Raadio eks. Oleme peekia Pedaru. Käimas on saade siin me oleme stuudios peeke Pedaru ja nagu kuulsite, oli väga ilus lugu algatuseks meie saatetunnile koos Sven Grünbergi ka. Tere, Sven. Rõõm näha sind siin kevade eel, et seal ta lugu plaadilt hingus nimega teekond ei mänginud me mitte ilmaasjata, et ma saan aru, et see on tähendusrikas, miks ma selle valisime algatuseks. Kummalisel kombel nüüd saab mööda 30 aastat sellest mil see plaat hingus sai siis valmis ja, ja millal see plaat siis müüki neid ilmus ja see oli aasta 81. Nii et nii et ühel kenal hetkel ma äkki avastasin ja tuli mulle meelde, et tõepoolest 30 aastat juba sellest möödas Aga kuidas, Sven, kas tollal, Nõukogude liidus ei käinud asjad niimoodi, et igasuguse kirjastamise üllitamisega, et tegelikult materjal oli juba ammu enne valmis, enne kui ta jõudis, oli, et kus palju selle hingusega? Üldine plaadi tootmistsükkel oli kaheaastane, seda muusikat see võib olla niivõrd ei, ei riivanud, kuivõrd popmuusikat, mis, mis pidi olema ju väljas, nagu öeldakse komme, millega oli väga kiire. Tavaliselt oligi nii, et popmuusika plaadid jõudsid ka väga väga hapuks minna, enne kui nad välja tulid. Ja tõepoolest see väljatulemise tsükkel oli kusagil kaks aastat hinguse plaadi mitmed lood on ka valminud juba 78 79 80. Ja, ja see plaat ilmus ilmus siis jah, nüüdki suhteliselt kiiresti kuskil aasta-poolteist oli tema tootmis kel aga muidugi, mis, mis selle plaadiga on, on nüüd erilist, on see, et et see plaat oli kogu nõukogude impeeriumi kõige esimene elektroonilise akustiline autoriplaat mis üldse ilmus ja, ja seda plaati levitati siis Kamtšatka ast kuni kuni Eestini välja. Ja tõepoolest, ma sain ka palju kirju väga kaugetest paikadest. Mis kõige sellisem eksootilisem kaugem paik oli, kus sul tuli fännikiri? Et öeldes täpselt enam ei mäleta, aga aga mitmelt poolt tuli, tuli neid kirju ja. Kuuendikult planeedilt, nagu see nõukogude liit tollal oli või tuli järsku kuskilt ka üle piiri. Jah, tuli üle piiri küll ja Ameerikast ja Ameerikast tuli isegi pakkumine, et sinna minna ja plaadistada, aga noh, nõukogude ajal ei olnud see kõik üldse mõeldav. Oli üks, üks produtsent aatsi, Patterson, on ta nimi, ma loodan, et ta on ikka veel elus. Kes, kes läbi mitme inimese selles mõttes, et. Tol ajal asjaajamine ei saanud olla otsene, ei saanud ameeriklastega või noh, sai kuidas öelda, teoreetiliselt oli see võimalik, aga praktiliselt kui saaksid mingit ameerika produtsentidega õiendama, siis oli väga kiire väljakutse KGB-sse lihtsalt sellele jätkuks ja ja, ja noh, mingisugust lootustki ei olnud tol ajal kusagil väljaspool midagi välja välja lasta. Aga see oli veel täiesti nagu Brežnevi aeg, vaata Eestis oli ju see ka mingi nagu võiks, olid nagu tunda, et nagu Uuska niuke venestamise aeg oli, et kas sellel albumiga seoses on ka mingid niuksed meeleolud seal kuidagi? No eks eks ikka keskkond ka mõjutab ju seda, mida sa teed. Ega sellest ei saa üle ega ümber, aga aga samas jälle oleks ehk ka liialdus öelda, et see plaat põeb tohutut tohutut ümbritseva keskkonnaniisugust argi argivalu. Et seda väljendasid tol ajal paljud paljud Ruba tuurid, kes praeguseks on kuidagi nagu ära kadunud, aga Eestis oli väga palju neid, kes muretsesid kitarriga ühe ja teise asja üle ja ümber ja muretsesid päris kenasti hästi ja asjalikult. Sven, sa oled täielik pioneer, nii-öelda, et kui bior, pioneer, kui, siis ilma kaelarätita, siis kui esmakasutusele võtja, et esimene Eestis, kes võttis kasutusele süntesaatori, ma ei tea, kuidas see Nõukogude Liidu mastaabis oli nagu sa mainisid, hingus oli Nõukogude liidu esimene elektroonilise akustiline out Rey plaat, sinu progerokkbänd, mis oli vist Nõukogude liidu esimene progerokkbänd, et no väga muljetavaldav, kuidas sellised kohe esimesena. Ma ei tea, kuidas see toimus, et sa kohe esimesele võtsid. Kas inteka kasutusele? Mingit õli või ei ole see nagu kuidas jõudsid möllama. Ma ikkagi noh, mõtted olid kuidagi jõudnud läbi Soome või kuidas, räägi. Noh, eks eks nii siit kui sealt ja ikka plaadid liikusid tol ajal ka, kuigi kuigi mitmeid plaate oli võib-olla terve Eesti peale üks ja siis plaat tiirutas kusagil Tartus ja Tallinnas ja ja lõpuks sai selle plaadiga kätte ja kuuldud ka, sai ju loomulikult seda teist ja kolmandat ja ja siis, kui ma ise rohkem hakkasin tegema muusikat, siis, siis oli juba sõpruskond, kes, kes tõi neid plaate, sest sest kui ainult plaatidega tegeleda, siis oleks läinudki kogu aeg selle peale ja aga et jah, mitmed-mitmed, inimesed aitasid ja tõid ja ja nii, et noh, see maailma muusikaelu oli, oli tol ajal isegi üllataval kombel Noh, ma ütleksin, et isegi vaata et lähemal meile kui kui praegune muusikaelu selles mõttes, et praegu toimub nii tohutult palju asju, ei jõua kõigega kursis olla, ehk siis et muu elu on läinud liiga agressiivseks, liiga tihedaks. Ja, ja tõepoolest ei, ei ole inimestel lihtsalt aega ühesse või teisesse teemasse sedavõrd süüvida, kuivõrd oli, oli omal ajal seda seda aiakest kummalisel kombel justkui. Ja tehti ise asja, eks ole, kitarrid tehti ise, kuidas selle süntesaator, aga kus sa said esimeses? Te saate esimese pillid ehitas ise Härmo Härm, kes oli, oli täiesti täiesti fantastiline kuju selles mõttes, et ta ikka lausa mõtles välja terved skeemid, asjad, põhi, põhimõtteliselt ta ise leiutas selle süntesaatori. Ja selles mõttes, et ega ei olnud ju ka mingisuguseid detaile, millest, millest neid pille ehitada ja nii edasi ja nii edasi. Nii et nii et eks ta kõik käis nii põlve otsas ja ja eks sellel ühest küljest oli see muidugi väga nukker, sest sest, et ega need pillid ei töötanud ju normaalselt, näiteks kontserdi ajal vajutad, on vaja, et myybe mull kõlaks, aga kõlab näiteks la ja ei saa ju tõusta kontserdi ajal püsti öelda, et kallid sõbrad, tulge vaadake mulle näpp õige klahvi peal, aga kõlanca haiguks vale noot, eks ole. Nii et et see oli nagu asja üks külg, aga teine külg oli jälle see, mida tol ajal ei osanud nakku võib-olla hinnata piisavalt. Ja, ja hea külg oli see, et see kõik oli, oli siiski väga unikaalne, ta oli. Sellist teist maailmas ei olnud, eks ole, ja päris kummalised suhted olid ka Ärmo härmi ikka, kes neid Pille siis ehitas, et et, et ei olnud niimoodi. Ta oleks tulnud pannud pilli keset lauda ja nüüd on kõike valmis, eks ole, vait, pilli ehitamine käis, käis pidevalt jälle, pärast proovi võttis ta pilli kaenlasse ja saagis ja ja, ja lihvis ja ehitas elektroonikat sinna uut jälle sisse ja tuliuude proovi ja ja no omamoodi kummaline oli ka see, et, et nii mõnigi kord ta ütles, vaat nüüd on alles vägevalt tehtud, mina proovin aru, midagi ei saa, midagi ei ole muutunud. Mõni teine kord tuli, tuli pill kaenlas, ütlesid, praegu ei jõudnud siin eriti teha midagi ja ei jõudnud. Et siin on noh, mingid niisugused tehnilised tehnilised praagid jäid kahjuks sisse, ma kuulen vatist, see ongi see, mida vaja, ehk siis et ka huvitav suhe pilliehitaja ja, ja mängija vahel. Ja ka see vastuolu, et, et ei, see, mis ehitajale võib olla, huvi pakkus, see ei pakkunud jälle mängijale niivõrd palju huvi, nii et väga-väga tihti oli just see see vastuolu määrav. Kas see pill sai süntesaator, mida siis Armo ehitas, et kas see sai valmis ka kunagi? Ei saanud, ma just tahtsin küsida, et kus see, mis sellest sai ja kas see on alles või on sul muid tolleaegset muuseumis võiks olla. Ja kahjuks selle pilli pillistaatus on ebamäärane, ütleme niimoodi, et viimane Te näete teda, Igor Carleki isa kusagil garaažis. Pool ja pool pilli olevat vist. Jutud käivad, et kusagil Otepääga ehk siis nii, et selle võiks täitsa järgi tšakida, uurida. Kultuuriväärtusega ese on siis nüüd niimoodi kuidagi jäänud. Nojah, aga omamoodi on see ka ju ilus niukene, romantiline asjade käik ja ja legendi koha pealt on ta ju ka väga, väga värvikas ja ja uhke. Rääkides legendist, siis sina muusikuna, heliloojana oled täielik legend, et hukkunud alpinisti hotell ilmselt oli see, mis sai selliseks esimeseks sinu nii-öelda legendaarse kujundajaks, et film, mida nägid, et miljonid ja miljonid kümned miljonid inimesed üle kogu Nõukogude liidu võib olla, räägi kuulajatele, kes seal täpselt ei tea lühidalt, et kuidas see sinu filmimuusika looja tähelend alguse sai, et ma saan aru, et mulle saad seda juba rääkinud ja võib-olla paljud teavad paljud jällegi ei tea, et võtsid nii-öelda Arvo Pärdilt siis ohjad üle. Ei, no mis ohjad üle Arvo mulle helistas ühel kenal hommikul ja küsis, et kas ma oleks nõus aitama teda elektroonikaga selle filmimuusika tegemisel. Aga siis mitmete asjaolude tõttu nimelt Pärtide pere oli emigreerumas N Liidust ja ja noh, tol ajal oli vaat seda tagatausta peab natuke selgitama, tol ajal oli, oli selline olukord, et et inimesi ei lasknud, ei lastud läände, aga siis ma tean, Neid juhuseid, kus, kus näiteks öösel helistati KGB-st ja öeldi, et kui te nüüd kohe ei lähe, siis ei lähe eales nii, et inimesed elasid kohvrite peal. Ma isegi tean, et mõned inimesed elasid aastaid niimoodi. Ja, ja Pärt arvas, et et noh, mine tea, et äkki ta peab nii-öelda homme-ülehomme ära sõitma ja ta ei jõua seda filmi lõpetada ja nii see siis kuidas öelda asjaolud kujunesid niimoodi, mitte et, et Kromanov oleks, oleks tulnud ja öelnud, et hea Sven Grünberg, et aitab pärjast õde ei olnud midagi sellist, nii et nii et lihtsalt jah, asjaolude kokkulangemine tekitas sellise olukorra muidugi praegu oleks päris huvitav. Kahjuks elu selliseid variante nagu ei anna, aga et oleks väga-väga huvitav, kui oleks Arvo muusikaga sama film ja, ja selle muusikaga, millega ollakse teda harjutud nägema. Huvitav oleks neid ju võrreldaja kõrvutada. Kas oli siis nii, et Pärt oli juba kirjutanud valmis nii mõndagi selle filmi jaoks? Minu teada vist vist väga mitte, aga aga ta käis võtteplatsil küll ja, ja oli, oli noh, selle filmiga ikka ikka võttis seda filmi väga tõsiselt ja. Nii et nii et. Kuulame vahepeal muusikat. Meil on ootel sinu lugu, Idam võib-olla kuulame enne loo ja siis saad rääkida natuke selle kohta lähemalt. Küll. See lugu siis idakontsertlindistus, nagu sa ütlesid seemned, räägi natuke lähemalt millegagi. On see oli Eesti muusika päevadeks tellitud teos ja siin mängivad neli suurepärast löökpillimängijat. Idavam on budismi järgi siis kõne kaitsejumalus mis on siis selle loo pealkirjaks antud antud juhul. Ja mis sellest ikka siin rohkem rääkida, nii palju, kui inimesed seda kuulata tahtsid, nii palju nad sellest muusikast osa said. Jah, seal see on kindlasti efektne ja mõjuv, just kontserdi, nii et kõik need suured trummid ja instrumendid on kindlasti väga äge vaadata, et aga räägimegi siia sobivalt juurde ja sinu teisest tegevusalast lisaks heliloomisele oled sa ka budismi instituudi direktor ja tänavu augustis Eestisse tuleva dalai-laama visiidi korraldamise taga, et seal palju furoori tekitanud see visiitide ühtpidi kõik on väga rõõmsad, teistpidi siis meie juhid Andrus Ansipi näol siis on öelnud, et nemad nagu ametlikult dalai-laamat vastu võtta ikka päris nagu ei tahaks, et toetavad seda suurt Hiina poliitikat ja koostööd, et mis sinu isiklik ja sinu, kui budismi instituudi direktori seisukoht siis on antud teemal. No mulle tundub, et siin peaks kuidagi kuidagi ühe kogunenud trombi Eesti poliitikast tõesti eest ära saama, ehk siis see tromb sai alguse kunagi Lennart Meri ajal, kes arvas, et mingil juhul ei tohi dalai-laamaga suhelda. Ja lausa lausa keelas eesti poliitikutel temaga igasuguse suhtlemise, samal ajal kui Läti ja Leedu suhtlesid ja, ja Lansbergis lausa saatis Dalai Lamal oma lennuki Moskvasse järgi, kui oli, oli Dalai Lama esimene visiit 91. aastal. Aga mulle tundub, et, et see teema lihtsalt, kui, kui ebamugav teema on, on kuidagi jäetud kõrvale selles mõttes, et, et eks on muresid muidki. Aga, aga ma arvan, praegu on soodus hetk, et see vana ebameeldiv teema saaks ka lahendi ja ma olen rääkinud mitmete kõrgete riigiametnikega ja, ja ka lausa meie riigi juhtideni välja. Ja üldiselt ja peab ütlema, et see üldfoon dalai-laama vastuvõtuks on erakordselt hea, palju parem kui kahe eelmise visiidi puhul ja ja arvatavalt kohtumised toimuvad. Aga mis, mis mõttes? Ma rääkisin siin sellest suurest probleemist või trombist? Et see selle trombi nimi on tegelikult Lennart Meri poolt kunagi alla kirjutatud koostöö Hiina deklaratsioon kooste Stiina err veega ja, ja kahjuks seda lepingut nagu selgub. Meie ei kipu üldse väga tõlgendama seda kogu aeg tõlgendab, aga aga Hiina Hiina RV pool ja tõlgendab kogu aeg nii, nagu, nagu neile meeldib ja neile nende suva suva järgi. See, need asjad siis on, on praegu liikunud, aga ma arvan, et väga hea, kui kui tekib surve, Eesti riik tegeleb selle küsimusega, lahendab selle probleemi eriti arvestades ka seda, et et ma tean, Ta on võimalik. Riiklikult vastu võtta kuni kuni 20-l eri tasandil. Ja. Ja eks siis tuleb leida, leida vastav õige õige tasand ja ja võimalus siis suhtlemiseks ja, ja praegu me selle nimel ka töötame ja, ja uurime ja, ja püüame seda seda seda olukorda lahendada. Meil käis just vabariigi aastapäeval külas Tõnis Mägi ja selle teema, kes andis oma viimases teoses kasutanud dalai-laama tekste. Tarkus on selle plaadi nimi ja tema ütles ka sellise minu jaoks täitsa noh, nagu elementaarsem kõlama mõte, et Eesti ajalugu arvestades, eks olles ise selline väike riik olles okupeeritud, et kuidagi see justkui oleks ju elementaarne, et me ikkagi tiibetile ja dalai-laama-le, kes nii rahumeelselt oma sõnumit levitab, eks üldse, mingisuguse nii-öelda mässugagi ei tegele kuidagi omalt poolt toetusse sellist väärikate väärilist vastu võtma, too pakuks, et jah, see on väga huvitav teema, ma arvan, et eraisikutena on kõik käsi püsti, tahaks muudkui aga kohtuda, et aga kui julgust on, siis nagu riiklikult mingisuguseid selliseid otsuseid. Nojah, eks sellel küsimusel on ju mitu poolt ja üks, üks on see emotsionaalne pool tõepoolest mida sa just täpselt kirjeldasid, see on asja nii-öelda emotsionaalne külg, aga aga teisest küljest jällegi kõiki asju siin maailmas tuleb teha arukalt. Ja, ja väga tihti arukaid lahendeid takistavad just liigsed emotsioonid. Ja ma arvan, et, et see ei ole ka päriselt võib-olla seekord, kus, kus Eesti peaks ambra suurile viskuma nagu Matrossov, eks ole ennast sodiks sodiks laskma selles mõttes, et meil juba üks väga väga suur naaber on, kes meie kohta ju järje järjekindlalt valeinformatsiooni ja laimu vahetpidamata edastab, igal pool kus vähegi võimalik ja ka seal, kus, kus see peaaegu võimatu tundub. Nii et kindlasti saavad hiina seltsimehed Eestit, eks ole ka päris kenasti jutumärkides muidugi kenasti kiusata, mitmel tasandil, küll ÜRO-s ja nii edasi ja nii edasi, nii et mis ei tähenda muidugi seda, et me peaks kole arad olema ja pea õlgade vahele tõmbama ja ütleme, et me üldse midagi ei julge ja me ei saa. Aga kui me midagi teeme, siis me peame seda tegema väga läbimõeldult, väga argumenteeritult ja arukalt mitte emotsionaalselt. Ma sain aru, et tegelikult juba liigutakse selliste kompromisslahenduste poole, et, et siis seda saab siis näha, mis tuleb siis juba suvel, augustikuus, kui siis dalai-laama on saabumas, et kuidas realiseerub Jah, ma juba siin, mitu korda olen ka öelnud seda ja ütlen veel kord, et, et seekordne riigi hoiak ja positsioon dalai-laama vastuvõtusuhtes on olnud parem kui ei eales varem. Riik on. On igav tee seda ikkagi toetanud seda visiiti. Jaa, jaa. Noh, praeguseks on mitteametlikud kohtumised meie kõrgetel riigi tasanditel ka ka juba noh, kuidas öelda, läbi räägitud ja ja eks, eks me siis vaatame, mis, mismoodi millise lahendise lõpuks leiab, aga ma väga loodan ja ma näen siiski praegu. Optimismiks igal juhul põhjust. Kuidas dalai-laama visiiti üldse välja nägema hakkab, kas mida ta siin teeb täpselt, mis, kas tavakodanikul on ka võimalus teda näha, temaga kohtuda, et nii-öelda, mis lihtinimene saab? Ja jah, muidugi selle aja nähe ja asi on selles, et dalai-laama on seda alati rõhutanud, et tema tahaks ikkagi eelkõige inimestega kohtuda. Ja, ja praeguste plaanide kohaselt 18. augustil peaks siis toimuma ka noh, loodet valdavalt, kui me nüüd saame loa selleks Ilmselt Vabadussamba juures siis kohtumine rahvaga, kus ta siis peab oma kõne ja, ja kuulab ka rahvaküsimusi. Muide eelmistel kordadel olid analoogsed kohtumised ka. Ja muide, huvitav on see, et esimese visiidi ajal, kui dalai-laama Eestis käis seal 91. aasta ta saabus teise oktoobri õhtul ja kolmandal oktoobril oli oli ka pühajärve ääres dalai-laama kohtumine rahvaga, et muidugi, eks see oli võib-olla üks, üks eriti ebatavaline kohtumine, sellepärast et dalai-laama ikkagi on pidanud loenguid, no näiteks 200-le 1000-le inimesele korraga. Noh, me ei räägi siin praegu veel netti netiülekannete eest sinna juurde, eks ole, aga aga no New Yorgis näiteks on olnud niisugune üritus, kus on teda kuulanud 200000 inimest, eks ole. Ja näete meil Otepääl pühajärve ääres, kus ta siis õnnist Pühajärve ja ka ja, ja hiljem oli, oli Tallinnas kohtumine rahvaga mõlema visiidi puhul teine visiit oli 19.-st kuni 21. juunini 2001 ja nüüd nii et täpselt iga 10 aasta tagant on ta siin käinud ja loodetavasti nüüd tuleb siis ka jällegi 10 aastat hiljem uuesti ja, ja jällegi on kohtumine rahvaga ja mis ma pean veel ütlema, et vähemalt Need, need kohtumised. Ta eesti rahvaga on kohtunud. Need küsimused, mis rahva hulgast tulid, need olid hämmastavalt arukad. Ja ja dalai-laama isegi hiljem noh, nii eravestluses ka avaldas väga suurt imestust, et nii tarku küsimusi tema käest küsiti. Ja, ja kui nüüd kolm aastat tagasi 2008. aastal oli meie Budismi Instituudi ekspeditsioon Indias ja me kohtusime dalai-laamaga ja mul oli au teda Eestisse kutsuda, siis ta ütles ja et ma kindlasti tahan tulla ja mulle ikka Eesti väga-väga meeldib, et Eesti on tal tõepoolest väga südamelähedane ja see ei olnud mingisugune no niisugune viisakuseavaldus, vaid, vaid vaid tema reaktsioonist oli näha tõepoolest, Eestit väga armastas. Vot siin olekski paslik küsida, sa oled vist Sven varem ka öelnud, et, et eestlasele nagu noh, olemuslikult võib-olla isegi istub, ütleme see budism, et eestlane noh, me räägime kõike, usuleige rahvas ja ja et kuidagi elementaarmentaliteedi või vaimulaadiga kuidagi nagu, nagu pakub, et, et kas dalai ise ka kuidagi talub seda siis niimoodi, sest et noh, vaevalt et, et siis teie instituudi nii-öelda palgatud küsijaid seal rahva seas mingi midagi seal, midagi sellega on nagu klikaks või sünkkaks. Tähendab klikab ja sünkab küll ja väga hästi. Muide kunagi jah, Kiur Aarma küsis kahvli saates minu käest, et palju võib eestlaste hulgas olla budistide ja ma ütlesin, et kõik eestlased on budistid ja mis, mis mõttes selles mõttes, et et budism lähtub ikkagi nii-öelda mõistuspärasusest ja vot see on seesama, mis on ka talupojatarkus. Tähendab Eesti talupojatarkus, eesti talupoeg ikkagi tahtnud asju mõista, mitte ainult uskuda. Ja vot see ongi üks väga suur erinevus ja buda on ise öelnud, et teie ärge uskuge minu sõnu ainult sellepärast, et mina olen nii öelnud vaid proovige mõista. Mõistmine on, on budismis kõige olulisem, et sa saad aru asjadest. Et võib-olla siis meie sihuke vinguv ja, ja valus vaevlev ja kannatav rahvas on lihtsalt põhimõtteliselt nagu valmis selleks, et nagu öeldakse, säravat, Nojah, aga, aga siit tuleb jälle üks väike, üllatas eelmise visiidi ajal, kui oli Ühispalvus Niguliste kirikus, siis dalai-laama ütles jälle, et ärge tormake, hakka budistideks hakkama, sellepärast et, et maailm on kahjuks täis noh, nii-öelda lolle budist. Vabandust küll väljenduse eest, aga, aga lolle selles mõttes, et jah, jah, on väga palju neid inimesi, kelle, keda huvitab eksootika, keda huvitavad võõrapärased. Noh, sõnademängud rituaalid, keda huvitab kellade kõlistamine, keda huvitab eks ole, et osutamine ja nii edasi ja nii edasi kogu see väline atribuutika, jällegi ma ei taha siin kuidagi solvata neid budiste, kes seda sellesse tõsiselt suhtuda kohtuvad, eks ole, aga samas tuleb ka neile meenutada seda, et sel ajal, kui buda elas, ei olnud mingeid kellade kõlistamist mingit osutamist ja mis siis oli buda oma õpilastega, istu, istusid mehed kaljunuki peal või kusagil koopas ja arutasid tegelikult seda, kuidas muuta oma teadvust. Ehk siis budism lühidalt kokkuvõtlikult öeldes on teadvuse muutmiseõpetus ja, ja kuidas muuta teadvust paremuse suunas, kuidas saada rohkem asjadest aru, mida naised samal ajal tegid? Naised naised, eks naistel olid jälle omad tööd ja tegemised, aga, aga, aga, aga jälle peab ütlema, et et oli ka. Oli ka naisi, kes veel buda eluajal tahtsid astuda buda kogudusse ja nad võeti vastu, nii et nii et naised ei ole olnud kuidagi olnud olnud budismist kõrvale tõrjutud või alaväärtustatud. Küll on aga budismis naiste kohta öeldud, et naiste elu on niivõrd palju isegi keerulisem, tähendab, ja naised on ju seotud ikkagi lastega ja laste kasvatamisega ja see bioloogiline programm, mis naistel on sees, eks ole, see on niivõrd tugev, et see nõuab väga-väga suure ressursi inimesest, eks ole. Et, et selles mõttes on naistel palju raskem ka budismi sisse minna. Budismi mõist. Aga mitte, aga mitte võimatu, aga mitte, või me lõpuks jõudsime naiste juurde kuhu me pidimegi. Kust on lootust, on, meil on uutele džauli London February, printer, vein. Tahate äkki paari sõnaga öelda, aga miks? Noh, souli, London oli minu lapsepõlve tausta taustamuusika ja, ja nüüd vanemaks saades, eks mitmedki mitmedki vanad asjad tulevad ringiga jälle tagasi ja, ja ja ma arvan, et see muusika on seda väärt, et, et teda kuulata ja üleüldse need plaadid, mille ma siia tõin, ma võtsin ka selle selle seetõttu kaasa, et, et tutvustada muusikat, mida üldiselt mängitakse kas väga vähe või, või üldse ei mängita, ehk siis vähetuntud, kuid väga hea muusik. Džauli London, siis laulis meile õnn. Rein ja tõesti veebruar tõi, noh, mitte vihmaga veebruari lõpp, õnneks tundub kuidagi selline lootusrikkam, kui me räägime siin külma jagamose võidust. Jah, ja aga me läksimegi nagu ajas tagasi džauli Londoniga koos, et Sven, võib-olla paar sõna, et kuidas see ikkagi noh, jõudsid muusika juurde ja sale käisid juba muusikakooli otsakoolid käisid ära, aga, aga koolid koolideks kuskil seal mingi nagu algtõuge oli, et muusika oli, tundsid ära muusikaga tegeleda. Ja sellest ei saanud üle ega ümber minu lapsepõlvekodus. Isa oli pianist, pianist ja, ja meie kodu oli, oli, oli tõeline underground. Jäts, nisukene kogunemiskoht, kus, kus käis koos pidevalt meie meie džässieliit, kuulati plaate. Kahjuks oli ka tuba hirmus täissuitsetatud, kuigi kõigi isa ei kunagi suitsetanud, aga aga suitsule. Lisaks oli meil näiteks mingil hetkel oli meil meie pisikeses korteris lausa kolm klaverit. Nii et õde õppis laste muusikakoolis, lõpetas laste muusikakooli. Klaveriga laulis muide, omal ajal lausa lausa esindas Eestit. Ka on laulnud koos Jaak Joala ja Tõnis Mäega ja omadel hallidel aegadel, ema oli väga hea häälega ka väga musikaalne inimene, nii et kus, kuhu siis minagi pääsesin. Jah, teismelisena juba panid bändid püsti, mis seal olid, need esimesed, see oli vist optim. Mis esimene bänd oli, oih, meetodeid. Ma ma mäletan, et kusagil 16 aastaselt ma mõtlesin seda, et et Eestis ei olnud nagu vähegi arvestatavad bändi, kus ma poleks kaasa mäng. Aga, aga 16 aastaselt nojah, nihukesed tuntumad bändid võib olla kutsuti mind mikronites lauljaks ma olin ainult laulja bändis ja siis ma olin vist isegi veel 15 või olin 16, ma ei mäleta ka täpselt, aga aga siis sai kokku kutsutud ka bänd, mille nimeks sai hiljem ornament. Algul me olime kolmekesi bassimängija Ilmar Soots, Andres Põldrodoli Rujas ära ja ja siis arutasime, et keda trummi peale kutsuda ja lõpuks kutsusime siis krapsiini, et aga hiljem ma noh, tekkis messi tekkis jah, mõte mõte teha ikka päris oma bänd ja küsimus oli ju selles, et ma ei saanud ju ütleme niisugustele tipptegijatele öelda, et kallid sõbrad, et nüüd nüüd hakkame, hakkame ainult minu muusika mängima, sest ma olin neist oluliselt noorem. Bassimängija oli minust, ma ei mäleta, kas üle 10 aasta vanem ja ja kuidas, noh, see ei ole lihtsalt mõeldav, et 16 aastane poisike ütleb, et kallid sõbrad nüüd homsest hakkame ainult. Niukseid popi ja hard rocki juurest kohe ikkagi ikkagi sügavama nii-öelda öelda siukse progemuusika juurde. Tegelikult veks, eks pluus ja Haadroc on ka väga tore ja ma olen seda elus mänginud küll ja küll ka suurtel lavadel ja bassi mänginud ja laulnud ja ja klahvi mänginud ja nii edasi ja nii edasi, aga, aga arendate oma muusikahuvi on mul alati olnud. Kas või sellepärast, et isa tundis väga huvi keerulisema harmoonia ja arendatud džässmuusika vastu. Nii et eks oli jällegi kodune kodune taust, mis siin ka mõjutas. Jah, õnneks sa oled väga-väga-väga mitmekülgne, et kõik võimalik ka filmimuusika on nii tuntud, et kes siis ei teaks Wikmani poiste seda tunnusmeloodiat. Või siis hundiseaduste aegu hukkunud alpinisti hotellist pole mõtet rääkidagi, sest see on täielik hitt ja noh, minul isiklikult on väga hea meel, et sa oled teinud muusikat ka sellistele minu lemmikteostele nagu Klaabu ja naksitrallid, et ma saan aru, et sul on praegu ka noh, siis minu tulevastele lastele midagi head-paremat teoksil, et sa teed vist Leiutajateküla Lotte filmimuusikat. Uue filmi nimi on küll Lotte ja kuukivi saladus, kivi saladus, selle, selle lõpliku variandi peaksin ma täna õhtul kätte saama ja mai alguses peaks selle esilinastus olema, aga täna veel muusika enamjaolt on valmimata. Nii et ma pean siit raadiost kiirustama, kiirustama koju seda seda tegema ja välja mõtlema. Aga mul on väga hea meel tõepoolest, et ma saan oma panuse anda ka juba maast madalast väikestele olevustele, kellest kasvab ju meie tulevik ja ja, ja ma arvan, et lotte eriline headus seisneb selles, et, et ikka äkki On õnnestunud luua selline, vot selline lugu või selline selline film, loodetavasti nüüd tulevane film või mitte loodetavasti vaid tulevane film on ka jällegi selline, kus kus ei pea ilmtingimata dramaturgiat arendama läbi üksteise löömise, vaid maid, et saab hakkama hea ja positiivse käitumisega. Ja, ja ma pean ütlema, et visuaalne materjal on juba, mida ma olen näinud, see on väga vägev, väga vägev. Nii tore, ootame põnevusega, ma saan aru, et mai maikuus siis millalgi tuleb Lotte ja kuukivi saladus vist välja. Ekraanidele vägivallatus Amendsale selles Lottesid nagu haakub ka natuke siis võib-olla siis selle budistliku nagu hoiaku. No päris kindlasti, aga, aga, aga jällegi see ei puuduta isegi, minge Disme vaid see on lihtsalt jälle tark ellusuhtumine, ma arvan. Sest ikkagi agressiivsus ei vii kunagi heade lahenditeni. Nii et nii et Kasism või mitte, see on lihtsalt lihtsalt minu arvates arukas ja tark eluhoiak. Sven Grünberg, suur aitäh sulle, et sa tulid meile külla rääkima nendest põnevatest teemadest, kas sul on meie kuulajatele midagi lõpetuseks öelda, omalt poolt. On küll, et mõelgem rohkem sellele, mis, mis on hästi keskendugem sellele. Ja, ja unustagem see, mis, mis on halvasti ikka positiivsest ikka positiivsest.