Siin me oleme p ja vedanud. Käimas on saade siin me oleme stuudios peekia Pedaru ja meie tänane sünnipäevalaps Jaagup Kreem, tere jaaguballi. Palju õnne kogu raadio kahe kollektiivi kuulajate poolt, nagu ikka saatekülaline valib oma muusika, esimene lugu oli Mai kemikaal Romentsilt, et miks seda bändi tahtsin kuulata ja mängida. Ja see on viimase ütleme, viimasel viimase aja nagu selline minu jaoks selline suur leid, see on kohutavalt kihvt bänd, et ta on, ta on just nagu oleks selline tavaline emo rocki bänd, aga kui hakata nagu kuulama ja süvenema sellesse, siis seal on, seal on tohutult palju igast Queeni mõjutusi ja, ja, ja see on hästi läbikomponeeritud, et ta ei ole selline lihtsalt, et ah, teeme nüüd bändi, vaid see on mehed on mõelnud asjade ees ja see mulle meeldib. Jaagup siin ongi see, et sa ise praegu tuleb ta stuudiost ja, ja üldiselt on juba saanud ilmselt noh, avalikuks see saladus, et, et on tulemas nagu plaat välja. Et just tulebki siukse nagu loomingulise balangu juurest või mis seisus teil seal Praegu jäädi trummi saundi keerama, et et ma ise tulin mõneks ajaks värskesse õhku ja valgusesse. Et Meil on materjal on koos ja, ja noh, osad lood on ka need, mida me oleme tegelikult ju kontserditel juba mänginud ja ja ballaad Simmist näiteks on raadioeetris ka ära kõlanud. Aga ma arvan, et plaat saab olema selline mõnus, hea positiivne rokiplaat. Mingid sihuksed muutusi, selliseid jalgu torkavaid. Jah jah, et mingeid remix ja me ei ole oma lugudes teinud, et ma ei tea mulle kuidagi kuigi, kuigi neid tehakse tänapäeval väga huvitavaid ja kuulasin nõu Big Silence seda remikside plaati, see oli küll nagu minu jaoks selline vau-efekt oli, et et, aga ma ei tea, et ma arvan, et muutusi, eks, eks ikka me üritame nagu saundidega mängida ja, ja panna neid asju nagu nagu täna päevastada või, aga termiksin termikas ja ma arvan, et mõned asjad ei peagi nagu iga uue moe Vooluga kaasa jooksma, et ma arvan, et see on selline ja rokiplaat ja hästi aus. Jah, et te olete leidnud oma sellise joone, stiili ja käekirja, et siis vägisi ei hakka nagu punnitama mingid uuenduskuuri teha ei ole mõtet. Jah, vägisi punnitama näiteks, võtad appi kellegi teise, väljastpoolt. Aga kusjuures me oleme esimest korda elus, ahaa, meil on produtsent ja, ja tahan, ei keegi muu, kui Stig Rästa. Me lihtsalt Mõtlesime, et just just nagu selle soundi poole pealt, et et kutsusime stiigi, lasime talle musa ja küsisime, et mis ta arvab ja siis ta arvas ja siis ütles, seda võiks teha nii, seda võiks teha teistmoodi, et et tundub, et sujub sellega ka. No kuidas tundus teisikest nagu värskendus muidugi muidugi loomulikumaid, pilgud jajajajaja tiigil ja endal ka päris hästi praegu talle lähedal teeb huvitavat. Jaagup olgem ausad, tänasel päeval ei ole, ei ole põhjust sul olla elevil mitte pelgalt, eks ole, sellepärast et sa saad aasta vanem. Ma ei olegi kunagi elevil. Sest et tõesti need sündmused, mis, mis on, et üks asid albumanud tulemas, eks ole, ja ja, ja, ja tõesti, järjekordne muusikal nukuteatris aga, aga tõesti võib-olla kõige akuutsem või, või kõige põletavam mingis mõttes praegu vähemalt, kui me vaatame selle uudiste foonil, mis, mis mis ka Eestis on, on siis tõesti teie see tänasel päeval juba siis nagu hull hull julgena siis tunduv plaan siiski põrutada tsiklitega siis sinna nii-öelda kriisipiirkonda, otse et mis seis praegu on, sellel rindel seisan. Kahtlane, ja ütlen ausalt, et et noh, üks sõber kirjutas mulle Facebooki, et et lollusel ja julgusele on suur vahe. Ja me küll esimesel aprillil lendame Sofiasse, kus neid mootorrattad ootavad. Tõenäoliselt ei lasta meid isegi üle piiri. Sest et neid viisasid asju meil veel ei ole ja tõenäoliselt nende üldse vist turiste vist seal väga ei oota. Praegu hetkel aga samas näiteks Liibanoni konsul kirjutas meile, ütles, et jahedam Et, et natuke oleva aja valisite ta ka, et muidu plomaatiline muidu ükskõik mis muul ajal arettide väga teretulnud Natuke raadiokuulajale ka sellest, kes veel ei tea, et mis tsikliplaan tsikli, ka mootorratta See on, see on. See on siis järjekordne mooto reporteri Rocraid nagu, nagu me nimetame seda ja, ja meil pidi tee minema läbi Türgi siis sealt Süüria, Liibanon, Jordaania kuni Punase mereni välja ja siis teise, teisest otsast ringiga kerge ringiga tagasi. Mõtlesime veel et, et saab lipukese kaardi peale, et võtame osa tükikese Iraaki, gaasialt ampsu kaasa, aga jah, et ma ei tea, mis sellest saab, et eks siis paistab, et tegelikult me ei ole mingisugused nagu mustas masenduses mehed, kes tahavad suure pauguga minna lõpetada kõik selle asja, et ei, vastupidi, et me oleme hästi palju eeltööd teinud ja kui meil septembris, kui me hakkasime plaanima, seda reisis, meil oli kaks kohta. Noh, aeg oli teada, millal me lähme, oli kaks kohta, üks oli siis Süüria, Liibanon, Jordaania ja teine oli Jaapan. Praegu praegu nagu mõlemad variandid kuidagi. On näha siin sellist kerget prohvetluse ilmnemist, et äkki siis, mis teil siis nagu järgmised reisid plaanis on? 2012 kan barrel haju ei mis on maailma, ütleme niiviisi, et sellist ekstreemmatkajate või mootor mootorratastega ja selle, see on Austraalias 1400 kilti sellist rada, et keegi ei tea täpselt, mis seal on, aga see on selline mootorrattamatkajate Monteverest, noh et ta on tõeliselt raske läbitavusega ja ja hästi huvitav, pidi olema see kõik. Ma loodan, et seal siis ärevaks ei lähe, no seal on, kui seal ei põle, siis seal uputab tavalised, et et see on ka muidugi. Ja kes, kes teab, et see, kuidas me sinna saame, aga selline plaan on. No igatahes praeguse seisuga ma saan aru, et ikkagi Sofiasse kohale absoluutselt muidugi, ja et siis tiirutate kas või Bulgaarias ringile. Jah, plaanime rentida päris. Bulgaariasse vast ei ja ja et seal on ju maid küll ju, aga noh, motoreporter on muidugi juba kõik seal seal kohas käinud ja mitu korda nad Gruusias käinud Gruusiasse muidugi oleks. Oleks tore minna siis seal, eestlane on nagu rahvuskangelane ja, ja kõik pidid väga avasüli vastu võtma, et ta et me ei tea veel täpselt, et vaatab, mis saab. Ka sul, see mootorrattakirg on olnud? Üle pika aja soetasin endale mootorrattaaastal 95 uuesti ja sellest sellest ajast peale on mul neid olnud mitu tükki. Et nüüd on mul ka praegu hetkel kaks Harley-Davidsoni, et, et ma tegelikult üks, üks kui tagasi tulen, siis üks läheb. Läheb ära mu juurest. Mis senised sellised kõrghetked on olnud mingi tõsiselt hea trip niimoodi, et ah kogu aeg kaif. Noh, eks ma ei ole väga palju mootorrattaga nagu selliseid pikki matku teinud, nagu mootorreporterid on teinud, et nad käisid hullumeelsed Siberis ka, muide nädal pärast pronksiööd sõitsid välja, et, et ei ole, ei ole nendel ka kunagi lihtne olnud. Aga. Ma sõitsin, eelmine eelmine suvi, käisime niiviisi, sõitsime siin tiiru Eestis peale, Eestis on hästi palju selliseid töid, mida ei teagi. Natukene kaardi pealt vaadata ja leiad ja tõesti väga maalilised kohad. Et muide, Tartu Tartu-Tallinn maanteed kitad ju kogu aeg ja üks Mäo rist kõike, onju. Aga sealt läksime Venemaale ja sealt läksime üles karjalasse. Karjala muidugi on metsikult ilus, pole ime, venelased selle soomlastelt ära vaid et, et noh, tõesti kõik see saima kanal ja see on täiesti noh, nii maaliline. Seal on, muide Soomes on, Soomes on, ma ei mäleta, mis selle koha nimi oli, pihta ei hakka vist. Et seal on, seal on isegi silted. Tere tulemast Soome kõige kaunimat maakonda, on nad oma siis maakond on pannud sildikese välja ja tõesti on kaljud järved metsikut ilu. Ahmib õhku ja kuulame vahepeal siis ka kaunist muusikat. See järgmine. Laupäeval, siis esietendus sinu uus projekt libahunt. Ja enne, kui ma sellest rääkima hakkame kuulamegi siit väikese näidise, siis mis hakkab mängima? Arvan, et praegu oleks sobilik mängida lugu nimega, surun samblasse näo, käsitab siis Liisi kohiks just. Selles Liisi Koikson. Soundtrack'il, libahunt, surun samblasse näo nimine, lugu. Jaagup, sina oled selle muusika autor. Gigasega liiduga koos oleme teinud selle ja see ei ole, see oli esimene. Et Romeo ja Julia risk, kogu see asi 2001 tegelikult algused. Et Elmar Liitmaa ja Andres Dvinjaninov iga saadeti meid nagu nukuteatrisse tööle läksime, tõsteti meid lennuki peale, saadeti Londonisse muusikale vaatama ja siis, kui me tagasi tulime, siis meil oli jumala selge, et no loomulikult, meie ei ole võimelised muusikali kirjutama. Ja kahe kuu pärast, mis see risk, et see risk oli selline esimene pääsuke ja ja sealt juba edasi siis 2006 oli, oli Rooma Juulia, mis muidugi oli, oli nagu klass omaette. Et isegi siiamaani ma imestan, et kuidas see nii hästi välja kukkus. Tegelikult tegelikult ju ei tea ju sellest, nagu see muusikaline žanr on, on üldse niiviisi, et noh, paljud teda paljud teda ei salli ja ütlevad, et maailmas on niigi palju head muusikat, et mille kuradi pärast veel seda muusikali vaja teha on? Mulle meeldib see žanr iseenesest, mulle meeldib, miks ei tea, me. Juba ainuüksi muusikalised filmid. Näiteks näiteks see samane Mullen Ruus issand jumal, see on lihtsalt niivõrd niivõrd vingelt tehtud ja ja kui hästi on Ivan McGregor laulnud ja millised ja kuidas on saadud üldse sellised numbrid teha, see on nagu oli niivõrd niivõrd kihvt. Jah, sa teatraal kuidagi. Ma lähen, Ruus on vaieldamatult mul üks üks suuri lemmikuid ja, ja etenduste etendust Ena. Chicago oli see, mis mulle tohutult meeldis ja, ja, ja ka mamma Miia oli väga hea Londonis. Kui sa varem tegid rohkem Elmar Liitmaaga koostööd ka nagu muusikalirindel, siis praegu Tiit Kikasega, et kuidas praegu Elmariga läbisaamine on? Just rääkisime mingi paar tundi tagasi, et noh, tead, see oli tema otsus ja mina austan seda, et ta võttis, võttis oma seitse asja, läks taisse vahepeal elama ja ja ta kuidagi väsis sellest termikest ära ja ja noh, kui ta nii arvas, et nii on õige, siis siis nii on õige, et mina ei saa ju kedagi. Bändi tegemine on niisugune asi, et kedagi ei saa nagu sundida või keelata käskida, et, et see peab olema ikka väga vabatahtlik, aga me saame loomulikult hästi läbi, et mingit mingit jama need ei ole. Et me ei, me ei käi küll nii palju läbi, kui me, kui me bändi ajal käisime, aga aga endiselt saame. Oleme sõbrad. Räägime natuke sellest muusikalist veel libahunt, mis siis laupäeval esietendus nuku- ja noorsooteatrist mängib kaose, mängib seal, kao jookseb. Tema eks siis sõltub sellest, kui suur on publikuhuvi ja, ja ja see vastuvõtt niipalju kui, kui, nagu hetkel oleme tagasisidet Postimees välja arvata, on ju siis nii palju tagasisidet tulnud, et inimesed on suhteliselt positiivselt meelestatud. Et, et mulle endale meeldis, tuli, tuli hästi välja alati muidugi on muusikalide juures nagu igasuguste etenduste juures alati on see, et kui sa, kui see asi on valmis saanud jälle välja tulnud, siis mõtled, näed, selle asja oleks teistmoodi teha, siit oleks pidanud teda natuke nii natukene, aga aga noh, seekord on ta selline ja, ja üldiselt ma olen tulemusega rahul. Kas jooksvalt ka mingeid asju annab kuidagi modifitseerida? Või ikka tehakse ja noh, mõned mõned etendused on siuksed, mis ei saagi kunagi nagu päris-päris valmis, sest noh, kui, kui Roomet Juuliat mõelda, siis, siis seal oli lõpus juba natukene isegi pidi lavastaja ütleb, et kuule, et ikka mõelge natukene selle peale ka, et kuidas siis need sündmused, asjad, näitlejad juba lõpuks kõik olid. Me mängisime temaga palju, aga siis näitlejad juba naljad tekkisid hoopis mingid teised ja, ja tekst läks ka kõik rääkisite tavaliselt ajatulija ja noh, alati see see kogu aeg arenes ja ma arvan, et libahunt samamoodi mingis mõttes Jaagup kas sa nüüd sa oled ikka teinud ise ka rolle nendes muusikalide sega, aga sina kui, kui eesti noh, Jaagup Kreemi, Eesti Ivan McGregor, olgem ausad. Ei sa selles, et sõidan ka mootorrattaga nagu Evan McGregor, no aga ongi. Vaata vaata poissi. Hundi näoga ka. Jaagup Kreemi Iivar McGregor seal ei olegi, see nimi on. Ja mina ei ole staar voorsis, mängin, mida Evan McGregor teinud ja pahur inimene, oled sa viitev planeeti ennast sättida kuidagi joodad mängija. Aga küssa olid, et kas sa selles nüüd libauudis teed kaasa eestina ütelda, nüüd sa oled juba andnud selle teatepulga edasi oma tütrele, on see nii või, ja et Annabel, mul mängib seal. Küll ja täitsa tšeki naast ja, ja ise eks isa taole uhke et ei tea, kas, kas lavaelus siis kõige parem lahendus on, aga parem ikka kui kuskil kaubanduskeskustes vedeleda, et tütreke, seal on tegemist? Jaa jaa, tegemine. Tegemine on edasiviiv jõud, meeldib talle kaif, oi-oi, väga. Kui näiteks Annabel leiab ennast, siis ütleme teatri lavalaudadel, mis siis Robin teeb, et kas ta juba mängib mingit pilli? Mul ei ole musikaalne. Kuidas see võimalik on, et ma ei tea selles mõttes, et ta teda tema on, ta on rohkem idamaiste võitluskunstide, pean väljas garantii ja see taga siis see film on jah pähe õpitud, küll aga, aga jaheta käib judo judotrennis jaa, jaa. Ta tahab ikkagi ikkagi hakata õppima ka dekondood ja, ja niisuguseid asju, et ta on selles mõttes mul selline väga tubli sportlane. Jah, see kõlab küll väga hästi, mul alati muljetavaldav, kui mõni noore suudab tegeleda sellise distsiplineeri distsipliini nõudva nagu ala, et sa pead ikkagi väga kuidagi seal parastama. Ma olen ka, ma olen ka nagu õnnelik selle üle, et igasugune trenn, mis minu vanemad lihtsalt ei sundinud mind käima ja ma olen küll käinud elus vehklemises ratsutamises, suusahüpetest, juudas karatees. Las ma mõtlen tennises ja iga trenni umbes umbes noh, kuu-paar siis oli jälle kõik, jälle hakkas otsast pihta, et mina olen selline suhteliselt distsipliini vaba inimene, aga, aga lapsed praegu Annabel käib ka mul ujumistrennis ja on, on täitsa tubli. Nii aga kuule muusikat ja siis räägime Jaagup Kreemiga jälle edasi. Havens Seven found on ootel võlkamatuse family nimel lugu, mis te selle kohta. Jälle neetult, et lahe bänd ja, ja väga kihvt video oli ka sellel lool, et ma ei tea, lihtsalt mul, kui, kui te ütlesite, et vali mingit musa, siis, siis see on üks päev on mul siin atra ja Leonard Coheni päev ja teine päev ma tahaks just, et miski nagu raputaks ja, ja see on üks lugudest, mis, mis minu MP3-mängijasse on leidnud väga mitut mitu korda mängimist. Ändisin should oli siis ansambel ja meil on stuudios Jaagup Kreem, tänane siis nii-öelda ühtlasega sünnipäevalaps, aga nagu öeldakse. Mitu rauda tules praegu on, libahunt on lavadel album kohe valmis. Tarret tulema teevad, näitlejad, püüti, toimub nii palju. Mina ei tea, kuidas need asjad kõik alati korraga tulevad, et kui siin oli viimased neli aastat, mul oli ikka. Kui Romeo ja läbi sai, ei tulnud, meil plaati, ei tulnud, Elmar läks bändist minema Armo kallastele, eks bändist minema. Kuidagi niukene, kumm oli tühi ja, ja mõtlesin, et mis saab ja ja nüüd on jälle kõik asjad täpselt viimane termika plaat oli, samal ajal ilmus büroo mõjul ja plaat ja seda me tegime ka niiviisi, et ühest stuudiost teise jooksmine käis, et see oli 2000, jääks inglipuudutuse. Ei, 2009 oli ingli puudutus oli ju tegelikult. Ta oli nagu kontsert kontsert-DVD, et selle tegime akustilise kava, see oli päris, see oli päris vahva, aga ma ütlen, et täispikk uute lugudega album oli 2006 vist. Jah, seal Rome aga Jaagup, ühesõnaga kui ikkagi no tõesti see oli, see oli, see oli nagu mingi nagu vaikperiood ja võib öelda, et alguses oli kumm nagu tühi, et, et kui sa tsikliga sõidad, siis noh, põhimõtteliselt noh, on väga konkreetsed asjad, et kui on kumm tühi, eks ole, vahetanud ära midagi või lappade. Aga mis sai siis, mis tegid tegelesid joogaga? Kuidas Einasto sel hetkel Kui, kui nagu oli selline vaip, vaikeperiood, mis, mis ses mõttes, et ja suhteliselt See tegi mind jube närviliseks, et et ja mul on, ma olen niisugune kuupäeva friik, et kui ma, kui ma panen paika, et vot vot sellel kuupäeval peab meil plaat valmis olema, siis nii on, et kui ma seda kuupäeva endale paika ei pane, siis jääbki tegemata ja täpselt sama moodi on, on reisimistega, et kui ma ei kuma planeerinud, vot sellel ajal ma võiksin ju minna, ei, tuleb minna, pilet ära osta, et siis see on ainukene loogiline nagu asi, et muidu muidu on pärast pärast see Tõnk raamas oleks ma olen juba mitu aastat üritanud minna jälle Austriasse suusatama ja ja kuna jälle kontsert jälle mingis see asi, et too asi mingid tööd tulevad vahele, siis jäänud ära. Kontserte teil ikka on, sest et ma vaatasin, et kuskilt lugesin, et teil on, olete andnud üle 800 kontserdi ja oled sa kunagi kokku nagu arvutanud umbkaudu, et kas palju neid siis täpselt tänaseks. Ei tea, ei tea, ongi ligi 1000 ma arvan, et üle 1000 üle 1000 ja noh, selles mõttes, et me ju põhimõtteliselt mängime ju. Praktilised, noh, kuus kolm korda kindlasti kuskil, et et meil on, meil on sellised kindlad kohad, kus meile endale meeldib auru välja lasta ja mängida ja kus meid alati oodatakse, on, on, on Amix amiido jaa, jaa, jaa. Über bling on Tallinnas, mis on sihuksed, korralikud kohad ja, ja siis noh, Pärnus on kuursaal loomulikult, kus ikka aeg-ajalt ja Tartus on klubid olemas, täitsa. Et nüüd küll see masu aeg tõmbas, tõmbas natukene väiksemaks seda, seda tööd, aga kui Tallinnas olid, nimetasime neid p-tähega kohtadeks, sellepärast kolm, kolm p-tähega kohta olid panoraam parlament ja papil, joon. Et ja Tartus oli veel Pattaya ka, et need p-tähega kohad olid niiviisi, et me mängisime üks õhtu seal järgmine õhtu seal ja ja see oli vist mingi 2006, seitse siis oligi nimised. Armo Kallaste ütles, et kuule, tema on, lihtsalt enam ei suuda, lähed öösel kell pool kaks peale siis tuleb ennast kuidagi üles turgutada, siis väike, käib sinna juurde, väike riski ja ja siis on niiviisi, et kogu nädalavahetuse, et siis kui sõbrad helistavad kuule, et võiks midagi teha, ei suuda, sellepärast, et ma olen, ma olen öösel peal mängima ja siis magad pool päeva pärast maha ja. Sama on ju tegelikult ka kuulajate vaatajatega, ehk siis publikuga, et need inimesed, kes teid võib-olla seal mingi 15 20 aastat tagasi kogu aeg nagu kontserdil fännasid, kasvavad ikka suureks. Neil on juba lapsed, ei jaksa öösel käia peol. Samas on lavaesine ju alati täis ja. Ja selles mõttes, et me oleme täna hommikul, kusjuures mul stuudios tuli poistega juttu just et me oleme vist kuues generatsioon äkki või et mis on, mis on nagu üles kasvanud, sest tõesti need, kes need, kes on oma teismelise rabelemised välja rabelenud ja saanud, kõik on toredad emad, emad, juba emad ja isad, et Nad kodus kuulavad termikat edasi ja lapsed kasvavad ja oma laste pealt vaatan, et jube kiiresti lapsed kasvavad või kui kodus kuulatakse, et vahel juhtub tõesti niiviisi, et, et ka laps hakkab sedasama muusikat kuulama. Kuigi tavaliselt muidugi on vastupidi, et kui mina, mina tahaks, ma koju lähen ja panen mingi rokiplaadi peale, siis Annabel läheb oma tuppa ja kuulab ei kuule klassikalist muusikat, päris nagu mingid mingid vallid ja siukest, et tal on omad plaadid meestele. Muidugi, vahepeal kuulab ta muidugi mingit seda, neid, neid lauljaid, neid ka ja just seda, seda ka. Kusjuures avastasin ilma naljata, siin kindlasti mingisugused muusikainimesed, need veavad näo krimpsu, ütlevad, et Justin Bieber ei ole see nagu täitsa mõttetu mees. Kuulasin hästi tehtud, jube hästi, produtseeritud, jube süngelt, laulab vend väga, selles mõttes mina ei kuulu nende hulka, kes ütleb, et ilge pask sellepärast et müüb. Jaagup aga, aga võtakski, tähendab noh, korra ette veel see selle, millest meil oli siin, noh kuidas sust endast nagu ikkagi niisugune nagu muusikainimene sa istet siin rääkisid. Üheski trennis said küsinud. Aga, aga niisugune püsiv muusikahuvi, kust see alguse sai, kas kas mängis rolli ka see, et sa tegelikult vist lapsepõlves juba läksid Soome koos isaga või preaa perega, meil oli kaheksa. 76 kuni 80 Me elasime Soomes ja esimene asi, mis on siiamaani mul meeles, et isa ja ema läksid poodi, jätsin ma autos, siis kruttisin raadiojaamu Bell, Emily on ja, ja siis mul oli nagu siis mul oli ja siis siis meie maja oli sellises kohas, et me pidime iga päev sõitma ühest silla alt läbi, et saada silla peale keerata ja seal oli kirjutatud punk kompersonaalista. Ja ma ei teadnud, mis tähendab personaalne aga kuna sõna person, siis ma muidugi arvasin, et seal midagi Midagi midagi karmi, karjuva, tõeliselt punki, aga tuli välja, et ei oldud, et sealt see alguse sai. Ja, ja loomulikult, kui ma tulin ju Tallinnasse, kolisime tagasi, siis tolleaegse 10. keskkoolibänd oli kurat, jumalad ise olid. Me olime jumalatele lähedal seisvad inimesed. Selles mõttes, et seal oli, seal oli generaator, M-is oli noh, tollel ajal ikkagi super ja, ja ausalt öelda, et mul on mingisugused lindistused, on küll kassettide peal, vaat mul ei ole kassetimängijat, aga, aga veel mõnda aega tagasi mul olid mingid geneka, mingisugused vanad kassetid, mis sai käest kätte ja jumala hästi toimib ka tänapäeval. Umbkombung. Just jah, et sa nagu põhjanaabrite pop- või rock on noh, tundub, et on mõjutanud ütleme nii sind kui ka noh, võib-olla ka Sallerit, eks ole, noh, mingil määral ka loominguliselt. Kindlasti kindlasti ja, ja Soome mõisa puhul, mis noh loomulikult eestlane ütleb enamus eestlasi ütleb, et soome keel on nii kole keel, et selles ei ole. Selles on võimatu üldse laulda, mina kasvasin üles ö. Dingo. Ma ei ole, ei ole romantilisemalt väljendanud ennast või, või epu normally näiteks millised, no kui kaunid tekstid, mõlemad seeriad on muidugi luuletajad ka, nende vanemad ka. Aga, aga see on tõeliselt tõeliselt ilusti öeldud, et paned siia ükskõik millise inglisekeelse lombitaguse bändi. Mina ikkagi on, kõik tekstid on sellised suhteliselt klišeelikult ja suhteliselt ühe lauaga löödud aga, aga Soome, Soome muusikud, et mina ei tea, kas neil on see põhjamaine, see, see kuradi igikeltsa selline tõsiselt rusuv hammashaiga selline selline värke on peale, et nad nii hästi oskavad öelda ja, ja tänapäeval tuleb Soomest siiamaani selliseid bände, kes nagu ütlevad lihtsalt nii tabavalt, nii hästi, et majja vilkuma näiteks tohutult kihvtid tekstid, abulanda, super. Selles mõttes ma ei teagi, jah, mind on, mind on mõjutanud küll väga palju soome muusika. Lisaks ilmselt viljakale pinnale see langesid, et oled ise ka suurte poeetide siin viidi lõpule lähedalseisev isik kirjanduses, nagu öeldakse võib-olla midagi sealt on juba ka siis ma ei tea, kas geenides või veres, no äkki loodan, et äkki ikka on, kuidas sul selle ütleme noh, kas siuksest nagu Tarandite ja nende klannison, noh kuulge, kuidagi julgem olla, et ühesõnaga sihuke mõjukas, nagu öeldakse, Eesti. Vastupidi, on jah. Vastupidi, et ei ole siin midagi ei julgenud sellepärast, et ega ega meie suguseltsis ikkagi öeldakse suhteliselt otse, mida mõeldakse ja, ja eks ma olen ikka saadan Alkuga, et ja noh, kohati ka muidugi asja eest. Mõni asi, mis oli niisugune, et nagu öeldi ikka nii et leida Karbi kinni? Ei meenu nagu otseselt, aga, aga siis kui mu vanaema Linda veel elus oli, siis tema, tema ikka temaga tema küll ütles. Et äkki äkki võib-olla tegeled millegagi nii et, aga, aga ka aeg-ajalt, et teinekord talle ikka meeldis ka ja et tema, temal sellest rokivärgist ei saa nagu väga aru. Kas see Indrekuga, Indrek Tarandiga siis sa oled nüüd konsulteerinud vaata praegu need julgeoleku küsimused, mis ta seal nagu arvab, et selle noh, kasvõi selle tsiklireisiga seoses Jah, et ta helistas mulle paar paar päeva tagasi ja rääkis mulle pika Loogades kuidas luges üles pika nimekirja, miks ma ei peaks minema praegusel hetkel sinna, et ütles, et valge inimene ei ole seal praegu hetkel teretulnud. Eriti kui veel on meil mootorrataste peale kirjutatud reporter, sest reportereid nad ei salli kaameraid, need ei salli, rikad ei salli ja et minna siis Harley-Davidsonide sõita sinna kurat teab kuhu, eks, et seal võib. Harley-Davidson Ameerika sümbol ilmselt ka mingil määral. Jah, et, et me, me ei tea veel, et selles mõttes ei tasu need, need, kes need, kellega ma sõber olen ja need, kes kes seda saadet kuulavad praegu, siis me ei ole veel, ma ütlen ausalt, me ei võta liigseid lolle riske ja me ei ole veel sinna läinud, et me ikka mõtleme 100 korda ime läbi. Väike muusikaline vahepala meil on uutel pilli videol. Ei no muidugi, see on kui, kui juba mootorratastest Ta on, siis see on. Kui minule öeldakse mootorrattur, siis esimese asjana mul tuleb pilli meelde. Pilli aidata, sa ütlesid, sa just nägid teda esinemas laivis. Ei, no see oli juba tegelikult mingeid mõned aastad tagasi Lätis oli ja see oli Analyt tõsiselt heast umbes noh, ei olnud, ei olnud, ta ei ole midagi, ei saa öelda, et meil seal üle viiega. Seal sai ta ribid ikka äraluga lugeda, aga mina olen ribisid nagu suurtel uuendaga, tõesti, mees tuli lavale ja esimene asi, mis ta ütles, tšiks joones, Queen ja tõmbas särgi seljast ära ja noh, ütleme niiviisi, et ei olnud kordselt vana mees, ta on kukkunud kavis, tsikliribid oli tolle, annan, annan. Aga rebu jälle, et sinna mässuliste sekka, siis me oleme täna juba rääkinud, noh, rahustuseks võib-olla kuulajad mõtlevad, et kus siis nüüd jazz saadetakse sinna kuhugi noh, mässulistele veel, eks ole, pahaks? Ei ilmselt seda asja ei tule. Ja võib-olla tõesti noh üks mõte on ka siin me täna rääkisime Poolast, et võib-olla minna natukene kruusite kuskil Poolas oled sa ise Poolas? Ma olen ühe korra Poolas käinud, niiviisi läbi sõitnud, ma olen mitu korda, aga oli 90. Ma arvan, et 93 94 kui ma olin endale ostnud Punase eskord yks ergolmi, millest ma olen ka laulu veeretanud nimega Ford, aga, ja siis ühel ühel märtsikuisel pärastlõunal. Me mõtlesime, igav on, istusime, huvitav, mis teha. Läheks kuskile ja istusime oma sõbraga, istusime autosse ja hakkasime sõita. Tuli vastu Läti piir, seal sõidame siis juba edasi. Sõitsime veel edasi, sõitsime veel edasi, olime otsapidi Poolas ja siis me ei seitsme nagu otse Poolast sisse, vaid läksime mööda siis Poola põhja, Poolat ja sealt on tõenäoliselt nii, nagu sõja ajal sakslase tank sealt oli läinud. Pärast seda oli laotatud asfalt sinna peale hästi kitsas tee ja hullud murrasid seal oma nende pisikeste polskyfjantidega umbes ilma tuledeta öösel ja see oli päris sürr, sir ettevõtmine, aga me saime seal pruuniks, sest seal oli jube soe juba tol ajal, kui meil oli siin samasugune tatine ilm nagu praegu väljas. Jaagup Kreem teel on Rõud, et sellest võiks ju täiesti kohe tulla, nagu eraldi alana. Kuule, kas sa ei ole plaaninud hakata juba eluloo raamatut praegu kõike? Polo raamatut mul on, mul on üks kümmekond kirjastust, on öelnud, et kuule, nüüd oleks aeg, Jaagup et hakkan nüüd kirjutama, elulooraamat ei hakka, aga mul on pooleli raamat, mis on, mis ootab, ootab õiget hetke. Et mul praegu nüüd vahepeal oli jälle kiirem aeg ja kui ma saan selle plaadi tehtud ja, ja kui ma saan libahunt on nüüd valmis ja et siis ma kirjutan seda edasi. Et see on, see on selline. See räägib lindudest, linnu maailmast, ma arvan, et mitte siis nendest lõbusatest, lindudest, seal on lõbusaid, seal on mul üks kanepilind kannab Hiina on üks tegelane näiteks päris siin. Et see on hästi huvitav, huvitav teema minu jaoks mulle. Ma olen hästi palju nüüd uurinud, mida rahva rahvakeeles nagu linn, lind, väljendit see, et sa oled kanaaju või, või, või või kuresaapad, et kust need tulevad, et noh, seal hästi palju saab. Saab mängida selle kõigega. Nii et see on midagi sellist, mida siis ka lapsevanemal on see huvitav. Ma kindlasti kindlasti kindlasti, et ma vähemalt ma loodan, et ise ma küll pidasin pikka naeru, kui ma kirjutasin küljes. Ah, hea küll, väike ei nahk küll jõuab siis siis, kui valmis. Okei, me ootame, aga räägi, millal plaat siis peaks tulema? Snow päevam lady plaadipresentatsioon on meil ümber lingenis 13 mai 13 ja reede. Et õnnepäev kõik on, kõik on ideaalselt välja mõeldud. Et plaadi nimi on rakett ja selle singi kli. Loodetavasti saab lähipäevad. Tuua esimesena meie nagu kombeks. Nii aga räägime veel, lõpp on kohe lähedal, siis saatetunni nippe saate tegijatele külalikel. Et räägi kaks sõna veel sellest libahundist, et miks siis nüüd kuulaja peaks seda kindlasti vaata minema lisaks sellele, et seal on fantastilised. Kust ja ainuüksi ainuüksi see juba, et need kostüümid on vaatamist väärt ja ja muidugi nii Liisi Koikson kui Hanna-Liina võsa kui ka Arno Tamm nad nii metsikult ilusti laulavad, et selle seal täitsa jalustrabavad. Ärge uskuge, mida kirjutab Postimees ja tulge vaadake oma silmaga. Jah, sest oma silm on kuningas ja lavastaja Neeme kuningas ja suur aitäh sulle, Jaagup Kreem. No ja nii tore, et tulid, võtsid oma väärtuslikus päevas selle tunnikese tähistatava sünnipäeva meil torti ja limonaadiga. Ja mis sa ütled raadiokuulajatele lõpetuseks seal ja võib-olla, mis sa ütled ka lõpuloo kohta, mis on mister Lorentsi, Annabel? Meister Loorents, Annabeliga mul on, mul on suhteliselt väga isiklik isiklik teema, sellepärast et selle laulu järgi mu tütar nime endale ja, ja mul on kuramuse kahju, et seda bändi enam ei ole, sest see oli mul vaieldamatu eesti bändidest suurimaid lemmikuid. Aga mis ma oskan öelda, kuulake Raadio kahte ja, ja siit tuleb alati jube head muusikat ja täitsa mõistlikud teravat juttu. Aitäh, aitäh, seda tahtsimegi kuulda, aitäh sulle. Jaagu, palju õnne sünnipäevaks. Kõike head. Seni.