Tere hommikust, head kuulajad. Tänase jutusaate külaline on Eurovisiooni lauluvõistluse võitja. Mõelda vähemasti ainus eestlane, kes oli võitjate tiimis seal, Tarmo Krimm ja rohkem kui võib-olla Neurovisioonist, tuleb meil juttu ühe inimese karjäärist, kuidas arenedatakse rahvusvaheliseks produtsendiks, režissööriks, sest Tarmo on muude asjade hulgas ka näiteks Otepää suusatamise maailmakarikaetapi režissöör. Mis seda võistlust puudutab, siis võib öelda, et tema on selle töötanud pildiliselt. Tere hommikust, Tarmo. Tere hommikust. Tere hommikust. Kõigepealt mismoodi sai sinu karjäärist selline rahvusvaheline, et või tööelust, et esimest korda, kui, kui mina siin mäletame, neid sa ETV juhatuse liige ja vastutasid tehnika küsimuste eest? No ma arvan, et selline esimene rahvusvaheline projekt minu jaoks oli kindlasti Otepää. Maailmakarika etapp, mis esimest korda tuli Eestisse aastal 1999, ta tuli ikkagi hästi sellises olukorras, kus ei olnud päris selge täpselt nagu tähendab ja millised tööd sellega nagu tegema peaks ja ma mäletan seda, seda momenti, kui üritasin järele jäänud veel noh, ma pakun välja neli kuud ja siis Eestile anti, see võimalus, avanes aken ja siis siis esimene selline rahvusvaheline kogemus minu jaoks mis puudutas nagu koostööprojekte, et see nagu oli jah, et ta oli, oli midagi huvitavat, kiiret ja sellise tavalise telekõrval nagu hästi-hästi teistmoodi tegevus. Otepää MK-etapi teha režissöörina, et seal vist tavatingimustes üks suurimaid iga-aastasi projekte. Kaua-kaua sa seda ette valmistad, seda täpsustama veel, et tegelikult ega 99 ja 2001 mina ei olnud selle ülekande režissöör, et meil oli aastal 90 900-le, esimesena oli siis kalevi uusi voori kilu tuntud väga tuntud suusarežissöör ja ja kui teist korda see sisse tuli aastal 2001, siis oli meel režissööriks kai soomine. Ja need mõlemad olid siis tolleks hetkeks juba suurte kogemustega suusarežissöörid ja ma arvan, et minu jaoks oli suuremat sorti võimaluse, et ma sain vaadata üle nagu õla, kuidas see töö käib ja, ja samal ajal ise siis ma olin selles projektis nagu tehnikajuht ka esimest korda režissöörina. See oli aastal 2003 selle tegelikult juba peale Eesti Eurovisiooni. Aga räägime ikkagi selles osalevate lõpuni, et ühe režissööri jaoks, milline see ettevalmistusprotsess on, et see võib tunduda lihtne inimese jaoks, kes võistlust telekast vaatab, aga aga tegelikult on see ikkagi väga mastaapne projekt, et seal on kaamerad juba nii palju, et et kahe käe sõrmedest tuleb puudu peaaegu. Ma arvan, et selle ürituse kõige keerulisem asi on tegelikult formaat, selle sõidu formaat ise, et Eestis on suusatajad olnud alati läbi aegade noh, teatud distsipliini ja väga heades klassikasõitja eraldistardist klassikasõidu eraldistardi teeb keeruliseks see, et ta asi, mida tuleb jälgida ajasüsteemi samal ajal kuskil lähedal hoides ehk tegelikult ei ole niimoodi, et kes esimesena üle finišijoone tuleb, on võitja, et ka lahja suurus on hästi palju sammast. Ja see tähendab seda, et on olemas võimalus, et et ülekanne saab tehtud niimoodi, et on kaadrise valed asjad. Võitjafinišid näiteks ei näitagi ja selliseid režissööre, kes seda on oma elus nagu teinud ja samas mitte keegi seda teha tahtnud, neid on päris mitu ja mul on õnnestunud seda sättida. Seni. Võitjad on ilusti pildi seal ja võite õnneks kaadris olnud, jaga esimene, teine kolmas kohta, et tegelikult noh, see kõlab nagu naljakalt, aga see tõenäosus, et see võib juhtuda, see suur. No kui saatejuht näiteks teeb saateid ja valmistab ette oma asju, siis ta teeb märkmeid. Tavaliselt mõtleb asjad läbi ja saab neid märkmeid siis eetriajal kasutada, et kuidas režissööriga, kas režissööril on võimalust oma märkmeid ja oma ettevalmistatud materjali kasutada, ainus võimalus üldse olukorrast välja tulla, ükskõik millise saate puhul on tegelikult ikkagi see ettevalmistus, tööd. Minule otsesaated meeldivad, mulle meeldib see formaat, mis tähendab seda, et eeldab teatud sellist off kiirust ja noh, ta on väljakutse just sellele, et kui palju sa suudad kiiresti varem tehtud otsuseid muuta või siis noh, reageerida sellele olukorrale, mis toimub. Ma arvan, et noh, see on siis esiteks ei ole mingi ühe inimese töötad, suusasuusatamise puhul on see selgelt, et selline suuremat sorti masinavärk, mis ehitatakse sinna metsa vahele püsti ja, ja selle Käimajooksmine sellele nii-öelda eesmärgi püstitamine, see kõik on väga põnev ja, ja siis teisest küljest see on ka väga Apnerallita ei oska sedasama adrenaliinirohke. Nii, aga et iseenesest võib lõppeda sellega, et noh, kõik oli korras ja hommikul peeglisse vaadates keegi ju ei lähe halba saadet tegema õhtul siis võib täiesti selgelt öelda, et see tuli siiski välja, et see saade läinud kordaja suusatamises on selleks nagu võimalusi päris palju. Me räägime Tarmo Krimmiga ja õige pea tuleb juttu ka sellest aserite võiduloost ja, ja eurovisioonist, mille juures Tarmo oli, oli tegev. Räägiks enne sellest Tallinna 2002. aasta eurovisioonist, et sa oled pidanud õige mitmeid ameteid Eurovisiooni lauluvõistluse juures ja me ei pea silmas praegu seda kohalikku eelvooru, vaid vaid suurt Euroopa suurimatele projekti. Ja ta on isegi mõnes mõttes nagu sakslased uhkusega ütlesid, et ta on nii-öelda meelelahutusmaailma, et ta ongi maailma suurim telesaade. Või see võib vabalt nii-öelda küll võib-olla 2200 veel ei olnud, sellepärast et ta on kõvasti kasvanud, aga kui see juhtus, et kui Eesti võitis ja, ja kui kõik olid fooride joovastuses siis ma arvan, et minul oli täiesti selge. Kõigepealt ma tahan selle asjaga tegeleda, mõeldes siis seda Eesti korraldust. Ja, ja, ja noh, siis on siis see ka nii läks, et kui sa midagi tahad, et ja, ja kui kui teised lubavad, siis, siis on sul võimalus asjaga tegeleda. Ja taaskord seal suusatamise juurde tagasi tulles, et nii naljakas kui see ka ei ole, et esimene inimene, keda me tahtsime väga palju nagu kogemust saada, kuidas, kuidas Eestis siis nüüd, mida esimese asjana tegema peaks oligi Alar Arukuusk ja siis sellest lähtuvalt oli meil suhteliselt selge Väikese koha probleem on ennekõike hotellides ja, ja selle tõttu, kuidas me saaksime niiviisi, et, et kui me ütleme kuupäeva välja, et kindlasti Eestis toimub, et need hotellid nagu olemas oleks. Nii-öelda mõnes mõttes vägagi sarnane sellele, mis toimub seal väikses kohas Otepääl, et ka neil on ju see probleem, et kui ürituse korraldamiseks läheb, et siis kuidas saavutada olukord, et kogu see timm ja kogu see meeskond, kes sinna kohale tuleb, natuke kuskile ära mahuks. Aga ametitest rääkides, siis seal Eesti võistluse juures olid sa tehniline produtsent vä? Ei, kuidas sinu nimi ametinimi oli? Ametinimi oli tegelikult tegevdirektor ja selles mõttes selle selle ürituse korraldamiseks moodustas Eesti televisiooni siis nagu kolmeliikmelise juhtgrupi hambad on päeval olnud ajal, siis oli mina tegevdirektor ja Jaanus Kõusaar, kes oli finantsdirektor. Nii, ja sealt edasi, see võistlus toimus, toimus hästi, haavas, eeldas muidugi tohutut planeerimist ja vast isegi näinud mingisuguseid mingisuguseid materjale, mis olid võrdlemisi mahukad selleks, et Saku Suurhallist Saku Suurhallist ehitada selline Eurovisiooni mastaapi siis teenindav ala. No meil oli selline naljakas asi, et Saku Suurhall tol hetkel, kui see otsus sai tehtud, et jaheti Eesti nüüd teeb seda, sest et seal on kaks sammu, üks on see, et Eestile võimalus nagu nagu ka näiteks Aserbaidžaani võimaluse, siis tekib see samm, kui siis telekanal ütleb, et jaa, et me teeme sel hetkel, kui Eesti Televisioon ütles, et jah, et me teeme seda sel hetkel, Saku Suurhall veel valmis ei olnud. Et ehituse ja on ka nii, et ta oli alles tegemata tali nagu pooleli, et oli juba näha, et midagi oli püsti ja oli teada, mis kuupäevaks valmis saab ja see sai valmis nagu novembriks, aga esimest korda, kui eurooplased tulid meile seda kohta üle vaatama, siis jah, mis seal salata, tegemist oli alles tellingutes olev või noh, poolelioleva asutusega, et ta ei olnud nagu see asi seal tuli tugevalt ette kujutada ja see mõnes mõttes nagu poolne kogu sellele Eesti korraldusele, et hästi palju sellest kõigest, mis me nagu rääkisime, oligi nagu see pidid uskuma seda ja hästi palju ette kujutama, sest me olime esimene selline riik, mis ei olnud nagu Lääne-Euroopast. Me olime tegelikult esimene riik, kes oli mingisugusest sellisest natuke imelikumast kohast Euroopast jah, ja sellises keskkonnas, kus võib-olla selline kvaliteet, televisiooni tegemise traditsioon on natuke teistsugune, et kvaliteedi hinnangul on teistsugused ja võib-olla noh, ma arvan, see aasta möödus suhteliselt sõdalased. Hästi palju käidi meid nagu noh, järelevalve oli suur, ma annan edasi ülejäänud aastatega võrdlnud, mis, mis nagu teistes kohtades on olnud ja ma arvan, et Eesti tegelikult olin selles mõttes väike teerajaja ja teistel riikidel, kes nüüd pärast Ida-Euroopast tulnud, neil on olnud oluliselt lihtsam. Milliseid ameteid sa oled suur Eurovisiooni juures veel pidanud? No tegelikult ega seal sellist plaani mingeid ametit pidama hakata pole nagu olnud, juhtus lihtsalt nii, et kui see siis 2002 oli ära lõppenud, siis ma täitsa selge veendunud, ega nüüd see rohkem enam ei juhtu. Ja mingisuguse kokku doose ja mingisuguse lihtsalt olude sunnil või ma ei tea, kuidas see siis oli, et kakstuhatkolm ja tegelikult alles märtsikuus siis järsku tuli telefonikõne, mille tulemusel ma tahtsin veel kaheks kuuks hoopis siis Läti. Ja, ja usaldasin Eurovisiooni selles töös sellise konsultandi ja, ja osaliselt ka siis kontserdiprodutsendina. Edasi tulid türgi, Ukraina ametid on olnud jah igasuguseid nüüd, et tegelikult siis sealt edasi on olnud muu roll on olnud olnud koostöö siis pigem korraldaja poolega ja ja teiselt poolt on siis EBU olnud see, kes on andnud võimaluse mandaadi kontrollida seda ettevalmistust koha peal. Ja neid ametinimetus on kahjuks need kogunenud päris palju näidanud olnud akrediteerimise juhte. Ma olen olnud kontserdi produtsent, maganud šõu, produtsent ja nad tegelikult iseenesest noh, nende ametite roll on ennekõike olnud alati selles, et kanda endaga Ta aastast aastasse mingit kogemust, mis siis nagu on esiteks uuele korraldajale riigile nagu vajalikuna seal on siis võimalik küsida ja sul on vaja vastatusena ühelt poolt ja teiselt poolt rohkem siis see, et vaadata üle, mis toimub ja võimalusel hästi kiiresti siis nagu hakata vigu parandama. 2009. aastal Moskvas olid kontserdi produtsent. Arvestades seda Moskva mastaapi ja, ja kõike seda, mis seal tagantjärele toimus, aga Moskvat peetakse võib-olla kõige rikkalikumaks Eurovisiooniks, siis kas see oli, ütleme, kõige huvitavam, põnevam vastutusrikkam roll? Mul on nendele aastatele tegelikult rohkem selline nagu emotsionaalne side, millega võrrelda, et loomulikult Eesti seda emotsionaalset sidet mitte miski ei muuda või noh, ütleme sealt ei ole võimalik kuidagi üle ja paremini kuskil mujal teha, aga et kui ma nüüd peaksime pingereas nagu järgmisi kohti otsima, siis mul kindlasti kogu sellest üheksast aastast eristub väga selgelt eristuv Kiievi eristub Moskva. Noh, nii naljakas kui see ka ei ole, et nad on kõik venekeelne keskkond ja ja kuidagi see seotud järelikult sellega, et eestlane oskab vene keelt, aga teisest küljest pigem siis see, et, et meil on olnud nendes kohtades väga palju erinevaid selliseid probleeme, mis teeb selle aasta võib-olla isegi nagu huvitavamaks ja teisest küljest noh, keerulisemaks. Kui keegi mäletab, siis kui 2005 Ukraina korralduse Eurovisiooni siis neil toimus poliitiliselt, toimus oranž revolutsioon, revolutsioon ja mis seal salata, oranž revolutsioon toimus 10 sellest kohast, kus ma elasin, kvartal oli seal Kiievis, oli pealisKressatika peatänava lähedal ja noh, siis on niisugune periood, et Eurovisiooni tegemist takistada ja teisest küljest emotsionaalne laeng, mida see kõik nagu kandis ja, ja saad aru, mis siis nagu juhtub ise olla selle asja sees, et see, see kindlasti jätnud sellise mälestuse, mida mida ei ole võimalik noh, lihtsalt tavapärastes oludes kuidagi nagu üle minna ja, ja teisest küljest, et kui siis see kõik on nagu juhtuma see ja kui see siis samal ajal tähendab seda, et et loomulikult korraldas, ei saa ju kõige paremini sel hetkel nagu edasi minna või noh, pole, pole inimesi, saaks otsuseid teha, pole inimesi, kes on nagu ametis ja kes, kes peaksid neid otsuseid tegema, et siis selle kõigepealt sündis selline kontsert, millel on ka tagasi vaadates väga palju selliseid omadused. Ta mõnes mõttes selle võrdleme siin hetkel ju mingisugust subjektiivseid asja, et milline kontsert on hea ja milline on parim, et meil on kindlasti väga palju selliseid asju, mis me Eestis tegime nii hästi, et seda ei ole keegi selle 10 aasta jooksul paremini teinud. Aga mul on hea meel vaadata tagasi seda Kiievi salvestust ja seal on väga palju sellist. Seal on mõningad niisugused lood, kasvõi näiteks Norra lugu, mis on noh, niiviisi üles võetud ja näeb selline välja, et ta, ta teeb siukse spetsiaalse tunde iga kord minu jaoks. Kui sa lähed kergesse sündmuskohal, ütleme siis antud juhul Kiievisse või Moskvasse, siis kuidas see protsess käib, et praegu, ütleme maikuus, eurovisioon toimub siis siis ta saab ühest kohast läbi, mis edasi saab, kuidas, millal sa sinna kolib, millal sa sinna Kressatiku äärde omale selle korteri võtad? Veelkord, et see ei sõltu minust, et seal on olnud alati pigem väga erinev. Aga mis nagu mõlemal pool, nii, nii Kiievis kui Moskvas oli kindlasti oli see, et, et jah, et see minu jaoks algas mõlemal juhul paramõnes teises kohas on see hakanud hiljem, et. Mida varem, seda parem, eks sa lähed. Tegelikult on 11 kuud seda üritust teha ja rääkides sellest uuesti, et kui suur tamm, siis ega see 11 iseenesest on võimalik ära kulutada mitut mitmel maal, eks ole, et on hästi palju seda, mis on seotud sellega, et keegi ei ole nagu valmis või keegi nagu ei oota, et see juhtub, see asi juhtub, et ei ole olemas riiki, kellel oleks selline ressurss inimesi või, või, või mingisuguseid muid vahendeid juba nagu valmis ja ootamas, et selge, et keda see üritus ka nagu ei tabaks, mõnes mõttes peab esimese asjana hakkab nagu tegelema sellega saame aru, et mis finantseering ja, ja mis moodi see asi üldse toimub, pluss veel, mismoodi, nagu käivitub, et. Ta on nagu ressurssi nõudev asi ja, ja mida, mida rutem on võimalik ikkagi nagu käivitada suure hooga tootmine, seda paremat, seda parem lõpptulemus on, nõudlus on nagu väga kindlalt, sest et kõikvõimalikud rendilepingud, mis on ikkagi seotud seal aparatuuriga, mida siis lõpuks kasutatakse, et noh, need on seda paremad, mida varem nagu tehakse. Aga see protsess või noh, nii-öelda see asi algab sinu jaoks ikkagi mõnel juhul juba lausa juuni juulikuus, et esimesed esimesed siis selle võidu riigi väisamised leiavad aset veel kord, et ega ei ole olnud sellist regulaarsust, et saaks öelda, et kuidas algemata, pigem on ikkagi nii, et et on, on, on olnud siis mõningal juhul, kus on jah, olnud kohtumiste tasemel varem ja on ka olnud noh, nagu ma selle, Läti näite tõin, kus ma siis kakstuhatkolm sattusin endale ise endale üllatuseks ootamatult seda projekti tegema. Märtsikuus. Räägime rahast ka takerdumata summades sõnu mainimata, päriselt summasid siis siis kui ühel aastal teha Eurovisiooni selles suures tiimis selles rahvusvahelises tiimis, kas siis tegelikult võib, võib eeldada, et järgmine aasta ei pea midagi tegema, Al hooleta ei ole sellist asja õnneks ja kahjuks sellest, et et esiteks on ei ole tegemist nii unikaalsete oskustega, võiks nagu ühendatud, nüüd palun makske mulle hästi palju, et kindlasti on inimesi, kes on valmis väiksema raha eest sedasama hästi tegema ja noh, need valikud on alati ees ja teiselt poolt on sõidetud noh ega siis tol hetkel, kui need lepingud sõlmitakse, on tavaliselt korraldav see probleem, et nad ei tea ka kui palju üldse, nagu talvel on tarvis inimesi tööle võtta. Mistõttu ma arvan, et ta on ikkagi selline projekt, mis sel hetkel, kui ta nagu toimib, daam on kasulik. Ta on kindlasti olnud mulle väga oluline, aga et ei jätkunud nagu tagasi vaadata, siis on ikkagi Eurovisiooni kõrvalt veel väga palju muid asju teinud. Kui viibid koha peal, siis kas on olnud ka selliseid maid, selliseid linnu, kus eurovisioon on toimunud kus sa ei olegi jõudnud mitte millegi muuga tegeleda, kui ainult istuda selles antud juhul siis mingisuguse spordiga teatises ja valmistada ette, et, et on, on, on tõepoolest nii palju tööd, et ei olegi võimalik midagi muud seal teha? Ma arvan, et kuna sina oled Eurovisiooni ja sa tead, et tegelikult need viimased nädalad, kui tulevad delegatsioonid ja on suhteliselt tihe graafik, siis tegelikult võib väga lihtsalt juhtuda, kui, kui, kui just ise ei, ei, ei, ei, ei survesta taga ja noh, teisest küljest, kui vaadata, et mida ma siis nagu olen teinud ja millise aja jooksul siis reeglina on alati olnud nii, et kui sa vähegi nagu sa oled juba kohale sõitnud erinevad, ei ole kunagi nagu pikk, et noh, ei ole kuskil olnud sõdalased. Lähed ja oled mingi kolm kuud järjest, et need on ikkagi niuksed visiidid ja järelikult nad on kõik tavaliselt hästi planeeritud ja see juhtub väga lihtsalt see, millest sa räägid, et sa tuled lennukist maha, sõidad hotelli ja siis sa näed seda areeni või siis telemaja on ka väga palju neid telemajas näinud väga erinevates riikides. Ja see ongi kõik, et on vaja lihtsalt iseennast forsseerida, et kuskil leida see moment, kui minna linna vaatama, näiteks jutusaate tänane külaline on Tarmo Krimm, kes võitis Eurovisiooni aserbaidžaani delegatsiooni koosseisus, sellepärast et ta oli aserite režissöör ja, ja õige, peame sellel teemal juttu, hakkame rääkimagi. Aga enne veel kuulame ära siis aserid ja euroloo ja, ja sedakorda võib-olla sellisest kastmest, mida meie kuulajad ei olegi enne kuulnud. Akustilise versiooni. Te kuulate jutusaadet ja Tarmo Krimm on meie tänane jutusaate külaline, mees, kes on olnud rahvusvahelise lauluvõistluse eurovisioon, on juures tegev juba õige mitu aastat. Ja sel aastal siis aserite delegatsioonis ja aserite režissöörina, mismoodi see esmapilgul võib olla ootamatu tutvus aset leidis, alguse sai? No jällegi, et tänu sellele, et need on seal natukene erinevates riikides käia siis kohtumine selle tiimiga, kes tegelikult nagu asemete lugu on nüüd see aasta tagasi edukalt. Ta on provotseerinud pluss meil on olnud see roll ka kolme eel eelneva aserbaidžaani esinemise juures. Et need on ukrainlased ehk Ukraina produktsiooni firma, kelle eesotsas on tegelikult omaaegne Ukraina Eurovisiooni peakorraldaja Pavlo klotsak. Ja nende nagu niisugune roll on olnud Aserbaidžaani jaoks see, et kui rahvuslik eelvoor on toimunud siis võetakse see artist ja, ja on olemas lugu ja siis käsitel viimase poole kuu jooksul siis vägagi nagu tugev. Ühest küljest nagu provokatsioonid, no töö selle artistiga ja teisest küljest siis noh, ikkagi selle loo lihvimine ja viimistlemine ja ja tegelikult noh, ma sain ka eelmine aasta, sain pakkumise, mis tõenäoliselt oleks võinud viia samasuguse sihukese seadusega. Jah, oleks olnud võimalus olla ka eelmisel aastal olnud artisti režissöör, seda siis ennekõike selle videoklipi režissöör, aga mis ta nagu Eurovisiooni puhul tähendab, on see, et, et kuna see kaks ja pool kuud on suhteliselt, et väike aeg, mis on siis jäänud sellest hetkest, kui lugu on välja valitud ja, ja võib-olla ei ole veel päris valmis kuni selle hetkeni, kui nii lavastada seal laval näeb, et siis noh, seal oli seal väga palju erinevaid siukseid kontseptsioone nagu olla, ja see on üks põhjus, miks ühest küljest video tingib selle lavalise väljanägemise ja, ja vastupidi, et kui tahtmine midagi laval kindlasti teha, sest see peab seal olema, eks ole. Ja nii ta siis see aasta väljukused kuskil märtsi alguses oli mul selge, et et videoklippi tegema hakkame, pluss muide kordagi ei rääkinud enam sellest, et seal nagu videoklipp ainult vaid ikkagi rohkem sellest ja aga ühtlasi mismoodi lugu laval välja näeb, et mida see tähendab, see tähendab seda, et. On 43 laulu näidatakse televaatajale, issand, alles selle, selle, selle 43. oleks kuidagi sild paistvam kindlasti olla heal tasemel. Visuaalses mõttes, aga tegelikult ka siis kuidagi meeldejääv, eks ole, videoklippide põhjal see lugu, ei, see on ikkagi niimoodi, et lavashow nagu sa nüüd järgi mõtled, siis kuidas on. Kõigepealt on see, et loodavad kokku kogutakse ja umbes samal hetkel, kui nad on kokku kogutud juba nagu hooldatakse ju läbi interneti, erinevad kanalid räägivad nendest lauludest ja, ja saab neid kuulata, eks ole. Et esimene tutvus publiku jaoks kindlasti on, on selle kõigega läbi laulud. Ja vanal ajal, kui nagu euro või interneti nii palju ei olnud, siis oli, selle jaoks on eraldi spetsiaalne siukest telesaade, mis igal pool siis nagu eetris käis, on presentatsioonid. Et presenteeriti seda laulu ja loomulikult noh, intervjuud on nagu suur asi, aga, aga praegu on see see telesaade, mis seda, mis seda klippi, seda laulu näitab, et see on nagu väga oluline, eks ole. Ja, ja see mõlemad, nii laul kui see videoklipp, nad panevad püsti siis teatud ootused, et televaataja potentsiaalne televaataja ta näeb seal siis näiteks oma lemmikut ütleme ja, ja siis hiljem tulla totaalselt erineva asjaga seal suhteliselt kontseptsioon. See video oli sinu esimene muusikavideo, et mismoodi see idee tekkis, pean silmas laulu videot või? Ei, ma arvan, et sa eksid natuke, sest et no ei noh, jah, ei ta võib olla ka esimene, et ütleme, selline muusikavideo muusikali teha ei oska öelda, ma olen tegelikult ju Eesti Televisioon suhteliselt aktiivne režissöör, olnud neid muusika Asjon ja enam ka tehtud, et ta pigem video selles mõttes nagu nagu ta näiteks kas või Ukraina sõja ja, ja Venemaal on, et et see on nagu eraldi muusikatööstusharu, et seda, seda, seda Eestis. Aga see ei olema selline. Aga massiline, siis, ütleme niimoodi, et kui sa oled, oled, oled näiteks Venemaal Ukrainas oled, oled artist, siis muusikavideote tegemine ja nendesse investeerimine on, on oluline osa sellest, et ütled Su otsu tuntus nagu Saksa. Et sul hästi läheks, et siin ostetakse su sissetulekud suureneksid, ma arvan, et et Eesti, see tööstusharu võib-olla ma eksin, aga noh, ta ei ole ju nii käima läinud ja, ja see on ennekõike seotud ikkagi meie enda, selle turu nagu väiksusega, et jah, et erinevaid põhjustanud muusika luusima on kindlasti väga palju teinud. Aga räägime sellest videost, et mida ootamatut selle video filmimisel Krimmis Jah, et kuidas selle loo tegemine hakkab, et on see, et kui lugu see välja valitud, siis produtsendid mõtlesidki välja seletad, mis on selle loo kontseptsioon ja selline kolmandik neljast kuhu peale siis oli kirjeldatud ära selline ootused Mil, millest tunned, millised meeleolu nagu peaks kogu hetk, kui sellest loost juttu tuleb, kaasa arvatud kõikvõimalikud fotod, mis tehti artistidest, kaasa arvatud kõik see, mis laval toimub, mis, mis meeleolu peaks nagu toetama. Ja selle siis nagu ettevõttes selle peale siis see ja teine mõte oli ka ennem olemas, ennem mind oli see, et oli filmida stuudiost väljas, et kuskil loodus. Ja seda on, kus hetkel tekkis mõte filmima nüüd Krimmi minna? Seda ei tinginud perekonnanimi? Ei, seda kindlasti mitte, see veel mul oli selles mõttes väga huvitav, et minu perekonnanimi on Krimm, aga minu peres on vaata kõik inimestel minu Krimmis juba käinud ja ma pidin selle vea kuidagi kombel leerima. Aga see ei olnud minu idee seal filmida, et ma lihtsalt ei olnud väga vastu, et ma olin väga huvitatud sinna minemast, aga, aga teistpidi, et see mõte oli kindlasti ennem ja noh, mingi hetk, kui siis olime juba sealmaal, hakkame filmima ja tehnika oli tellitud, siis proovisime küll kogu aeg olla arusaadav, kes selle siis nüüd välja mõtles, et et kuna päiksepaistelist ilma tasemel pidevalt 100., siis oligi see häda, et et mis siis nüüd saab ja, ja kas me järsku siis võib-olla teeme seda jälle stuudios, et oli sellist nagu kerget paanikat? Ma ütleks isegi, sest et noh päris lausvihmas seda kontseptsiooni seal väljas on ikkagi realiseerida nagu raske ja täpselt selline olukord meil seal Krimmis ootamatult oli, see on siis selline poolsaal, kus tegelikult ilusad ilmad on väga tavaline asi ja sellise vihmaperioodi peale sattuma, selleks peab olema hästi palju halba õnne mõtteks. Jõudsite kohale korralik eestisuvi? Jah, selline selline udu, mis kõige põnevam see, et, et üks asi on see, et sajab või 100-ga, et kui veel udu ka on, eks ole, siis ei ole midagi näha telepildis jah, et selles on kogu aeg mõelnud nagu suusatamisest pääselt suusatamise puhul on hästi oluline telekaamerat öeldakse pika nagu vahemaa peale ja kui tuleb ulu, siis võib arvata, et see ongi selle, selle ürituse, Iisrael on vaenlane siis. Täiesti tegelikult meil Otepääl kunagi udu pole olnud, aga nüüd seal Krimmis seal me seal udu saime kätte. Kuidas üldse pilt välja tuli, sellest lõpuks ikkagi oli mingisugune päikesepaisteline, näevad, tundus, et oli päikesepaisteline ilm ja köisraudtee vahval sõitis seal. No ei ole elu sees nii palju uurinud ja õppinud, kui palju on veebis olemas erinevaid ilmaga seotult kõikvõimalikke saite ja kui sa neid siis seal vaatad, mõned näitavad pilvi ja kuidas nad liiguvad ja siis proovid ise veel tark juurde olla ja siis vaatad, et kuidas tegelikult läks selles noh, me olime seal ja ootasime seda ilma põhimõtteliselt mingisugune viis päeva, eks ole. Noh, pole ju nagu midagit viis päeva. Teisest küljest on lihtsalt häda selles, et kuna seal on ikkagi mingisugune suuremat sorti ressurss, mida broneeritakse ümber broneeritakse, c5 nagu selleni, et noh, eks me siis töö käigus natuke muutsime, kontseptsiooniga oli, oli näha oli ikkagi kõikidelt ennustuselt nahad. Kahe suure vihmaperioodi vaheline päiksepaisteline hetk on tulemus oli siis tarvis lihtsalt aru saada, kellel see juhtub. Ja kohalike ametlik ilmateade kindlasti väga palju ei aidanud, et see oli ikkagi tellike kõhutunde järgi ennustamine, väike lootuse. Tuleb tunnistada, et kui kõik Me istusime sinna bussi, hakkasime sõitma Sevastoopolis Me ööbisime Jaltas, aga Sevastoopolis, kus on seal, kus on see kaljuga kohta sõlmitud, sinna on veel minna mingisugune 70 kilti. Hommikul bussi istudes oli totaalne udu ja 100. siis lihtsalt seltsimees, ta oli nagu selline tunne, et kui sinna jõuame, siis peaks nagu väike tulema. Ja tegelikult noh, tuleb või ei tule, et vaatame jõudsime kohale ja panime asjad püsti, see võttis ka mingi paar tundi, noh, siis me olime ikka väike ehitus tehtud, kuidas, kuidas seal kaljudel sinuga palun välja näeb ja ja kui see kõik see püstises tuli väikega vedamine ja tegelikult see vissil on, on väga oluline märksõna, et sa oled öelnud küll, laulan kõige eelduseks eurovisioonile ja seal ilmselt õige, aga kui vaadata seda aserite lava-show'd, siis kuldvihm oli midagi nii võimsat, mida ühelgi teisel delegatsioonil ei olnud välja räägitud, et noh, kas see tõi võidu. Ta oleks olnud siis võib-olla natukene sihuke ebaausam, kui, kui seal oleks olnud niiviisi, et me oleksime võtnud mingi efekti, mida kohalikud nagu pakuvad saanud meile. See ei olnud üldsegi augu küsimus, vaid, et ta meil sellel lavalisel showl oli autoreid veel, et ta esiteks meil oli siis korragrow renni Miro rootsist temaga eurovisiooni kogemusega on eelnevalt Eurovisioonile teinud lavanumbreid. Tal oli üks sihuke kaader silme ees, ta nägi seda natuke teistmoodi välja, et selles kohas, kus lõpuks toimub see kohtumine seal peale bridži ja meie luua seisab proga lähestikku, et siis siis on niimoodi, et tehnikum keerleb ümber. Need on, igal pool on ümber, on see vihm, et see, see mõte oli nagu ennem olemas või siis lihtsalt meil oli kohutavalt palju erinevaid ideesid, kuidas seda siis nagu teostada, pluss veel selline mõte, kuidas ta seal nagu ümber Pärs keerleb, et see oli ikka suhteliselt teostamatu noh, kohe algusest peale näiteks mulle selge et siis me jõudsime sellisele tulemusele kindlasti vägagi sakslaste ettepanekut abi käest, et efekt iseenesest, mis sealt ülevalt alla tuli, noh, lisaks sellele, et ta nägi sihuke tore välja. Ta on ka tehniliselt kohutavalt ohtlik. Eks kõrgusega efekt 20 meetrit, et noh, nad on juba selle piiri peale, nad võivad olla ka noh, kvalifitseeritud, aga lihtsalt, et midagi, mis tuleb teha välisruumides. Ja mõelda saksa peale, et Saksamaal on üleüldse noh, kõikvõimalikud ohutusreeglid väga kõrged ja esimest korda tehti ju delegatsioonidele kõikidele tehti see loeng ohutusest esimese asjana, kui nad olid jõudnud sinna kontserdipaika, niisugune asi, mida tavaliselt tehakse töötajatel. Nüüd siis leiti selline 10 minutit, mis ka kõik delegatsiooni liikmed said endale selle loengu ja siis selles keskkonnas, noh, mulle tundus, kuni selle hetkeni kuni ma seal lõpuks seda efekti nagu nägin, et ta tuleb ikka mingi teine, ta tuleb 20 meetri asemel kuus meetrit kõrgejaam ja, ja esistama pikkus ei ole mitte 20 sekundit, vaid midagi vähemalt et noh Et kui mida ta siis jah, sellel ühel esimese proovi õhtul nagu nägime, siis ta oli, ta oli muljetavaldav ja tegelikult noh, ta tegelikult ütleme, mis, mis meil oli, et, et on niisugune kaader, kus kaks inimest seisavad ja seal taga kukub neid tähti. Mitte see üldplaan, nagu te Pealt oli just see, et see mõte oli rohkem selles suures plaanis, kus ta on tõeliselt, nad seisavad ja nende taga on nad langevad tulesädemed, et see sai täidetud ka võib-olla natuke liiga spetsiifiliseks läinud siis kuulajatale selgituseks, et kui te vaatate tähelepanelikult näiteks seda aserite eurolugu, siis te panete ühel hetkel ju tähele, et seal on erinevad kaadrid, erinevad sellised plaanid. Ühel hetkel üsna lõpu eel toimub selline nagu vihmaplahvatus, sealt tuleb selline kuldne vihm nende artistide selja taga ja ja tegelikult on, on loomulikult Eurovisiooni laulude juures väga oluline ka see lugu, mis on kirjutatud, aga Tarmo, kui palju määrab ära pilk, heli, ütleme see valgus, mida kasutatakse need eriefektid. Kas, kas puhtalt selle, kõige sellega on võimalik ühte Eurovisiooni lugu nii-öelda üles suruda ja põrandate kohta? Keegi ju ei tea vastust, et sa arvad, et nad valem on, valem on seni leidmata, vähemalt on muidu muidu ilmselt oleks rebimine veelgi teha, nagu ta praegu on, et noh, et, et ma arvan, et hea laul on jah, asja eeldus, aga et siis edasi on, on noh, rääkides on riistad. Ma igaks juhuks korreograafilise sukelduks. Kuna teadmised sügavalt puuduvad, aga need reviis rääkides siis. Ma muusikal olemas oma mingi rütm, eks ole, ja noh, minu arvamus on selline, et pilti tohiks sellest rütmist ette teostega nagu voolusid, maha jääda. Ja siis on mingisugused sellised ootused, mis on mõnes mõttes hellitatud televaatajal natuke seda projekti vaadates nagu tekkinud kõik teavad, et seal peab olema midagi suurejoonelist. Ja meie kontsert oli nüüd sedapuhku keeruline on selle koha pealt Eelmisi aastaid vaadates on alati läinud välja väga sellise uhke ja suurejoonelise, et mitte öelda lausa luksusliku kogu lavastusega, et seal on olnud kleite, mis on brilentidega läbi õmmeldud, et on olnud need leed trepid lavale on olnud väga palju sellist mis näitab, et siia on palju raha panduda toonud veel igal aastal kohekümne hulgast 10 hulgas aga kaks see probleem, et ta ei ole nagu noh, et võitu. Ja teisest küljest, et ta tõi kaasa seda, et pressis muud ei teegi kui kirjutanud sellest, kuidas need aserid, paisetalluraalsused, lisaksid kartma, et seal tekib niisugune vastu hääletamise probleem. Mistõttu sellel aastal see valik, mis hakkas pihta laulust, sest et noh, neil oli lauluvalikute hulgas siukseid, tüüpilisemad, Eurovision laule ka sellist laulu nagu noh, minu hinnangul nagu natuke Venemaa laul oli selline laul, mis oli rootslastel, mis on selline tantsiv eurole. Mul selline versioon oli teil ka millel on täitsa nagu teadlikult kõrvale, et et erinevalt siis tegelikult võib-olla Eestist on siis Aserbaidžaanis ja ka Saksamaal ja väga paljudes kohtades noh, seda laulu valitakse mitte ainult publiku, vaid ka ikkagi siis mingisugusele žürii abil. Ja see valik oli, jah, sedapuhku oli selline, et teeme, teeme midagi lihtsamat. Kõige sellepärast, et ümberringi käib ju samal ajal ikkagi see Luksuse tagaajamine ja ja väga paljud, väga paljud delegatsioonid just nimelt keset seda rada, mis oli näiteks asemete lugu eelmine aasta, kus oli lava, oli midagi täis, hästi, palju oli midagi siis tulla selle kõrvalt sihukse kontseptsiooniga, kus on kaks inimest ja armastus, armastus, muidugi, armastus on ikka hea kontseptsioon, aga et, et kuidas seda näitad, eks ole, et kuidas saavutada see, et seal ei oleks seda võltsi või kuidas saavutada see, et ei oleks neid lisaatribuute või aksessuaare, mis sul selle tähelepanu eemale viivad, see oli meie väljakutse ja kuidas samal ajal siis nagu ikkagi veel silmapaistvaid noh, kuidas mitte lihtsalt saada üleujutatud mingisugusest bling-bling-ist, mis käib ette taha pärast. Ja see oli väljakutse täna kogu aeg, sest et selles kontseptsioonis tekkis ju töö käigus kogu aeg tahtmine ikkagi jälle tagasi libiseda, et aga võib-olla teeks selle asja nüüd natukene vägevamaid siia paneks veel midagi juurde ja ja noh ma ei tea, ma arvan, et see oli, see oli nagu julge otsus, aga takka ärge tarkusena võib öelda, et näed, oli viia, see tähendab seda, et järgmine aasta peaks samamoodi tegema selle aasta Eesti looga vahelduseks siin oleksid seal midagi teistmoodi teinud, pildiliselt? Ei, nii ei julge nagu öelda, et ma arvan, et esiteks selle mis mind aitas kindlasti seda aserite lugu lihvid, oli see, et noh, ma saan aru, millega režissöör tegelemine on tema nagu väljakutsed ja mis on tema suurimad probleemid, noh, et kindlasti ei ole mitte kunagi mingis ebaõnnestumises, mis, mis võib juhtuda seda ülekannet tehes midagi teadlik või noh, keegi ei, see on suur väljakutse sellele professioonile ja operaatoritele, et keegi lähe meelega mingeid lugu natuke teistmoodi tegema ja, ja võib-olla isegi halvemini. Ja mis on halb, noh, ma arvan, et kindlasti on see, et mitte eesti luu ainult, vaid ka mõnda teist lugu ma oleks kindlasti teistmoodi teinud, rääkides et kui mina oleksin seda teinud. Ja ma ei tea, kas see tähendab seda, et see nüüd nagu mõjutatavad olemas. Ilmselt tuleb sellesse uskuda, et et kui sa omad võimalused nagu lugu muuta ja, ja, ja kui, kui, kui eesti lugu võrrelda kas või seda, kuidas ta Natalja filmituna siin Eestis kui ta Saku suurhallis vabandust Nokia kontserdimajas üles võeti et siis erinevus on sees ja, ja, ja ja ilmselt see, see erinevus on, on lõpptulemusele oluline, aga et kumbat pidi nagu või noh, mis, mis nagu peaks, mis siin õige või mis vale nad seda ei ole, tuleb mõtteliselt mingi oma missioon ja see proovida võimalikult nagu lõpuni viia. Aserid on kasutanud oma loo juures sellest rahvusvahelist tiimi Enton, seal ukrainlased, aga seal on ka rootslased ja lisaks eestlastele muidugi ja rootslased mängivad päris suurt rolli? Jah, et tuleb kindlasti öelda, et laulan isenesest kirjutatud rootsi autorite poolt, et Stefan örn, Sandra Jurman ja jäin, vargus on, ma ei ole kindel, ma ideaalse kirjutasid selle laulu ja nad on seda laulu kirjutanud juba mitu aastat järjest, aga, aga ka see, et taustalauljad, kes olid kasutada selles, selles numbris on, on iseenesest Rootsis kõik väga kuulsad ehkenemad. Kaks neist, Jessica Marbergija, Veera praada esinesid nende kohalikul Eurovisiooni eelvõistlusel ise solistidena. Ja meie siis selles numbris käisid nad niiviisi läbi, et tegelikult võib-olla isegi kaameras neid korralikult näha ei olnud, et taustajõud olid suured ja ma arvan, et noh jällegi, et see on, noh see on, see on see lähenemine, mis, mis, mis näitab, et et igast tükist tuleb võtta välja maksimaalne aserbaidžaanlased ja nii edasi saab, et tõenäoliselt aasta pärast toimub seal üks kõigi aegade küll külluslikumalt eurovisioon ja kõik niimoodi vähemasti ootavad, aga aga kuidas selleni jõutakse? No esialgu on see, et neil on natukene siis üle aasta aega, kuna selle kontserdi istu, nii palju on hetkel selgelt on teadlase kuupäevase toimumise kuupäev, eks ole, see on kalendrit vaatama, aga see on siis mai lõpupoole. Ta ei ole mitte niiviisi nagu kajutani mai esimese poole sees, vaid see kontsert käib üle aasta, käib nagu kord mai alguses, kord mai lõpus ja see on seotud põhiliselt mingi minu meelest mingisuguse jaga võistlusega. Režissöörina oled sa selle koha juba välja valinud, oioi? Ei, ma ei ole üldse selle projektiga veel sealt. Et ma ma olen olnud Aserbaidžaanis tõesti kunagi režissöörina tegev, aga, aga, aga see ei tähenda hetkel mitte midagi. Kuna eurovisioon on, on populaarne präku tegelikult korraldajamaal on kohustus ju kaasata kõigi paremaid spetsialiste. Aga sa oled teinud aserbaidžaani kohaliku Eurovisiooni kohaliku eelvooru režissöörina 2008. Viimane küsimus kui nüüd tulles seal võib-olla natukene alguse juurde tagasi, et et sinu, sinu toimetamised, sinu tegemised on üsna rahvusvaheliselt kõik, et kontserdi, mida sa oled produtseerinud või asjad, mille, mille režissöör sa oled olnud, et kas täna on nagu näiteks kui keegi Eestis läheneb sulle mingisuguse pakkumisega, et kuule, et sa tahaksid meile tulla siia tehnikajuhiks näiteks ETV-s, et kas on üldse täna Eestis mingisugune pakkumine, mis siin mis siin niivõrd palju huvitaks, et saavutaksid selle vastu. Ja panin selle küsimuse niiviisi püsti, nagu ma oleksin olnud Eestist kohutavalt kaugel, et ise ka, et need Elle kohutavalt palju saateid teinud ja suhteliselt värskelt. Et iga pakkumine on ju selles mõttes huvitav, et noh, et, et seal on ju mingi väljunud, ega sa naudid selliseid vabakutselise elu, et sind nii-öelda põhipalgale võtta suhteliselt raske. Me ei ole, ma arvan, mind põhipalgale võtan ka lihtne, aga ütleme nii, et eesmärk ju põhipalgal olla iseenesest ei ole, et ma arvan, et, Ma tahaksin, et tulevik pakuks huvitavat tööd, et et see kogemus on ju mingi niisugune asi, mida ei saa sundkeegi pealt ära võtta ja need emotsioonid, et kindlasti kindlasti on, on projekte veel, mis, mis, mis nagu selliseid kogemusi pakuvad ja nagu sa tead, et tegelikult on ju tehtud laskmisel eurovisioonil ka mõne suure spordiüritusega seotud olnud. Suletav Tarmo Krimm, režissöör, kes oli tänase jutusaate külaline, aitäh.