Jäta. Ta. Peab olema. Jaka. Ja meil on väga hea rõõm ja suur hea meel tervitada meie tänast külalist, Siiri Sisaski, tere Siiri. Tere. Nii, alustame siis võib-olla sellest loost, mis siin just kõlas viimne võimalus sinu viimaselt albumilt lingu ameeaa. Räägi natuke sellest plaadist üldse, vähemalt ma saan aru, et see ei ole mitte ainult selline Eesti põhineb projekt, vaid ikkagi päris mastaapne ettevõtmine. Nad on lihtsalt üks selline. Ettevõtmine, mis on nüüd järjepanu sündinud nagu seda loogiliselt või loogiline jätk koostööle, mis on nüüd juba 10 aastat mul kestnud koos Kristjan Randaluga ja meil on siis Saksamaal olnud selline rahvusvaheline ansambel, võiks nii-öelda või? Jaa ja noh, ajapikku on seal inimesed vahetunud ja need on siis üheksaliikmeline ansambel. Jaa, ja see plaat on siis nüüd see, tulen sellest tööst, mida me oleme siis kaks viimast aastat viljelenud või poolteist aastat. Aga need on minu lood enamikus, aga siis ütleme, tekstid on erinevatelt autoritelt minult endalt ka. Ja Kristjan Randalu siis arranžeerinud need lood. Räägi natuke nendest tekstidest, et millest see plaat räägib, mis lugusid jutustada. No see, mis praegu kõlas viimne võimalus, on üks minu meelest üks Juhan Liivi kõige ilusamaid luuletusi üldse, mis ta kirjutanud on või üldse, mis Eestis kirjutatud on, et seal on selline noh, kuidas öelda, paika loksunud tõde või tõde, mida nagu ei muuda ajastud ei muuda inimesed, vaid ülemise elab igavesti ja seda, seda on Juhan Liiv väga kenasti väga lihtsalt selles luuletuses öelnud ja ja teised laulud haakuvad võib-olla siis teemadega, et või sellesama teemaga, mis siis nüüd praegu Juhan Liiv seal seal ütles. Sul on üldse hästi palju selliseid lahedaid põnevaid projekte, koostööprojekte erinevate muusikutega erinevate Sis bändidega, et ma mäletan ükskord kus oli vanas Sakala keskuses sinnemaatiku orkestri, mängis seal koos nendega laval, tegite parkas paar lugu vist ühe loo. Nii kihvt oli see nii võimas, nii lahe näha, et kuidagi selline sünergia tekib siis suht et eksprompt tegelikult, eks, et ei tunne ju aastaid ja tekib ja kuidagi kõlab ja sobib ja hästi mõnusalt. Kuidagi mängib välja, et nüüd sel reedel on järjekordne üks huvitav selline koostööprojekte, kus siis sina metsadel ja Eesti rahvusmees Korn meeskond ja meeskoore rock Cafe laval siis koos musitseerivad, et räägi natuke sellest projektist, mis siis reedel tulemas on? Kõigepealt, ma ütlen, et kuna ma olen vabakutseline dist, et siis ütleb seda, et mul on päris palju vabadust nagu valida, kellega ma midagi teen ja kellega ma ideed metsa telliga on selles mõttes väga huvitav, et noh, ma olen ise, kui me oma lugusid klaveri peal mängis, ma olen selline suhteliselt ekspressiivsed stiiliga, et mul on selline minimalistlik klaverimängustiil, aga samas selline tugev. Et võib-olla tõesti natukene heviliiget. Et see meie esimene noh, energeetiline niisugune kooslus on tegelikult väga mõnus ja, ja ma ise naudin neid proove väga, mis praegu toimuvad väga tihti meile, et me oleme nüüd ikka nädalas paar korda teinud proovi ja valmistunud selleks kontserdiks ja ka ilmselt meie koostöö saab olema võib-olla natukene pikem kui, kui nüüd see reedene kontsert. Aga mis hakkab toimuma, ma laulan, mõningad Metsatölli lood ja siis ma laulan oma lugusid nendega koos, et me oleme need koosnevad arranžeerinud ja ma ise saadan ennast ka klaveril ja. No see ütleme ikka täiesti selline karske hevi metal saab sündima seal. Laval, kas see on midagi sellist, mida sa kodus kuulaksid, kas sa, kuidas su enda selline muusika kuulamine on just kodus, kuulan vähem muusikat, kodus. Et ma ei oska öelda, kuna seda muusikat on minu ümber nii palju, kui ma lähen kodust välja, siis ma pigem kodus tegelen oma loominguga wet, kui ma nüüd muusika tahan, siis ma mängin ise klaveril või konkreetselt, kuulan, kas mul on klassik, nisu või, või midagi muud, siis Bach on üks, näiteks, mida ma palju kuulan. Aga aga metsatülli muusikaga on nii, et, et mida rohkem ma nüüd sinna sisse olen läinud, seda enam olen tabanud ennast mõtlemast, et et see on ikka minu meelest geniaalne, geniaalne muusika. Et see Marcus ja kogu see kooslus, kooslus, mis seal on, et kui sa hakkad neid detaile kuulama täitsa vapustavalt, on see kõik üles ehitatud ja tehtud, et kõik on nii õiges, õiges paigas ja õiges järjekorras ja niisugune hea Metsatöllu, kui peaksite sobima, sa ise oled ka naine, elad metsade vahel seal kuskil. Hundiraev ja. Ja metsaviha. See sobib mulle väga hästi, ehtekesed looduslaps oled sa esitanud ka laval kuskil mustlasi ja keda, keda sa kõiki oled nagu kehastanud, et need on sellised jõukandjad, jah, tarka oli näiteks üks ja sellised. Et võib-olla haakub paremini lisaks. See vist enne vaatasime teeklaas, kas see ei olnud mitte niuke? Noh, rohkem, pigem ikka hevibänd, sihuke metali kogemus on sul ju olemas. On, aga, ega 25 aastat tagasi juba. Ja nagu eile Aga, aga noh, seda on minu käest päris palju küsitud ka mujal, kui ma olen andnud Saksamaal intervjuusid, et noh, et sa oled nagu punk ja laulnud Niina haagenit ja nii edasi, aga ma tegelikult ennast väga üldse ei määratleks, et kas ma olen nüüd punk või hevilaulja siin olnud või mis oma stiil või mis, et ma lihtsalt noh ma ei oska öelda, ma lihtsalt olen see, kes olen ja võib-olla see ürgsus vise ürgjõud, mis sa ütlesid, et see võib-olla selles nagu seisnebki. Et, et ma, ma ei löö nagu niimoodi pead õlgade vahele siin maailmas, eksju, kus on kõiki nii palju ja ja kõik trendid sulle nagu peale suruvad, et ole nüüd see, ole nüüd teine selleks, et edukas olla, et ma lihtsalt olen see, kes ma olen ja, ja selles mõttes jah, see niuke hundiraev mulle hästi sobib. Kus sa seda väge ammutad, et kas see on mingi, teeb lihtsalt mingi sisemise luugi lahti või loodusest või kust kust selline nagu võimas vägi tuleb sinusse kus sul tuleb hoidjo? See on selline küsimus. Eks ole, et, et tegelikult kui sa oled iseendaga noh mitte rahujalal niikuinii ei saa kunagi iseendaga olla, aga kui sa nagu tunned, et sa oled oma hingeeluga kuidagi kooskõlas, et saan noh, ja sealjuures püüa talle hea inimene, et mina püüan olla sealjuures hea inimene, et siis ma arvan, see jõudu, vägi peakski nagu tulema kuskilt iseenesest loogiliselt maid alla, mingit pedaali tohutult, et olla nagu hea. Ja et olla ürgne, võivad olla oma jõuga kooskõlas. Jah, nii et mingite hommikuste rituaali, et sa lähed välja käed risti väikese poole Ja seda ma ka ei ole ja. Ja seda ma ka ei arva, et ma niuke kosmoseenergia vahendaja olen, et seda ei tee. Nii võiks kuulata nüüd muusikat, mis sa arvad, kas kuulame metsa, Tõlli või nina, hagenik? Kuulaks siis juba selle haage ära, mis inspireeris siis või noh, tegelikult, mille cover sa oled teinud, ilmselt on see Ma olen selle kaveri teinud, tegelikult ma laulsin seda ütleme nii, siis kunagi ammu-ammu laulsin seda ma ei mäleta, mis aastal teeklaasiga Tartu levimuusikapäevadel ja peale seda siis mõnda aega eriti üldse ei olnud, sellepärast et tegelikult Niina Haagen oli siis sellel ajal ju veel nagu keelatud ja siis mul tekkis kohe selline paha tüdruku imidž nagu külge. Aga sest polnud midagi, mulle siiski pakuti tööd ansambel vitamiini sees või siis selle sellise disko bändiga ma siis selle hevi niimoodi pehmemas vormis siis ära salvestasin ja eesti keeles. Ma ei tea, aga võib-olla see lugu on neil isegi kuskil arhiivis olemas, aga see on selline suhteliselt lapsehäälega lauldud, ma olin vist 16 siis või midagi sellist. Aga laseks jah, tihanud seda Niina haageni versiooni, et et see on ikka täitsa fantastiline, mis tegelikult see inimene oma häälega teha suudan, et see laul võib-olla seda nii hästi ei näitagi, mõni teine rohkem, aga kui midagi lasta temal siis just seda Marmad. Liina Haagen siis ja Eesti Niina Haagen on meil siin stuudios või eesti madonna või kuidas ta Sirita Siiri Sisaski veel nimetatud, aga miks ta ka olema, keegi ei vaata sihuke jällegi noh, inimesed saavad natuke siukse, väikse. Anna on siis nagu Eesti Siiri Sisask veel? Jah, vot seda. Ma ei tea, kas keegi ütles talle seda, kui ta siin käis, eks ole, selle eest et igal juhul ma ei tea, mis ta sellest oleks armanud, igal juhul president Evelin Ilvese dressid olevat visanud nii, meie president on juba Evelin Ilves. Through, vahet ei ole, tegelikult ongi. Naise vaata. See ongi sinagi üks tugev naine meile nii-öelda, vaatame noh, kes, kes kellelt, mida, küsib üldse, onju. Mis, ma küsisin. Ei tähendab, mis me pidime nüüd rääkima? Räägime, kuidas see kõik alguse sai, on alati huvitav teada saada, et kuidas siis inimene avastab mingi ande või kuidas ta jõuab mingi teemani, millest saab tema kogu ülejäänud elu, loominguline eneseväljendustöö, karjäär, kirg, kõik need asjad, et kuidas sinul, see tekkis. Mul. Ma ei oska öelda, ma nagu täiesti niimodi naturaalselt läks minu jaoks või loogilist rada pidi jällegi, et ma olen eluaeg laulnud ja juba kui ma kahene või kolmene olin, siis ma juba laulsin oma laule, laulsin omal viisil ja kõik. Paigas sellel ajal imena ja. Ei, ma ei tea, kas imelaps nüüd päris, aga, aga vähemasti noh, nii palju, kui ma ennast nüüd lapsepõlve tagasi mäletad. Ma olen alati teadnud, et minust saab laulja või näitleja või midagi sellist, et ma ei ole mitte kunagi elus mõelnud, et ma tahaksin olla lasteaiakasvataja või või et minust saab juuksur või müüa, et mõni inimene teab, et minust saab arst ja ta saabki arstideks, aga mina olen akti andmed laulja või näitleja, nüüd ma olengi see et lihtsalt mul on olnud õnne ja mul on olnud nagu annet ka, mis on toetanud ja mul on olnud piisavalt töökust, et üks asi on see tõesti, et sul on midagi antud, aga teine asi on sa pidevalt nagu noh, tahad ennast, ei ole endaga rahul. Ja tahad midagi enamat ja ja, ja noh, filosofeerida mõtled ja sugeda ennast ja teed tööd, eks ma olen selline enda tagantkihutaja eluaeg olnud. Jah jah, seda on näha ka sinu loomingust, et see on hästi mitmekesine ja näha sellist arengut tõesti, neid erinevaid suunavõtmisi ja erinevate teemade katsetusi, et noh, ilmselt ühel eluetapil saab üks, teisel teine, et mis. Mul on õudselt vedanud sellega, et mul on olnud väga kihvt koostööpartnereid, et iga uus projekt, mis on, või projekt, kuidas öelda, projekt projektiks, eks ju, tänapäeval me räägime projekt, aga iga uus koostöö, mis on mul elus tulnud, on mulle midagi väga palju andjale lisanud ja pannud uue uut moodi mõtlema ja ennast leidma. Et iga iga koostöö on väljakutse tegelikult ja vastutus, et sa pead ikkagi olema ja ma olen olnud solistideks tihtipeale siis, siis sa pead seda rolli kandma ja hästi kandma. Et kui ma laeva peal kunagi bändiga mängisin, tükk aega mängisin nendesamade soomelaevade peal, siis see minu jaoks oli kõige parem selline häälekool. Mitte kunagi ei võtnud seda tööd sellisena, et oh, ma lähen nüüd teen ära või noh, laevamäng, mis see ikka on purjus soomlased või rootslased, kes seal on, eks ole, ma iga kord mõtlesin, et oo, tänama laulan moodi ma laulsin nagu kõik laulud igal õhtul erinevat moodi. Et ma arendasin oma improvisatsiooni, oma häält ja esinemisoskus seal. Et noh, selline kool elust enesest, eks ju, kuni ma tundsin, et nüüd on see asi minu jaoks ammendunud ja tulin sealt ära päevapealt sisimas. Aga kas on see, et sa nii tubli oled, et, et kas see on ka sellega seotud, et sealt vaatan Raplas sündinud, et katta kõik meil on ju edukad lauljad on ju sealt, eks ole, Anne Veski, Vaiko Eplik ja teised ka ilmselt, ja selles mõttes, kas sa oled saanud midagi sealt kaasa, kas koolis? No ei, ma ainult sündisin seal ja selles mõttes Ongivad, kuna teised on seal ka vist kasvanud, eks ole, siis majan tubliduse neile kindlasti kõigile alla. Et peavaluoja on lihtsalt tegelikult fantastilist tööd lastega seal Raplamaal, et see on täitsa uskumatu, et ausalt öeldes ühtegi lauluvõistlust, eksju, kus tema lapsed ei võidaks midagigi. Täpselt samamoodi Anne Veski, eks ole, vaadake, kuidas ta praegu ikka veel laulab ja kui särav ja kui, kui kihvt on omas elemendis, eks. Ja noh, jah, nii, nii see on, aga mina seal longin, seal, ma arvan, kõige viimasena kuskil seal tagareas. Tagareas, ja kui sa nii ütled, kui sa nii ütled, aga ma vaatan, et sa oled selline püsimatu ja otsiv hing küll, et hästi palju on seal erinevaid bände olnud ja, ja projekte osav, noh, kes tahavad, eks ole, nagu siin rääkisite, kas Kristjan Randalu 10 aastat koostööd ma ei taha nüüd öelda, et sa nüüd päris nii-öelda nagu ühe ühepäeva liblikas on, aga, aga jah, et hästi palju erinevaid asju. Kuna ma olen, eks ole, vabakutseline on ju, ma ei ole tahtnud ennast siduda ühegi bändiga selliselt, sest et noh, Eesti mastaabis ühe bändi tegemine veel on, mida see tähendab, eks et sa teed siin kaks kolm kontserti ja laulad kuskil siis klubides või, aga mind ei huvita selline asi, eks. Ma tahan, Saksamaal on selles mõttes väga põnev, et mul no niivõrd fantastilised muusikud seal. Kristjan, esiteks, eks ju, kes kelle käest ma kogu aeg kuulen jälle, mis maailmas on sündinud ja mittemäe kuuleta mulle seda peab rääkima, aga lihtsalt see, mis tal klaveri peal sünnib. Et see on kõige selline uuem informatsioon, eks ja mul on väga huvitav seal meie bänd ei ole kunagi vana, et kui ma praegu ütlen, et noh, 10 aastat, eks ju, see tähendab seda, et selle 10 aasta jooksul on meie repertuaar vähemalt kolm korda pettunud, eks. Aga kui ma teeksin Eestis sama asja, siis see tähendaks seda, et ma peaksin laulma ikka veel täna neid laule, mida ma lasin 10 aastat tagasi selleks, et mul oleks tööd, eks ju, sest Dylan hitid, aga seal ma nagu kogu aeg arenen ja see huvitab mind, see kisub mind. Ma tahan seda kõike, eks ju. Ja peale sellena ka noh, kuidas ma ütlen, et see arusaam muusikast või üldse selline sügavamast muusikast ja sisust on tegelikult natuke mujal maailmas teine kui siin. Et lihtsalt ma ei ütle, et mul siin ei ole publikut, aga ma teen oma kaks kontserdi või turnee näiteks jõuluturnee Eestis ära ja ega ma ülejäänud aasta nagu midagi suurt muud ei tee, eksju nüüd ma teen metsa telliga, mis on minu jaoks väga huvitav, ehk siis tema tehingu nendega oma lugusid. Aga noh, ma ei ole huvitatud sellest, et igal pool esineda ausalt öeldes Pakutud siin Eestis, no vahest teha, et no umbes, et tule laula meil sünnipäeval, eks ole, et hommikul, et tahan teha abikaasale kingitused, tule nüüd meile sinna sünnipäevale. Laua kõrval enam selliseid asju ei tee lihtsalt ja ma ei tee sellepärast, et et sellel inimesel oleks tulla mu kontsertile, kirikusse või kuskile, kus ma laulan, et ta saaks seal elamuse. Et ma ei lähe liiga lähedale inimestele. Jah, ja Eesti turg on väike, tõesti, selles mõttes on sul oled sa nagu õnnelik tüdruk, et, et saanud nagu selle Saksamaa turu ka enda kasuks nagu painutada, et ma saan aru, et see viimanegi plaat on, on Saksamaal ikkagi müünud päris mitu eksemplari. No see ütleme, kogus need, mis seal oli, see on läbi müüdud, jänes on uus kogus seal juba käes, et müüakse seda jama. Ja teine asi on see, et ega siis tänapäeval ju artistid elavad suuresti ikkagi nendest oludest, mis võib-olla tuleb pigem esinemistest või kontsertidest, kuidas sul seal kontsertidega on või laiali. No tegelikult ongi nii, et, et elatakse ka sellest, et sa oled oma lugude autor, eks ja, ja noh, me oleme nagu Cristiano arranžeerija, mina olen autor, et muidugi tasub selle peale mõelda ja ma ei suudagi nagu ma ei kuidas öelda, mul on Nix omalooming on nii tähtis ja see oma asi, mis ma ajan, et ma ei mõtle selle peale, et ma teen looja, siis ma elan nagu või sees sellest, et et noh, et tegelikult sa ütledki, üled, õnnelik tüdruk, mis iganes sa nüüd ei öelnud praegu, aga aga see on küllaltki selline noh, raske töö selle selle taga, et et esiteks see Saksamaa on ka nii suur, eks ju, et kui me nüüd oleme praegu nüüd selle plaadiga me oleme saavutanud mingisuguse sellise on. No ma ei ütleks, et mingi me ei ole mingi papp seal vett iga päev mängitakse raadios, aga noh, mingi teatava ütleme selle muusikaringkondades teatava tuntus oleme saavutanud. Ja jaa, jaa, aga varem oli ju nii, eks ju, et kui ma sõitsin sinna Saksamaale, siis õhtul oli mul kontsert üleöö hotellis magamine hommikul, eks ju, sõidad juba 500 kilomeetrit järgmisse kohta, seal on kontsert kohe õhtul, eks ju. Ja täpselt samamoodi need tur, need olid niisugused pikad ja väsitavad, et see ei ole mingi niukene Trulja laadrile. Tänasin, drillutan teile ammel eile, eks ole, ja küll kuulsus tuleb, on ju, et see 10 aastat on olnud niisugune töö, mis nüüd hakkab nagu vilja tagasi tooma. Et vot selline vastus minul poolt. Kas sa tunned, et sa oled kuidagi nagu ennast nüüd leidnud, et mugavalt selles žanris selles vormis, mida sa esitad, et sa oled igasugu erinevaid põnevaid asju katsetanud, eks, et jõuda selleni, mis ongi loogiline arengutee, on väheseid noh, tegelikult on muidugi ka bänd, eks, kellelt ju oodatakse ikka ja alati ainult seda ühte esimest albumit, et nagu sa rääkisid, et kui sind kutsutakse sünnipäevale, siis ma just mõtlesin, et sünnipäev on ikka toredam kutse kui mingi firmapidu, kus sa siis pead laulma hommikust õhtuni, et ma ei maga ja ma ei söö. Nii, aga tagasi selle küsimuse juurde, et näiteks noh, minu jaoks oli hästi huvitav avastada mingil hetkel, et sa hakkasid tegelema sellise asjaga nagu kurgulaul, eks, mida mina olin kuulnud siis tuba muusikute esituses ja äkki ma kuulsin, sa teed sedasama asja sinule omasel moel, eks, et et kas on mingeid selliseid uusi liine, mis sa oled nüüd veel avastanud, et mida pidi sa nagu innuga inspiratsiooniga liigud ja millest see võiks võib-olla ka rääkida kuulajatele. Kurgulaul asi on, noh, see tekitab Eestis alati selliseid küsimusi, nagu, nagu siin juba saatejuhte enne saadet nimetas seda nagu hääleharjutuseks, et siis siis noh, tegelikult on, et ega ei püüa olla mingi tuva laulike Kaip, püüa olla ju mingi tohutu mingi mongoli nüüd asjatundja, eks ole, aga selles on teatud jõud tõesti, et see on nagu mingisugune kurguhelide harjutamine, eks ole, aga ta on nagu mingi jooga, mingi asi, seal kurbus, mis sa teed, et ta siin lihtsalt veab kaasa, et see loits on oma vägi tegelikult olemas küll teine tahab trummi võib-olla ja läheb transsi, teine võib-olla nagu metsatöll, eks ju, tõmbab kidratakse, paneb selle draivi käima, on, on täiesti energia olemas, eks mul tekib see vot mul tekib see selle kurgu asja tegemisega ja ja noh, ma olen nüüd seda niimoodi arendanud nii kaugele, et ma tegelikult suudan nagu kolmehäälselt ühe korraga laulda, aga vahest ka neljaajaliselt ja see on minu jaoks tõesti huvitav. Võib-olla teie jaoks mitteväge eriti huvitav ja eriti jooneks muidugi Siri, lase nüüd tulla ja ma võin korra proovida ja palun. Aga ma ei tea ju, kui palju nüüd raadios keegi selle ära kuuled, eks ole, sest et nende pange tähele, et seal on nagu ülemhelid eksinud. Väga üks lemmikuid. Lahe minule. Eriline vibratsioon, vaata, ta hakkab kuskil peas võnkuma, mõjub kuidagi eriliselt, noh, mis. Teie ees, eks ju, ja kui sul on veel korralik võimendus seal taga ja kui sa tõesti oled seal saalis seal laval üksi, eks ju, ja teed seda siis on seal publik nagu ta hingab, suvakaaslasel tekib tegelikult nii võimas energia. Et et sa oled ise selle vallas ja. Plika jah, täitsa kihvt, oleks sinul sellist mingite eesti loitsude plaati siis kuulata, palun tal alus ongi nagu. Ei noh, vahet pole selles mõttes, et sina oled ju eestlane, et selles mõttes see juba ongi Eesti, aga mingi sinu selline mingi kohe päris sihuke ürgne metsaloitsu plaat, et kui sul hakkab tulema metsad õliga. Siis seda võib-olla püüame teha, aga aga mis ma tahan öelda. Muidugi Eestil on oma selline rahvalaulu traditsioon ja kõik olemas eksija selline loits tegelikult sinna nüüd väga ei kuulu, pigem kuulub see nagu sinna Põhja-Soome kanti ja tuva ja mongoli ja mis sealt edasi läheb, eks ju. Ja ma ei tunne seda, et mulle võõras on, sest ma olen sellel nüüd omaks võtma, olen selle iseendas avastanud, ma olen seda arendanud, ma olen käinud seal Mongoolias, eks ju, näinud neid, neid inimesi, kes laulavad ja see on lihtsalt üks selline teadmine. See ei ole mitte mingisugune pool, isegi mida ma olen nagu saanud, aga see on selline teadmine sellest asjast ja see teadmine teeb sinuga endaga seda tööd nagu edasikuise ise arendan ja tahavad olla selle. See on huvitav. See on tõesti kihvt, kuulame vahepeal muusikat, mis meil ootel on. Aregi natuke. Teil on, eks täitsa hull plaat. Rauno ränne, keda kahjuks nüüd enam meie seas ammu juba ei ole. Aga tema minu meelest oli üks kõige geniaalsema Stuudio insenere, kes võis stuudiotehnikuid, kes oskas väga hästi elektroonilist muusikat üles võtta ja kuna ta ise oli ka helilooja väga suurepärane helilooja. Ja, ja vot sellel ajal, kui tema siin elas, eksju oli Ta on, ma ei mäleta täpselt nüüd ma ei oska praegu täpselt öelda, mis aastal suri, aga üheksa vänta väga ammu, eks ole, 92. Et on. Ei, ta suri kaks ta suri ikka palju hiljem hiljem ja. Aga noh, temal oli just see asi, mis paljudel muusikutel, et sa oledki geniaalne ja seda nagu keegi teine ei toeta ümber, eks ju. Et sa olenev üksi selline riik nagunii nagu Juhan Liiv Ki oli, eksju, käis Tal ei olnud ekskingade sees talvel ja pani oma pintsakud kevadel põõsastele peale, et neil külm ei oleks, ehk siis Rauno oli sama tüüpi inimene. Ja mõnikord on nii, et selliseid plaate ma kuulan korra ja, ja siis veel võib-olla kunagi, kui ma tahan midagi väga ekstravagantset, ma võtsin selle selle pärast kaasa, et vot selliseid asju ma aeg-ajalt kuulan, nii et laseksin lugu number kaks haiguste ravi. Haiguste ravi, kontrollitud üksindus vaikuse pimeduse ja seada. Selts priisöökla Koht kellegi juures. Neid nõudeid järgides avastab inimene tee tervisele Au ja kuulsus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes. Oi-oi, pidemed Evening, suurikum roboti jaoks et üksinda. Vaenulikud partei on keelanud avaldada seda ravi. Suur kuulsus ootab seda, kes avaldab selle rabi ajalehtedes. Inimesed tahavad olla terved. Sis Rauno Remme, kes üheksa aastat tagasi lahkus meie seast tema siis helitöö oli see, mis kõlab. Haiguste ravi, meie räägime Siiri Sisaski ka muusikast, elust, maailmast ja kõigest, mis parasjagu üles tõuseb, et siiris olid ju ka riigikogu liige, salati pakub inimestele huvi, et miks sa sinna poliit, kas siis läksid, et olles nii hea muusik ja täiesti omas žanris omas vallas nii hea ja edukas, et miks siis on vaja veel poliitikasse minna, et. Hästi, ma ei saa sellest küsimusest aru, sellepärast et kui sa hoolid ühiskonnast siis sa teed nagu sama asja igal pool. Et see oli täiesti loogiline, et ma läheksin Riigikokku, sest et ma olin juba ju saagu valgusfondiga töötanud, ma ei mäleta, kas see nüüd oli viis aastat vist juba. Asjas nagu hakkad seisma ja ja tegelikult, kui sulle läheb korda üleüldse, mis ümberringi toimub, mitte ainult, mitte ainult need koolid ei lähe korda, aga ka muumi sa näed, mida, milles võiks kaasa rääkida, eks. Et siis ma olen selline ühiskonnast hooliv inimene, ütleks nii. Mis see riigikogu töös sul siis niisugune noh, kõige meeldejäävam asi oli, et sa olid, läksid seal asendusliikmena, kui noh, see oli siis Res Publica aegu, et üks, üks ära läks teil seal ministriks, siis sina said riigikokku sisse. Mis seal nagu kõige noh, selle kolme aastaga, mis seal seal olid, need, mis on kõige huvitavam volinikud? No peale selle ta palk oli muidugi väga hea selles mõttes, seda me kõik teame. Kas sa said midagi kõrvale panna sellest ajast, ütleme? Ütleks nii, et lauljana on nagu tunnitasu kõrgem. Ahaa. Peaks lauljaks hakkama. Lucas Racing, nii, aga jah, räägi natuke võib-olla, sest riigikogu kogemusest, et esiteks, mis sulle nagu kuidagi jäi, mis mälestused sul jäi, teiseks, kas sa said seal midagi ära ka teha, et kui loomulikult on üllad ideed tahetakse muuta paremaks teha minnakse poliitikasse, siis selgub, et see on tõesti selline poliitsauruste mänge, kus noh, reaalselt tulemust on tihtipeale väheks. Samuti tegelikult. Ei ole reaalset tulemust, ei ole, et need seadused, mida seal vastu võetakse näiteks siis, kui mina just seal olin, siis oli võrdõiguslikkuse seadus oli just tegelikult menetlemisele tegemisel, seda ei olnudki varem Eestis olemas see soolise võrdõiguslikkuse seadus. Ja kui üks seadus tehakse, siis tegelikult ta ärkab ellu, toimima nii, et inimesed sellest aru saavad ja et see nagu teadvusesse jõuab kuskil mingi aja pärast, et ütleme, mina ise arvasin siis, kuna seal seda menetlesime, no nelja aasta pärast umbes võetakse omaks. Tegelikult läks veel rohkem aega, sest praegu on alles aasta tagasi hakkas kuidagi eriti tõusis see teema päeva valgele, et väga palju hakati nagu pöörama tähelepanu, aga oot-oot, meil on selline seaduseks. Et, et kõik see, mida seal igapäevaselt tehakse, see tegelikult mõjutab meie elu kas ühel või teisel viisil, kas vähem või rohkem, aga ta kindlasti mõjutab kõik need jutuajamised iga tegelikult. Selles mõttes on väga õieti öeldud. No ma ütleks, kõik filosoofid on seda öelnud, et sõnal on jõud, eks ja, ja iga sõna, mis seal räägitakse sealsamas eest puldis või, või kasvõi komisjonides, sellel on oma jõud ja see toimib. Et nüüd mida mina seal kogesin, kõige rohkem oli see, et, et mis tei kurvaks ja mis tegi nagu mõnes mõttes oli keeruline seda nagu välja kannatada või, või seda pealtnäha või selles olla oli see, et paljuski just need poliitilised mängud, eks, et tihtipeale ei ole mitte see eesmärk. See parim eesmärk ei ole, ei olegi nii oluline kui see, et, et saavutatakse mingisugune kokkulepe ja siis mingi noh, selline oma äraolemine on seal nagu oluline parteilisest mõttes, et noh, tehakse kompromisse seal, kus tegelikult teha ei tohiks mõelda rahva peale ja kui mõelda selle peale, mis, mida rahvas ootab, eks ja kahju oli vaadata seda, et ajakirjandus on tegelikult tõesti nagu neljas võim, nagu on öelnud Helvi Jürisson ühes oma luuletuses, tema ütles seda paremini kui mina, tema ütles, et on neljas võim, mina jällegi tajusin, et ajakirjandusele on täiesti poliitiline roll selles. Ta oli olemas, et ta on nagu selline varjatud partei mida ajakirjanduses ütleb, seda rahvas usub, tegelikult ja ajakirjandus ei ole sugugi tihtipeale nagu aus ja adekvaatne ka võib-olla adekvaatne, võib-olla isegi on, aga, aga kas ma nüüd jah, et kas see, kas see, mida tahetakse välja paista, on päris, päris õige ja siis tehakse ka muidugi koostööd parteidega, et selles mõttes jah, et tihtipeale siis sinna pinna peale jääb see, mida tahetakse seal näha parteide poolt. Aga vot see oli selline kurb kogemus, aga samas muidugi öelge ühiskonda, kus nii asjad ei käi, nii maailmas käibki ja siis mõtled, et okei, aga mis on siis nagu minu roll või mida siis mina siin teen ja siis kõige õigem ongi jääda tegelikult ausaks ja ja öelda ausalt tõusta siis püsti kogu selle kamba eesmisele, inimeste seltskonna ees, kellega seal oled, eks ju, ja öelda, et kuulge, minu meelest nii ei lähe, isegi kui see jääb ainult sinna nelja seina vahele siis on tähtis jääda ausaks ja oma tõekspidamised välja öelda. Väga palju on neid, kes samamoodi arvavad, kes kunagi ei tõuse püsti ja ei ütle seda lihtsalt sellepärast, et oma kohta säilitada. Vot mina selline ei olnud. Ja, ja, ja paraku see mulle maksis nii mõndagi, aga samas ma mõtlen nii mõndagi sellist, mis mulle pärast haiget tegi ja mis tuli alla neelata ja ja tuli omad järeldused teha ja, ja püüda üle olla mingi uus filosoofia enda jaoks kasvatada, mille peal siis nagu edasi minna. Ja samas ma tunnen ka, et ikkagi kasutegur on tehtud, et ma olen neid asju öelnud ja ma olen selles mõttes olen ja olen kõva küll, jah. Aga ajakirjandus tekkis sulle isiklikult ka liigade poliitilise karjääri jooksul, et või kuidas sa seda nagu tajusid, et, et jah, muidugi ajakirjandus on võim ja, ja võib-olla noh, rahvas ka seda ootab, sest et noh, keegi peab ju vahendama ja nagu mingil määral inimesteni tooma seda, mis poliitikat seal teevad ja räägivad. Kui nad ise sellega hakkama Kord teeb ju nii palju liiga, kui sa ise lased, eks ju, et et põhimõtteliselt siin on asju, mille vastu sa kunagi ei saa, näiteks oli üks situatsioon selline, kus kui Res Publica hakkas juba vaikselt nagu koost lagunema, siis hakkasid osad inimesed üle minema teistesse parteidesse ja ühel päeval lihtsalt lugesin ajalehest ka mina lähen üle teisega teisi, eksju, aga mina ei olnud mitte kunagi midagi sellist tahtnud teha ja minna, aga kindlalt oli juba seal kirjas, et Siiri Sisask läheb ka, eks, ja siis ma mõtlesin, et no tegelikult, et kas nüüd mingi manipulatsioon on see nüüd kuulujutu tasemel, aga samas on kõikidel nendel ajakirjanikel minu telefon, miks ei helistata ega ei küsita, järelikult lihtsalt minnakse sellest üle, eks ju, tehakse üks märk maha ja samas on see sellele parteile ka nagu negatiivne, eks ju. Et see lammutamine tonias seestpoolt, aga toimus juba ka väljastpoolt ja vahendeid ei valita. Ja selles mõttes noh, mina võin öelda, et okei, see tegi mulle isiklikult võib-olla korraks, eks ju, mingi väikse sutsu, aga samas olid palju suuremad asjad teoksil. Et noh, mida siin ikka nii väga siis öelda, et jah, mina jään siin vahel ja teised jäid ka ja või, või noh hammasrataste vahele. Ma tahtsin öelda mitte vahel. Nii et ei ole hullu, elame edasi, aga aga ma olen alati olnud selline, kes on välja öelnud oma arvamuse ja ma teen seda ka ilma riigikoguta ja see, et ma nüüd üksikkandidaadina sinna tegelikult kandideerisin, oli lihtsalt minu jaoks nagu väljapääs mõnes mõttes selles, et et ma lähen oma artiklites ja intervjuudes olen päris palju rääkinud nagu maaelust ja, ja maaelu arendamisest ja nii edasi, see ei ole nagu mitte kuhugi jõudnud isegi mitte sinna Delfi mingi rida sellest kirjutatakse, et kuule, ta ütles seal kuskil nii eksis, Delfi korjab välja tegelikult mõtteid ja need mõtted ei ole olnud rumalad, mis ma olen seal öelnud, eks. Ja no ei kuidagi ei vot ei ole nagu populaarne, selles ei peitu nagu mingit sellist lamuuri teooriaga mingit mingit mingit sellist irooniat võib-olla või künismi, eks ju, mida siis, mis nagu selle uudisekünnise ületaks. Ja, ja kui ma kandideerisin, siis ma kohe teadsin, et kui ma hakkan sellest räägime, siis võetakse üles, kas võetakse kas negatiivselt positiivselt, aga see teema võetakse üles ja ma olen saanud seda öelda mitte sellepärast, et ma elada sellega ei saaks, et ma seda öelda ei saa, vaid selleks, et ma tean, et see oleks nagu üks uus mõte, panus, eks ju. Ja see mahepõllumaa põllumajandus, no minu meelest on see Eesti jaoks väljapääs, ma arvan seda siiamaani. Ja kui ma olin üksikkandidaat, okei, ma maksin peale, et ma seal kandideerisin, eks ju, aga ma sain sellest tõesti rääkida palju ja ma olen sellega väga rahul ja ma tean, et mida keegi on nüüd selles vallas tehtud ja ma olen avaldanud survet ka praegustele riigikogulastele. Nii et ma olen väga õnnelik kõik oma saavutusega ja kõik ja ma olen, olen nagu 1000-st. Oh kui hea võimalus ma seda siin praegu öelda, et aitäh, et valisite, sest tegelikult need ääred olid ju ainult mulle need ei olnud eile ma nägin, eks ju, nüüd et ei, ma ei ole üksi, 700 inimest arvab ikkagi veel nii ja võib-olla rohkem kes ei hääletanud minu poolt, sellepärast et ma noh, oli ju öeldud, et üksikkandidaat ei pääse sisse, kõik need segadused seal ümber, eks. Aga mul oli tõsiselt hea meel, kui ma nägin seda, seda rahvaarvu, kes on, mõtlevad samamoodi ja ma arvan, kindlasti saab olema mahepõllumajanduseesti tulevik. Aga kas sa ise ka tegeled, vaata võltsi prints ju räägib juba paarkümmend aastat või rohkemgi, eks ole, tulevane Inglise kuningas võib-olla mahepõllumajandust, aga tal on ka mingi firma seal ja muudkui aga teevad seda mahepõllumajandust ja päris hästi läheb, kuidas ise tegeled ka põllumajandusega või kuidas sul noh, on selle majandamise puhul seal metsade vahel? No ma tegelen oma tarbeks, ega ma rohkem väga palju ei jõua ja kas ma seda nii tahangi. Aga no sellel aastal ma panin nüüd tõesti rohkem igasuguseid salateid ja kurke maha ja ma kasvatan neid ilma mürgitaja sõnniku peale. Eksmiss on see tõeline päris Lätis ja ma teen seda kõike nagu selles mõttes, et noh, labidaga, eks ju, ja ja see töö julge olen ma ise. Et kartul ja kõik muu on seal nagu. Kartulit ma praegu panen tegelikult ja tulge palun ja aga, aga sellel. Tal on, mul on ka see mõte, et et kuna nüüd üks kuu on olnud avatud Raplas niisugune heategevuslik taaskasutuskeskus nagu saagu valgus millest me toetame toimetulekutoetusi saavaid peresid ja nende lapsi õieti sellest tegevusest, mis me seal teeme, me toetame neid nii esemeliselt, eks ju, need inimesed, kes meile annetavad, need on täiesti tavalised inimesed, näiteks sina võid kaheksane tulla, meil on, räägin nüüd sandiviga. Et võid tulla annetama, et kõik mis iganes sul on korraliku kodus, mida sa enam ise ei tarvita, näiteks ütleme, röster, eks ju, ostsid endale uue sellepärast et on moodsam. See vana on täiesti korras, see on jube palju inimesi praegu, kes tegelikult seda vaja, 200, seda vana resterid, mis töötab ja meie võtame kõik selle kauba vastu ja suuname selle edasine jagame nagu nendele peredele ilma rahata, nii riideid kui mööblit, kui kõike. Näiteks praegu on palju palju lastega peresid, kellel on lapsed, on välja kasvanud väikestest vooditest ja kellel ei olegi kuskil magada, need lapsed. Ja ma tean ühte peret, kus lapsed magavad, vahepeal ei ole isegi madratseid, eks, aga tavainimene sellest midagi ei tea ja tal võib-olla seisab seal nurgas, eks ju, midagi, mis on väga hea meelega tahaks ära anda, mis on korras, ei raatsi viia, eks ongi mäele või ei viitsi, tuleb võtta ühendust küljelt minna sellise kodulehekülje peale nagu VVV punkt saagu valgus e ja sealt võtta minu netiaadresse siis mulle kirjutada, mida on ära anda ja kuidas me saame edasi toimetada. Meil on seal juba päris palju annetajaid ja, ja esimese kuuga. Me toetasime 16 peret ja juba rahaliselt toetasime laste huviharidust. Nii et see on nagu selline suurem tegemine, mis mul praegu käib ja ja nüüd, kui minna nende salatite ja kapsaste juurde tagasi, siis ma panin sellel aastal kohe rohkem neid maa, et ma saaksin selle siis, mis mul seal kasvab, aeg-ajalt kaasa võtta ja viia sinna, kus seda vajatakse. Väga ilus, aga üllad tegelased. Teine asi, Siiri palgist khati käis siinse haarava haarati vats, arvad, temal näiteks sa nüüd jälle meie meie saatest ära läks, leidis tee pealt oma sulase, kas sul ei ole sulast või tüdrukut vaja, ise rahmeldanud sa, kuidas sa hakkama saad, et, et see on ju täiesti noh. Tead, me ei pruugi üldse rääkida pere teemal, ma lihtsalt ütlen, et mulle taga tegelikult töö meeldib. Mulle meeldib see rahmeldamine, mulle meeldib ennast niimoodi vormis hoida, eks ma käin neli korda nädalas hommikuti jooksmas, eks ju, kaks kilomeetrit siis ma teen seda põllutööd, aiatööd ja nii edasi on, ja mul on niisugune Juve ab vormen üldseid, nagu minu meelest. Minu aastad lähevad kohe tagasi edasi. Et ma tahangi seda kõike ja mulle meeldib see, kuni see mulle väga liiga ei tee, siis ma hea meelega seda kõike teenise. Jah, aga kuidas on poiss poissegi abiks, sulle käib ikka? No loomulikult nad ei. Vanadus on poiss, poiss on mul 21, saab 22 võib kasiinos. Jah, või siis mitte, mitte oijah elu kulgeb siis ikka tõesti noh, vahvalt, et ja jõuga jõuliselt seda on rõõm näha, et seal on tõesti nagu käed-jalad tegemisi täis igas sellises loomingulises ja heategevuslikus vallas, et. Selline inimene, kes armastaks niisama istuda, tõesti, ma olen selline õudne Nuutamal seljas, et ma olen kogu aeg utsitada ennast tagant jälle midagi vaatama tegema ja ma ei taha oma elu niimoodi elada, et ma pärast vaatan, et aga noh, mis siis mina nagu teinud olen, olen natuke midagi teinud ka või ei ole? Jah, nii et vaadake, saagu valgus poee, uurige siis saate oma asju, mida te ei vaja anda ära neile, kes seda vajavad, tähendab. Vaid ausalt öeldes ka igasugune rahaline annetus on teretulnud ja meil on seal kaks sihtotstarbega arvet, et isegi ausalt öeldes üks eur, mida te võiksite annetada, et see juba muudab mõne lapse elu paljugi helgemaks. Siiri Sisask, Eesti rahvusmeeskond, kui jälle rahvusmeeskoor ja RAM rammi ja Metsatöll on siis rock Cafe laval, sellel reedel kuulete tõesti midagi väga erilist ja uut ja huvitavat algus kell üheksa õhtul. Siiri, millel lõpetuseks jäänud tšiki lugu, Black stiil võib olla, kas me mängisime metsa, telli? Ei mänginud, aga siis me võiksime mängida, mänginud metsad õliga trikid, mängime seda hundi raevu, vot seda mina laulan nendega, mul see lugu väga meeldib. Ja suur aitäh, suur tänu. Aitäh. Head, kõike head, ilusat päeva kõigile. Saab? Näha, kui ilus laagrisse minna. Romney luu venna. Nendel pärikul neljal päri. Nende algul lood, vääre voolab ränne viima. Taavi ulatel voona Amet saabuladega filmi ei ole laulnud Haadee. Venemaalt pärit mulle äng. See on raadio.