Nojah, see on raadioga Mängis mustaaž siin Me oleme stuudios kõiki Pedaru ja meil on suur rõõm tervitada tänast külalist. Mart Juur, tere, Mart. Teine Mart, Mart vus taas minu arust vihjab vist vuntsidega Mart, sul ei ole ammu enam, ei ole vuntse. Eks me seda lugu üldse mängisin, mina ei tea, miks te seda mängisite, teie, te panite selle loo käima ja ma arvan, et, et see sulle tänu, ma arvan, et see lugu selle jubeda hästi veel ei lähe, seda laule ikka kuuled, Juuse meenutab sulle midagi sinu lapsepõlve. Võib-olla sulle on see vuntsi teemas, võin grillile kuidagi null. Oluline, sest, et ikkagi minu üks selliseid säravamaid momente on see, kui ma siis mingile ängistus momendil elan ennast välja sellega, et ma joonistan endale silmapliiatsiga vuntsid. Sest vuntsid on mul alati olnud mulle noh, vaata nagu mina mäletan, Mart, sinul oli 86. aastal vist vuntsid ja, aga, aga minul just sel ajal veel noh, õige indi mees tähendab, noh ikkagi viskas vuntsi, ma vaatasin, hüsker töö, mingil basskitarristi, ronid, vuntsid, sa võtsid natukene maha ja muidugi tuleb meelde, et see Queeni laulja, see hakkas ka millalgi vuntse kandma, lots ei olnud varem natukene, et see, see võttis nagu, nagu maha tänasel päeval ma olen jagu juba sihuke noh, kõigega leppinud, meenutame seda, et vuntsid ja popmuusika on tegelikult ju vana teema, et ütleme, kõikidel sõu Liisakastelt mitte lihtsalt tundsid polevaid, habe on. Kui me räägime valgetes, siis biitlid olid üksvahe ju kõik habeme ja vuntsidega eesti popmuusikas aastal 86, mida sa meenutasid siin ansambel Mahavok kogu meeskonnaga. Kare Kauks andis peapaela see Urmas Urmas, mis ta nüüd on all endale, eks ole Alendrile läinud. Et et neid vuntsidega ja kogu kogu Ida-Saksa popmuusika ja kogu Ida-Euroopa popmuusika, mis meil, eestlastel oli ju vene ajal ju väga oluline seal praktiliselt kõike Ungari, Rumeenia, Tšehhi pool artistid olid ju võib, sest Jeemen palun väga, kõik tundsid? Ei, aga sama teemaga kantrimeestel on ka ei vuntsid. Vot see oli üks põhjustest, Raul Saaremets, talle lihtsalt vuntsid, vaid habe. Need ajad on muutunud, et omal ajal sai võib-olla lihtsalt noh, noor ja vihane oldud tänasel päeval nagu hipistunud kuidagi natukene jääd. Venelase Abemete teema tegelikult oli kuidagi paremini lahenduse vuntside teema kui tänapäeval, et mäletan, et juuksurisalongis näiteks Harju tänaval, kus mina käisin, oli selline asi, et seal töötasid juuksurid nende nagu peeglitega igaühele tema töö kohta oma laudas nad lõikasid, aga siis keset saali oli üks tühi koht, kus oli peegeltool ja pistikusse ühendatud pardel ja siis pudele meeste näovett Sasha, mis oli mõeldud siis nendele meestele, kes hommikul õlised olid öö läbi joonud või jäänud kuhugi hilja peale, siis hommikul tööleminekut hüppasid läbi lahti olevast juuksurisalongist ajasid selle pardliga, mille nimi oli Harku ajasid habeme, habeme, selle tärkanud tüüka maha ja siis lõhnastasin ennast odekolonnikassasse läksid tööle, tänapäevased kahjuks enam ei ole, seda teenust ei ole jah, või on nii kalliks läinud, et sa võid ju minna kuhugi päevas, kusjuures näiteks tänapäeva juuksuritööga ja enam k ju inimestel oli õudselt tore teenus, vanasti suleti sinu lõbuks seebitati sisse, pintsliga sulle pandi, ennem pandi see valge lina kaela ja siis saatis veel habemenoaga, aeti habe ja aeti põsed siledaks. See oli kohutavalt mõnus, see oli jube mõnus teenus tänapäeval seda enam mitte ükski juuksurisalong seda teenust ei paku ja sellepärast, et see on liiga ohtlik. Jah, jah, see ka tervisekaitse nõuete alla. Huvitav, kas on olemas? Sellised põrandaalused mustad habemeajamissalongid, kus sa siis saadad valaja illegaalselt minna ja lasta endal habemenoaga? Jaama turule, mine vaata, seal saad, ütleme sellist kohtlemist, mis võis olla veel aastal noh, pakuks üheksakümmet. Oota, mida sa nüüd silmas mul hetkel sattunud sinnakanti tähendab? Väga harva satun harva rongiga sihuksed boksid, mis on hästi ära varjatud, et ühesõnaga täielik labürint. Ja kui sa mingil põhjusel ma ei mäleta enam, mis põhjus mul oli, sinna satud, siis seal on üks uks, kus on siis käega kirjutatud peale, mis Paris Mairs kaevu, mis asi seal all ja siis, kui sa selle vineeri ukse mingil põhjusel lahti tegid, sest et noh, mina nägin seda, mis seal toimub, ühesõnaga tänu sellele, et üks üks inimene läksin, rebisin ukse lahti, seal paistis, et, et seal võib-olla nii ühte kui teist, mine tea, võib-olla vana hea teenus oleks väga tore küll, jah, sest praegu peab inimene, iga inimene kadusama avereiga, isestikust, tumma võitlust. Nii ta on, aga Babe sageli muidugi üldiselt igal pool on ju euronormid, kõik on nii turvaline ja lähme kohe asja juurde, et et siis läinud nädala üks, üks tähtsündmusi oli siis kahtlemata eurovisioon ja üks tähthetki oli, oli paljudel inimestel kahtlemata ka see. Kui nad siis võtsid lisaks pildile juurde siis juurt ja Kivirähk nii-öelda raadio teel raadioeetrist, et nagu miks kokku nagu kaks asja. Jah, võib-olla alustame algusest, et kuidas, kes kaua te seda teinud olete, millal see idee tekkis, kes teile ettepaneku tegi, mis alguses laual oli ja mis nüüd laual oli? Küsimus oli jah, ma vaatasin ka, seame ennast mugavalt. Hakkame heietama, et kuidas heietamine Meie vannud minuvanusena heietamine juba nii tore, et sa tuled maha, kohtud noorte inimestega, võtad istet ja siis hakkad heietama, siis noored kuulavad lugupidavalt. Et olid nõndaviisi, et ma ei mäleta, mis aastal see oli palju aastaid tagasi, mis siis, kui Eestil hakkas juba halvasti minema, sest et alguses oleks Eesti eurovisioonil üpris hästi. Aga siis, kui ühel hetkel hakkasid järjest tulema selliseid kehvad lahjad aastad ja masendus vist ühiskonnas hakkas omandama selliseid kumulatiivselt rolli, siis tollel ajal raadio kahe peatoimetaja Urmas Reinsalu ütles, et ütles meile Andrusega, et me võiksime tulla ja seda Eurovisiooni kommenteerida. Noh, ja siis see oli vist mõeldud nagu sellise ühekordse. Mulle tundub operatsioonile või ühekordse episoodi, aga, aga kõigile väga meeldis. Meil endal oli seda väga tore teha ja nüüd siis on saanud sellest selline. Eesti Eurovisiooni protsessi lahutamatu osavõtt on. Me oleme mingis mõttes nagu osa sellest Eurovisiooni toitumisahelast, mis algab sellest, et kõigepealt Heidi kuulutab välja lauluvõistluse siis üle Eesti tuhanded heliloojad hakkavad kirjutama meloodiaid ja otsime sinna juurde sobivaid tekste ja oh häda, kui nad leiavad mõne teksti, mis varem kuskil viisistatud, siis laul ei lähe arvesse, nagu see aasta juhtus. Uku Suviste, kosmiline traagika, võib-olla see laul oleks võitnud, ma ei tea seda, see Eurovisiooni teema, see nii valus selle, nii palju selliseid küsitavusi iga nurga peal on mingi valik ja kui sa lähed teises suunas, siis saab kasutamata. Ja siis siis on see, et siis on laulud, siis tuleb see žürii, siis on kontserdid, siis teevad Ott Sepp ja Märt Avandi teevad nalja, siis on Nokia keskuses toimub see või see kontsert, eks ole, vaadates kuidas nagu hääled lähevad, siis üks laul võidab sistamate võitjat intervjueeritakse intervjueeritakse veel ja veel intervjueeritakse Heidit ja normetitiale lauluda materjali, siis nad sõidavad ära välismaale, kus nad esinevad, ja kummaline tegelikult sellest sellest pikas igas protsessis. Meie Andrusega saame ju tegelikult kõige magusama pala, kuigi me oleme tegelikult puhtalt parasiidid seal Eurovisiooni organismi kukil, et me ei tee mitte midagi selle ürituse õnnestumise jaoks. Aga me saame kõige suurema publiku ja alati oleme tegelikult nagu ainsad noh, reaalsed võitjad selles mõttes elu on ebaõiglane, elu on ebaõiglane. Müüjanna. Oleneb, kelle vaatenurgast vaadata või mina kui teie andunud kuulaja ja fänne ikkagi arvan, et see on võit kogu rahvale, kes vähegi sellist head huumorit hindab, siis on puhas võit, et ma saan aru, et teil on iga aastaga selliseid oma paroolid, eks, et kui seekord oli Hitler parooliga, mis, mis need varasemate aastate Juut, homo, neeger Paadam, aga need olid ja nendel on meil palju aastaga nadolid jäänud vajast vanast ajast tõlgendama ja kuigi me oleme üpris konservatiivsed inimesed, Andrusega meil tegelikult hakkas tunduma ühel hetkel need vanad paroolid takistavad, sest noh, näiteks ütleme Paada, mis parool see tänapäeval enam on. Ja, ja ütleme, et seda lihtsalt Purgaga asendada ka nagu ei saa, sest et Paadam Purga ei ole üldse samast kategooriast. Paadam on ikkagi suur asi. Nathan nähtus, Purga lihtsalt Purga aeg selles mõttes, et see ei tööta parooliga. Parool peab olema selline lühike, konkreetne, peab olema ikkagi mingisugune rahvast, mobiliseeriv mõju. Hitler osutuselev olevat griliseerivaks sihukse. Hitleri oligi, ma vaatan, et meedia on ka üles korjanud selle teema. Ja õhtuleht reaalajas tootis uudiseid ja pani neid üles kogus sinnaga klike sellega, et küsida, et küsida, et kas te vaatate teate, et kas eelistate raadio kahte või mitte või noh, mingi selline küsimus, kus ma vaatasin, oli lehekülgede viisi siis teie toetuseks kommentaare, kes kõike eelistasid ikkagi kuulata juurde Kivirähki Eurovisiooni nagu kommentaarid, miks? Jah, ei, ma tahtsin just küsida selle Hitleri teema suhtelised, et kui Adolf Hitler tuli, sünnita ja siis ma vaatasin, et sinu öeldud nagu üks tööandjatest Postimees ignoreeris oma lehekülgedel seda tähtpäeva kõik sünnipäeva lapsed. Noh, kes vähegi nagu oluliselt olid, noh okei, Luibuna part ei olnud ka ära nimetatud, aga aga Adolf Hitler oli üldse jäänud õnnitlemata märkimata ai kurja. Juhtus ja küsisime ise ka sellest pidime selle tõttu väga palju tõesti eetriaega pühendama Hitlerile, see on nüüd seda ma pean toimetuses rääkima juhtkonnaga, siis kui see nüüd tõsi on Adolf Hitleri sünniaastapäeva maha magasime, siis tuleb kindlasti, sellega tuleb tööd teha. Kindlasti tuleb hoolikalt järgmisel aastal selline selline jube lugu ei juhtuks. No tegelikult see ei ole esimene kord, kus väga oluliste inimeste sünnipäevad jäävad mainimata aja eestiaegsest. Kahjuks on Eesti meedia, ma pean siin silmas eesti tervet meediat, on tegelikult allakäinud, me teame seda väga hästi, et Eesti meedia on alla käinud, seal ei ole enam sellist. Tähendab ajakirja, kui teid enam kvaliteeti, tööd me teame aastaid oli selline riigikogu liige nagu Tiit Tammsaar, kes, kelle sünnipäeval neljangiga ühel päeval, 16 november, kui ma ei eksi ja traagika oli selles, et meile kõigile eestlastele nii kauget Canada muusikut nagu ongi sünnipäev, seda alati kõik lehed tähistasid. Kusjuures nii langeval Eesti iseseisvuse heaks teinud praktiliselt mitte midagi, ta ei aita kuidagi eesti inimesele oma päeva õhtusse saata, aga noh, tema mõju Eesti, Eesti inimese olemasolul on olematu või samas Tiit Tammsaar, kes on kelle panus on märkimisväärne, kasvõi tänu seafarmile. Tiit Tammsaar jäi alati välja sellest sünnipäevalistist ja kuigi Tiit Tammsaar helistas ajalehetoimetustesse alati, ütles, miks mind pole õnnitletud ja kuigi toimetatud vestid alati vabastasid järgmistel õnnitleme kindlasti. Ometi nagu trüki see trükiveakurat, noh ei, see on küll vahepeal trükikurat, mis ma oskan öelda, trükiveakurat tegutses. Ma mul jäi mulje, nagu öeldakse üle vaatamata, kas, kas paar päeva hiljem, 22 aprill näiteks Lenin oli mainitud, mitte, sest ma kardan, et siis lehede ilmunud. Vaata seekord oli see suur reede. Aga me vaatame järgmine aasta, kuidas nende asjadega siis olge mitte. Olgem ausad, Adolf Hitler on valitsenud ka Eestit ja ega sa ei saa ignoreerida selles mõttes ajalugu siinsamas Narva tänaval, Adolf Hitler Strasse oli, oli nii, aga lähme edasi. Kas lähme edasi eurovisiooniga või muusikaga, ma arvan, vahepeal veidike väike muusikaline paus, et me saame lõpuks mängida ka midagi mardisoovi ja lemmiklugudest, et mis meil seal esimesena ootel oli. Ma võtsin kaasa, ma tegin endale ülesande väga lihtsaks, ses mõttes, et niuke kogenematu inimene, kes keda kutsutakse kuhugi raadiosaates rääkinud, kui öeldakse, et võta paar noh, nagu mõned muusikapalad, ka inimene läheb õudset leili laseb kogu oma elu looma silmadesse. Meil jäi üks inimene isegi sellepärast tulemata. Jah, eks ole, et ma tean isegi, et see on noh, see on, see on tuttav teema, noorena ma katsun. Mulle tundus ka, et iga laul on ju oluline ja tähtis on tegelikult tähtis võtta kaasa lihtsalt üks väga hea artist, keda kõigil on tore kuulata, mina võtsin kaasa propelleri plaadija, propellerid täna kuulamegi. Jah, Moona Liisa naeratusest laulis propeller. Meil on külas Mart Juur ja püüame sinna oma mõnusa lobisemisrütmiga jõuda siis Eurovisiooni Getteri etteaste, need mart, no kuidas siis oli, kus meie Getter oli tubli? Muidugi oli tubli, et jah, muidugi oli tubli, loomulikult. Kas meie ketteris oli see, ma ei tea, mingisugune Eidu potentsiaal, eks faktor, mis näiteks monoLiisal näiteks väidetavalt et on, ma muidugi ei tea ikka, see teooria on tema kohta ka, võib-olla me ei peaks praegu sukelduma sinna mingi naeratuse, selline ma ei tea, parm või, või mingi muu sarm näiteks, mida see Mona lisaprobleem on tegelikult huvitav ja tore, et sa selle üles siis ma mõtlen selle, ma lootsin, et sai kaevusele just nagu huvitavale, sest et ma olen mõtisklenud selle üle, et noh, et, et, et ikkagi alati need küsimused on ikkagi alati vaataja silmades. Mina vaatan moonalüüsi, pilt, pilte mulle tundub lihtsalt, sa oled niuke tüse naisterahvas, see pilt on küll vana tuled on tehtud suure kuulsa meistri poolt, selle pildi väärtus tuleneb sellest, et ta on märgilise tähtsusega. Aga see küsimused, noh, et on ta meessoost, on ta naissoost, kes oli prototüüp, miks ta naeratab, et see on selline kunstnik ise seda ka öelda, et see on selline siukse see, niisuguse, kuidas ma sulle ütelda sellise nõrga vaimse kondiga, inimese, selline küsimuste ahel, lõputu rida küsimusi, mida tegelikult mida pole mõtet küsida ja millele ei saagi nagu vastust olla, et see on niisugune lõputu jauramine. Tundub, et inimene, kui ta räägib sellest, miks Mona lisa naeratab, räägib jälle intelligentsed, niuksed, huvitavad tegelikult selliseid üks jama naeratab või te naerate pilt on kena kriteerium on see, et lõpuks kas ta on kena, kas, kas ma tahaksin selle pildi kodus seinale panna. Päris kindel on, aga siis ma tahaksin moonalise pildi seinale panna, sest ta on niivõrd suur, massiivne vaade on tal intensiivne, pole päris meeldiv, kui sa lähed kööki või lähed, ütleme kuhugi teise tuppa, paned tule põlema siis mingisugune kaks naisterahvast sellistesse, lootes, et see on nagu omaette jälgida, et võib-olla on kasuliku müsseline niuke malbe just selleks ongi näiteks hästi tore saanud akvarellid, loodusmaastik vaikelud, palun väga mingi vaade näiteks savist taldrikuga kahe õunaga väga ilusam ja ei häiri kedagi. Niipea kui sa nii ütled, jah, aga Center mis sa arvad, et kas, kas ei midagi nagu meie esituses puudu või oli ikkagi, tähendab ütleme see, miks me esirinda ikkagi lugesin, lugesin mina tänastest lehtedest ju selliseid, noh meil on olemas sellised nagu valvel arvamusliidrid, kelle alati helistada, kui eurovisioon on toimunud, Olavi pihlamägi näiteks on veel teisi ja siis neile alati helistaks nad alati analüüsivad seal keegi ütles, et noh, et kuidas arusaamatu üldse, kuidas selline laul sinna saadeti, selle harju keskmine. See on niivõrd tore, et meil on niivõrd palju tarku inimesi, nende tarkus alati avaldub kuidagi tagantjärele. Vaata kui kahju, et helistanud varem Olavi pihlamäe hääle ja teistele nendele ekspertidele helistanud enne seda Getteri laulu valimist küll oleks hea olnud, aga näe, vaata jälle diski, täpselt nagu ütleme, mõni ajakirjanik jätab Hitleri sünnipäeva tähistamata, teine ta võiks olla helistamata sellele pihlamäele ja teistele asjapulkadele ja nii juhtubki, et läheb Getter Jaani, kes on ja kes peaks seal eelviimaseks, vaatasin jälle niisugune Eesti ühiskonnas sellist, nüüd me kesksed puudub, kultuuripoliitika puudub kultuurikeskne juhitud kultuuripoliitika, kes võtaks pureerida asju. Mis sa arvad, kas Rein Lang nüüd meie vastu kultuuriminister järgmine kord võiks midagi, noh, tema otsustajate, ta on sihuke otsuste võimega, mees tähendab siukest vedelat suhkru on, minu arust on tõesti selline niuke paks mugavleja, kes ütleb karmi, tähendab, et ei ole oodata mingit nagu öelda, nagu konkreetsemat ütleme, Kultuuriministeeriumi poolt mingeid konkreetsemaid käik selles suhtes, kui me hakkame mõtlema, siis tõepoolest, et võib-olla jah, Getter oli noor laulja, tal oli vähe kogemus ja sellist nagu glamuur ja värki nõnda. No selge see, ütleme, et tulemused oleksid paremad, kui näiteks meid esindaks Evelin Ilves, on ju selge, see et tegu on niivõrd andeka inimesega, mõtleksid, tähendab, ma ei tea üldse. Kui kellelegi jääb mulje, et ma teen nalja, siis ma kinnitan, ma ei tee nalja. Mõtle, kui ütleme, tähtis oleks Eurovisiooni sinusse kujutleme teadvustada, nüüd esineb teile Horvaatia transa stiidi ja siis selle mingisuguse Poola asjapulga vahel esitati Eesti vabariigi presidendi abikaasa, kes laulab teile, laula vabariigis tuleb Evelin Ilves, riiul või see moodne Eesti disainerite poolt komponeeritud kostüüm seljas. Võib-olla mõned omavalmistatud fotod on nagu nagu Eli valguskujunduse jahvisuaaliksist põlistänapäeval tänu sellele Aitjuuncil mitte ainult ju sa pead, autod joonile, tähendab, igaüks võib laulda see küsimus selles, et kas kellelgi on häält või mitte, küsimus on, kas ta märgiliselt mõjuv asi ja noh, ma arvan, et kui me saadaksime Evelin Ilvese, siis tulemus oleks väga hea. Jah, väga hea, Sa ennetasid mu küsimus, ma just tahtsin uurida, et kuidas võiks seda nagu kogu seda kremplit reformida või kuidagi putitada või tuunida, et siis noh, et ikkagi see võit tuleks, sest see nii oluline On küll, jah 10 aastat rahvuskehandile väga tähtis. Me ootasime, terve dekaadi, oleme me oodanud seda järgmist võitu ja, ja ei tulnud ja mitte isegi ei tulnud võitu, aga me jäime tagantpoolt teiseks. Ja ei, ta kas ei ole ikkagi nii, et kas mina, mina leian küll, et päris suur võit tuli ikkagi poolfinaalist edasijõudmine oli, oli minu jaoks suur uskumatu ime ja mina leian, et, et Eesti on saanud hakkama imega mis, mis tegelikult on võib-olla võrrelda 87. aasta imega. Need on tegelikult noh, ma ei näe midagi sellist, mille pärast läks nagu kuidagi, noh, ma ei tea südantlõhestavalt Ma ei tea, minul mind, mind, mind, sinu kergemeelne suhtumine, sellesse probleemid ikkagi täiesti šokeeriv, selles mõttes siin ikkagi räägime, nüüd lõpetame nagu niukse pule ajamise, eks ole, et siin on ikkagi riigiraadioga, räägib riik, kes probleemide kui riikliku raadiosaatejuht ütleb, et tal on, tähendab, ta peab heaks tähendab, mida tähendab, kuidas tähendab selles mõttes, et mida, misasja ma küsin, mida, mida me siin praegu arvestades seda, Eino vaadakem, kes üldse välja jäi ja see on nagu arusaamatu, kuidas ei Türgi välja, kuidas jäi välja Läti no mis olid noh, ikkagi väga õudsad lood, aga, aga nad on väga võimsad tegijad ja ütleme niimoodi, ütleme maailma poliitikas ja nii edasi Lätti ja Türgile. No Türgi näiteks, eks ole, ma saan aru, et võitis teine Türgi, et seal vahet ei ole, tegelikult seal ei ole. Aserbaidžaani, Türgi On olemas, tülgesime veel teine Türgiga. Esimeses üks on ju, Aserbaidžaan nimetatakse teine on Türgi, nad on sisuliselt samad rahvat, nii nagu Moldova siis Rumeenia küll. Nii et mina leian küll, et väga head tulemused, et selle teksin selles mõttes võib-olla ma olin ka liiga pisut kärsitu, olin natuke, tegin sulle liiga, kui ma seal niimoodi nagu peale tahtsin, eks see, nagu see tulemus ongi kõik, see on veel nii värske, see vajab veel tõlgendamist, ütleme praegu meil mõtlemise koht. Ja täidame selle siis, nagu öeldakse, muusikalise vahepausiga, milleks on siis üllatus-üllatus ansamblist propeller ja lugu nimega eila veel. Sa ei saanud üksi mere ääres jalas kollased sandaalid, vald lehed on merevahust, sääred. Elagu skandaal üld. Sellisest propeller eila veel kell on kaks läbi 33 minutit ja me räägime Mart Juurega, Mart, mille sa enda selle huumoripisiku avastasid, et kas juba väikse lapsena tundsid, et muudkui aga räägid ja teised naeravad? Seda, ma ei tea, selles mõttes, et eks lapsed kui nad rääkima õppisin, et ju noh, räägivadki hästi palju. Et kust mingi inimesel mingi oskus tuleb või, või ma ei tea nüüd see, seda nagu keeruline öelda. Et ah, tants on selles mõttes, et see on nii, ma ei oska selles mõttes ausalt öeldes sellele ma tean seda, et kuidas, kuidas ma hakkasin kirjutama mingisuguseid naljakaid tekstid, see juhtus, nõndaviisi, ilmus ajakiri piker, mis oli väga noh, sel ajal, kui mina noor olin, oli väga massiivne, väga armastatud ja väga populaarne väljaanne ja, ja ja kuidagi juhtus nõnda, saatsin sinna mingi kimbu mingeid lugusid ja need avaldati. Ja, ja siis saatsin veel mingeid lugusid ja ka need avad, et ja siis noh nõndamoodi sellekski, et noh et läksin ühesõnaga tee ühesõnaga võiks öelda niimoodi, et olen hariduselt ajakirjanike, läksin õppima ajakirjandusse, lõpetasin ka ajakirjanduse ja olen siis oma ajakirjanikutööd teinud valdavalt Sis sellistest satiirilise huumoriga humoristliku žanrit. Kuidas sul noh, praegu nagu tunned, et sa oled ju omal ajal, olid ikkagi noh, ütleme nii, et väga juhtival kohal olid ikkagi Nelli Teataja peatoimetaja, noh ja sisse läksid korraga täis päris nagu liht lihtinimesena läksid talitused ustesse. Oled sa üle saanud sellest ütleme noh, kuidas öelda, noh ma ei oska öelda, kas siis kollapsist või, või kuidas see on, jah, suur pauku juhtivalt kohalt satud sattude lihtsa töö peal, et et ei Snelli teate, ajad olid väga ägedad, et minul oli rõve ju, rõõm töötada toimetuses koos sinuga, kallis Tõnu. Jah, olid eila veel mäletan ja justkui oleks olnud, vaata vanasti olid kõik asjad kuidagi. Ma ei teagi, kuidas ja meil oli, see oli hästi tore, tore nagu seltskond, sest meil oli seal ütleme, kolm neljandikku rööbikust oli meil ühel või teisel viisil seotud. Siis oli meil seal palju, MG oli esindajat tugevasti. Seal oli, seal oli palju toredaid ja armsaid inimesi seal, Margo Vaino oli reporter. Ja, ja eks ta ilmub praegu praegu ma ei tea, mis, mis seal praegu on, seda ma ei tea, et lihtsalt juhtus nõndaviisi, et kuidagi et Nelli teatajast lihtsalt mind kutsuti, mind kutsuti Eesti Ekspress lihtsalt lihttööliseks. Ja kuidagi kuidagi jah, juhtisin, vahetasin peatoimetaja ameti, lihtsa toimetaja. Aga sulle see vist sobib sulle, oled öelnud ka, et sulle meeldib niisugune mõnus suht mugav elus. Igatahes ka midagi halba ei olnud selles mõttes, et seal, eks iga inimene peab ennast ise sisse, nii kuidas mõistus võtame, meie seadsime ennast sisse, see on minu meelest hästi. Et meil koosolekuid ei peetud, inimesed kohal käima ei pidanud. Need olid veel need ajad, kui siis öelda talituse ruumid olid paksult suitsuhaisu täissuitsetatud võikal Taisavaid, mitte just vene sigaretti, aga mingeid Ida-Saksa sigarette või mingit, mis need olid mingid Magna ja ma ei tea, kurat on Need olid 90 90. Snelli teatriga üheksandate aastatelust, et see oli minu arust oli see maru väga aega selles mõttes, et ei, see oli, see oli väga lahe, Silver arvutiaega, et seal inimesed tõid oma kaastööd vist ketta peal ja mina kirjutasin ka veel ikkagi selle kirjutas või seal trükimasinad on selles mõttes, et kramp, kramp, Kõnkram krõbist toksite arvutisse ümber, nii käis lahedad ajada. Jah, seda küll. Aga ei saa midagi salata kuskil, mis aeg see oli, vaata kui martsakasid murdma nii-öelda ikkagi juba telesse. Ja, ja siis, ja siis sealt tuli see ütleme noh, ütleme praeguse niuke superstaaristaatus minema sa minema superstaari jutuga, et see, kuidas sa selle oled nüüd oled kohanenud, tead, käia tuleb teha, on kohanenud, eks ole, jah, aga see on jah, nüüd siin Tõnu lahmi peale, tegelikult ma ütleks niimoodi, et kordan veelkord hästi kannatlikult. Et noh, olen, olen ajakirjanik, ametite teen, teen oma ajakirjanikutöid ja kusjuures raadiosse sattusin, ma sattusime muide Tõnu sinuga koos ja me alustasime toppisist just nimelt ja tänu kes meid sinna kutsus, vana hea Vahur Kersna kusagil sinna. Ma poleks, ma arvan, et kui Kersna poleks meil, et ma ei, ma ei tea, kust ta tuli selle peale, et meid sinna kutsuda või mis see tema nagu argument oli, kust ta, kust ta selle peale tuli, talent paistab välja, tead, see on niimoodi, et ütlete, kuskilt otsast, paistab, eks ole välja ja ilmselt noh, Kersnale oli hea nina, kui silm ja kõrv, ma ei mäleta, mis tähendab, me tegime seda pühapäeva pärastlõunat mingi kolm tundi. Ei mäleta, et, et see, see oli lihtsalt nii hea saade ja läks nii hoogsalt tehtavate, ta võis olla isegi viituid ja ta oli väga pikk, ma mäletan, et sinna tuli kuskil ennelõunal minna ja siis ja siis oli juba sügavalt pime, kui me lõpetasime, millesse saade koosnes, ma ka ei mäleta. Jah, ma mäletan, et see puldis oldud ja mingit muusikat kirjutatud ja ja ilmselt olid ka mingid põnevad teemad ilmselt jah, aga tõesti, et mälu on kustunud, selle koha pealt aga, aga, aga see seos või see link oli sealt siis selline edasi, et aparaadi läheks kuulsetult pankrotte, meie sinuga jätkasime oma viljakat tegevust Nelli Teataja toimetuse ruumides. Päris hea oli, vaata, kus sai veel seda palka välja palka nagu ei saanudki sisse mingitesse Makarovi asjadesse ta välja toob praad ja oli. Kas me palka ei saanud, valed sa ei vaata, sina suure teleka telekas sulle vist enam all ei ole juba 25 aastat. Me saime asju jah, väga lahe. Ja jah, ja, ja siis kuidagi juhtus niimoodi, et, aga täitsa seal vist oli jälle see oli selliseid, samale tegi seal saadetiveerik Morna kes kolis kolis, kolis raadio kahest süle, kes kutsus siis juba hiljem raadio kahte mind koos Andrusega tegema Rahva oma kaitset. Elu on läinud niimoodi, et lihtsalt igal pool on mingid tuttavad. Tüüpiline Eesti, Eesti tegelikult, mis Eesti iga igal pool käib elu niimoodi, et sa tunned kedagi, kes tunneb kedagi ja siis sa kutsutajaiste teenida. Jah, selle üle on, meil on küll hea meel, et siis lõpuks tutvuse kaudu siia jõudsite, et Rahva oma kaitset oled sa Andrusega teinud ju 15 aastat, et kas teil vahest on nii ka, et, et ühel on näiteks hästi paha tuju või on juhtunud mingi tohutu draama või, või mis siis sellisel juhul, kui on nagu väga-väga-väga-väga halb olla või päev, aga ikkagi on saade õhtul, kas siis lihtsalt? Ma ei oska öelda, kuidas Andruse sisse ma ju ei näe, pealtnäha tundub mulle olevat selline mugav ja, ja heatujuline ja selline parajalt paks. Härra härra, nagu ma isegi, et ma ei usu, et meil mingisuguseid väga niukseid raskeid hetki on. Me oleme küll saated ära, et näiteks kui üks meist on nagu haige olnud või nõnda edasi, kuigi see juhtus nooremas ja vanemas eas tal nagu tervis paremaks läinud. Oskad ennast paremini hoida, kannad soojemalt soojemaid riideid, ei külmeta enam. Et ma ei oska öelda, et see on. Et eks, eks, eks ikka ikka ikka juhtub elus igasuguseid asju, aga samas noh, ei saa ju olla niimoodi. Või noh, mida selles mõttes, et kui ka need üks pisut uimase mas tujus siis teine võib-olla erksamad tööst ja saate kokku ajate jutte, kütab üksteise üles niimoodi toimibki nagu energia energia liigubki sedaviisi, et seal selles mõttes üksi üksi mingit saadet teha, ma ei kujuta ette, see on pisut teistmoodi töö, aga sõbraga koos istuda, juttu rääkida, see kollekteerimine Jah, see mõnus, teine sinu kaassaatejuht, Peeter Oja ärapanija saatest, mis on ju ka täiesti noh, ma ei tea, kas tänaseks juba legendaarne, eks väga suur fänkond, et mitu ostate. Teinud see aasta vist kaheksas hooaeg. Aga jälle sama täpselt, see on tegelikult täpselt sama mehhanism nagu, nagu oma kaitsegi puhul, et, et inimesed peavad omavahel läbi saama. Inimestel peab omavahel nagu tore olla koos või noh, tore. Ühesõnaga tähendab omavahel klappima. Kui see klapp on olemas, siis see võtab hästi vähe energiat selles mõttes, et ärkad hommikul üles, võimled, sööd süüa, jalutad stuudiosse, teed oma saate ära, et selles mõttes midagi keerulist. Seal meil on lõbus ja tore. Usada laterdame, teeme nalja, klatšime, suitsetame ohjate, siis läheme sõpradena laiali. Kuulame vahepeal muusikat, propellerilt on ootel see lugu nagu talvelaul tahate põhjendada ka, võib-olla, miks sa just selle konkreetse loo valisid? Ei taha. Ja teed on olnud alla, ei neela veel alla. Alla alla tuli kaugelt põhjamaalt ta Lapi laste mänguauto alla. Valga valla teepõõsa valge vööga. Hea meel, propeller nii-öelda veeldigi sihukse järelhüüdes võiks öelda nagu noh, talvele. Ma ei tea, kuidas teil on, Me võime hääletada, et kellel on hea meel, et nüüd ta oli n otsas ja ilmselt noh, vahepeal justkui nagu juba andis mingeid märke, et suvi on tulemas, on praegu seal selline kevadine ilm, aga, aga vast tuleb, läheb soojemaks, kellel on hea meel, et talv möödas. Miina. Nii neutraalseks, kas sa tahad nagu alati olla opositsiooni või tahad originaali originaal suvel, kui on liiga palav, siis talvekad oli küll liiga pikk ja sest tuli novembris juba tuli lumi maha. Viis kuud oli täna viis kuud oli tunda, et see nats natuke karm ja vist oli ikka oli kohati ka päris külm, kõigest eelmine talv oli veel külmem või enam ei mäleta täpselt, aga jah, oli küll raske ja ütleme, et jalakäijal oli raske. Ühesõnaga jah, palju kannatusi oli. Talvel on omad võlud muidugi, eks selle Eesti Eestis elamise võlu ongi ju see või noh, ongi see, et meil pole mingeid jälki putukaid, meil pole rõvedaid, roomajaid, meil pole maavärinaid, tsunamisid meil on neli väga selgelt eristuvad, et aasta aega, see on suur väärtus, mida tasub hinnata, et meil on kevad, suvi, sügis, talv. Mis need teised väärtused on, mida Eestis elades eestlane või ükskõik tegelikult kes siis Eestis elades võiks või peaks hindama? Seda ei oska öelda, pole mujal elanud, et eks iga igal inimesel on ju kodupaik noh, ühel või teisel viisil ju, kallis. Et mis, noh, ma ei nagu ei kujuta ettegi, et ma kuskil mujal elaksin, eks. Kui mingisugune suur nõudmine oleks veel mingisugune ajalooline surve tõukaks kuidagi kodumaalt minema, siis tuleks harjuta, harjuta harjuda mingite muude keskkondadega. Ka nii lihtsalt, eks ole, sa oled nagu siin ikkagi meie kultuuriruum kultuuriruumis nagu hästi kohanenud, et sõna on käpas, oled, olete esitatud pildis, liikuv, pildis ja ka eetris raadioeetris, et sa oled nagu praktiliselt ju totaalselt vallutanud eesti mees, selge on see, et, et noh, kui sinu töövahendiks on eesti keel, ajakirjaniku töövahendiks on keel siis on noh, me teame näiteks nagu sellest Välis-Eesti kogemusest, et need, kes läksid sõja viimastel aastatel nelja neljandal aastal, põgenesid läände, Nad võisid olla hariduselt ja kogemustelt kogenud ajakirjanikud või literaat, kes neid nad praktiliselt ei murdnud läbi ühegi asukohamaa keelt ei tõlgete kaudu ega ka otse Ristikivi üritas, kirjutas rootsikeelse kriminaalromaani, ei kandnud mingit Villed ses mõttes, kui sa tuled ühes keele kontekstis, sul võib isegi, sa võid kõnekeelt rääkis kirjakeelt vallata, ütleme sellise täitsa okei tasand. Aga on mingid asjad, mida sa ei tea. Ja sellega see sinu sinu tegevus lõpebki. Nii et sa pead vahetama sel juhul elukutset. Mis elukutse võiks olla, tähendab, see on nüüd noh, ütleme niisugune väike fantaasia ei oska üldse ei kujuta ettegi, et jah. Nii et selles mõttes noh, võib öelda, mul on alati hea meel tõdeda ikkagi kõrval istub inimene, kes on noh, tõesti nagu elukutse leidnud noh ütleme sellise tõesti nagu nagu, nagu elukutse. Sa teed erinevaid asju, aga samal ajal nagu nagu sarnast asja, eks ole. Nojah, seda küll, muidugi meedium on erineva erinevat. Ingrid, sa vaatad, siin on, see ongi, et noh, läbi läbisel vaata, Lutter ütles ka ikkagi elukutse, see on nagu, nagu asi, mille üle saab ja kui palju sa raha saad või see ei oma üldse tähtsust, et sa saad ikkagi, näed, meil astus sisse vahepeal vahemärkused ai otsiaidi tulemusi. Juturingi hakkame kohe Eurovisiooni jutte, jõudsid kodus ka läbi käia? Näe, võta mikker. Jah, saabusid Heidy Purga otse otse meie stuudiosse. Et kui marte meil just siin tegi väikest ülevaadet, et kuidas Getter oli tubli Kepteri kommuunil Facebookis on siis juba 6309 kolm liiget. Noh, nalju Veerpalu Veerpalule on 68533. Sellega võrreldes asjast veerpalu oli hoopis pikem mobiliseerida. Paar päeva, aga noh, selles mõttes on teil hästi läinud, et Galojan il kiratseb See, et teil seal ülekandel Getter ja Hitler olid, konkureerisid, aga lõpuks ikkagi Hitler napilt võitis, tuleb vist nii välja ja. Aga Heidi, nüüd kolm paluks tõesti kolm märksõna, et mina, meie oleme siin, mina näiteks leidsin, et eesti tuli nagu võiduga tagantpoolt teine see on. Ei, ma räägin seda, noh, kas te siis aru, et point oli selles, et meie poolfinaalist finaali jõudmine on tegelikult triumf, mina ei ütle ühtegi paha sõna. Ei, ma saan aru, et meie raadio kahe hommikuprogrammi saatejuhid on hästi tublid statistikat teinud ja hommikul juba esinesid selle tohutu statistikaga oli välja arvutatud, mitmenda mitmendal kohal läbi aegade üldse Eesti Eurovisiooni osavõtmise ajal siis nüüdse Getter Jaani esinemine oli ja see ei olnud üldsegi halb koht kõikide nende saadud kohtade ulatuses, mis Eesti eurovisioonil käinud või minu meelest läks väga hästi ja need noored olid väga tublid, jube tublid olid tõesti, nad ikka pidasid väga hästi vastu. Aitäh, Heidi, me räägime sinuga pärast veel lobiseb edasi, räägime. Räägime nüüd Mart Juurega edasi. Varta, mis, mis, kuidas siis järgmiseks aastaks on teil juba antud tellimused sisse, et mis nagu tuleb siis Eurovisiooni? Lääne nii kaugele me ei mõtle ikkagi sinna naasta. Siin on aasta, siin on aega veel terve aasta, et eiei võtame ikkagi, nagu elame päev korraga. Ärkvel, ütlesin, sinna on aega, selles mõttes ärme nüüd rabista, ärme tormame. Jah, ma olen lihtsalt nii kärsitu. Mart, sina oled tuntud ka ütleme, tüüpilisest eestlasest erinevates selle tõttu, et sa ei ole üldse noh, kuidas öeldakse, autofänn või, või autofänn sa oled, aga ise sa ei sõida autoga või oled hakanud Sydney. Et sa pead iga kord, tähendab, kui sa ikkagi noh, tuled nagu külalisena saatesse võib-olla ka ära vabandama või selgitama, miks siis niimoodi, et eestlased ei pea vabandama selles mõttes, et. Ma ei tea selles mõttes, et jah, see on vist nagu, no see on teatud teatud elukohaametis on see ju vajalik, aga, aga minul pole seda vajadust ju olnud. Või noh, misasja jumal. Ma arvan, et inimeste elu on sageli väga see, see auto teema tahab inimestele paljusikus ängistust, sest nad õieti vist ei jõua siis nagu seda autot maksta, mille nad omale saavad ja siis nad siis bensiin läheb kallimaks, on alati õudne nutt ja hala selle ümber, siis nad saavad trahvi koguaeg siis nad ise unustavad ära, et selles mõttes peab nagu parkima ja siis ühesõnaga siis nad siis nad on, sellepärast tal on, siis lööb mõni pätt selle klaasi katki, võtab magnetofon äratusega pidev stress. Milleks jumal hoiana? Selleks, et auto on vabadus, tahan, sõidan, kuhu tahan, millal tahan linnast välja, linnas ringi, võib-olla sellepärast. Ei, väga okei, jah, lihtsalt tahan siin toonitada seda, et vastu oleks tore, kui inimesed elaksid vastavalt oma võimalustele siis ostaksid sellise auto, mida nad pidada jaksavad. Nii, kas me jõuame veel kuulata natuke muusikat, mis lugu meil ootel on ikka propeller muusika, propeller kuulama. A Le vallitornis, aeg oli igav, oota. Lapsi tulemas, seal mööda mereranna armad Gunnar, kallid Gunnar, luna daamid välja. Mitu oma laulu panemoni. Haaratlikud vannitornis aeg oli igav, oota, nägi fänni tulemas seal mööda mereranda, armad Grünbergi Anniet, Grünberg Jonathani välja ja sul on kodus mitu sünti manenevad. Armas Karuks. Kahjuks ei saa aita ilma sünditaletantšerin mind üle. Karm aeg oli igav, oota nägi asemele tulemas seal mööda mereranda, farmad jumala kallis, jumala lõunast, daamid välja, kaugelt suured sõbrad, pane nemad. Nii armas. Kahjuks eila aidaa maneemala ära. Kuuma. Kaardistatud vannitornid, aeg oli igav, oota läinud, tulevad mööda mereranda, armad, Tallinn kannatunutaminud, välja. Paare teevad. Musk Karuks, kallis Karuks, kahjuks ei saa unustada, ei paista andekas. Karm aeg. Tulemas seal mööda mereranda, arman lõka kallilt kadunud Taavi, sul koopia, pane tee vaba armud korvpalliaita naturaalkitarri, kanna keegi muutuvat ja. Kärpeid. Ära arvata. Aga ütleme nalja endale, me oleme ikkagi vabariigi kõige parem, sellepärast et meil on niivõrd kaunid näod. Kõigil eranditult välja arvatud Alender, oli selle laulu õige versiooni lõppevasse lõpp lõigati lõpust ära. Jube kahju, et laule, laulu, terviklikust, nimede häiritud. Aga tänapäeval on ju kõik võimalik, selle iseenesest saaks sinna tagasi opereerida. Keda ma arvan, selle lindijupp kuskil ongi, kleebitakse, käisime kunagi taga, sellega, tähendab kas seda asja on uuritud, et kus seal end reisis, ei uuritud, aga ma arvan, et ju siis ju siis tundus pärast kurvi kurba kurva seda. Aga aeg on teinud oma töö ja tegelikult ütleme nagu venelastel on see kõnekäänd, et ega laul laulust sõnu välja ei viska, et tegelikult kõik ju teavad, kuidas laul lõpeb, laulis on suurepärane laul minu arust võtab väga hästi kokku eesti rokkmuusika ajaloo selle varasema perioodi räägib probleemidest, kannatustest, see on nagu jutustus läbi isikuteks nõka Grünberg nõnda edasi, et selles mõttes on see elav ajalugu. Ja see on seesama teema, et millega ilmselt sina Mart ka pidevalt kokku puutub, et mis siis on sünnis, mis, mis sobib, mis mitte teatud hetkel noh mõnele tundub, et, et see on lihtsalt suurepäraselt nii-öelda nagu rusikas silmaauku, aga on alati neid, et, et kes ütlevad, et siis ei ei, ei eriti nii-öelda rahvusringhäälingus, kus, kus on siis nagu noh, tegelikult siis rahva omakaitse. Et seda on ju noh, pidevalt olnud sellised nagu etteheited, et mingid asjad, mis lähevad Eriti just Eurovisiooni ülekannete puhul muidugi. Mina ei, näiteks minule pole keegi kunagi tundnud mingeid etteheiteid, keegi ei julge öelda või ses mõttes, ma pole kellelegi kunagi mitte midagi kuulnud, ma ei teadnud, mingid probleemid olemas oleksid, tõsi, on muidugi see, et et noh, see mingis mõttes nagu selline omalaadne mäng, et meie teeme, ütleme, et Getter laulab eurolaval, meie Andrusega teeme saadet ja õhtuleht kirjutab meie saatest loo ja siis meie omakorda kommenteeri meile seda. Lugemisõhtuleht kirjutas, on selline nagu tänapäeva sellise väga kiire meedia toitumisprotsess, et see on tegelikult mäng, suur mäng, mida, mille võlu on selles mõttes toimub nagu reaalalasestigi reaalajas hästi kiiresti inimestele võimalus sinna sekkuda, trükkides trükkides oma seisukohta, et kui sa nüüd küsid nagu tõsiselt, eks ole, et mis on nagu lubatavuse piirid, kust läheb kust läheb üle, kust läheb mingisugune šokeeriv šokeeruvuse aste tuleb mängu sisse. Et eks see sõltub alati selline šokeedab alati, kui me räägime meediast, sest tegelikult ütleme meedia ei saa tõsiselt, ei saa meediale, šokk oli see, kui juhtus Kurkse katastroof. See oli šokk, terve eestlasega juhtus mingi jube liiklusõnnetus. Kuidagi mingid tõesti väga. Vaat see on, see on šokk. Aga see, kui kuskil kirjutab midagi keegi või kuskil räägib midagi, noh see on tegelikult ju meelelahutust, tegelikult on nii. Ja kui keegi võtab selle peale šokeeritult, tuleb nagu silmas pidada sellisel protsessil või sellisel asjal on alati peaks olema vähemalt kaks osapoolt, keegi, kes tahab šokeerida ja veel veel olulisem on see, et keegi, kellel on tohutu valmisolek olla šokeeritud et see eeldab teatud inimtüüpi, see peab olema isel, inimese valmisolek peab olema suur. Sest, et noh, tavaline inimene detailidega, et ju ei morjenda see, mis kuskilt telekast või raadiost tuleb, kui talle ei meeldi, enamusele kinni vahetab kanalit, ei osta seda lehti mis iganes. Aga et see on selline nagu selline noh, niuke kodanik. Kes oli see Harri Lehiste kangelane, see, kelle säboitraja, kelle kaebused ilmusid piklistes üks valvas kodanik kuskil külanõukogu territooriumil, kes kõigest, mida ta nägi, kirjutas ta piirkonnavolinikule, kaebuse valvas Kadarik, saba võitjad, et vot selline Sevovi tra tõesti istub kuskil mingisuguse asja juures ja tunneb noh, otsib nagu seda lävepakku, millele toetudes siis nagu enda šokk, šokk, šokk nagu esile kutsuda. Valvas kodanik tänapäeval viste kommenteerib internetifoorumites või ütleme, nii-öelda artikleid või neid šokilugusid, et sina oled kõva internetihai, eks ju, Facebookis möllad ei lähe tunde, kui juba on järgmine postitus sinna ilmunud, et kuidas see sinu suhe internetiga on, et kas sa, Ta on vaikselt sind neelanud või sa ikkagi omad kontrolli? Ma arvan, et ma oman kontrolli ja teisest küljest ma ütlen seda, et see on teinud elu nagu seltsimees Stalini elu on läinud lõbusamaks, elun läinud toredamaks ja ta ei võta ju nii palju aega, oleneb, mida sa seal teed, aga ma mäletan eredalt oma näiteks noori aasta esimesi aastaid oma töömehe praktikat, kui ma töötasin ajakirja piker toimetuses ja oli selline, ma olen seda lugu korduvalt rääkinud, võin jälle rääkida, oli suvine aeg juulikuu puhkust, aega, mina kui noor praktikaid jäeti, noh mind jäätühe vähena vähesena toimetajana sinna toimetusse nii-öelda rinnet hoidma, lambid põleksid, ukseks oleksid lahti, keegi vastaks telefonile, hea kommelised, nad kuskil seal kuskil 10-ks olid kohal ja noh, ütleme kuskil nelja paiku või ennem seda võisid ära minna. Õudselt pikk aeg ja mäletan seda, kuidas aeg venis, et mitte muhvigi polnud teha. No suitsetad, okei, käidal kohvikus, okei, see kõik ei võta palju aega sisuliselt lehed läbi, aga see saab karuta. Sellised istud lihtsalt istud, aeg veereb, aeg, mitte midagi, ole kelga venib, tänapäeval on ju niimoodi. Tänaval on vaata kui palju töökohti, kus tegelikult mõjutatakse. Et selles mõttes mina minu probleemi seal, aga ma tean, et inimesed, kes lähevad kellast kellani tööle ja mida nad teeksid nendes kontekstis, kui neil poleks võimalik lugeda internetist nagu uudistama hoogusid, kirjutada kommentaar söe pärast tohutu hulgas on niivõrd nagu oluline ja vaba aja veetmise viis. Ja see on selles mõttes tähtis, saarendab inimestel kirjaoskust, õpetab inimesi väljendama ennast kirjalikul viisil. Ja ta on ju lõbus ja tore, selles mõttes igaüks. Tähendab sealt leiab igaüks täpselt selle, mida ta otsida. Mida ta otsima läheb, seda sealt leiab. Kuldsed sõnad, meil on jäänud veel napp minutikene sinuga rääkida. Mart, sa oled väljanud palju mõnusaid, väga lahedaid ja lõbusaid raamatuid. Soovitan kõigil neid lugeda, mis sul praegu töös on, mis mida, millal midagi jälle uut lugeda saab? Hetkel ei ole mitte midagi tehes, et selles mõttes teen oma tavalisi toimetusi. Ja pean selliseid nagu, ütleme noh, ütleme ma olen, sellises suvelsest režiimist tuleb kohe pikk suvi, siis ma suvitan, puhkan ja ideega mitte midagi, et eks elu kindlasti toob mingisuguse hetke, kus tekib mingi huvitav ettepanek, millele on vahva järgneda. Aga siis sellest me räägime siis, kui see aeg kätte jõuab. Ja sellest me räägime siis kindlasti. Ja puhkuse veedad ikka Viljandis ikka viljad. No selge, suur aitäh sulle, Mart Juur, et sa tulid, said aega tulla peale seda laupäevast suurt rasket rajal. Mitte midagi rasket, ma võin seal näiteks ma käisin eile ühe saate telesaate salvestusel seal hulk rahvast, mina ja Villu Tamme olime kõige vanemad inimesed ja kes oli kõige paremas vormis. Teie, meie aitäh kõike head.