Raadio kaks. Siin me oleme peet vedanud. See oli siis ansambel Laine ja tere tulemast meie tänane külaline Pille Lill peredele, sest ma saan aru, sa tõid otse kuskilt lennust, ma tulin suusatamast, kus sa käisid suusatamas, Me olime levil. Levi on Soomes, sest seal üleval Rovaniemi juures ja igavene vahva oli väga head ilmad ja meil vedas nii, et lumi oli pehme, ei olda jääs olnud, kõik oli mõnus. See on siis nüüd, kas nii-öelda mäesuusatamine murdmaaema murdmaad enam ei viitsi, aga mäesuusatamist viitsib küll. Sihuke lahe, et sa saad nagu selle massinaga üles, siis tähendab, saad mõnusasti alla. Jah, ega ma kuskile mingisugustele mustadele mägedele ei lähe, aga ma olen niisugune vaikne suusataja, väga meeldiv. Küll väga selliseid sportlikult ja reipalt, et ma imestaks, kui sa ütleks veel, et sa sõidad lumelauda, tegeleb langevarjuhüpetega. Kas sul on veel mingeid selliseid hobisid või ma ei teagi, huvialasid, mis, mida võib-olla ei eeldaks. Päritiivalt ma ei oska öelda, ma ei tea, see vist on ainukene ja seda ma alustasin ka väga hilja mäe viis aastat tagasi käisime esimest korda. Et põhimõtteliselt ei ole hilja alustada, et isegi noh, mõtlen isegi võiks nagu mõelda Ja ei, ma arvan kunagi hilja, mina lubasin endale 40.-ks sünnipäevaks ikkagi klaveri. Mitte kontsertpianistikarjääri jahtides, aga, aga lihtsalt. Pille põhjus peamine ütleme nagu põhjus, ütleme selline põlev otseselt põletav põhjus on see, et, et, et meil on, sel nädalal räägime talv Music viigist kus siis saame ülevaate, mis toimub nagu Eesti muusika, sest noh, oleme harjunud poole pealt ja roki poole pealt, et seal ja ütleme, see levimuusika, mis on olnud, aga ma saan aru, et tänasel päeval on juba neilt piiride tõmbamine on nii keeruline ja tõesti väga palju on näiteid, kus, kus isegi popi-džässi ja klassika ja akadeemilise muusika nagu nad kuidagi nagu sulanduvad juba ühted, nii palju artiste, kelle puhul ei oskagi nagu üht-teist jaa jaa, selle tulemusel on siis Tallinn Music Weekil esmakordselt klassikaliste artistide shouceys, ehk siis ma saan aru, et see on homme öö täis klassikalist muusikat, räägi natuke lähemalt, esiteks, et kuidas selline idee tuli ja mis teil seal täpselt toimub ning ka see, et kes siis on kutsutud neid eesti klassikatähti kuulama. Ma saan aru, et maailma mainekate agentuuride festivalide ja orkestrite juhid Nojah, see on niisugune hästi tore ettevõtmine selles mõttes, et, et me kohtusime Helen Sildna, aga siin mingi paar aastat tagasi Helen on hästi vahva noor tüdruk noor neiu või, või juba naisterahvas ja ja tema siis tema oli niisugune entusiasm, säravad silmad olid tõesti need, mis panid meid, mõtleme, õigemini wind, kohed, issakene, äkki selle tüdrukuga saab teha mingisugust ühistööd. Tõesti, inimesed õieti ikkagi juba kohe esimesel aastal minu meelest vapustas seda meie meie publiku ringi ma ise küll sinna ei sattunud, aga ma kuulsin oma töötaja kaudu, mis seal kõik toimus ja kuidas seal oli ja ja siis, kuna sellest aastast alates me oleme oleme rahvusvahelise läänetgmentide agentuuride liige, siis, siis kuidagi tekkis meil niisugune mõte, et, et muusikud, eriti Eestis on ju nii pisikene see ring, et kõik parimad niisugused andekamad muusikud ikkagi teevad kaasa nii otsus kui hoopis igal pool, me teame siin Virgo Veldi, Madis Kari. Neid on terve hulk niisuguseid muusikuid, kes ikkagi siin ja seal sa kogu aeg näed neid laval küll. Bentoniga Madis Sander iga igasugustes kooslustes ja Jatsus muidugi ka, eks, Villu Veski näiteks ütleme, kes on ju täiesti oli ka väga kõva klassikaline saksofonist läkski üle Jatsu peale ja on praegu ikkagi väga-väga hinnatud. Nii et selles mõttes seal see mõte tuli, et, et miks mitte siis aga klassikaline muusika siia juurde ja muidugi niisugune ö kontserdivorm on vist küll hästi Eestis esmakordne. Klassikalise muusika puhul küll jah, et ega me ei oska öelda, mis seal homme hakkab olema, et kas üldse inimesi tuleb ja ka õnneks ilm on ilus ja läheb paremaks, lausa päike paistab. Äkki paistab homme ka, et ehk inimesed leiavad sinna tee. Kui muidu Estonia kontserdisaal on selline harras ja ilus, pidulik ülev koht, kuhu ikka naljalt sisse ei trambi, nii-öelda ikka lähed valmistada Te, kuulad seal. Et aga homme on ju ülelinnaline festival, et kas te ootate, kas siis tõesti nii-öelda sisseastujaid, et kui ma seal tulen, ma ei tea, kell on pool 12 öösel, mõtlesin, et oh, kuulaks vahepeal natuke klassikat, et lihtsalt ükskõik milliseid huvilised või on see ikka rohkem klassikalise muusika fännidele kõigile. Kõigile lahti ja seal on just selles mõttes väga põnev muidugi, et igalühel on 10 minutit ereval pidevalt muusikud vahetuvad ja alustame peale me siis valges saalis ja kontserdisaali uksed kogu aeg lahti, tagumine uks on lahti, kontserdisaali taga on ka lauad, kuhu saab toetada oma kohvi, konjaki või šampuse või mine tea, mis inimene endale tahaksin. Mingi väikest Mäks on seal kindlasti olemas, et, et selles mõttes loomulikult me palume, et ollakse vaikselt, sest ikkagi on tegemist klassikalise muusikaga. Kontsert vormis, sest on ju ka klassikalist muusikat nii-öelda taustaks ja see on väga vahva, seal võib rääkida ja kõike teha, aga kui me räägime ikkagi kontsert vormis, siis ta oleks parem, kui inimesed on vaikselt ja kuulavad, aga saavad käia edasi-tagasi, nii et me ootame igasugust rahvast ja piletit tegime ka odavad, et kõik peaksid saama. Jah, see kõlab tõesti huvitavalt, sest et ega ikka hoiad muusikal nii-öelda silma peal, aga klassikamuusikal, kui sa oled korra nagu lasknud järje käes, siis ega need nimed mingist hetkest juba väga midagi ütleb pianist, kes on omas ringkonnas tohutult tuntud ja kuulus, kuidas midagi nagu kursis pole, siis ei oska midagi arvata, et võib-olla too paar sellist säravamat tegelast välja, kelle, kes sulle endale kuidagi eriti imponeerivad loomulikult kõik on väga head ja huvitavad artistid, aga noh, paljud neist on ju ka teada, eks ju. Klaveri tuua tsin Mihkel Mattiisen, Rein Rannap või Vox Clamantis või Virgo Veldi, et need on juba sellised? Noh, ma arvan ka meie kuulajale ikkagi tuntud tegelased, et keda sa nagu ise sellistest tõsistest nagu huvitavatest tegelastest välja tooksid. No mul on tõesti väga raske valikut teha, sest need on kõik muusikud, tegelikult kellega me oleme aastaid töötanud kaheksa aastat tagasi, kui ma selle Andmefond on imelik võrrelda, aga, aga kahjuks või õnneks talle jah, tõepoolest fon pandi nimeks. Ise panin muidugi, aga, aga põhimõtet üldiselt on ta on ta niisugune kaheksa aasta tagune tegemine, mis on siis toonud neid muusikuid pidevalt lavale. Oleme püüdnud anda neile nii, et tööd ja selle tõttu ma ei oska mitte kedagi üles, siin on niivõrd vahvad kujud kõik, et tõesti tulge vaatama, nüüd on noored inimesed, Anna-Liisa Beuroodne näiteks on väga kuulsate viiuldajate tütar, eks ole, Igor Beuroodne oli üks Venemaa kõvemaid viiuldajad ja ja tema ema siis Mari Tampere Saisele Igori kuidagi sealt Moskvast kätte ja siis nad tulid sealt Moskvast ära. Helsingisse, elasid seal ja Anna-Liisa lapsest peale nii kaua. Muidugi kui teda on olemas, on ta sõele viiuliga kokku kasvanud. Esiteks, ta on nii ilus, teiseks on ta nii atraktiivne, tal on niisugune sarm, tema kostüümid, see kõik on lihtsalt niisugune, mis lööb okei, Anna-Liisa sained tuva ja valab väga jaburalt. Aga no see kõik need, ütleme Oliver Kuusik, kes meil praegu teeb ju ikkagi meie Estonia laval ilusaid asju ja teeb ka igalt poolt, ta laulab väga hästi kerget muusikat, väga-väga hästi John Lennoni laule ja poolmekaatnit ja igat igat igat asja ta seal kogu aeg tegutseb, mängib ise hästi klaverit ja, ja nii et miks mitte tulla kuulama, ta laulab ka väga vahvad asjad seal igaühel on, nagu te kuulsite, eks ole, 10 minutit, et see on nii pisikene aeg, et ta tuleb, sa näed selle muusiku ära jätata võib-olla meelde ja siis juba tuleb uus. Mis kellani see kestab, et ma saan aru, algab siis poole 10-st või? Nojah, sest enne seda on ju sellel Tallinnas riigi, see on niisugune omapära ongi, et ta käib ju ühest saalist teise ja see on niisugune vahva asi, et ma tõesti loodan, et nad tulevad meile ka need teised, kes käivad seal nendes pubides ja igal pool niisugustes kohtades. Aga pool 10, me alustame valgest saalist, seal on Vox Clamantis, kes on tegelikult hästi vahva punt ka. Kuur, niisugune Jaan-Eik Just on ma nende heliloojatega sügisest siin on nüüd tulnud, eks ole. Just, aga on tõepoolest tema ja, ja sealt läheme siis pool tundi, oleme seal ja seal läheme edasi Estonia kontserdisaali ilusale lavale, miks just sinna selle tõttu, et ikkagi klassikaline muusika vajab akustikat ja meil ei ole parimad ja vajab ka head klaverit ja Estonia kontserdisaalis on meil Steinway, nii et selles mõttes see on nagu niisugune priima. No nii lahe vägagi ette, nii et kallid raadiokuulajad, tõesti, avardage oma sellist muusikat, karist, maailmanägemist, klassikaline muusika ei ole midagi kohutavat, mida peaks kartma reede öösel võib sinna täiesti vabalt sukelduda ilma frakita, ma kujutan ette, et lihtsalt Tallinn Music Weeki raames heita pilk meie nendele tähtedele tõstis, ajasid mulle Anna-Liisa Bezroodniga väga isu peale juba kuulata, vaadata, mida ta teeb, et see kõlab kirjeldus, kõlas nii ahvatlev. Aga ei, ma mõtlengi just see, et sa pead, seda ma ei ka ei kardaks üldse rõhutada üle, et see on kahtlemata üks noh, ütleme niimoodi, et ennem pole seda olnud, eks ole, Tallinn Music Weekil, aga see on kahtlemata üks pärl siis Tallinn Music Weekil sel aastal. Lõppeb ta siis alles kuskil ühe paiku öösel. Aga ma ei tea, kas sellel sai, tal oli kõva plaan panna üks tramm käima siin Tallinna linnas, et äkki see tramm tõesti viib siis inimesi ka koju. Aga kui Evi Jalad on meil kõigil. Pole hullu, kuulame vahepeal muusikat, mis meil ootel on. Meil on nüüd see klassikaline asi, paneme ta mängima Essetega, siis kuulame ära ja siis räägime. Meil on külas Pille Lill, räägime muusikast. Pille, mis praegu mängis, mis lugu see oli, mis kõlas? Jah, see on üks niisugune duetkes, ilmselt ennast kusagil ooperilaval kahekesti leidsid, ma arvan nende rollide rollide kokkuviimisel, sest seal Renee Fleming, kes on siis täiesti püsinud juba maailma tipus, ütleme ma arvan, üks kümme-viisteist aastat praegu ta on kusagil 55 aasta vanuses ja Renee siis on tõesti muidugi absoluutselt diplaciabrinderfel, kes on samamoodi absoluutne bariton ide Pip, Reneesis sopranina lüürilise soprani, tan lüürilist dramaatiline, sest sopranit on seitse liiget, Kim, et kõikidele teadmiseks ei ole üldse nii, et üks saplane siis, siis mängib kõiki pille, aga, aga seitsmes riigis, siis tema on see niisugune lüüriline, dramaatiline ja nemad kahekesi muidugi sobivad väga hästi ja see plaat on väga vahva, aga ma ei mäleta, mis selle plaadi nimi oli, aga sina kui sopran, mis, kes siis kuulud maalne, täpselt samaga. Lüürilise dramaatiline dramaatiline. Rääkides natukene staaridest, ühesõnaga et seesama prindi ärkvele, ühesõnaga mina olen ka kuulnud mingit plaati, kus ta laulab mingisuguseid hoopiski teiste asju, et, et seal see noh siis ka lugesin sellest, kui fantastiline lauljad on ja teiste fantastilise häälega mitte, et sa fantastiline sõna- adjektiivid olid. Vähe kulunud ei oleks, aga aga aga ongi, et, et, et laiema publiku jaoks ühesõnaga need mitte ainult et siis tõesti looduse poolt hästi õnnistatud häälte ja hästi-hästi koolitatud häältega inimeseta. Tuntuks saaks. Vist peavad tegema kompromisse, et laulma, laule, mis, mis inimestele ikkagi arusaadavamad on, sest et et sa ise oled, eks ole, noh ooperilaulja ja no ütleme nii, et, et ikkagi suuremate rahvahulkade jooks ooperisse tulemine tähendab alati ikkagi sellist katsumust, et ja paljude jaoks teadnud teadmatusest algab see kõik. No eks ta on nii ja naa, tähendab väga erinevalt tekkivatele staarid väga erinevalt, kahtlemata kõikidel peab olema tohutu loodus, Hannes on hääl. Siis sa pead sellele häälele saama korraliku koolituse, mida ei olegi üldse kerge maailmas leida, näiteks prinder Fliga, me õppisime koos Londonisse. Ta oli samas koolis, kus mina ja ja ta oli ikka tõesti seal, ütleme nendest kõikidest lihtsalt peajagu ülesesse häälematerjal oli nii vapustav see tämber, see loodus, mis oli andnud seal ja tal oli ka selle kooli üks kõvemaid õpetajaid kelle juurde me omal ajal saatsime ka Oliver Kuusiku, nii et kuusik on õppinud sellesama Rudolf pirni juures Londonis ja ja selles mõttes staariks saamine, jäädes, kuidas Eestis Jassi Zahharov oli ometigi ju aastaid aastaid laulis Vanemuises keegi temast suurt midagi kuulnud, siis tuli suur muusikali buum, Eestis hakati tegema neid, mis oli ju väga vahva aeg ja kus me väga paljusid nägime ka sama sama jälle Oliver Kuusik laulis seal oma esimesi rolle, aga jazzi ma arvan, ikkagi tuli publiku südametesse rohkem sealtkaudu. Annely Peebo oli eurovisioonis, eks, et, et põhimõtteliselt need teed on väga erinevad, aga kahtlemata staariks. Ikkagi. Ma arvan, sünnitakse siin ei ole mingit mingit niisugust juhust, et need, kellel on antud need geenid, et tal on kõik omadused välja kanda staari positsioon, sest ega see ei ole ka lihtne, tuleb kõik oma uhkuse tahnused ihnus, et kõik tõbedast ära ära saada, et sa suudaksid rahvaga nagu vabalt suhelda ja, ja nad kõik on tõesti väga lahedad, ausalt, nii palju kui mina olen kokku puutunud staaridega, siis nad on äärmiselt vahvad inimesed. Me teame popstaaride elust. Me teame rokkstaaride elust. Me teame, kellega nad käivad, kus šoppavad, mida nad söövad, mida nad joovad. Mis neil seljas on riiete all ja ükskõik mida, kõike me nende kohta ei tea, aga ooperi staaridest, kes ju tegelikult omas segmendis on ka megastaarideks ju. Me teame nii vähe, et räägi natuke sellisest ooperimaailmastaaride elust. Kuidas nende selline staaritsemine seal välja näeb või, või kas on nii glamuurne ja särav. Loomulikult, seal peab taga käimad, tugev töö, eks ju, nagu iga sellise talendi ja edu puhul, aga ikkagi, et milline see ooperitähtede maailm on. Eks ta ikka ole üks uhke maa selles mõttes, et seal on, seal on tõesti väga suured rahad, muidugi need ikkagi, kuna ma õpin praegu just mina ikka õpin kogu aeg, sest mulle lihtsalt meeldib õppida. Aga minu õpetajaks on maailma üks esipassidesse, Jaakko Rihanen, see on juba Eestimaa pääl siin kaheksa aastat ja kui ma seda tema elu nüüd on 62 aastane ja ta hakkaski kusagil siis, kui ta Eestisse tuli ja hakkas õpetama, siis ta hakkas oma sellest suurest maailmakarjäärist loobuma. Danny, äärmiselt lihtne inimene, see on lihtsalt vapustav teda näha ja ometigi ometi on ta staar, et sa nagu tunnetad seda, seda kuskil siin vihainud kuskil taga kogu aeg on see mingisugune mingisugune tohutu sisemine intelligentsusest, mis ma arvan, mis ongi võib-olla popstaaride ja klassikamaailmastaaride, võib-olla kõige suurem vahe, klassikastaarid alustavad tegelikult ikkagi seitsme-kaheksa-aastaselt Anna-Liisa ja siin mõned veel, kes tulevad juba muusikute perest hakkavat kolme, nelja viie aastaselt pistetakse viiul kätte ja nad hakkavad seda mängima ja ja seal ohutu töö seal tundide kaupa harjutamine tundide, ükski laulja ei ole tegelikult maailmastaariks ilma selle tõttu valdaks ühte instrumenti, Eestis on see tõesti nii, et nad hakkavad siin pihta alles kuskil 18 20 aastaseks ja on võimalik ka saada eesti mastaabis staariks, aga põhimõtteliselt kõik nii Annely Peebo kui Ain Anger, kes on tegelikult palju kõvem vend meil Eestimaal ja laulab siis praegu Viinis tantsu põrisev stats, oper on, on siis nagu A-klassi oopereid, meid jagatakse kõike A-klass B ja C-klass ja et selles mõttes nad on kõik alustanud väga vara ja, ja see harjutamine ikkagi, sa oled tundide kaupa üksi, oma pilliga tundide, tundide tundide, sest ma olen ise laines laulnud ja ma nägin, nägin seda elu ühe aasta jooksul ja me olime magneedik bändi. Gunnar Grapsi soojendusbänd, käisime mööda Venemaad ringi ja. Oh sa jutt seal õliga, missuguseid niisuguseid markantseid, asju, mida meenutad, eks ole, ma ei tea, kui kaua veel näiteks seoti lihtsalt see, ta oli nii purjus, et seoti klaveri külge kinni, süntesaatori külge kinni, ta mängis geniaalselt ära terve konts kontserdi, eks ja siis kukkus kokku ja kogu lugu klassikalises muusikas, seda ei ole lihtsalt võimalik, sa pead olema, ma olen proovinud kaks korda päris alguses oli niimoodi, nii et ma proovisin, nagu, et ma olin eelmine päev natukene võtnud. Noh, omal ajal ikka on natukene rohkem praegu enam noh, kahjuks klassikaline muusika ei luba üldse võtta, et selles mõttes see ja see võtab nagu selle alkoholi ja suitsetamise ja niisugused ja ma arvan ka võõrad mehed, naised läheb sellest elust välja. Aga on ju igasuguseid staare, ma tean, ma ei ole, Hansa oli väga kõva viinamees ja et jälle see on aga tüüpiline klassikalise muusika staar, on ikkagi niisugune. Hommikust õhtuni harjutav, väga mõnus selle harjutamise käigus ta leiab endale oma sisemise niisuguse tugevuse sest see on nagu kogu selle muusika mõte, ei võrdsusele oma sisemise vabadusega, oled võimeline väljendama rahvale või oma publikule siis selle tohutu too muusika ilu. Sest need suured klassikud, kes on kirjutanud ikkagi neid suuri oopereid, suuri klassikalisi teoseid, see on fantastiline, kui ilus. Miks inimesed ei tule neid kuulama? See on tõesti nihuke tunne olnud, eks ole, et, et need, need, need suured lauljad ja Moose kandid, et nad on nagu saanud nagu loojalt mingisuguse sellise meeletud talendi ja siis nad noh, nagu vastutasuks siis teenivad kuidagi loobumise teel ka tihti sedasama, mida looja on andnud. Aga tõesti see selles mõttes ma noh, jällegi tähendab ta tahaks öelda, et see, millal see nüüd oligi täpselt räägime, ületatud see võimalus Eesti neid talente näha. On alates kella poole 10-st Estonia majas siis klassikatähtede öökontsert, palun, kallid kuulajad, viige ennast kurssi Tallinn Music Week, punkt ee. Vaadake sealt siis täpselt ja tasub vaadata. Ja kuidas sa ise mõtled, kuidas iseenda nüüd nüüd nüüd noh, siin loen, eks ole, et Pille tulid Pärnu metsa poole kandist, ühesõnaga murdsid maailma ja tulinitalendina tagasi koju. Miks ei tahtnud ning kodu ei tahta, aga maailm tähendab, mis, miks see maailmast ära tulid? No meil on pisikene, meil sündis või õigemini oli laps, eks ole, kes arvas, et tema tahab, kindlasti ei ole Eestis ja muuseas, oli see on tõesti tõsi, seal oli 13 14 aastane, siis nüüd meil on üks pisikene veel. Aga tema ütles, kui teie tahate, teie jääge sinna Londonisse, talle absoluutselt ei meeldinud. Juhitamatu no vot, me kõik, suved olime just siin kuidagi siin ikkagi lapsed mängisid tänaval hotell ja kõik see, mis tänavatel, aga noh, meil oli nõmmel, oli üks vanaema pärnus, oli teine vanaema, eks niisugused suured suured majade kompleksid, nagu meil praegu on, me elame diskress, seal on ka lapsed, on seal, mina ei tea, 10 15 tükki, kõik mängivad õue. Londonis Me pidime. Meil oli kool viie minuti kaugusel ja meid ei lubatud lapsel minna üksinda. Oli selline pere ja karjäär ikka selline tõsine dilemma oli vaja lahendada. Põhjus tähendab, see oli kõige suurem põhjus, siis ma hakkasin üldse nagu mõtlema, et issakene, no ega ma jätan nüüd nii, et laps tuleb vanaema juurde, siis meie jääme nüüd sinna või pere oli. Et see ei tulnud nagu kõne allagi. Aga muidugi mul oli ka siin nii palju tegemist, et ma käisin kogu aeg kõik need aastad siin laulmas ja mul oli 11 pearolli, siin kõik kihvtid, rollid, niuksed, suured, uhked jumal, seal ma õppisin, teistega keegi lavale ei saanud veel. Sellel ajal, kui mina tegin siin juba kuningannast ja igasuguseid tapmisi toimus, toimus selles mõttes, et ooperid ja tavaliselt ikkagi lõppevad täiesti, et sa kas tõmbad tal kõri läbi või, või, või hüppad kuskilt alla või oled lihtsalt sured maha jäävad isikus, tea, millegisse ja siis kuidagi kunagi, see oli hea õppejõu kohta ja ma tulingi tagasi ja oli tore, kahted tuli õige. Kuulame vahepeal. Muusikat siis räägime edasi sinu elu põnevatest seiklustest. Melon ootel, Elton John, miks sa selle artisti valisid? Tema on küll mu lemmik, ma ei tea, mis ajast kohutavalt ammu ja siis kui ta tuli lauluväljakule, siis mind väga huvitas tõesti, mis ta siis teeb selle oma klaveriga, kujuta ette, nii tohutult suur areen nagu meie lauluväljak on ja ma läksin sinna üles Ernesaksa juurde, et ma ei tahtnud sinna ette tema juurde minna. Ja vaata, on üks imelik asi nendel staaridel ja see tõesti ongi nii, et sa istud seal taga Ernesaksa juures seal üleval ja sa tunned, et ta laulab ainult sulle. Ta armastab ainult sind. See oli Elton John. Meil on külas ooperidiiva Pille Lille. Räägime sellest, et klassikaline muusika ei ole midagi, mida peaks pelgama asen, täiesti mõnus kaifida asi, aga veel natuke rääkides sinu elust, eks, et olid aastad põnevad, Londonis otsustasite tagasi tulla, kui sa ütlesid, et tulid tagasi ja kodu ei tahtnud sind, et mis sai, mis toimus? Noh, läinud fondi, hakkasin uut asja tegema, ega, sest kui üks uks läheb kinni, siis tegelikult ongi vaja 202. uks üles otsida sest jääda sinna ukse taha siis niimoodi nutma v jamama. No see ei ole õnneks minu loomuses ja, ja tuli uus uks ja ma ei tea. Seal on tuled siis see ole sa loomu, siis tähendab ma mõtlen siis seda momenti, et, et algusest peale oled sa selline ikka olnud, et et ei ole probleemi, kui mingit takistust tõke tuleb, et panen edasi. Või üldse välismaalt, sa oled välismaal olnud ju nii palju ka, et, et või on sealt tulnud mingisugune siuke nagu hakkaja selline mentaliteet. Ei, ma arvan, et see on ikka loomusse, on ikka lapsest peale, ma olen kogu aeg sealsamas kolmeaastaselt, sealt metsa pole metsa, pole külast, eks ole, ma olin ikka kõige kuulsam metsa pale, tüdruk, sest mul oli lauluvõistlusel olin Tallinnas siin, vat laulsin ennem Entel-Denteli, käisin lauluvõistlusel Tallinnas kontserdisaalis, kus menüüd. Maast madalast sa oled nagu kiitust saanud nagu utsitatud ei ole, võib-olla on see, et sind ei ole nagu maha tambitud nagu tihti koolis lastega, et neid noh, põhisõnum on, et, et Eesti ei ole mitte millekski. Ei, ei, ikka maha tambitud on ka hirmus palju ja eks neid ikka neid niisuguseid hülgeon ka, et, et siin võib öelda, et ava uks ja nii edasi, aga tegelikult selle ukse avamiseni ma jõudsingi läbi selle niisuguse päris ukse sulgumist. Aga ikkagi sulgus, et sa oled mingis intervjuus öelnud, et sa vist ütlesid mingis raadiosaates midagi valesti, aga kas sul teha? Põhimõtteliselt sul ei ole isegi öeldud, et milles siis lihtsalt ekspert klõps ja korras ja pakkaja. No umbes nii ja sest ega ma ei olnud mingit muusikat, on üldse väga viletsad, vot need on siin nüüd kõik need muusikud, kellega me tahame rohkem nagu teha koostööd, mis me täna siin ka või homme, eks ole, esitleme, et nad saaksid maailma minna, aga me oleme ju tohutult olnud oma ruumis, kogu aeg harjutan, mina hakkasin ka kaheksaaastase klaverit, 15 aastat õppisin klaverit pianistiks saama, kuni ükskord võrkpallis löödi mu pisikene sõrm puruks ja, ja heitke ta sirgeks. Kõver kogu aeg, aga põhimõtteliselt, ega siis meie sealt sellest oma ruumist nii-öelda, kus me üksinda oma instrumendiga oleme, ega me sealt palju välja ei oska tulla ja kõik lepingud ja kõik asjad on meie jaoks üle mõistuse. See on nagu niisugune teine ajupoolkera, mida me üldse ei kasuta, sest meie kogu aeg loomesuguseid, ilusaid või ta suuri ja Hiiumaal ja armastuse ta tapab, ta elab ägedamalt. Aga siinpool on ja kõik see niisugune asi, kus sa pead selle eluga hakkama saama ja selle tõttu. Ega siis mul ei olnud ka loomulikult ühtegi lepingut ega midagi ja nii oligi võimalik kohe viuh laks nagu aga just mu õpetaja ütles niimoodi seesama maailmakuulus asja Corehaneneks teda 10 aastat tagasi Soome rahvusooper absoluutselt ei lasknud uksest sisse. Ja miks ta ütleb samamoodi, et ei tea, kas ta ütles kuskil midagi halvasti või sest ega keegi ei tule sulle ja ma käisin küll küsimas mitu korda, et mis siis nüüd oli? Ohoh, mitte midagi praegu ei leia, et sind on meile vaja. Jaago ütles täpselt samuti lihtsalt tuli uusi juhtkondeks ja pandi selle ukse kinni ja ta muidugi avas ka igal pool teisiti. Kas eesti või soome-ugri viis nagu asja lahendada? No eks väiksus ka ja inimesed ikka kardavad neid, kes on väljas, ma olin 10 aastat ikka praktiliselt ära ja ja ega nad ja mõtlemisaastatel ma läksin välja 90, eks kõik hakkas siin hakkas pihta, nüüd tuled säält ja sul on uhked mõõted ja võib-olla natuke teistmoodi ja nii edasi. Annaks jumal, et me praegu oskaks kõiki neid vastu. No aga seda sa kindlasti oma kogemusest nagu soovitati ka maailma minna, kui ikka ikkest soovi on, eks ole, natukenegi sees. Mina saadan oma õpilased kõik välja viimaseni, praegu on mul üks on Itaalias ja noh, rääkimata siin on olnud Saksamaal, Inglismaal ja kõik püüan välja saata ja teen nagu, nagu selle tee neile ette, sest ei ole mõtet saata lihtsalt ja sama välja nagu läksin minu. Sest ma läksin tegelikult yks punkti teadmata üldse, ma teadsin ainult, et see kool on väga hea, aga ka selles koolis noh, üks maailma tippkuule nagu kills kuul draama ja ma olin üks esimesi eestlasi, kes siis sinna üldse sattus, kus aga mis õpetajaid seal on, ma ei teadnud mitte midagi, sest tegelikult ikkagi muusiku loob õpetaja, siin ei ole midagi teha. Nii et oma lapsed, muusika ja pisikene hakkas nüüd pihta ja õpib teist aastat klaverit ja ma arvan, et et on temal seal annet, aga suuremal seesama, kes tahtis Eestisse hirmsasti tagasi. Ega meil ei olnud ju raha loomulikult välismaal ja selle tõttu tema muusikaline arendamine jäi sinna selja taha, sest väljas väljas maal õppida muusikat, on hästi kallis. Kui sa praegu räägid oma vanema tütrega leelo ja arutate nagu näiteks võib-olla Inglismaa aegu, kas ta midagi öelnud või tunnistanud, et mis siis nagu jah, et sina tahtsid seal õppida ja teha karjääri, aga tema pidi noh, nii-öelda virelema, et ma saan aru, et teil ikkagi noh, eriti helge elu finantsiliselt ei olnud, pluss tema igatses nende ilusate kodumaa suvede järgi. Kui te olete nüüd rääkinud, mis ta on No me lahendasime need ära kõik juba kuskil üks, ma arvan, üks 10 aastat tagasi olid olid probleemid muidugi mind ei olnud kodus, kogu aeg käis ja nad kahekesi olid, et selles mõttes oli igasuguseid asju, aga, aga õnneks on ikka see, et kui sa palud oma lapselt andeks, siis laps annab andeks. Et tuleb kõik andeks paluda, peab kõik oma uhkused ja Ahku ahnused kokku võtma ja ja lapsega suutma hingepõhjani rääkida. Nii ilus, aga räägime tänases ei vabandust hommeõhtusest sündmusest selle paari sõnaga selles mõttes, et et kuidas klassikalise muusika kontserdile minna, see on ju pingviinid, nagu sa ütlesid, eks ju. Klassikalises mõttes, et hästi pidulik ja akadeemiline, vaikne, et homme ma saan aru, siis on vabas vormis kõik, eks. Absoluutselt, aga muusikud on ikka pidulikult, las nemad olla seal pidulikud, aga kuule võib tulla täiesti vabalt, jumal, ma olin, elasime seal Londonis, kus mul oli aega pärast kooli minna koju või midagi ja teadsin, et ah täna on võimalik minna, eks ole, saime mingi kahe naelaga kuskile sinna tuletõrje rõdulile pileti rõdule pilet ja ja loomulikult needsamad teksad ja mis oli, ma käisin Norras, aga veel kooli tol ajal. Nii ma sinna läksin, keegi ei vaadanud mitte midagi, et ma loodan, et Eestisse ja kõik muutub, nii et publik või vastuda sisse täiesti vabalt oma Texastes salli tees kinnastes, millega vaan. Visake need sinna nurka ja tulge ja ma loodan, et mitte üks ei vaata teie peale, pahased. Aga kes on need välismässad, kes sa oled siia kutsunud, siis meie klassikalise muusika talente? No vot see ongi äkki siis selle leelo, seesama tüdruk ikka selle elu, kes mul seal oli, et mida ta sai sealt Inglismaalt olekust mööda sai ikkagi kätte selle julguse ja keeleoskuse suhelda igal tasandil. Ja ja tema nüüd selle meie rahvusvahelise tee peal põhiliselt loomulikult ma püüan olla seal ligi ka pidevalt, aga, aga tema on siis saanud nüüd siia niisugused ässad tõesti kokku nagu IMFi on siis üks üks maailma kõige suuremaid üldse agentuure või mälestusmärgi, kes siis muusikutele tööd annavad, ega siis muusika ei ole lihtsalt niisama, et ta ta õpib, õpib, õpib ja, ja siis hakkab ise endale tööd tegema, et see ei ole võimalik, muusikutel on ikka olemas omad metseenid, omad toetajaid kogu aeg, kes temaga tegelevad ja ja IMG esindaja on siis tule tulemas, Harrison parrot, kuhu kuulub ka siis meie Anu Tali, on selle selle mänes mediaan ja ma ei tea, kas eestlased on võib-olla mõni veel seal, kas võib-olla Paavagi või Järvit, ma mõtlen, et et selles mõttes Nende esindaja tuleb Münchenist, siis on tulemas, Hollandi tuli juba minuga ühes lennukis, aga kuna ma olin suusakorvis niimoodi viletsakene, siis ma ei läinud temaga rääkima olid seal hästi kõrvale. Siis tema on Hollandi Music festivali boss ja ja ta on tõesti siis üks maailma kõvemaid tellijaid selles mõttes, kes nendele interpreetide tööle tööd annab, sest ega tegelikult saada ikka välisturule, see on oma, et oma ET üritamine, see ei ole lihtsalt niisama, et olen andekas ja lähen. Maailm on täis neid andekaid, neid samasuguseid viiuldajaid nagu sina Annalisake või Sigrid Kuulmann, kes on tõesti tohutult andekad ja, ja õppinud nad ju kõik ka välismaal, eks, aga nende kõrval õppis veel sadu sadu sadu, nii et selles mõttes võita see usaldus. Vot see on nagu kõige tähtsam, et sa pead suutma, eks me siis nüüd täna alustame nende bossidega nii-öelda seda lobitööd, mis on minu jaoks täiesti väga raske. Sest ma ei ole harjunud niisugust, et ma pean minema ja toda toda, aga leelol tuleb see hästi välja. Nii et selles mõttes ma loodan, et siit tuleb päris mitu asja ja üks Venemaa ja päris kõva tellija ja ostja ja noh, kui keegi neist saab ja väga Hoiame pöialt, laiendame kuulajad, siis tõesti tasub minna avada oma meeled siis sel reedel. Klassikatähtede öökontsert Tallinn Music Weeki raames 16 omanäolist artisti kollektiivi kõige efektsemad etteaste, et igaüks siis 10 minutit alata. Poole 10-st õhtul Estonia kontserdimajas, Sis Vox Clamantisega see algab ja tõesti noh, väga väga ahvatlevaks sa oled seda teinud, mina igatahes lähen kindlasti vaatan, ma juba ootan, anna, lisades Roodmi etteastet põnevil, aga mis sa lõpetuseks kuulajatele ütleksid? Omalt poolt üldse võib olla muusika ja elu mõttes. Mõttes muidugi seda, et issakene püüaks kuidagi teineteisega hästi läbi saada, küll minul olnud raske inimestega suhtlemine seal annab minu kõige raskem asi üldse elus, ma olen kuidagi kartnud seda inimest ja ja ju siis nad on haiget teinud, eks ole, aga ega siis keegi ei tee ju haiget paha pärast, lihtsalt vahetevahel lihtsalt see on paha tuju ja nüüd sellele teisele lapsele ma õnneks võib-olla oskasin seda õpetada, et ah, tal on paha tuju. Anna talle andeks, sellest ei ole midagi, näed, issi tuli koju, tal on paha tuju, ei ole midagi. Et kui mõelda ka nii, et kui meile töö juures või kusagil keegi ütleb midagi pahast ega siis see ei ole sellepärast, et me talle ei meeldi. Ma arvan, et see on ja kui siis ka ei meeldi, no mis sellest. Minge aga mööda tänavat edasi ja mõelge, ma armastan teda ikka ja, ja selles mõttes see on nagu ja muidugi klassikaline muusika, aitab meil kõike seda tehasest. Ta ikkagi läheb hästi sügavale, nii nagu mõned üksikud ka estraadilauljad, ütleme või kergema muusika lauljad, üks nendest on Tõnis Mägi, kes oskab minna sügavale. Kuulame aitäh sulle, Pille Lill ja edu, aitäh, tulge. Siidi. Väär ja suure. See on Ohtlik, kuid siiski nii võrratu valits raja disClemens. Suve teenik vahel vallatult piidleb mind rahutuks, tihti. Osutid tiirlevad aina kiiremalt ka. Ikka rohkem ja rohkem, ent kärmemad. Kui kellaaeg Ta tahaks võtta sellena võik. Täis pilgeni. Vaata mesilas. Raadio kaks.