Päevast kogu ja tegu seekordne ja ühtlasi sarja viimane saade ei tutvusta meid kellelegi eraisikust kogujaga vaid viib meid professionaalsete kogujate juurde. Räägime ennetavalt 28. mail täieliku uuestisünni järel pidulikult avatavast Eesti ajaloomuuseumi suurgildi hoonest. Palju muuseumidki on ju alguse saanud erakogudest niga. Tänane ajaloomuuseum. Vestleme suurgildi hoone ja muuseumi ajaloost. Tutvustame avatavat põnevat ekspositsiooni, milles mitu interaktiivset atraktsiooni ning ka lähiaegadel Näitusi vestluskaaslasteks on muuseumi teadusdirektor Tõnis Liivak, teadur Ivar Leimus ja avalike suhete juht Epp Alatalu. Me oleme nüüd maa all, kui sügaval Tõnis Lübeck. Noh, eks ma arvan, et kaks, kaks pool meetrit ega ta vist väga palju rohkem ei tohiks olla. Jah, põrandapind küll rohkem ei ole, sest tegelikult ei ole see päris kelder, vaid see on niisugune poolkelder ja ta ongi alati olnud niisugune poolkeldriaknaavad on ulatanud välja ja mis on päris huvitav on, et see võiks arvata, et me oleme nagu praegu sügavamal kui keskajal. See on nimelt keskaegne kelder, teadmiseks surnud maja kelder, täpsem olla, aga kui me vaatasime seda kultuurkihti siin ümber maja, siis see ei olnud kuigi oluline, ei ületanud siin poolt meetrit kuni meetrit kõige rohkem, nii et tegelikkuses me oleme enam-vähem niisama sügaval, kui me olemegi keskajal. Ja seda rääkis Ivar Leimus. Aga me teame, et keskaegsed majad paljastavad alati saladusi, kas nüüd suure gildi maja ümberehitamisel või kuidas nüüd öelda uueks muuseumiks kujundamisel on mingeid saladusi ka välja tulnud? Ütleme nii, et päris sensatsioonilist asja ei tulnud, aga nagu ikka vanade majade puhul siis väga palju huvitavaid erinevaid arhitektuurseid detaile tulid välja. Ja kui rääkida näiteks leidudest, siis, siis ka selles osas oli, oli tegelikult see arheoloogilised tööd, mis siin keldris läbi viidi, üsnagi leidnud, et vaesed, et võis eeldada, et on rohkem leida, aga neid ei olnud nii palju. Aga nendest arhitektuursete detailidest rääkides siis vast kõige tähelepanuväärsem on, on siis muusikute rõdu, mis tuli välja siis suurgildi suure saali ühest seinast, mille olemasolust ei olnud mingit informatsiooni säilinud. See oli siis suurgildi härrade lõbustamiseks mõeldud Jah, eks ta oli eelkõige kasutusel ikkagi keskajal ja juba siis seitsmeteistkümnenda 18. sajandi plaanidel enam seda rõdu märgitud ei ole, et juba selleks ajaks oli see unustuste hõlma vajunud. Aga me oleme ikkagi praegu siin keldris ja mis siin siis nüüd, enne oli? Keldris, vahepeal? Keldris on ikka panipaigad ja tegelikult on ju suurgildimaja, kuna kõik kellerdatud võlvitud üleni ja võib oletada, et algselt siin võib-olla ei olnudki kohe mitte üks keldriruum, sest võidi ka ära kasutada mingisuguseid varasemaid ehitusjäänuseid. Vähemalt alates siin, 16.-st seitsmeteistkümnendast sajandist on siin juba viis keldrit ja nendest kõige tähtsam oli see kõige esimene. Kui pika tänava poolt tulla ja see oli alati veini hoidmiseks seal üüris seda, saad oma veini hoidmiseks ja hiljem müürisid ka mitmed eraisikud ja alates siis 19. Sajandi teises pooles tuli siin juba kuulus pettenbergi veinikelder, mis säilitas, või see, see paik, säilitasime traditsioonid tegelikult ju kuni veel 50.-te vastateni, kuni isegi kui siin olid veel kui ta, mis ta tol ajal oli likööri-viinatehase Tallinna vesi, see veinitehase, mingid laod ja värgid. Nii, aga nii nagu Ivar ütles, siis siin oli veinikelder ja kõik midagi muud, aga mis nüüd nüüd siin on, mis siis selles uues avatavas muuseumis missugune osa ekspositsioonist? On jah, nüüd, alates 20 kaheksandaist, maist on avatud uusajal muuseumi püsiekspositsioon siin suurgildi majas ja selle uue püsiekspositsiooni pealkirjaks on siis visa hing 11000 aastat Eesti ajalugu. Ja nagu pealkirigi ütleb, et see siis ekspositsioon hõlmab väga pikka perioodi mida nõnda väiksel pinnal on üsnagi raske kokku võtta. Ja siin suurgildi hoone keldriruumides on siis erinevad teemaruumid, siin võib näiteks tuua relvakambris. Ja praegu me oleme selle ise ekspositsiooniosa ees, mis nüüd otseselt Tallinnaga ei ole seotud. Jah, see see ruum võib-olla ei ole nii otse seotud Eesti enda ajalooga, aga kaudsemalt küll seetõttu, kuna kõik need esemed, mis on näiteks siin praegu selles ruumis ära toodud või eksponeeritud, on siis tegelikult toodud Eestimaal elanud inimeste poolt siia ehk eelkõige siis baltisakslased, kes 19. sajandil väga laialdaselt ringrajal hindasid ja siin ruumis, siis on ka mitmeid esemeid mida võib siis kutsuda maagilise puudutusega esemeteks ehk siis esemeid, mida, mis on siis kuulunud mõnele suurkujule ja samuti siis Eesti Eesti ajalooga seotud esemed, mis väärivad eraldi tähelepanu. Natukene kirjelda nüüd seda sendi, mille ees me siin seisame, siin on kalanahast tehtud selline ürp mis on siis keegi mingil põhja rahvaesindajal seljas olnud, siin on kasutatud ilmselt siis kas kalaluid või vaalaluid. Ja, ja siis on siin väga uhke mask selline üsna hirmutav. See võiks olla, kust kandist kuskil tale uutidelt. Need on jah, Alaska ehk põhjarahvaste siis esemed valdavalt ja siin ees on jah, eks põhjapõdranahast tehtud väikelapse kombinesoon. Ja see väike asi siin. See on siis kirbupüüdja, et kuna põhjarahvastel oli üsna raske ennast pesta ja neid kirpe ikka kogunes, siis oli aga väga hea sellist asja omada. Et selline karvane mustaks pandi siis enda riiete alla. Kõik kirbud ronisid seonduvat kokku sinna. Ja ei ole vaja mingisuguseid keemilisi vahendeid, et täiesti loodussõbralik. Aga see tähelepanek, mida te, Tõnis, ütlesite, et see on alguse saanud kõik erakogudest, noh tegelikult see sobibki väga hästi meie sarja viimasesse saatesse, kus me rääkisime sellest, kuidas inimesed ise koguvad midagi. Et tegelikult ju kõik need suured muuseumid, joonid igal pool maailmas on ilmselt alguse saanud ju erakogudest Ivar. No see on nüüd nii ja naa, siin on koos nii erakogudest asju kui ka tegelikult ju vanast Eestimaa Kirjanduse Seltsi kogude asju nimelt asi oli selles, et kunagi möödunud sajandil, ülemöödunud sajandil juba aastal 1864 asutati siia Eestimaa provintsiaal muuseum, mille kogud põhinesid väga suures osas just nimelt Eestimaa kirjandusseltsi kogutud esemekogul, mis sai alguse juba tegelikult 1800 neljakümnendad aastatel. Aga sinna lisandus ka väga palju erakogusid ja kõige kuulsam loomulikult apteeker Johann Burkharty kogumis samuti omandati. Millal see Tõnis oli kuskil 1870 üheksakümnendatel, jah, just. Ja muidugi väga palju ka. Hiljem tõid siia kõik need kuulsate meresõitjad, järeltulijad ja peened Tallinna perekonnad. Asju, mida neil vaja ei läinud, mis nad pidasid oma isamaa ajaloo nende jaoks oli seisama ajaloo jäädvustamisel väärtuslikuks, seda tõid provitsiaal muuseumisse hiljem kokku. Ja kindlasti üks osa ekspositsioonist, nii nagu jutuks oli, ju avab ka suurgildi maja enda ajalugu. Jah, üks suur keldriruum on siis pühendatud suuresti gildi hoone ajaloole, et seal on siis vaadeldud seda, et kuidas kilde ise tegutses, millised olid gildi ülesanded, gildiametid ja samuti on siis vaadeldud, milliseid üritusi korraldati selles gildi majas kõige selle 600 aasta jooksul, mis see maja on siin seisnud? Me peame siinkohal veel kuulajate teadmisi veidikene kosutama ja lisama, et kellest koosnes see suurgild, me teame ju, et see oli Tallinna kõige mõjuvõimsam seltskond. Keskajal. No selle kohta oskab Ivar kindlasti palju täpsemalt rääkida. Nojah, üldiselt on ju teada, et Suurgild koosnes kaupmeestest enamasti just suurkaupmeestest, eriti keskajal. Tema algus ei ole muidugi nii täpselt teada. Võib arvata, et algselt oli selles kildis ka võib-olla muud rahvast, aga igal juhul kusagil 14. sajandi keskpaiku ta eraldub valguses. Maarja tume esimesed teated suur Hildist pärinevad üldse aastast 1363 ja seda ainult tänu sellele, et nad oma liikmete seas moodustasid nii-öelda lauagildi heategevusliku lauagildi püha vaimu kiriku juurde. See tähendab siis seda, et Tallinna vaesed need olid nõndanimetatud maja vaesed, kes siis kellegi teise. Elamispinnal nii-öelda elasid, kellele oma asupaika ei olnud linnas nemad siis said kord nädalas tavaliselt pühapäeval lossis, kirikupühadel said püha vaimu kirikus spetsiaalsed laua pealt süüa ja mingid muud nodi ka anti neile aeg-ajalt ja ja vot see selline kild asutamisest 1363 ja see koosnes eranditult juba suurgildi liikmetest, need suurgild tollel ajal oli juba olemas, aga hiljem muidugi noh, aja jooksul ikka kriteeriumid hakkavad natuke langema. Nii et seitsmeteistkümnendal, eriti 18. sajandil suurgildi liikmed hakkavad abielluma või kaupmehed hakkavad abielluma juba ka muudes seisustest ütleme neiudega seal ka rändkaubitsejad lõpuks võetakse juba nagu kom juba, ütleme, nende järeltulijate kaudu küll igasugused intelligendid võetakse suurgildi liikmeks, pastorid ja juristid ja ütleme, seal muusikud isegi saavad juba linnamuusik saab suurgildi liikmest, trükkal saab suurgildi liikmeks, aga käsitööline trükkaleion siiski, käsitöö oli seal natuke rohkem käsitöölistele, kuni lõpuni oli suur pidi uks suletud, tähendab mitte selles mõttes, et ta ei võinud nagu uksest sisse tulla ja isegi välja löödi ta mõnikord ilma jalahoopi deta, aga ta ei saanud kunagi liikmeks. Ja millal siis suur sild lõpetas oma tegevuse. Sureid lõpetas oma tegevuse. Eesti vabariigi seisuste laialisaatmise seadusega 1920 Eerik noh, ta veel natuke vägepteeris palju asju kokku, jagasime vara laiali ja nii edasi, aga, aga põhimõtteliselt 1902. Ja see maja läks, kellele linnale? Majaga oli niimoodi, et ta oli juba enne, asus siin börsikomitees, läks börsikomitee valdusesse ja oli ka börsi käik, eks ja vot see oligi niimoodi, et tegelikult on päris naljakas sellega, et börsikäike börsihoone sõna- kui börsihoone on vanem kui see börsikomitee ise, mis lubaks alles 1800 kuuekümnendatel aastatel, aga aga siis hakati juba 18. sajandi keskpaigast isegi pisut enne korraldama igasuguseid oksjoni hulgimüügi oksjoneid. Noh, põhimõtteliselt midagi börsilaadse tegevuse eelkäijad ja, ja rahvas hakkas seda kohta kutsuma börsiks ja juba 19. sajandi algul kutsutakse seda majaga börsimajaks tänu sellele, ehkki see oli suurgildi maja ilmselt tuli suurgildi maine tolleks ajaks või tema ütleme siis see ühiskondlik positsioon tänu igasugustele reformidele ja ütleme siis ajaloo paratamatusele niivõrd kukkunud, et see ei kõlanud enam nii uhkelt. Ja millal siis muuseum tuli siia majas ajaloo muus? Muuseum sai selle maja omanikuks võimumis omanikuks üürnikuks aastal 1952 õieti alles ja see oli väga pikk ja niisugune piinarikas algusperiood, sest üldsegi mitte kogu maja ei olnud alguses ja, ja noh, see laienemine ja ümberehitused ja kõik võttis ikka väga palju aega, enne kui siis kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel hakkasid, hakkas juba ajaloomuuseum välja nägema niisugune iga kole, tolmune ja punane, nagu teda mõned vanemad külastajad võib-olla veel mäletad. Jah, ja kuna ta on ikkagi olnud siin vana Tallinna, võiks öelda tuiksoonel, siis on hästi palju seda turistid külastanud ja need, me loodame, et kui uuesti uksed avatakse, siis on ka siin turistidele palju rohkem põnevat. Ja sest kindlasti ei ole nüüd see maja enam punane ega tolmune vaid vaid vaid särav ja, ja, ja aga mitte ka liiga kirev. Ütleme. Jah, aga võib-olla vaataks veel natukene edasi, seal oli üks huvitav. Aga jah, et seal oli üks huvitav niisugune uus mäng loomisel. Ja nüüd me oleme liikunud edasi natukene maad siin keldriruumides ja siin on näha siis see ahi, mis kunagi kogu seda maja ilmselt küttis või vähemasti osa sellest Ja hüpokaust tahis on väga tüüpiline niisugune keskaegne kütt, et süsteem, et alt keldrist, siis all keldris on niisugune võimas kerisahi, mida köetakse, kivid lähevad kuumaks ja siis põrandas või noh, ütleme keldri võlvide, mis lähevad siis ülesruumidesse, on niisugused noh, õhk, šahtid, ütleme, kustkaudu soe õhk teadupärast soe õhk on kergem, kui külm õhk tõusis süles nendesse ruumidesse ja niuke sooja õhuküte oli nii et väga-väga tänapäevane, kui nii võiks öelda, ökoloogiline, väga tänapäevane, väga ökoloogiline, aga puid läks kuuldavasti Moody selle soojaks kütmise, aga kui ta ka soe juba ükskord oli, siis muidugi ta olla püsinud ka ikkagi vaata et nädala jooksul, soe ta oli, sest see oli erakordselt võimas. See on kahe kahe võlviline kalurifeer ahi, see on ainulaadne Eestis, Baltikumis ja tõenäoliselt ka Põhjamaades. Õnnetuseks just enne seda 50 teist aastat, kui maja muuseumile anti, siis mingiteks mingiks otstarbeks raiuti läbi ühe selle kaloriferi võlvi läbikäik, nii et niisugune unikaalne arhitektuurne, niisugune detail detaili vaid ikka lausa võimas ehitus tegelikult lammutati poolenisti ära, aga pool on ikka veel alles ja seegi on üsnagi muljetavaldav. Ja vaieldamatult, et siin olete juba väikse punase tule pannud, nii nagu hõõguks siingi tuli veel praegu, aga ilmselt enam tänapäeval hästi tuld süüdata ei ole. Mõistlik jah, ehkki ma usun Küllap ta toimib, noh, mis seal siis ikka on, lõõrid ja korstnad ja värgid on siin kõik alles. Miks ka mitte, ainult et me ei tee seda, jah, aga kuidas siis tänapäeval köetakse ajaloomuuseumi? Noh, tänapäeval on veel tänapäevased kaasaegsed lahendused ehk siis keskküte oma katlamaja õue peal. Nii et me ei sõltu ütleme siin, kuidas öelda viisakalt, kellelegi suvast. No see on hea, siis saate ise kütta nii palju kui vaja ja kuna muuseum on ikkagi säilitamiseks, siis tuleb siin järgida mitte ainult soojuse, vaid ka niiskusrežiimi. Nii, aga nüüd astume ühe teise saali avast sisse ja siin on mees, mis asi see on niisugune huvitav installatsioon, kus on hulk igasuguseid hammasrattaid peale, kas mingi kineetiline kunst või? See on nüüd tegelikult üks uue ekspositsiooni osasid interaktiivne selline mäng ajakapsel, kus on võimalik siis külastajal minna sisse ja sattuda erinevatesse ajastust kajastatakse, et neid ajastuid on kokku 10 tükki. Ja ma võib-olla pikemalt praeguse räägikski, et jah jaa, päike üllatas ka tulijat, inimesed tulevad, siis on avastamisrõõmu. Nii see on tore, et üllatusi ka jätkub, et ei ole enam sugugi mitte muuseum, nii nagu me vanasti ette kujutasime, et istub tädi tagasi ja siis on hoiatab, et ärge puudutage. Et selles mõttes on asi muutunud, aga nüüd me oleme siis siis kas see on see vana veinikelder? Ma näen, siin on ohtralt neid pudeleid ja, ja vaatasid. Just seda nad markeerivadki ja seda õilsat ametit, mida siin on peetud juba alates 15.-st sajandist. Nii aga nüüd, tänasel päeval enam ei peeta. Paraku paraku jah, meil oli see plaan, aga EAS finantseeris niisugusest ärilisi ärilisi plaane mitteäriliste eesmärkidega organisatsioonidele. Ja koguja tegu, kogujad ei kuulata. Ivar, kes karjub niimoodi kratsiooniks, joodik? Uuris siin oli, kellest keskel oli siin keldris üleval kesku pidu ja pillerkaar, eks ole, ja siis kes õlut tarbida, põletatud viina, mitte nii väga, aga õlut rebiti seest kõvas nagu russo kirjutab pesukausside spioodi, eks ole. Ja siis nii mõnigi mees kaotas enesevalitsuse ja enesekontrolli ja siis teda jahutada, visati ta keldrisse rahunema ja keldris niukene puur, mida kutsuti. Miks see niisugune nimi oli, ei ole teada, aga keskel tuli piinamisriistu tihtipeale niisugune nimi. Ühesõnaga siis hommikul sai ta siit siis välja ja pidi siis hakkama trahvi maksma, niisuguseid asju tegema ja ilge pohmakaga muidugi need, kui külastajad tulevad siia, siis ei maksaks neil kohe. Ja ära ehmuda, et selline vang seal keldris. Koguja tegu, koguja tegu. Nii ja nüüd seal on, eks ju, selle mängu nii-öelda juhtimispult siis ilmselt ja see on teine mäng, eraldi mäng seal eraldi mäng, teil on kohe mitu mängu, nii et noh nagu siis ka huvi, ütleme, väiksemale perele lastele pakkuda huvi, ka täiskasvanud ei ole kindlasti nii, aga, aga see on nüüd siis mingi nagu kaart, mingi rännak mööda Euroopat vä? See on nüüd kauplemise mäng. Ja see ka muidugi, et jah, noh, miks ka mitte seda aspekti silmas pidada ka eelkõige just nimelt suurgildi liikmete ametid, medalid, kaupmehed ja eeskätt suurkaupmehed ja ja Hansa Liidu liige oli ju Tallinn, nagu me kõik teame ja mitte sugugi vähetähtis liige, nii et siin saab nüüd kaupmees valida endale. Kapitali õieti mitte valida, ta saab selle kuidagi niimoodi kaasa siin ja siis teha kaubaretki Tallinnast Londonisse, minu pärast kas või Barcelonasse vahetada kaupu, eks ole, aga ikkagi selliseid ajaloolise kaupa ikka loomulikult loomulikult siit saab ammutada, eks ole, nahku ja vaha ja soola ja mida iganes. Kõik need tüüpiliselt keskaegset kaubandust siit Tallinnast läbi käisid. Nii et jah, siin on siis see ilmselt siis mingi kindel periood keskajast, mis on siin, kajastub selle kaardi peal. Aga jah, see Tallinna kõrgaeg, ütleme siis kuni Liivi sõjani ehk siis kuni 16 sajandi keskpaigani. Ja kõik need kaubateed, mis sinu kujutada on ju ka tegelikkuses toiminud. Ja selles mõttes on see kaart autentne, need kohad, need kaubad, kõik see on autentne, isegi hinnad. Nii jääb ainult loota, et see, kes siia mängima tuleb, siis on väga edukas ja saab rikkaks. Vähemasti vaimsel. Ja, ja kui ta ka ütleme, põrub, siis ta saab kindlasti mingi lohutava sõnamängu poolt niimoodi mängu lõpetuseks kaasa. Nonii igatahes see osa ekspositsioonist onu kõrgtehnoloogilisel tasemel, aga ilmselt on neid osasid siin veel. Ma vahepeal niimoodi küsin ka ette Alatalu käest muuseumi avalike suhete juhi käest, et kui me tulime sisse ajaloomuuseumi uksest, siis seal on üks niisugune väike saal, et milleks see on mõeldud. See on väikegildi saal ja väikeses gildi saalis hakkavadel olema väiksemad näitused, ajutised näitused. Kui suur suur suurgildi saal ja kelder on täis püsiekspositsiooni, siis siis esimene väike näitus tuleb meil suurgildi ajaloo raamatust, mida esitleme teisel juunil ja koostöös Eesti nahakunstnike liiduga on nahakunstnikud, võtad kätte ja seal uhke teos, rahva käitunud suurgildi. Raamatu nahkköited on esimene näitus ja järgmine näitus on juba koostöös Tallinna linnaarhiivi ja ja kultuuripealinna projektiga on sellest, kuidas Tallinn on olnud maailma naba ja. See on siis kultuuripealinna tähtsündmusi jälle. See on kultuuripealine tähtsündmuse linnaarhiivi jaoks tähtsündmus ja kael on muuseumi jaoks, sest et kui Tallinn on olnud maailma naba, miks, miks sa siis tähtis? Seda kindlasti ja noh, ta peaks vähemasti praegu olema üks Euroopa nabasid, loodetavasti külastajad turiste on Tallinnas rohkem, aga seal oli veel üks väikene. Niisugune sissetulekul on niisugune ruum, kus oli hästi palju neid ekraane, milleks see on mõeldud. Me saame ajaloo muuseumis näidata oma külalistele seda lugu, kuidas Tallinn ja Eesti on jõudnud maailmakaardile, on väljatrükid ja vaated erinevates maailma kaartidest, mitte ainult Euroopa kaartidest ja meie lähialade kaartidest. Nii et saab kiire ülevaatekoha, turist tuleb sisse. Kiire ülevaate läbi sajandite, kui, kuidas Tallinn on olnud maailmakaardil ja kuidas Tallinn on olnud kõik näpuga tõmmata mööda neid ekraane siis me saame panna Tallinna taas nabaks ehk kaardi keskele tõmmata, et kõik muud teed on ümber Tallinna käinud. No see on igati tore ja siis tõesti sedasama. Komisjon tegelikult ka siis film Eesti ajaloost läbi 11000 aasta, et see film on 11 minutit pikk ja seal on siis võimalik saada kiire ülevaade Eesti ajaloost ja seal selle suure filmi ümber on siis ka olulised tegelased Eesti ajaloos, kes oma omapoolses kommenteerivad seda filmi. Ja nüüd juuni alguses ilmub ka väga mahukas uurimus, siis suur Killist ja suurgildi hoone ajaloost. Ja see siis võtab kokku kogu selle tegevuse, mis siin majas on toimunud 600 aasta vältel ja kõik need arhitektuursed omapärad, mis selle maja juurde siis kuuluvad. Me räägime veel Tõnise ja Ivariga edasi, aga et kuidas nüüd siis avamine hakkab toimuma, et meie saade on eetris pühapäeval, 22. mail ja te olete välja kuulutanud, et 28. siis teete uksed lahti? Jah, 20 kaheksandaist maist alates, igal päeval päeval kella 10-st kella kuueni on suurgildi uksed avatud külastajatele ja siin kohe esimesel nädalal koos suurgildi hoone avamispidustustega algavad ka vanalinna päevad. Nii et me loodame, et kõik, kes tahavad vanalinna päevadel seal ka suurgildi hoonet külastada, mõistavad seda suurt huvi ja võib olla oskavad nautida ka järjekorras seismist. Ja järjekorra oskame me suunata seekord börsikäiku, mis on ajalugu, käigul kõndiv ajalugu, kus on siis tähtsündmused Eesti ajaloost kivisse raiutud, nii et me pakume siukest ja koos ümbrusega inimestele vaatamiseks ja ühesõnaga 10-st kuueni iga päev lahti. Ja piletihinnad on meil täiskasvanutele on viis eurot ja sooduspilet on kolm eurot, nüüd see peaks kõikidele, jätka perega. Teiega võib tulla ja perepiletid on, on muidugi lisaks sellele ja, ja täpse info leiab meie uuenenud koduleheküljelt, mille nimi on ka nüüd ajaloomuuseum poee. Niiet see on siis siis esimesel nädalal ootame kõik juba. Kuivõrd võib nüüd paljastada saladust, mida kõik see maksma Läinud suurusjärk on 50 miljonit Eesti krooni. See kogu see projekt, et suur osa sellest rahast on tulnud Euroopa fondidest läbi EAS-i ja see on siis kogu maja rekonstrueerimine. Uue näituse ehitamine on selle raha sees. No see on täiesti mõistetav, et nii väärtuslik vana maja ja nii uhke ekspositsioon nõuabki tänapäevaraha, aga ma olen oma varasematest muuseumisaadetes rääkinud üsna hästi palju just sellest, et muuseum on muutunud ja muuseum on üha rohkem niisugune mitte lihtsalt selline vaatamise koht, kus käiakse ringi nii-öelda vaikselt kikivarvul ja lihtsalt, et vaadatakse ja siis võib-olla mingis sildikene on juures, et ikkagi selle kontseptsiooni puhul ikka ajaloo muuseumist on tahetud teha niisugune noh, teatud mõttes interaktiivne ja ikkagi elav. Koht ja, ja väga palju mängulisust on siin meie muuseumis ka. Ja oluline on muuseumikülastajale tänapäeval peenemalt öeldes pakkuda kogu aeg seda lisaväärtust. Et meil on siin mängud, on lasteprogrammid, on võimalik seminari pidada, on võimalik kätega mõnda asja katsuda oma käega proovida eksperimentaalriumis näiteks. Ja mida me siia kindlasti juurde pakkuma on see, et 600 aastat tagasi, kui see maja ehitati, siis suurgildi aegadel toimusid siin majas ka kontserdid ja selle kontserditraditsiooni oleme koostöös Eesti kontserdiga nii-öelda, et ega me nüüd ka taastanud, nii et kohe peaaegu esimestest päevadest alates on, kui muuseum on oma töö lõpetanud, siis õhtul uksed valla kontserdipaigana. Selles mõttes on sümboolne, et üks asi, mis siin renoveerimistööde käigus avastati, muusikute rõdu suurgildi suures saali seinas. Et muusikute rõdu on nii tõend kui ka üleskutse, et muusika peab siin majas nende võlvide all kõlama. Ja varem on ta sinu kõlanud vägagi hästi. Musikaalne. Muusikud igatsevad ja on tegelikult selle pooleteist aastaga salvestatud, kes nõustus, millal saaks tulla salvestama. Klassikaraadio kolleegid kogu aeg küsivad, et millal saaks tulla siia salvestama. Nii, aga ma nüüd läheksin jälle teadurite poose peale, et kui me nüüd räägime siin muuseumi ekspositsiooni osast, siis kas siin on ka mingil määral tööruume jäänud, ütleme konservaatoritele või teadustöötajatele? Suurgildimaja on tegelikult nüüd ikkagi täies mahus ekspositsiooni maja. Et siin enam ei ole, tööruume, siin on küll jah, siis nii-öelda hariduskeskus, kus lastega saab tegeleda, erinevaid programme läbi viia aga isegi see ruum, mis varem oli direktori kabinet, on nüüd avatud siis külastajatele ja seal asub siis meie uus rahandusajalugu tutvustav väljapanek. Aga siis tööruumid on kusagil mujal maarjamäel või kuskil? Tööruumid on valdavalt maarjamäel. Nii et ikkagi konservaatoritele, Arnold Rüütel on oma koht, kus kohal tegutseda nii, aga nüüd räägiks veel teiega sellest, kuidas ikkagi sellise muuseumikogud tänapäeval täienevad, eks ju, me rääkisime, kuidas nad on kunagi alguse saanud igasugustest kas erakogudest või siis ka mingitest ühenduste kogudest, aga kas tänapäeval näiteks ajaloomuuseumikogud täienevad Ivar Paraku mitte Ostrideelsest ostudeks lihtsalt raha ei ole ja masu painab ka tee omal. Mis me sellest, miks me siin soiuni halane, eks ole, meil praktiliselt puuduvad osturahad, eks ole, need on nii väiksed, et selle eest ei saa noh, kunstimuuseumi saaks ühte graafilist lehte endale muretseda. Aga on häid kodanikke, on südametunnistusega inimesi, kes omal jutt toovad meile. Räägime nendest, kuidas kodanikud on meid kasvõi selle suurgildi hoonetöödega ajal aidanud, siis lisaks selle tegime üleskutse, et saatke oma pilte ja mälestusi, millel oli siiski olemas tagasiside on, me saime suurgildiaegsed, toolid, mida me saame ka ekspositsiooni olnud, et noh, sellised annetused, eraannetused meie, meie muuseumile, see ei ole mitte ainult Burkhardi ajal niimoodi olnud, vaid ka aastal 2000 2010, olemas on erakogust oma kagusse uhked suurgildi toolid, näiteks. No see sobibki väga hästi meie sarja ju nagu lõpetama, kuna on olnud erakogujatel juttu küll, mitte nii väärtuslike asjade kogujates, kui teie ekspositsioonis on, aga kas on ka see, mida te näiteks väga tahaksite saada siia juurde, kas on mingeid selliseid esemeid, mis teie muuseumi ekspositsiooni täiendaksid? Vot niisugust asja ei oska küll soovida, sellepärast et iga noh, mis on nüüd see ainus asi, mis meil veel puudu on, kui, kui, kui ma seda teaksin, mõned meil on Ena enamik asju puudu ja väga vähe on seda, mis on tegelikult kaetud korralikult kaisa ise Ivar Olede suur nomi smaatika spetsialiste, et äkki on midagi sellist vanadest müntidest, mida oleks vaja veel ja vot numismaatik alal oleme praegu tegelikult päris heas seisus, tänu tõsi küll, uuema aja osas tänu just nimelt asjale, millest ma enne rääkisin, me saime paar aastat tagasi ühe Stockholmis surnud väliseesti päranduse väris eesti kollektsionääri tohutu hea Eesti paberrahade mündikogu. Taavi triumfi oma, mille väärtus on rahalises praegu ongi väga raske määratleda teda, aga, aga tänu millele me saime nüüd oma uues vorsti avatavas mündi kabinetis välja panna mitmeidki niisuguseid rariteete, mida Eestimaa pinnal vähemalt avalikult polnud varem näidatud. Nii, aga tulles ikkagi tagasi selle juurde, et põhiliselt on need annetustena tulnud. Siis ikkagi need inimesed, kes mõtlevad sotsiaalselt mõtlevad meie ajaloo säilitamise peale võiksid ikka teie poole pöörduda, kui neil on mingi selline ese, mis nende arvates vääriks eksponeerimist. Ja kui, kui, kui tõesti inimestel midagi niisugust on, milles ta arvab, et see võiks ajaloolist huvi pakkuda, siis kindlasti tulgu kasvõi küsigu meilt, kas see on seda väärt, kas on väärt hoidmist, ütlemis, kinkimist müümist me muidugi ei ütle hindu, aga kõige muu osas me aitame hea meelega. Ma küsin veel lõpuks, et kuivõrd tihedad sidemed on teil rahvusvahelises plaanis, kas ajaloo muuseumil on ka rahvusvahelisi sidemeid siin lähim maadega, näiteks? Jah, meil on ikka iga aasta on meil koostöönäitused, näiteks viimane selline oli oli just mõni kuu tagasi, kus viidi Müncheni lähedale Rosen Haimi viidi siis meie põhjarahvaste kollektsioonist erinevaid esemeid ja seal toimus siis väga suur indiaanlaste teemaline väljapanek. Ja selliseid koostööprojekte on meil üsna sageli. Nii nagu ette ütles, et Tallinn on maailma naba vähemasti ekspositsiooni alguses, et nüüd on veel võimalus kõiki inimesi kutsuda siia, kui ajaloomuuseum oma uksed lahti teeb, et kordame üle, siis selle avamispäeva ja millal soovitatakse tulla ja ja kui kauaks? Eesti Ajaloomuuseum ootab oma maja ja uut püsinäitust visa hing mis räägib Eestimaaelust 11000 aasta jooksul 20 kaheksandaist maist igal päeval kella 10-st hommikul kella kuueni õhtul ja kellel õhtul veel jaksan, siis õhtuti kontserdid. Kena, nii, et kõik, kes nüüd kuulsid seda ja kes on vahepealsetel aastatel ilma jäänud ajaloomuuseumi külastamise võimalusest, siis nüüd on see võimalus olemas, aga loomulikult lisame juurde, et eks Maarjamäe filiaali jääb ju ikka ka alles ja tegutseb. Tallinna kõige uhkem suvemõis maarjamäe loss ootab ka külastajad ja neid ootab sinna kolmapäevast pühapäevani. Küsin veel üle, et kuidas muuseumiöö elaks. Muuseumiöö läks nii hästi, et ei jõua jutus jutustada, kiires kirjeldada. Vaatamata tohutule vihmale ja põnevale eurovisioonile on tänaseks praeguseks hetkeks teada 72021 muuseumikülastust. Mis on, on üks väga tore ja rõõmus tulemused, aitäh kõigile, kes kaasa aitasid ja, ja kes kohal käisid. Ma tänan, Epp Alatalu, ajaloomuuseumi avalike suhete juht Tõnis Lübeck teadusdirektor vist oli see ametinimetus ja Ivar Leimus siis ajaloomuuseumi teadur ja ma loodan, et see väikene ülevaade hästi põgus ja niisugune ainult jutu tasemel meelitab tulla ise oma silmaga seda üle vaatama, sest see on ikka midagi muud kui kui ainult juttu kuulata, igal juhul jõudu teile ja ma loodan, et külastajad on hästi palju ja ja muljed teie uuenenud muuseumist on aina positiivset jõudu. Suur tänu. Sellega jõuab sari koguja tegu lõpule, täname kõiki kuulajaid huvi eest meie saadete vastu ja ehk kunagi jätkame. Saate tegid Kaljo, tõlkija, saate autor Mart Ummelas, kena päeva jätku.