadel presidendiks kandideerinud kosuulini advokaatide kassatsioonikaebused rahuldamata. Ta jääb jõusse 13. juulil langetatud otsus, millega kosuulin tunnistati süüdi kuritahtlikus huligaansuses ja grupiviisilise avaliku korra rikkumise korraldamises. Märtsis presidendivalimiste aegu meeleavaldustel osalenud kosuulin mõisteti vangi viieks ja pooleks aastaks süüdistatuna. Selles korraldas presidendivalimiste järel opositsiooni protestimeeleavalduse. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel riiklike peretoetuste muutmise seadus, lähemalt Uku Toom. Tegemist on valitsuse eelnõuga seadusmuudatusega toetatakse eestkostel ja perekonnas hooldusel olevaid lapsi, seda nii peres kasvamise ajal kui iseseisva elu alustamisel. Eesmärgiks soodustada vanemliku hoolitsuseta laste kasvamist just perekonnas, mis siis muutub sotsiaalminister Jaak Aab? Tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonini kuus. Nagu te teate, on käesoleval ajal see toetus 900 krooni kuus. Eestkostel ja hooldamisel olevatele lastele makstakse ka kõiki teisi peretoetusi, millele antud lapsel seal on õigus sealhulgas lapsetoetust, koolitoetust, üksikvanema lapsetoetust, lapsehooldustasu lisaks kaotuspensioni, sellele õiguse omamise korral ja muidugi ka kvartali toetusi. Käesoleval ajal laiendatakse ellu astumist toetuse maksmist iseseisvalt elama asuvatele vanemliku hoolitsuseta lastele kes on lapsena olnud eestkostel või perekonnas hooldamisel. Sarnaselt hooldekandeasutuses vajadustega õpilaste koolis kasvanud lastele. See viimane toetus on 6000 krooni ja täna arutleti ka sel teemal, kui suur see toetus peaks õieti olema ning sotsiaaldemokraat Katrin Saks avaldas lootust, et seaduseparandus aitab kaasa lastevõtmisele hooldusperedesse. Nagu öeldud, oli täna esimene lugemine, parandusettepanekud alles tulevad. Riigikogu kultuurikomisjonis oli arutlusel ringhäälingu seaduse eelnõu. Kuidas esimene arvamuste vahetus läks, küsis Uku Toomkomisjoni istungit juhatanud Katrin Saksa Alt. Esimene arutelu oli üsnagi emotsionaalne ja tõi välja ka kohe selle eelnõu niisugused põhiprobleemid või põhivastuolud selle koha, kus meil on väga erinevad arusaamised ja see on siis eelkõige rahvusringhäälingujuhtimine ehk rahvusringhäälingu nõukogu moodustamine. Teatavasti praegu on nõukogus üheksa liige, nendest viis riigikogust ja neli eksperti ja selle asemele on pakutud siis lahendus. Koos oleksid ainult poliitikud, noh, sisuliselt oleks siis tegemist Hannasolcaniga, nagu täna on riigikogu komisjon, sest poliitilised jõud oleksid esindatud siis vastavalt sellele, kuidas nad siin saalis on esindatud ja ilmselt ta toimiks ka sarnased rullina, kui, kui tihtipeale siin komisjonid praegu toimivad ja teine teema Meiega pikemalt peatusime, puudutas nüüd mitte otseselt programmi tootmist, vaid kõiki neid võimalikke teenuseid ja tooteid, mida, mida rahvusringhääling veel võiks teha. Näiteks kui kui eelnõu sellisel kujul vastu võetakse, siis Eesti televisioon ei saa toota atiivi Tiid lastesaatega mõmmi aabits, et sedalaadi tegevus oleks, oleks keelatud. Ringhäälingu seadus kuulub nende seaduste hulka, kus arvamuste joon ei jookse koalitsiooni ja opositsiooniliinilt vähemalt mitte päriselt, sest ringhäälingu nõukogu, kuhu kuuluvad ka koalitsiooniliikmed, on väljendanud ennast eelnõu suhtes üsna kriitiliselt. Aga arutelul oli kohal ka kultuuriminister Raivo Palmaru, kelle arvamusavaldused Eesti televisiooni aadressil Katrin Saksa veidi üllatasid. Ja selle arutelu käigus tegi ta üsna mitu poliitilist avaldust, öeldes näiteks seda, et tegelikult see organisatsiooni pakkuda on avalik-õiguslikku teenust ja on tasakaalustamata. Ja seetõttu tulebki nõukogu muuta Ta või et tegelikult üleminekut propaganda televisioonist, avalik-õiguslikule televisioonile Eestis tänaseks toimunud ei ole. Äärmiselt karmid hinnangud ja siit kindlasti kase üsna emotsionaalne meeleolu, mis komisjonis valitses. Seaduseelnõu läheb nüüd fraktsioonidesse, seejärel järgneb Oktoobri algul uus arutelu komisjonis. Aga ühte meelt oleme me küll kõik, et seda seadust on kiiresti vaja, sest see on nüüd seep, baas, mis oleks vaja luua, et tõepoolest Eesti raadio televisiooni ühendada ja see rahvusringhääling luua ja tehnoloogiline uus tehnoloogiline baas selleks luua, selles mõttes ma arvan, ei hakka keegi ka seda eelnõud pidurdama, et me saame kõik aru, et sellega on kiire, aga on vaja head teinud. Selles mõttes olete te üksmeelele jõudnud, et raadio ja televisioon on vaja ühendada. Ja see punkt ei tekitanud küll enam vaidlust. Vaindloo saare lähedal uppunud kaubalaeva Runner neli ülevaatus on lõppemas. Tulemused on vajalikud firmale, kes hakkab alust tühjaks pumpama. Riina. TALO jätkab. Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarmo Roose sõnul on enamus vrakist üle vaadatud, vaja on veel üle vaadata ligipääsu võimalus vööriosa tankidele ja kontrollida, mis olukorras need on. Missugune siis on praegu vraki üldine olukord? No võrreldes nüüd kevadega leke, see on nüüd praktiliselt peatunud, et ja mujalt ühtegi teist leket praegu tuukrid fikseerinud, aga ega nüüd hetkel meil ei ole muidugi päris selget pilti veel ka sealt võib veel midagi lekkida ja millal? Kui hästi pääseb nendele tankidele praeguste uurimisandmete põhjal ligi. Suure tõenäosusega Osada on põhjavajumise käigus tühjaks läinud kaks põhja tanki, kuna kuna laev on seal pooleks vajunud ühele tankile, võib öelda, on, on see ligipääs meie hinnangul praegu suhteliselt hea ja siis üks üks tank, mille ligipääsu võimalusi siis praegu veel tuukrid peavadki hindama. Kui palju teie andmetel praegu seal kütust sees veel on? Suure tõenäosusega sealt on kusagil 50 tonni kütust välja pääsenud. Esialgsete andmetega oli seal kütte- ja määrdeõlisid kokku 155 tonni. Piirivalveametihangete ja projektijuhtimise jaoskonna ülem major Matti Mandre loodab, et selle kuu jooksul allkirjastatakse leping firmaga, kes hakkab Rannerit tühjaks pumpama ja oktoobris võib töö alata. Kahest konkureerinud firmast siis Norra firma lühendatud nimega fraamo ja Hollandi firma mammuet salveid parema pakkumise on teinud mammonat salveid, see on umbes 21,7 miljonit Eesti krooni. Aga see on ilma tormipäevadeta, aga on ühe tarvi päeva maksumus näiteks ligemale pool miljonit krooni. Te olete endiselt valmis siis hakkama pumpama sügisel, kus meie ilmad ongi? Praegu on see nii esimene osa nõndanimetatud mobilisatsiooni osa, milleks siis võitja firma on pakkunud kaks nädalat ja siis puhtaks töö ajaks kestaks ka töö kaks nädalat, nii et operatsioon oleks ideaaljuhul kuu aega ja veeteede ametis olnud, sellised juttudes oktoobris ei ole olnud väga halvad ilma, kui ikkagi ütleme oktoobri suhteliselt alguse osas operatsioon algaks ja oleks enam-vähem ilmad, siis ta ka oktoobri jooksul toimub ära. Ma pean siin ühe niisuguse märkusena ütlema, et kui nüüd selle võitjafirma loogia rajanebki paljudes tuukrite kasutamisel siis teine firma, kes osales, oleks just rajanev tehnikale, see on jälle ilmastikutundlikum tuukrivariant. Tehnika saab suhteliselt suure lainega, töötajad. Harju maakohus jättis täna rahuldamata Eesti allilmas tuntud rondigajevi taotluse tema vangistuse edasilükkamiseks. Kohus leidis, et kuigi Tigajevi perre sündis augustis laps, ei anna see alust talle väljapressimise eest määratud nelja-aastast vangistust edasi lükata. Maa kohtume, määrust on võimalik vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus ja ilmateade. Öösel hakkab pilvisus tihenema, saartel ja kohati ka mandril sajab vihma, võib olla äikest, mitmel pool on udu. Lõuna ja edelatuul tugevneb nelja kuni üheksa, saartel kuni 12-ni Tõnni sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 13, saartel kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab vihma, ennelõunal on kohati äikest. Tuul pöördub järk-järgult läände ja puhub seitse kuni 12, saartel rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtupoolikul alates saartest pilvisus väheneb ja sajuhood hõrenevad. Sooja on meil homme 15 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16578. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.